Johannes Vares Barbarus Koostasid Marjanne ja Liis 11. c klass Pärnus 2010 Elukäik sündinud 1890.a Viljandimaal; majanduslik kindlustatus eeliseks teiste haritlaste ees; Heitali vallakool (1899-1901); Viljandi kihelkonnakool (1901-1903); Pärnu Hansagümnaasium (1904-1910); "Rahvusvaheline teaduslik-kirjanduslik ring"; Elukäik esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannito...
LIIGIKAITSE Praegu on kuues väljasuremislaine, inimtegevuse mõjul. Paljud liigid on hävinud ja looduses pole neid. Punases raamatus on liigid jaotatud kolme klassi: kriitiliselt ohustatud, eriti ohustatud ja ohualdid liigid. 70% liikidest paiknevad 12 riigis: Austraalia,Brasiilia, Hiina, Mehhiko,Madagaskar, Peruu jne 50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19....
Johannes Barbarus Vares Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli EKP liige 1940. aastast. Ta sai alghariduse Heimtali vallakoolis ja üldhariduse Viljandi kihelkonnakoolis, keskhariduse omandas Vares aastail 19041910 Pärnu gümnaasiumis, kus tema klassivendadeks olid Jüri Uluots ja Johannes Semper. 19101914 õppis ta Kiievi Ülikoolis meditsiini. Järgnevalt oli ta Esimeses maailmasõjas rindearst, talle määrati 1915. aastal Anna Ordu IV, Stanislause III ja Danieli II järgu ordenid. Sõjaväearsti karjääri jätkas ta ka Vabadussõjas, kus osutatud teenete eest omistati talle Vabadusristi I liigi III järk. Seejärel oli 1921-1939 arst Pärnus. 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "F...
...............................................................................7 2 1. Elulugu Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint-Germain-en- Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Debussy elu oli koondunud Pariisis, millest oli kiiresti kujunemas Euroopa kultuuri tulipunkt. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. Lastena saadeti Claude Achille ja tema õed-vannad sageli Cannesi tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. 11-aastaselt astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja,
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari...
Kuressaare Ametikool Tarbekunsti ja käsitöö osakond Rõivaõmblemine Meelika Mürk Claude Debussy Referaat Juhendaja õpetaja Anita Kangur Kuressaare 2006 Sisukord 1. Elust.............................................................................................................3 2. Impressionism.............................................................................................4-5 3. Abiellumine..................................................................................................6 4. Looming ja heli............................................................................................7 5. Teosed.........................................................................................................8-9 6. Kokkuvõte.........................................................
Looduskaitse- inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle mõju tagajärgede likvideerimine, biol.mitkekesisuse ja looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Point on tagada Maa toimimise jätkumine. Looduskaitsebioloogia- teadusharu, mis uurib eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi, interdistsiplinaarne st ühendab bioloogiat, antropoloogiat, klimatoloogia, geograafiat jne Looduskaitsebioloogia olemus ja eesmärgid: dokumenteerida biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg.inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste ...
hävitanud, kuid sellegipoolest jääb Delhi India suurriikliku ajaloo põnevaks tunnusmärgiks. Hiljutised arheoloogilised leiud näitavad, et Yamuna-äärne paik võis olla ,,Mahabharata" kangelase Yudhishthira koduks juba aastal 1000 eKr. Keiser Asoka raidkiri tõendab, et Delhi oli oluliseks punktiks kaubateel loodepiiri ja Bengali vahel juba 3. sajandit eKr. Tomara radzad tegid sellest 736. aastal oma pealinna nimega Dhillika ning linnast sai klannisõdade tulipunkt kuni moslemite vallutuseni, mil Qutb-ud-din 1206. aastal sultaadi asutas. Delhi lammutati, et teha ruumi uutele mälestusmätkidele, mida seejärel laastas Lonkur Timuri sõjakäik 1393. aastal. Ta viis oma Samarkandi mosee ehitamiseks ära 90 elevandikoormat ehitusmaterjale ning tuhandeid vilunud Delhi kirviraidureid ja skulptoreid. Mongulite tuleku järel oli Delhi pealinnaks vaheldumisi Agraga ning iga järgnev valitseja rakendas siin oma isikupärast maitset, andes voli arhidektuurilistele
tugevasti muutunud maastik, samuti on muutunud fragmentide servade keskkond. Fragmentide servade keskkonnamuutust nimetatakse serva-efektiks. in situ kaitse – liikide kaitse nende looduslikus elupaigas (arenevates ökosüsteemides, keset looduslikke protsesse) ex situ kaitse – liikide kaitse kunstlikes tingimustes Ex situ kaitse toimub: näiteks loomaiad, botaanikaaiad, geenipangad, seemnepangad, geenipangad, seemne- ja munarakkude pangad Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Liigifond - Kooslusesse saavad sisse levida vaid need liigid, mis suudavad selles koosluses elada, neile on sobivad keskkonnatingimused ning nad on ümberkaudu olemas ja nende teel pole ruumilisi takistustusi. Sellised liigid moodustavad liigifondi.
Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna...
biotoobis. Õkosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Koosluse/ökosüsteemi vastupanuvõime ehk taluvus - “kaugus”, kuhu kooslus tõugatakse mingi häirimise tagajärjel tema tasakaaluolekust. Koosluse/ökosüsteemi taastuvus - häirimiseelsesse olekusse naasmise kiirus häiringu järel. Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab inimtegevuse mõju Maa ökosüsteemile. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas. Endeem – liik, mis esineb üksnes teatud piiratud alal. Endeemse liigi levila ei pruugi olla väga väike.
KASUTATUD KIRJANDUS Aitsam, V. Uusasumid jätavad metsloomad koduta. Maaleht, 14. august 2008. Võrguväljaanne kättesaadav http://www.maaleht.ee/2008/08/14/uudised/1529 . Eluslooduse seire I etapp Tallinn-Narva maanteel. Maanteeamet, 14.detsember 2006. Kättesaadav http://www.mnt.ee/atp/?id=1073. Javois, J. Liiklusõnnetused metsloomadega. Eesti Loodus 3, 2008, lk 6-9. Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2272_2270.html. Javois, J. Tulipunkt: ulukiturve Kose-Mäo teelõigul. Eesti Loodus, 3, 3008. Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2273_2270.html. Keppart, V. Keskkonnakaitse. Looduskaitse. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2006. Klein, L. Loomade ohutu liikumine autojuhtide ja planeerijate kätes. Eesti Loodus, 6, 2001. Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/. Klein, L., Tõnisson, J., Laanetu, N., Rajasaar, V. Liiklust mõjutavate looduslike
muudab oma majandusalaseid strateegiaid. Indoneesiasse tehakse hetkel uusi rahvusparke, mis kaitseksid tiigreid kaubavahetuse eest. Indoneesia valitsus võtab samuti vastu seadusi, mis piiraksid metsaraiet ning samuti püütakse elavdada biodiversiteedi sõbralikku majandusalast tegevust, mis omakorda aitab säilitada looduslikku mitmekesisust. Osalus rahvusvahelistes loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonides Sunda saarte biodiversiteedi tulipunkt ületab mitmeid riigipiire riigid, mille piiresse Sunda ala jääb on Indoneesia, Malaisia ja Brunei. Erinevad riigid osalevad erineva intensiivsusega erinevates keskkonna- ja looduskaitse organisatsioonides. Kõige vähem infot on leida Brunei kohta. Indoneesia on vähemal või rohkemal määral enamike suremate keskkonna- või looduskaitseorganisatsioonidega seotud. Friends of the Earth liikumise liikmed on Indoneesia ja Malaisia. Indoneesia
Ta kirjutas ettekandeid SS-Leibstandarte ,,Adolf Hitler" koosseisu ja varustuse kohta, üleandmistaotlusi, üleviimiskäskkirju ja autasustamisettepanekuid. Viimaseid tehti hulgi, sangareid tuli üha juurde, idarindel jagati heldelt hõbe- ja kuldriste ning medaleid. Oli võimatu harjuda sealse elu ühekülgsusega. Vahes hoovas Traudl oma ühtäkki teadlikuks saanud mehele, et nad viibivad Hitleri hermeetiliselt suletud mõttemaailmas. Traudl arvas ikka, et seal kus ta viibis on sündmuste tulipunkt, kuid isegi kulisside taga olles ei teadnud nad mis laval tegelikult toimub. Kuuldused Traudlini ei jõudnud, vaenulikke raadiojaamu ei kuulanud, polnud teistsuguseid seisukohti ega vastuseisjaid. Oli üksainud arvamus ja veendumus. Kuid kogu lood jõudis ta selgusele alles siis, kui oli kaasa teinud kurva lõpu ja naasnud normaalsesse ellu. Tollal tajus ta muidugi ebamäärast rahulolematust ja ahistust, mida igapäevane lävimine Hitleriga takistas defineerimast. Kui ta pani
