Raymond ärritus ja lubas nad maha lasta, kuid Meursault takistas teda ja võttis revolvri enda kätte, lubades kui araablane noa välja võtab, laseb ta maha. Kui Meursault oleks soovinud araablase surma oleks ta araablase seal samas mere ääres maha lasknud. Hiljem kui ta üksinda kõndima läks, nägi ta jälle ühte neist araablastest. Meursaulti jaoks oli eelnev lugu lõpetatud ja ta läks lihtsalt mere äärde mõtlema. Kuidas tema võis teada. Et araablane seal pikutab. Kui araablane teda märkas ajas ta end istukile ja pani käe tasku. Kuna Meursault teadis, kui sõjakas oli araablane, siis ka tema kobas taskus revolvrit, mille ta ilmselt oli eelnevast sündmusest sinna unustanud. Kui Meursaul jõudis teha ühe sammu araablase poole tõmbas too taskust noa välja ja suunas seda Meursauli poole. Meursaul teadis et kui ta proovib ennast ainult õmber pöörata on temaga lõpp. Ta ei suutnud enam adekvaatselt mõelda
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga
,,Alkeemik" Tegelased Santiago-poiss peategelane,lambakarjus Kaupmees-tüdruku isa Tüdruk-andaluusia neiu,pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oskand lugeda Vana naine-unenägude seletaja Melksiedek - vanamees, tarifa elanik, jutukas, nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis,varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees-mees,kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle Inglane-tahab kohtuda Alkeemikuga Alkeemik-mees ,kes aitab santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudabmuuta kõik metallid kullaks. Fatima-kõrbenaine,Santiago eluarmastus
polnud neil enam millestki rääkida. Oma ema matustel jättis Meursault endast südametu mulje. Tema silmist ei tulnud mitte ainsatki pisarat ning ta lahkus kiirelt. Just see saigi üheks oluliseks tõendiks tema kohtuprotsessile, milles talle mõisteti surmanuhtlus. Teine surmaga seonduv sündmus toimus teose keskel. Seda võib kirjeldada kui enesekaitset. See oli samasugune päev nagu päev mil maeti Merursaulti ema. Kõik see oleks võinud jääda juhtumata, kui see araablane poleks olnud nii agressiivne ja oma noaga vehkima tulnud. Camus kirjeldab seda sündmust nii: ,,Mõistsin, et olen hävitanud selle päeva tasakaalu, harulduse vaikuse siin tallal, kus ma õnnelik olin olnud. Need neli lakse olid nagu neil lühikest koputust õnnetuse uksele." Araablane oleks võinud elada õnnelikult elu lõpuni, kuni tema liigne agressiivsus mõistis ta varakult surma. Viimane surma teema tuli sisse teose lõpus, kui tehti teatavaks kohtuotsus. Selleks oli
· fundamentalism annab uue identiteedi neile, kes on kaotanud oma sotsiaalsed või vaimsed tavad, määratseb usklike maailmavaate, annab protestidele ideoloogilise põhjenduse, lubab paremat elu utoopilises islamiriigis · tagasipöördumine islami seaduste juurde, islami tõekspidamiste tähendus uues valguses Uskumused ja väärtushinnangud : · õhtumaalane : inimesed võrdsed, privaatsus, tehniliste vahenditega saab kõike kontrolli all hoida · araablane : saatuse roll, armastus laste vastu, tarkus tuleb aastatega, mehed-naised erinevad · perekonna keskne roll, elu kindla mustri järgi, klassistruktuur, religioosne ja poliitiline käitumine · tähtis väärikus, au ja maine. Au ja häbi kollektiivse mõistena · ustavus tähtsam kui isiklikud vajadused · staatuse määrab eelkõige sotsiaalne ja perekondlik taust, seejärel iseloom ja saavutused
Tallinn Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse 1154. aastat, kui Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on Reval (nimi tuleb muinasmaakonna Revala nimest), linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248. Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1
1991. aastal toimunud ,,Kõrbetorm". 2003 kukutasid USA väed + liitlased Husseini valitsuse Saddam Hussein http://www.tunisia-live.net/wp-content/uploads/2012/01/Saddam-Hussein.jpg Lähis-Ida: Juutide ja araablaste vastasseis 1948 kuulutasin juudid Palestiinas Iisraeli oma pealinnaks. Kodusõjad juutide ja araablaste vahel. Konflikte on lahendanud ÜRO. Palestiina vabastusorganisatsioon PVO. Juut ja araablane http://y.delfi.ee/norm/180631/9818761_5f4Haa.jpeg http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000079/a51e2f21-dd14-4701-8b75-9879c8be8976.jpg Kasutatud kirjanudus 9.kl õpik Lähiajalugu II osa
Eesti rahvusest maadeavastajad tegutsesid kaupmehed, sõjamehed ja rändavad 19. sajandil. usukuulutajad. 6. Itaalia kaupmees Marco Polo kirjeldas 6. Marco Polo on Portugali maadeuurija, kes põhjalikult Hiinat. kirjeldas 13. sajandil Aafrikat. 7. Esimesena kandis Eesti .......... aastal 7. Bartelomeo Diaz purjetas esimesena kaardile araablane ............................ ümber Aafrika lõunatipu Indiasse. 8. Portugali meresõitja Bartolomeo Diaz jõudis 8. Hispaania meresõitjat, Ch. Kolumbust 15. sajandil esimesena Aafrika lõunatippu. peetakse PõhjaAmeerika ja Gröönimaa 9. Põhjapoolusel käis esimesena ameeriklane avastajaks. Nansen 20. sajandi alguses. 9. Venelane Afanassi Nikitin kirjeldas 10
