Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Klassikalne positivism............................................................................................ 4 2. Empiriopositivism................................................................................................... 5 3. Neopositivism......................................................................................................... 7 4. Postpositivism........................................................................................................ 9 Kokkuvõte.................................................................................................................. 10 Allikate loetelu........................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Positivism on filosoofia vool, mis tekks 19
Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsipliini mõistmine
26. Dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist. 27. Eksistentsialism filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. 28. Paradigma algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. 29. Substants Kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus 30. Postpositivism tegeles teadusfilosoofia kriitiliste probleemidega 31. Objektiivne Tõeline ja erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 32. Uuspositivism Kesksel kohal on siin teaduskeele ja verifitseerimise probleemid. Teaduskeel peaks koosnema lause aatomitest (“ See on…” lausetest) , millest moodustatakse siis keerulisemaid lause
uuele tasemele. 12. Mille poolest erinevad positivistlik ja postpositivistlik kirjandusuurimine? Positivism usub, et mõistmise võti on seletada neid asju mida me näeme ja kogeme läbi asjade, mis on reaalselt mõõdetavad ja „katsutavad” ehk mida võib lugeda faktideks. Näiteks mõtted, et igal ajastul on oma nägu ning kirjandus ja kultuurinätustest mõeldakse kui ajaloolistest nähtustest. Igaljuhul kehtib kausaalsuse põhimõte, ehk on põhjus ning tagajärg. Postpositivism tekib siis, kui positivism sattub tugeva kriitika alla. Postpositivism ei usu, et kusagil on olemas mingi suur tõde, mida positivism teeb. Meetodid, mida on pikalt positivismis kasutatud igavnevad ning nende asemele tulevad uued, kuni on nende kord iganeda, ehk tekib meetodide pluralism. Postpositivism tunnistab ka seda, et kirjandusloo uurimisel ei ole võimalik täielik objektiivsus, sest puudub vahetu kontakt minevikuga vaid ainult säilinud keelilselt vahendatud dokumendid
Nii leitakse üles eksitav meie väljendustes ja heidetakse see kõrvale. Siit areneb eesmärk luua ideaalne täiuslikult selge keel. See eesmärk kujuneb filosoofia, eriti nn. Wieni ringi põhiliseks teemaks. Hiljem areneb välja normaalse keele filosoofia ("ordinary language philosophy"): selle objektiks kujuneb keel, selle tegelikult kasutatavas vormis. Mõlema keele filosoofia suuna jaoks on kõige tähtsamaks filosoofiks WITTGENSTEIN. 13. Postpositivism K. Popper ja Th. Kuhn Postpositivism on positivismi eitav teadusfilosoofia. Postpositivistid jagunevad internalistideks ja eksternalistideks. Internalistid toetuvad teadmiste immanentsetele e. olemuslikele seadustele. Eksternalistid uurivad, kuidas teadmiste kasvu mjutavad sotsiaalsed ja psüühhilised tegurid. Th.Kuhn ongi selle suuna tuntuim esindaja. Ta sai ülemaailmse kuulsuse teosega "Teadusrevolutsioonide struktuur", milles ta tuginedes laialdastele
Filosoofia on püüdnud kirjeldada viisi, kuidas ta kirjeldusi kirjeldab (nt olemise põhijooned, elu mõte, isiksuse tähendus jne), ent seetõttu ongi filosoofia senised püüdlused määratud nurjumisele. See on keele väärkasutamine me püüame öelda asju, millest ei saa rääkida. Enamik filosoofilisi lauseid ei olegi tegelikult väärad, aga mõttetud. Ainult siis, kui me saame midagi selgelt öelda, on see mõttekas. 5. PILET HERAKLEITOS POSTPOSITIVISM JA T. KUHNI PARADIGMAÕPETUS Herakleitos proovis leida üht mõtet, mis avaks kogu maailma saladuse. Ürgaineks peab ta tuld ning kuna tuli seadusepäraselt süttib ja kustub, on maailmaprotsess tsükliline. Kosmost juhib välk. Samuti leiab ta, et iga nähtus vajab eksisteerimiseks vastandit, näiteks vibu kaar ja nöör. Kõige isa on seega võitlus, on orjad ja isandad ning pingete ja võitluse lakkamisel saabub vaikelu ja surm. Haigus
St. proovitakse mõõta ja nendest järeldusi teha. (Mitte küll hea/halb järeldusi, nagu proovivad teha traditsionalistid, vaid selliseid järeldusi, millest annab midagi ennustada/tuletada). Nt. heaolu, kaubandussuhted, sõjalised kulutused. Mõõtmisel on mõte siis, kui on võimalik kasutada võrdlust. Behavioristid on sisse toonud sõltumatuse muutuja (põhjuslikkuse mõiste - mingi asi põhjustab midagi). Jaguneb kaheks: Positivism Postpositivism Vastuolus positivismiga ja kohati sarnane traditsionalismiga. (Postmodernism - uurimismeetod, mis püüab vältida väga selgeid paikapanemisi, suhtuda asjadesse pehmemalt ning pöörata tähelepanu väärtustele) Olemine Objektivistid Maailm on selline nagu ta on, maailm on reaalne Subjektivistid Maailm on meie enda välja mõeldud Tunnetamine Seletamine Miski on põhjustatud millestki. Baseerub hüpoteeside püstitamisele.
...............................................................................36 Positivism................................................................................................................................. 37 Irratsionalism...........................................................................................................................39 Ludwig Wittgenstein................................................................................................................ 42 Postpositivism...........................................................................................................................43 Ameerika pragmatism..............................................................................................................45 Oswald Spengler...................................................................................................................... 47 Pierre Teilhard de Chardin...............................................................................
annaabi.ee 
