ühiskonda (vastandina barbaarsele). Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis teaduslik jaotus inimkonna sees. Oswald Spengler (1880-1936) - Leidis, et olulisemad tsivilisatsioonid läbi inimkonna ajaloo on olnud: Egiptuse, India, Babüloonia, Hiina, Kreeka-Rooma, Bütsantsi-Araabia, Maia ning Lääne-euroopa omad. Kokku 8 tükki. Hääbumisele vastu minemas nägi Spengler ka Lääne-euroopa tsivilisatsiooni. Arnold Toynbee (1889-1975) - Kirjeldas 21 põhilist tsivilisatsiooni. Hiljem hindas nende arvu 13-le. Lääne tsivilisatsiooni ei pidanud hukkumisele määratuks. Tsivilisatsioonid võivad seguneda või hõlmata endasse alljaotusi (Näiteks: Lääne tsivilisatsioon jagunev euroopa ja Põhja-Ameerikaks). Lääne-tsivilisatsioon hõlmab euroopa, põhja-ameerika, austraalia ja Uus- Meremaa. Neid mõjustavad ühised ajaloolised kogemused (näiteks: lääne
Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.2 “Ajaloofilosoofia” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.8 A. J. Toynbee . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 1.8.1 Kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 1.9 Karl Marx . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.9.1 Standardkäsitlus Marxi sotsioloogia klassikalisest osast 18 1.9.2 Marxi teooria teaduslikkus . . . . . . . . . . . . . . . . 21
looduslikult paremad elutingimused. Seega võime kohata esimesi tsivilisatsioone Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Neile järgnesid India Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus ning hiljem ka Kesk-Ameerikas ja Peruus paiknevad tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste üle on palju vaieldud. Teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13 tsivilisatsiooniks, samas kui Harvardi professor Samuel Huntigton eristab kaheksat tsivilisatsiooni. Tänapäeval räägitakse siiski seitsmest tsivilisatsioonist. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus kiri või oli selle areng veel algstaadiumis. Vajaliku arheoloogilise materjali puudumise tõttu ei saa teadlased iga üksiku tsivilisatsiooni tekkimist uurida. Ühel nõul on teadlased ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuses.
Esimesed teadaolevad tsivilisatsioonid hakkasid kujunema alates III aastatuhandest eKr. Mesopotaamias ja Egiptuses. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult soodsaimad elutingimused. Tsivilisatsiooni all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi ning defineerime kui - kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist ent tuntud inglise teadlane Arnold Toynbee on jaotanud inimkonna ajaloo kogunisti 13-ks tsivilisatsiooniks. Tsivilisatsiooni tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti see, et varajaste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja seetõttu ei saa teadlased - arheoloogilise materjali puudumisel - seda põhjalikult uurida. Üksmeel on enam-vähem saavutatud inimkonna ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuses.
Teadlaste arvates hakkasid tsivilisatsioonid tekkima alates III at eKr. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult kõige soodsamad elutingimused. Tsivilisatsioonide all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Tsivilisatsioonide jaoks on välja mõeldud ka definitsioon: see on kõige suurem kultuurilis- eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Kuulus inglise teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13-ks tsivilisatsiooniks, tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist. Tsivilisatsioonide tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti selles, et esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja sellepärast ei saa teadlased iga üksiku tsivilisatsiooni tekkimist uurida, kuna puudub vajalik arheoloogiline materjal. Üksmeel
◦ Spengleri vaateid tutvustati aktiivselt 1920.–30ndate Eesti pressis. 1940 ilmus Leonhard Vahteri koostatud 100-lk referaat “Õhtumaa allakäigust”. 2012. a-l ilmus ka raamatu terviktõlge. ◦ Akadeemilises maailmas Spengleri maine siiski kõrge pole ja kutselise kultuuriajaloo kontekstis viidatakse talle võrdlemisi harva. Samas on ta endiselt laiema publiku seas palju loetud ja mõjukas. Arnold Toynbee (1889–1975) • Toynbee tsivilisatsioonid ◦ “Tsivilisatsioon” on ajaloo põhiühik ehk “mõistusega haaratav uurimisväli” (intelligible field of study), mis ei sõltu ajaloolase ühiskondlikust ümbrusest. ◦ Neid tsivilisatsioone loendab Toynbee maailmaajaloos kokku kuni kolmkümmend seitse (see arv ei püsi küll paigal, vaid varieerub “Uurimuse” erinevates köidetes, levinuim on 21).