On probleemid, mis on Jago poolt välja mõeldud ja Othellole ette söödetud. Lahendatakse põhiliselt armu probleeme, Jago mõtleb välja afääre, mida pole olnud ja kasutab ära armuvalus inimesi. Raamat on kirjutatud 17 sajandi algul, teose algul tuleb jutuks, et Türgi laevasti püüab vallutada Küprost. Mis järel Othello saadetakse väejuhina sinna, et kaitsta saart. Enamus tegevusest toimubki Küprosel. Teose petegelane on Othello, ta on maur ehk araablane ja ta on väejuht. Ta on kõrgelt hinnatud ja teda austatakse. Othello on väga armukade ja ebakindel oma naise suhtes, ta usub peaaegu kõike, mida talle räägitakse. Ta on kiindunud oma alamasse Jagosse. Jago on kaval ja teeb kõik, et saada paremat ametit. Ta on kahepalgeline ja vihkab Othellot. Ta valetab paljudele ja räägib asju, mida ei olnud sündinud. Jago tõi raamatus välja Othello halvad küljed ja ta oli väga vajalik teoses. Desdemona on Othello naine. Ta on ustav oma
tagasi tulles jääb ta vaatama kudias lapsed mängivad, aga Rahab näeb seda ja saab vihaseks. Rahab käskis Mendel muna praadida, kuid kui munad praetud said, vihastas Rahab ning karjus Mende peale et ta pidi poseerima mune mitte praadima ja a põletab ta käe. Mende oli saanud juba kuueteiskümne aastaseks ning ta oli väga kena, mehed vaatasid teda kui ilusat naist ning ühel päeval tuli Mustafale külla noorpaar ning Mustafa ja araablane leppisid kokku kuidas Mende ja araablane kahekesi jätta, et araablane teda ära saaks kasutada. Õnneks Mende ähvardas teda, et ta kutsub naise ning araablane sead rohekm ei proovinud. Kahekümne kolmandas peatükis saab Mende teada, et ta läheb Rahabi õe juurde Londonisse, tegema seda sama mida ta ka Rahabi juures tegi. Koristama, pesu pesema ja triikima, nõusid pesema ja süüa tegema Kahekümne neljandas peatükis kähtab Mende Kumalit, üks Mende sõbrataridest. Nad rääkisid
TALLINN MARKUS TOOMSALU TALLINNA ASUKOHT JA TERITOORIUM Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. 2011. aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku TALLINNA LINN Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all- linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks. Tallinna linnaosad Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja K...
Eduard V(w)iiralt (18981954) Koostaja: Zhipsu Juhendaja: Kool: 2010 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Sündinud 8.märts 1898. Peterburi Kubermangus Mõisateenijate poeg Vanemad soovisid, et pojast saaks kantseleiametnik Enne sõda elas 14 a Prantsusmaal, aasta Marokos 1945.a elas Rootsis, sealt edasi kolis Pariisi, kus elas 1954.aastani , kus suri Haridustee Astus Tallinna Kunsttööstuskooli esmalt 1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus 19...
Islami mõju inimkäitumisele (Soll 2003: 114-117): · Ülitähtsad on isiku väärikus, au ja maine. Nende, iseäranis au kaitseks ei ole ükski jõupingutus liiga suur. Sageli võetakse au ja häbi kollektiivse mõistena, mis hõlmab kogu perekonda või inimeste rühma; · Araablased järgivad kõik ühte ja sama moraaliõpetust; · Araabias on sõber inimene, kes ei saa keelduda teie palveid täitmast; · Ennast tutvustades räägib araablane pikalt-laialt oma päritolust, sidemetest ja perekonna meesliinist; · Äri ajamiseks kasutab araablane isiklikke sidemeid; · Tähtis on kiitus, eriti siis, kui tööga on suurepäraselt hakkama saadud; · Araablased ei tunne privaatsuse mõistet; · Araabiamaades seisab naine ühiskonnas mehest allpool ja elab tema varjus; · Araabiamaades suhtlevad naised vabalt ainult teiste naiste ja lähedaste sugulastega; · Avalikus kohas liikuv naine peab kandma loori;
muslim on potentsiaalne terrorist. Kui see otse välja öeldaks, saaks muidugi igaüks hõlpsasti aru, et see on vale. Aga kui seda välja ei öelda, siis ei saa enamik vaatajaid-kuulajaid tõepoolest aru, kui vale see tegelikult on. Bin Laden on ju islami usku? Ja snaiper, palestiinlased ja tshetsheenid olid ka? Ometi piisab kas või põgusast sissevaatest araabia maailma, sealsesse ühiskonda ja avalikesse debattidesse, et niisugune mõttetus kõrvale heita. Keskmine araablane pole vastastikusest verevalamisest sugugi rohkem huvitatud kui keskmine ameeriklane, hollandlane või soomlane. Rääkimata araabia intellektuaalidest, kes võivad läänemaailma suhtuda liigagi optimistlikult (või vähemalt on seda seni teinud). Muide, "araablane" on siin vaid näide. Kui aga kõnelda tõsisest vägivaldsest terrorismist, siis on "sealpool" usupiiri sellega kokku puututud palju otsesemalt. Suured fundamentalistlikud liikumised tekivad vaeses maailmas.