- teistel veekogudel 4 meetrit; - suurvee ajal 2 m Vööndid: - veekaitsevöönd - ehituskeeluvöönd - piiranguvöönd Liigikaitse. Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest, väljasuremislained Väljasuremise põhjused: - Elupaikade kadumine - Võõrliigid - Loodusressursside ületarbimine - Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused - Inimtekkelised kliimamuutused Mõisted: Bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt - Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Vähemalt 1,500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud/kuni 30% alles. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. 1
Liigirikkus a) Alfa-mitmekesisus koosluses leiduvate liikide arv ehk teisisõnu liigirikkus. b) Beeta-mitmekesisus seob omavahel alfa- ja gamma-mitmekesisuse, esindades liigilise koosseisu muutumist liikumisel ühest kooslusest teise väiksema ala, nt ühe laiu piires. c) Gamma-mitmekesisus väljendub mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarset liigirikkust. Liikide arv pinnaühiku kohta. Elurikkuse tulipunkt globaalsed liigirikkuse koondusmisalad on pälvinud teravdatud rahvusvahelise tähelepanu ning neid nim liigirikkuse tulipunktideks. Tulipunkti eristamisel on mitmeid kriteeriume: arvesse võetakse üldine liigirikkus, endeemsete liikide hulk, looduslike ökosüsteemide tundlikkus inimtegevuse suhtes ning nende hävimise määr ja kiirus. Liigirikkuse tulipunktid on alad, kus sageli toimub liigitekke protsess, mistõttu tulipunktid on maailma tulevase
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
mida tuleb aktsepteerida. Mineviku koorem on omaenese visanduse koorem, millest pole pääsu. *) Eksistents on suunatud olevikule. Me peame oma võimalused konkreetses situatsioonis "olevikustama". -) Tulevik, minevik ja olevik on seega ajalised dimensioonid, mis on seotud totaalselt inimese inimeseksolemisega. See tähendab, et ilma inimeseta poleks ka mingit aega. -) Inimene kohtab ennast nendes dimensioonides kui visandatud, visanduvat, visandajat. Ta on mineviku, tuleviku ja oleviku tulipunkt. -) Mida aeg endast kujutab, seda võib mõista vaid eksisteeriv inimene. Mis maailm on ja mis aeg on, seda võib mõista üksnes inimesest lähtudes. Aeg on midagi inimlikku. Just aeg on see mille ümber kogu inimelu pöörleb. Aeg on inimeseksolemise mõte. Ajas asub kogu inimeseksolemise saladus. Just ajas on ta visandatud visandaja. * Aja mõte on Heideggerile ajalikkus, kaduvus mitte igavik. Igal inimesel on oma aeg ja ta elab omaenese ajalugu.
nähtud kohtadest, samuti oli ülesandeks koguda sama infot tulnukatest eluvormide (Alien Life Forms) kontaktidelt. Neisse korrastatud toimikutesse kogutud informatsiooni on kasutatud, et edendada/arendada Ameerika Ühendriikide Õhujõu Kosmoseprogrammi (United States Air Force Space Program) (Selle all ei mõelda NASA-t). Aquarius on projekt, mis võtab kokku tulnukate olemasolu/kohalolekuajaloo ja nende suhtlemise HOMO SAPIENS-idega sellel planeedil viimased 25 000 aastat. Projekti tulipunkt on BASQUE inimesed (PAIS BASCO), kes elavad mägisel maal Prantsuse ja Hispaania piirimail, ja Assüürialased (või Süürialased, algselt pärit Siiriuse tähelt). (TS/ORCOM) Eelnev info on Ameerika Ühendriikide Valitsuse ajaloo "Õhu Fenomeni Uuringud", "Taastatud Tulnukate Sõidukid" ja "Kontaktid Maaväliste Eluvormidega" kontos. PROJEKTID "PROJEKT AQUARIUS-e" ALL 1. (TS/ORCOM) PROJEKT PLATO: (Eellugu: Aquarius) Loodi 1954 aastal algselt projekt SIGN-i osana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