) Tekke põhjused 1) Koriluselt ja küttimiselt üleminek viljelusmajandusele. 2) Sama keel, koonduti kokku, moodustati rahvus. 3) Ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus kujunenud algusest peale vägivalla ning sunni läbi. Teoreetikud, seisukohad: 1) Oswald Spengler eksisteerib 8 tsivilisatsiooni, kultuuri areng on nagu aastaring, 20. sajandi alguses Lääne kultuur hävib. 2) Arnold Toynbee nn elavad (Lääne) ja surnud (V-Kreeka) tsivilisatsioonid, kokku 23. 3) Samuel Huntington tsivilisatsioonide (Araabia- ja islamimaade) kokkupõrge, mis pole aga igavene. 4) Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiive? 4. Vana-Idamaad. EGIPTUS: Põhietapid kuulsusaeg (3000-1000 eKr), võõrvõimud (1000eKr 500pKr), islami kultuuriruum (500-2000 pKr). 1) VANA RIIK (3. aastatuhat 2. at eKr) 2) KESKMINE RIIK ( 2
nagu: · Kapitalism ja demokraatia · Agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond · Industriaal- ja postindustriaalühiskond · Heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond MÕISTED: · Ühiskond Inimeste olemasolu vorm, mille olemuse moodustavad inimeste omavahelised suhted. Ühiskond saab muutuda, kui suhted muutuvad, aga suhted on väga püsivad. Ühiskond on alati seotud sügava kultuuri mõistega. (H. Toynbee ,,Uurimus ajaloos") · Mowglid - Inimesed, kes on kasvanud ja arenenud tsivilisatsioonist eraldatuna ning ei suuda enam integreerud(ei ole sotsiaalsed, ei suuda sulanduda ühiskona, ei suuda omandada keelt etc.) ÜHISKONNA LIIGENDAMINE 1. TASANDILINE LIIGENDUS: Igal tasandil on võimalik rääkida inimese identiteedist antud tasemel. Ilma identiteedita võib inimesel tekkida identiteedi kriis. Tavaliselt hakkavad inimesed puberteedieas endale uut
Sealjuures tekkisid riiklikud korraldused, kus ühiskond kihistus, ja rikkamad hakkasid korraldama teisi. Riik oli eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks ja selle jaoks oli vaja tsivilisatsiooni. 2) Teoreetikud: · Spengler 8 tsivilisatsiooni, arvas, et tsivilisatsiooni areng on aastaring (tõus ja langus), ,,Õhtumaade allakäik" areng on jõudnud viimasesse etapi. · Arnold Toynbee- kokku on tsivilisatsioone 23, elavad ja surnud tsivilisatsioonid. · Samuel Huntington- tsivilisatsioonide kokkupõrge, kuid mis pole igavene. · Francis Fukuyama esitas küsimuse: kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? 4. Vana-Idamaad 1) Kultuuriajaloo tähtsus: · Sumerid- valmistasid vasest tööriistu, võtsid kasutusele ratta, mida rakendati nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas, kiilkiri savitahvlitel, eepos
üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks onlinnade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks). Kultuur on Oswald Spengleri jaokselusorganism. Jagab kultuuri arengu aastaaegade järgi. Toynbee, Arnold Suurbritannia ajaloolane, Toynbee jagas maailma enam kui 20-ks tsivilisatsiooniks ning lahkas neid põhjalikult, kujundades teooria tsivilisatsioonide tõusust ehk kasvust, langusest ning hävingust. Nende ja väiksemate tsivilisatsioonidega seotud protsessidega seletas ta kogu ajaloo kulgu. Ent teised ajaloolased leidsid tema tööst palju ebatäpsusi ning ka vigu, mistõttu tema teooria peagi ajalooteaduse silmis tõsiseltvõetavuse kaotas.