vaatama; Aasias on väga aksepteeritav ja lausa teed neile komplimendi kui söömise ajal häälitsed ja luristad; nad armastavad teha kinke ning ei maksa proovida neid kingitusi üle trumpama hakata (kingituse mõte on oluline, mitte kink ise); neid ei maksa katsuda ja eriti nende pead; neile ei meeldi sõna ,,ei"; silmsidet tasub vältida; nende sõnades tuleb otsida sügavamat tähendust alati; mehed on alati naistest kõrgemal; purjus peaga ringi käimine on dibiiliku märk. * Araablane on see kes räägib araabia keelt, ta ei pea olema moslem, vaid kui sa räägid araabia keelt, siis oled sa araablane. * Mustas-Aafrikas (Lõuna-Aafrikast üles poole ja Araabia riikidest all pool) austatakse vanemaid inimesi väga-väga-väga; nad on äärmiselt sellised inimesed, kes ei tea ajast midagi ning töö käib alati läbi nalja ja lõbu üli head grupitöös, aga halvad üksi töötamisel; mehed on naistest kõrgemal. Aafrikas on palju kristlasi ning kohutavalt palju keeli
Keila Kool ANTS LAIKMAA Referaat kunstiajalugu Koostaja: Kaspar Oll 11E Keila 2012 SISUKORD ELULUGU Ants Laikmaa sündis 5. mai 1866. aastal Läänemaal Vigala vallas vallakirjutaja peres. Ta sündis perre neljateistkümnenda lapsena. Isa Hans Laipman oli haritud mees õppinud Vigala köstrikoolis ja seejärel Märjamaal Haimre mõisa suurproua juures viksteenri ametis olnud. Ta töötas talupidajana ja oli ka vallakirjutaja. Ema Leenu Redlich oli samuti haritud. Oma vaimukuse ja kunstimeele päris Laikmaa emalt. Ema suri 1884. aastal, isaga ei saanud ta aga eriti hästi läbi. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta korjas kokku oma senised katsetused ja läks nendega ku...
hobusetõugudest, peetakse ka kõige ilusamaks hobuslaseks maailmas. Kuna araabia hobuse taoliste kabjaliste kujutusi on leitud juba muistses kunstis, siis arvatakse selle järgi, et araabia tüüpi hobused elasid juba 2000-3000 aastat eKr Araabia poolsaarel. Nagu ka kõrberahvas, kellega koos nad elasid, kohanesid araabia hobused karmi keskkonnaga, olles ekstreemselt vastupidavad ja võimelised elama ära väga kasinate toidukogustega. Rohkem kui ükski teine hobune, on araablane mõjutanud kogu maailma hobusetõugude arengut, sest araablase 9 verd lisati paljudele teistele hobusetõugudele ning seda tehakse veel praegugi. Araabia hobune: Koolisõit 10 Koolisõit on ratsaspordiala, kus ratsanik näitab hobuse juhtimise ja tema üle valitsemise täiuslikkust, hobuse liikumise korrapärasust
Nimed 59. Tacitus Rooma riigi kõnemees ja ajaloolane. On ühes oma tekstis rääkinud aestidest, kes pidavat olema sveebide sarnased ja keel on sarnane Britannia keelele. 98. aastal. 60. Jaroslav Tark Kiievi suurvürst. Korraldas 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu. Võitis. Rajas Tartusse tugipunkti, nimetades Tartu Jurjeviks. 61. al Idrisi - 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrs maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny ja mida peetakse Tallinnaks. 62. Hiltinus Läänemere maade rahvaste piiskop (1070), munk. Määrati rahvaste ristiusustamiseks. Ei saavutanud edu. 63. Fulco Prantsusmaa munk, määrati 1167. a Eestimaa piiskopiks 64. munk Nicolaus Norra Stavangeri kloostris elav eestlasest munk. Määrati Fulco abiliseks ristiusustamisel. 65. Meinhard 1186
mujal noorte seas. See tuleneb, siis nende välimusest, sest teadagi on aasialastel pilus ja väikseid silmad. See võib olla nende vastu küll solvang, kuid kusagil pole selle kasutamine keelatud. Hiinlasteks kutsub aasialasi ka palju noori, seega on ka võimalik, et varsti väljendit pilusilm ei kasutata enam nii palju, vaid hoopis minnakse üle viisakamale väljendile - hiinlane. d) terrorist (32); iraaklane (9); rätikupea (2); moslem (2); araablane (1); mustafa (1) Väljendit terrorist kasutatakse täiesti valesti inimeste kohta, kes elavad Iraagis. Paljud sealsed inimesed on täiesti süütud ohvrid ja pole seotud terrorismiga. Kuigi väljendit iraaklane kasutatakse vähem, on see kõige õigem (meie arust) väljend, mis Iraagis elavate inimeste kohta kasutada. Nii väljend rätikupea, kui ka mustafa on vulgaarsed väljendid. Rätikupeadeks hakkas iraaklasi
Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber aga Raekoja platsi kohal oli turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga, Toompeal alates 11. sajandi keskpaigast linnus, Oleviste kiriku kohal skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1154 joonistas araablane Al-Idrs maailmakaardile linna Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindanise, mis tähendab sõna sõnalt Taani (danise) linna või linnust (lin) ning millega samatüveline on ka eesti keelne nimetus Tallinn (Taani linn, Talyna, esmakordselt mainitud 1536). Hilisem (alam-) saksa keelne Reval tuleneb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest
saunu, kus oli erinevate temperatuuridega vanne ja ruume, samuti sai lasta end masseerida lõhnavate õlidega. (Worwood lk 273-274) . Esimeseks raamatuks, mis on täielikult lõhnadele pühendatud peetakse Theophrastuse De odoribus, kirjutatud 370 e.m.a. Raamatu kaudu teame, et kreeklased tegid paljudest lõhnataimedest essentse ja segasid siis õlidesse, lahustitesse ja veinidesse. Araablane Avicenna (980- 1037) oli õpetlane ja filosoof , kes kirjutas mitmeid raamatuid taimede raviomadustest. Avicennat peetakse esimese "moodsa" destilleerimisaparaadi loojaks, millega sai ekstraheerida lilleõitest eeterlikke õlisid . Taimetarkusi hoiti tallel ka keskajal, mil paljusid õlisid kasutati epideemiate korral , musta katku ajal suitsutati tänavatel männi ja viiruki tõrvikuid ning uusajal, mil herbalistid ja ka mõned arstid kasutasid erinevaid aroomiõlisid
Nad on omavahel sarnasemad kui eurooplased, sest neil on ühine keel ja neid ühendab kindel veendumus, et nad moodustavad kultuuriliselt ühe terviku. (Nydell 2002:146) Araablaseks ei pea olema sündinud, araablaseks võib saada. Piisab sellest, kui kahe muhameedlasest meestunnistaja juuresolekul öeldakse siiralt ,,Pole jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik". (Nydell 2002:113) Gamal Abdel Nasser (Egiptuse president 1954-1970.a): Araablane on ükskõik kes, kelle emakeeleks on Araabia keel ning kes tunnistab Araabia kultuuri ja selle tavasid (Dwight 2007:1). 1.1. Kombed, etikett ja perekond Araabia ühiskonnas on seltskondlike kommete ja etiketireeglite järgimine erakordselt tähtis. Inimest hinnatakse selle järgi, kui kombekalt ta käitub. Hea maine saavutamiseks on oluline näidata üles suuremeelsust külaliste ja sõprade suhtes. Araablane eeladab, et kui tema on külas, siis võetakse tedagi külalislahkelt vastu
peetakse tähtsamaks kui indiviidi omi. Rõhutatakse rühmasiseseid sotsiaalseid norme rohkem kui üksikisiku heaolu. (Altrov : 5) Araablased on üksteisega väga seotud, ka araabia kodud on kohutavalt suured. Araablased väldivad eraldatust ja vaheseinu – neile ei meeldi omaette olla. Kaupluse tänavapoolsed seinad on klaasist, müüjad tulevad tänavale inimestega suhtlema ja neid oma poodi kutsuma. Kui araablane tahab oma mõtetega üksi jääda, siis ei vaja ta selleks füüsilist privaatsust. Üksiolemine on lihtsalt rääkimise lõpetamine.(Altrov : 6) Muistsed egiptlased ehitasid hauakambrid ja templid kivist, kuid majade ja paleede ehitamisel kasutati savitelliseid. Savitellised olid odavad, kättesaadavad ning hoidsid talvel majad soojad ja suvel jahedad. Oma reisikogemusest tean, et ka tänapäeval kasutatakse ehituses palju savi, liiva tsemendi koostisosana jm
Lucius Aelius (Hadrianuse pärija, kuid suri enne teda) Antoninus Pius 138161 Marcus Aurelius 161180 Lucius Aurelius Verus 161169 Commodus 180192 Pertinax 193 Didius Julianus 193 Septimius Severus 193211 Pescennius Niger 193194 Clodius Albinus 193197 Caracalla 211217 Geta 211 Macrinus 217218 Diadumenianus 217218 Elagabalus 218222 Severus Alexander 222235 Maximinus Thrax 235238 Gordianus I 238 Gordianus II 238 Balbinus 238 Pupienus 238 Gordianus III 238244 Philippus Araablane 244249 Decius 249251 Trebonianus Gallus 251253 Volusianus 251252 Aemilianus 253 Valerianus 253260 Gallienus 253268 Claudius II Gothicus 258270 Quintillus 270 Aurelianus 270275 Tacitus 275276 Florianus 276 Probus 276282 Carus 282283 Carinus 283285 Numerianus 283284 Diocletianus 284305 Maximianus 286305 Constantius I Chlorus 305306 Galerius 305311 Severus 306307 Constantinus I Maximus 306337 Maxentius 306312 Maximinus 306308 Licinius 308324
leib, jõulud, laen, rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat, preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai, aprill, reede, näärid, riik, keiser, rüütel, krahv, orden, ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm, raad, naaber, pood, tingima, korter, vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam, ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga) ülemsaksa laenud eesti keeles ahoi, halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog, kunde, pirn,
araablased. Araabia kaupmehed uudistasid ootamatuid külalisi vaenuliku imestusega. Nemad ja ainult nemad tohtisid kaubelda Indiaga. Algasid relvastatud kokkupõrked. Vasco da Gama oli julm. See mees naeratas harva. Pärast iga kokkupõrget laskis ta linna suurtükkidest tulistada. Tabatud luurajaid piinas ta isiklikult. Sõbralikku vastuvõttu leidsid portugallased ainult Aafrika sadamas Malindis. Laevad said värsket kala, puuvilju, liha. Ja enne lahkumist tuli lipulaevale loots. Araablane osutus asjatundlikuks meremeheks. Pidevad pärituuled ajasid laevu väsimatult edasi. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad. Kalikuti (nüüdse nimega Kozhikode) linna juures heideti ankrusse. Päevad, mis portugallased selles India sadamas mööda saatsid, olid täis hirmu, kavaldamist ja vägivalda. Iga päev võis karta hindude kallaletunge. Rikkad kohalikud kaupmehed ei tahtnud viletsaid portugali kaupu osta
Nemad ja ainult nemad tohtisid kaubelda Indiaga. Algasid relvastatud kokkupõrked. Vasco da Gama oli julm. See mees naeratas harva. Pärast iga kokkupõrget laskis ta linna suurtükkidest tulistada. Tabatud luurajaid piinas ta isiklikult. Sõbralikku vastuvõttu leidsid portugallased ainult Aafrika sadamas Malindis. Malindi seik otsis tugevaid liitlasi ja eestkostjaid. Ta täitis kõik meresõitjate soovid. Laevad said värsket kala, puuvilju, liha. Ja enne lahkumist tuli lipulaevale loots. Araablane osutus asjatundlikuks meremeheks. Tekilt lahkus ta vaid põgusaks uinakuks. Eskaadri kursi määras loots otse üle ookeani. Pidevad pärituuled ajasid laevu väsimatult edasi. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad. Kalikuti (nüüdse nimega Kozhikode) linna juures heideti ankrusse. Päevad, mis portugallased selles India sadamas mööda saatsid, olid täis hirmu, kavaldamist ja vägivalda. Iga päev võis karta hindude kallaletunge
Rünnates kättemaksuks Pihkvat. EESTLASED MUINASAJA LÕPUS 11-12SAJ. Rahvaarv:1200a. ca 200´000 inimest. EESTLASED MUINASAJALÕPUS 11-12 Saj. Rahvaarv: 1200a ca 200´000 inimest 12. Saj eestlased kujunenud kõige põhjapoolsemaks põldu harivaks rahvaks. Rahvaarv suureneb tänu kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtuga kolmeks jaotatud põld (suvivili, talivili, kesa) 8-11 saj. läbis esimest korda Eestit suurem kaubatee idamaadesse. Eesti ala rikastus. 1154a. Araablane AL-IDRISI nimetas esimest korda Tallinnat (Kolõvan). Kandis Eesti-ala esimesena maakaardile. Suhted Naabritega 12.saj. kogu Eesti ala jaotatud 8 Maakonnaks, lisaks 45 kihelkonnaks (kihlaga seotud). Eesti oli nõrgalt ühendatud (iga-aastased vanemate nõukogud Raikkülas) Eesti riiki veel polnud. 12. saj. suhted naabritega on selle aja kohta tavapärased (kaubavahetus, rüüsteretked) Rünnakutel eestlased pigem aktiivsem pool pidevad rüüsteretked Lätti (Latgallia),
jõulud, laen, rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles – meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat, preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai, aprill, reede, näärid, riik, keiser, rüütel, krahv, orden, ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm, raad, naaber, pood, tingima, korter, vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam, ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga) ülemsaksa laenud eesti keeles – ahoi, halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog, kunde, pirn, kirss,
Nemad ja ainult nemad tohtisid kaubelda Indiaga. Algasid relvastatud kokkupõrked. Vasco da Gama oli julm. See mees naeratas harva. Pärast iga kokkupõrget laskis ta linna suurtükkidest tulistada. Tabatud luurajaid piinas ta isiklikult. Sõbralikku vastuvõttu leidsid portugallased ainult Aafrika sadamas Malindis. Malindi seik otsis tugevaid liitlasi ja eestkostjaid. Ta täitis kõik meresõitjate soovid. Laevad said värsket kala, puuvilju, liha. Ja enne lahkumist tuli lipulaevale loots. Araablane osutus asjatundlikuks meremeheks. Tekilt lahkus ta vaid põgusaks uinakuks. Eskaadri kursi määras loots otse üle ookeani. Pidevad pärituuled ajasid laevu väsimatult edasi. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad. Kalikuti (nüüdse nimega Kozhikode) linna juures heideti ankrusse. Päevad, mis portugallased selles India sadamas mööda saatsid, olid täis hirmu, kavaldamist ja vägivalda. Iga päev võis karta hindude kallaletunge
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................2 ELULUGU JA LOOMING..........................................................................................................................................3 Teoseid..........................................................................................................................................................10 ................................................................................................................................................................................. 11 ................................................................................................................................................................................. 12 ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats)...