For the "content" of a medium is like the juicy piece of meat carried by the burglar to distract the watchdog of the mind. The effect of the medium is made strong and intense just because it is given another medium as "content." The content of a movie is a novel or a play or an opera. The effect of the movie form is not related to its program content. The "content" of writing or print is speech, but the reader is almost entirely unaware either of print or of speech. Arnold Toynbee is innocent of any understanding of media as they have shaped history, but he is full of examples that the student of media can use. At one moment he can seriously suggest that adult education, such as the Workers Educational Association in Britain, is a useful counterforce to the popular press. Toynbee considers that although all of the oriental societies have in our time accepted the industrial technology and its political consequences: "On the
Riik Ideed o Tasakaal – kuidas enda domineerimine maksma panna, realism o Tuum-perifeeria - marksistlik o Tsivilisatsioon – identiteet Kolm maailma Külma sõja aegne struktuur Kolmanda maailma osas ka Rootsi, Austria, Šveits (NAM, kes otsustasid sõtta mitte sekkuda Kultuuriiline jaotus Kultuur kui muutuja Autorid o Spengler, Õhtumaade allakäik o Toynbee, uurimus ajaloost o Huntington, tsivilisatsioonide kokkupõrge Spengler Tsivilisatsioon kui organism o Organism võib sündida ja surra Linnade olulisus Neli ajajärku kui aastaajad o Kevad – õitsev organism o Sügis – allakäigu algus areneb o Talv - hääbumine o Suvi - kõrgaeg o Tonybee Miks tsivilisatsioon
Radcliffe-Brown, Alfred Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria. Sapir, Edward ameerika antropoloog ja keeleteadlane; oli USA juhtivaid strukturaallingviste; hüpoteesi Sapir-Whorf üks autor. Saussure, Ferdinand de sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Spengler, Oswald saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Sai kuulsaks teosega ,,Õhtumaa allakäik". Võrdles kultuuri elus organismiga. Tsivilisatsioonil on ka oma eluiga. Toynbee, Arnold inglise ajaloolane. Kirj mahuka teose ,,Uurimus ajaloost", kus püüdis kõiki ajaloo sündmusi selgitada tsivilisatsiooniteooriaga. Weber, Max saksa sotsioloog ja majandusteadlane. Võttis kasutusele sõna ,,legitiimsus". Samuti peetakse üheks sotsioloogia loojaks. Whorf, Benjamin Lee ameerika keeleteadlane. Põhiliselt uuris pärisameeriklaste keeli. Wittgenstein, Ludwig austria filosoof; huvitus tähendusest ja keele piiridest. Peetakse 20.
Heidegger kritiseeris traditsioonilist metafüüsikat, tõlgendades ja kritiseerides seda fenomenoloogia, hermeneutika ja ontoloogia vaatekohast. Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia. Tema mõtted avaldasid suurt otsest ning õpilaste kaudu ka kaudset mõju filosoofiale nii Saksamaal kui ka mujal ning humanitaarteadustele. Martin Heideggeri suhe natsionaalsotsialismiga on tänini ägedate vaidluste teema. 16. Ajaloofilosoofilised visandid Spengler, Teihard de Chardin, A. Toynbee Spengler peateos ,,Õhtumaa allakäik" 2 köidet 1918 ja 1922. Kokkuvõttev mõte: ,,Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on ainult erinevate suletud kultuuride ajalugu." Iga kultuur läbib 3 etappi: sünd, õitseng ja surm. Ta leidis, et 7 kultuuri on need etapid juba läbinud: Araabia, egiptuse, antiikkultuur, india, maajade kultuur, hiina ja babüloonia kultuur. Kaheksas, mis on viimases etapis ehk läheneb surmale, on läänelik kultuur. Ühe kultuuri eluiga u 1000 aastat
Kaks sündmust on üheaegsed, kui nad leiavad kultuuris aset samal arenguetapil (nt. õitsengu või surma etapis). Tsivilisatsioon kui kultuuri viimane faas Tsivilisatsioon on iga kultuuri vältimatu saatus. Selles jõutakse kõrgpunkti, mille põhjal muutuvad lahendatavaks ajaloolise morfoloogia viimased ja raskeimad küsimused. Tsivilisatsioon on ülim ja kunstlikem seisund, mille kõrgemat liiki inimene võib saavutada. (...) Ta on lõplik lõpp ARNOLD TOYNBEE (1889 1975) Tsivilisatsioonid "Tsivilisatsioon" on ajaloo põhiühik ehk "mõistusega haaratav uurimisväli", mis ei sõltu ajaloolase ühiskondlikust ümbrusest. Neid tsivilisatsioone loendab Toynbee maailmaajaloos kokku kuni kolmkümmend seitse (see arv ei püsi küll paigal, vaid varieerub "Uurimuse" erinevates köidetes, levinuim on 21). Võrreldes Spengleriga on Toynbee teadmiste ja käsitluse ulatus märksa laiem, hõlmates nt. samuti mitmeid Ameerika põliskultuure.