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
kes väldib otsavaatamist, ebausaldatavaks või tõlgendatakse seda huvipuudusena. Üks märk mitu tähendust! Ameeriklased moodustavad OK märgi pöidla ja nimetissõrmega ringi moodustades, Brasiilias on sama märk aga vulgaarse tähendusega, venelastele tähendab see nulli, jaapanlaste jaoks raha, araablaste jaoks kurja silma. Jaatav/eitav vastus. Ameeriklane raputab pead, kui ei ole nõus. Hiinlane liigutab lahtist kätt, mille peopesa on vasakule keeratud, oma näo ees. Araablane kallutab pea tahapoole ja ajab lõua püsti, kergitab kulme, teeb keelega laksutavat häält. Peamised konfliktiallikad kultuuridevahelises suhtlemises: vestluskäitumise erinevused (erinevad vestlus- ja kuulamisharjumused), ruumikäitumise erinevused (distantsi hoidmine, silmavaatamine, privaatsus), ajakäitumise erinevused (hilinemine, järjekord, planeerimine), väärtushinnangute erinevused: erinev suhtumine tööülesannete täitmisse,
Hadrianuse vall - Inglismaal ja Sotimaal. Rooma riigi põhjapiiri tähistav müür. Iga 1,5 km tagant laager. Latriin & profatt - sõnad käimlale. Marcus Aurelius (161-180p.Kr. 161-180p.Kr.) Tahab olla filosoof, aga ta on imperaator. Stoitsism - inimesed on sünnipäraselt võrdsed. Kirjutas raamatu "Iseendale" Caracalla (211-217 211-217) Termid! NN. SÕDURKEISRITE AJAJÄRK: Philippus Araablane (244-249 244-249) Väga hea rooma portreeplastika näide! Helena (Constantinus Suure ema) - käes on atribuut, milleks on tal suur ladina rist. Hakkab ristiusu pühakuks, sest lasi Jeruusalemmas Kolgata mäel teha väljakaevamised. Leidis üles Tõelise Risti, kuhu löödi Jeesus. Constantinus Suur (306-337 306-337) (punnis silmad ja rõõmsa näoga) Ristiusu legaliseerija. Pealinna Konstantinoopolisse viimine
loeta. Alustas õpinguid Peterburis, siis asus kunsti õppima Berliinis, kus puutus kokku juugentstiiliga. Kalevipoja teemalised pildid. Kalevipoja surm, Tee maailma lõppu, pesu, Puhkus rännakul, Ohver. · Laikmaa (1866-1942) Kuulus murrangu tegijate hulka. Õppis Düsseldorfis. Raha jätkus ainult rongipiletiks Riiga, ülejäänud tee käis jalgsi, selleks läks umbes 2 kuud. Marie Underi portree, Lääne neiu, Araablane, Roos, Väike Alma ja Laikmaa autoportree. Nii Laikmaa, kui Raud lõid oma kunstiateljeed, kus nad hakkasid kohapeal koolitama kunstnikke, Laikmaa · EESTI VABARIIK · Eesti vabariik kuulutati välja 1918, sama aasta alguses asutati Tartus ka ühing Pallas, kunstiühing oli selleks, et edendada esteetilist kunsti. Kunstnikest kuulusid sunna Konrad Mägi ja Kassa ja kirjanikest .. Loodi esimene Eesti kõrgem kunstikool Pallas. 1919 aastal korraldati ka Eesti esimene
pööripäevade pretsessiooni ja koostab detailse tähekaardi. 50 Kreeka insener Hero ehitab esimese aurumasina ja palju muid seadmeid. 150 Ptolemaios loob mudeli, milles Maa on universumi tsentris ja päike tiirleb selle ümber. Ta avaldab ka tähekataloogi, tuntud nime "Almagest" all. 450 Ch'ung-Chih ja Keng-Chih arvutavad välja kuus pii komakohta. 750 Keemia isaks peetav araablane Geber lisab elementide nimekirja väävli ja elavhõbeda. Füüsika keskajal Kronoloogia 1202 Itaalia matemaatik Fibonacci õpetab kasutama araabia numbreid. 1249 Roger Bacon kirjutab kaugnägelikkuse ravist koondavate läätsedega prillide abil. 1260 Roger Bacon arvutab tähtede kauguseks 210 000 000 km. 1340 William Ockhamist kõneleb paavstiga ja väidab, et õige on see
Munafiqunid ja Banu Nadiri hõim (juudid) sepistasid vandenõu, et Muhamedi tappa. Prohvet sai asjast varakult teada, ning kogu loo lõpplahendus oli see,et Banud Nadiri hõim löödi Medinast välja ja kogu nende vara jäi moslemitele. Mediinasse oli nüüd jäänud vaid üks juudi hõim, Banu Quraiza. VII ptk. · Lüüasaamine Uhuudi all ei avaldanud kuigi kaua mõju, Muhamed hoidis kindlalt võimu enda käes. Ta oli esimene araablane,kes oma sõna jõuga veresuguluse sidemed puruks rebis. Islam ei võinud vägevaks saada, kui sugukond luges rohkem kui jumala sõna. Ka rajas ta sellel ajal oma salaorganisatsiooni. · Tänu Muhamedi edule hakkasid Mediinalased nüüd hästi ja jõukalt elama. Esialgu elati lustliku elu veini ja täringumängu saatel, kuid ajajooksul kehtestas prohvet terve rea seadusi, mis talitsesid moslemite elu. Hiljem kujundasid need islami vaimset palet.
jalgade ette lõkke. Tuli ja suits haarasid ,,võluri". Kärgatas plahvatus, tuli kustus silmapilkselt ja laitmatus frakis ning valgete kinnastega vigastamatu artist kummardus naeratades publikule. Keegi vaataja haaras vöö vahelt püstoli ja sihtis ,,võlurit". Illusionist peatas ta ainsa käeliigutusega. ,,Pea! Kõik ju ei tea, millega su püstol on laetud. Siin on kaks duellipüstolit. Vali neist üks, lae see kõigi nähes ja tulista siis." Araablane võttis kuuli, tegi sellele noaga märgi, lükkas kuuli rauda, pani tropi ette ja raputas pannile püssirohtu. Illusionist seisis rahulikult paigal. Kostis lask ja naeratav Robert-Houdin hoidis kuuli hammaste vahel. Ta sülitas selle kandikule kuul oli sama, märgisega... Saalis tekkis paanika. Tõugeldes uste vahel, põgenesid vaatajad saalist. Milliste tehniliste vahenditega need efektid saavutati? Illusionisti turbanisse oli
Talupoegadele osutus see tehing kahjulikuks, sest küladesse hakkasid tulema täies elujõus sionistid, kes olid valmis kolmanda osapoolena maa ära ostma. 1882. aastal, enne immigrantide saabumist, elas Palestiinas Osmanite impeeriumi alluvuses umbes 400 000 moslemit, 43 000 kristlast ja 15 000 juuti 96% olid mitte-juudid. (Ibid.) 14 Kui küsida, kuidas araablased juutide asundustele reageerisid, siis kirjutas Palestiina araablane Najib Azuri 1905. aastal: ,,Juudid on lõpuks mõistnud oma esiisade vigu ja soovivad taastada oma iidset kodumaad." Venemaalt pärit juut Asher Ginsberg, kirjanikunimega Ahad Ha'Am (1856-1927) kirjutas: ,,Palestiina ei ole asustamata maa ja suudab vastu võtta vaid tühise osa maailmas laiali pillutatud juutidest. Need, kes siia elama asuvad, peavad otsima eelkõige sõprust palestiinlastega, lähenedes neile lugupidamise ja viisakusega. Aga mida meie vennad Palestiinas teevad? Täpselt
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
geograafilises sfääris. Uurib geograafilises sfääris toimuvaid rütmilisi, tsüklilisi ja kindlasuunalisi protsesse.Uurib geograafilise sfääri territoriaalse (ehk horisontaalse) ja vertikaalse diferentseerumise (ehk jagunemise) põhilisi seaduspärasusi. 3. Geograafia arengu põhilised etapid. Keskajal viljelesid geograafiat eriti araabia õpetlased, kellest tuntuim oli Ibn Batuuta. Ka Eestimaa kandis maakaardile araablane Al Idris, kes 1154. a. märkis ära ka Tallinna. 16. saj. lõpus kuni 17. saj. kujunes ajalooline geograafia. Rajajaks oli P. Clüver (1580-1620). Suurte maadeavastuste üldistusena kujunes üldine geograafia üldmaateadus. 18. saj. arenes geograafia tihedas seoses statistikaga ja täiendas oluliselt kirjeldavat riigiteadust. Väljapaistev esindaja A. F. Büsching (1724-93). 19. saj. alguses hakkas A. von Humboldti ja C. Ritteri tööde mõjul kujunema geograafia
eesnimi, isanimi, perekonnanimi. Perekonnanimi, eesnimi, isanimi dokumentides. Alguses olid üksiknimed, nendele lisandusid isanimed. Vene nimemall arenenud nii, et tekkisid isanimed. Vanas vene tavas oli tüüpiline Vassili Ivanov (Ivanov genitiiv, tähendab isanime). Slaavile omane eesnimede väike hulk: 50 mehenime, 50-55 naisenime, mida enim kasutatakse. Tuntuim neologistlik nimi: Vladlen (Vladimir, Lenin). Araablastel viis erinevat nimeliiki. 1. Alam individuaalnimi, see, mille araablane saab endale. Nt Muhammad, Assad 2. Kunya hüüdnimi, selle alla võetakse kaht sorti nimesid: tüüpiline sufiks abu, mis tõlkes tähendab ,,isa" 3. Nasab isanimi või esivanemanimed. 4. Laqab lisanimi. Tavaliselt elukutse või ideede järgi nimeks antud osised. Riigiametnikele, kirjanikele iseloomulikud. 5. Nisba viide usulisele, sotsiaalsele, poliitilisele kuuluvusele. i. Hiina nimemallile omane see, et perekonnanimi on ühesilbiline
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüüria...
Liikuvad suhtlejad erinevad distantsinormid "Paradiis ilma inimesteta on põrgu" Kust on erinevad distantsinormid pärit? 26 See kui kaugele üksteisest jääme sõltub ka kultuurist (normid). Distantskultuurid on need, kus hoiatkse pikemat vahet, kontaktkultuur on vastupidine. Mida lõuna pool, seda kontaktsemad ja mida põhja pool, seda distantsemad. Nt kui panna araablane ja eestlane omavahel rääkima, siis üks astub kogu aeg lähemale, teine seevastu eemale. Distants ei ole ainus ruumilise asetus viis, distantsi reguleerimine toimub koos silmkontakti (kui intensiivselt teisele silma vaadatakse) ja füüsilise kontaktiga. Silmavaatamise aeg võib olla ilma "mõtlemiseta" kuni umbes 1,5 sekundit. Silma vaatamine on ebameeldiv, kuna see
seaduspärasus" ja "progress". -) Ei ole olemas ühtset maailma ajalugu on vaid eraldiseisvad ja isoleeritud kultuurid, mis ei ole omavahel ajalooliselt järjepidevad. -) Kultuuriorganismi elu juhib saatus. *) Saatuse mõiste on Spengleri arvates määratlematu. Selle tähendust võib vaid intuitiivselt tajuda. Kes pole võimeline seda intuitiivselt tajuma, see ärgu tegelgu ajalooga. -) Ükski kultuur ei oma midagi sisuliselt ühist teiste kultuuridega. Araablane ja hiinlane näevad maailma teisiti kui kreeklane, neil on teistsugused huvid ja erinevad mured. -) ,,Pole olemas igavesi tõdesid. Iga filosoofia on oma ja ainult oma aja väljenduseks ja pole olemas kahte ajastut, millistele oleksid iseloomulikud ühesugused filosoofilised püüdlused ... Aegumatud mõtted - see on illusioon." -) Kultuur sureb siis, kui kultuuri hing on realiseerinud kõik temas peituvad võimalused.
tema suhtlemiskogemused sellise suhtluspartneriga nagu antud juhul. Selle põhjal peaks ta jõudma selgusele, millest info on ehk jõudma objektini. Tavaliselt ei ole see objekt täpselt sama nagu kommunikaatoril. Inimeste kogemused ja arusaamad asjadest on erinevad. Lisaks mõjutab kogu seda protsessi keskkond oma helide, valguse, värvi ja keelega, tuues kaasa osa info kadumise, osa moondumise. Selle skeemi näiteks sobib katkend Lennart Meri raamatust "Hõbevalge". Volga äärde reisinud araablane kirjeldab oma aruandes ühte episoodi I aastatuhande algusest nii: "Kord tegime kuninga seltsis ühes kohas pikema peatuse. Mina ja minu kaaslased Tekin, Susan ja Pares ning keegi kuninga saatjatest suundusime puude vilusse. Seal näitas ta meile väikest võsu, mis oli rohelist värvi ja niisama peenike nagu värten, kuid hulga pikem, ja selle küljes näitas ta meile rohelisi kasvusid. Iga niisuguse hargnemise lõpus asus lapiti maa peal lai leht,
parandada. Hertsog oli haruldaselt nupukas ja leidiski varsti hea mõtte. Ta rõivastas Jimi kuningas Leari kostüümi -- see oli pikk kalingurist rüü valge hobusejõhvidest paruka ja vurrudega, võttis siis oma teatrivärvid'ja värvis Jimr näo, käed, kõrvad ja kaela üleni siniseks: ta oli kui üheksa päeva vees ligunenud uppunu. Tõepoolest, ta oli koledam kui ükski asi, mida ma olen iial enne näinud. Siis võttis hertsog ja kirjutas veel puulaastule sildi järgmise pealkirjaga: HAIGE ARAABLANE, KUID OHUTU, KUI TA VAIM ON SELGE. Ta naelutas selle sildi lati külge ja püstitas lati nelja või viie jala kaugusele vigvami ukse ette. Jim oli rahuldatud. Ta ütles, et see oli palju parem kui iga päev tun- 367 dide kaupa kinni seotud olla ja üleni väriseda iga krõbina juures. Hertsog ütles talle, et tehku oma olemine mugavaks, ja kui keegi peaks tulema ja lähikonnas kõlama, siis karaku vigvamist välja, märatsegu ja röögatagu paar korda nagu metsloom -- ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