1) Babüloonia (salapärane kõrgkultuur) 2) Egiptus (ajaliselt varem kui Babüloonia) 3) Hiina 4) India; 5) Mehhiko (asteekide Mehhiko) 6) Klassikaline (Antiikmaailm, apolloonlik – elurõõmus) 7) Araabia (maagiline) 8) Läänekultuur (faustlik) Spengleri teine mõõde: tekkimise-hävimise lugu – metafoor=aastaajad (kevad-suvi-...) Mis on Lääne kultuuri hävimise alguseks? Demokraatia! Niipea, kui on tekkinud demokraatia, on jõudnud kätte Lääne tsivilisatsiooni talv. Toynbee – inglise kultuuriloolane: räägib selgelt tsivilisatsioonidest, paigutab nad laiema tähendusega. Tsivilitsatsioonid Õied (õitsele puhkenud Luhta läinud tsivilisatsioonid, hääbunud tsivilisatsioonid) Iseseisvad Satelliit-tsivilisatsioonid Originaalsed Koopia ÕIS: slaid: Tsivilisatsioonid, Toynbee, 2003, I, II ja III slaid (Meroe=Aafrikas, Niiluse ülemjooks, tänapäeva
Progressi narratiivist on sündinud totalitaristlikud reziimid. 4 21. Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? Nad kõik käsitlevad kultuuri kui üksikut tervikut, mis areneb teatava tsükli reeglite järgi: tekib, areneb ja saab terviklikuks, pärast seda hakkab alla käima ja lõpuks hääbub ja saab otsa. 22. Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. 10. Milline mõju on evolutsiooniteoorial olnud kultuuriteoreetilistele distsipliinidele? Aitas kaasa progressikäsitluse utilitaristlikuks muutumisele. Permanentismi iseloomustavad näiteks Oswald Spengleri ja Arnold Toynbee ajalookäsitlused. Progressiusk. Näiteks kultuuridel on oma sisemine seaduspärasus. Nad sünnivad, kasvavad ja surevad otsekui organismid. Kultuuri nagu iga teisegi organismi elu on temas peituvate sisemiste võimaluste realiseerimine
...................................................................................43 Ameerika pragmatism..............................................................................................................45 Oswald Spengler...................................................................................................................... 47 Pierre Teilhard de Chardin..................................................................................................... 49 Arnold Joseph Toynbee........................................................................................................... 51 Herbert Marcuse......................................................................................................................53 Uusparempoolsed.....................................................................................................................56 Martin Heidegger......................................................................................................
- geopoliitiline piirkond - riik ● Ideed: - tasakaal - tuum-perifeeria - tsivilisatsioon Külma sõja ajal kolm maailma: 1) lääneblokk, USA liitlased; 2) kommunistlik blokk, NSVLi blokk; 3) kõik ülejäänud, kes ei tahtnud olla kummaski blokis (suurem osa Aafrikast, Lõuna- Ameerikast, Mehhiko, Iirimaa, Soome, Rootsi). Kultuuriline jaotus ● Kultuur kui muutuja ● Autorid: - Spengler, “Õhtumaade allakäik” - Toynbee, “Uurimus ajaloost” - Huntington, “Tsivilisatsioonide kokkupõrge” Oswald Spengler ● Tsivilisatsioon kui organism -> ükski organism ei kesta igavesti, sureb mingil hetkel. Fatalistlik oma lähenemises; ● linnade olulisus -> tsivilisatsioonid sünnivad üldjuhul tänu linnadele, elavad mingi aja ja siis surevad ● neli ajajärku kui aastaajad - kevad -> tsivilisatsioon sünnib - suvi -> elab hästi - sügis -> hakkab manduma
Uurib sotsioloogiliselt inimeste harjumusi ja sissetulekuid. Majanduslikus võrdsuses on oluline roll kõikidel kapitalidel – oluline pole muretseda, kellele kuulub labidas, vaid kõik kapitalid peavad võrdselt jaotuma. Nii jaotades luuakse uued rikkused. Räägib kultuuri- (kaotaja võidab) ja majandusväljast (võitja võidab). Need on erinevad. See, kes on võimalikult omamoodi, tuleb esile. Tugeb kultuuriväli teeb maailma sidusamaks. 16. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad.Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks
Levi-Strauss: muutused tühised. Kultuurimuutustel pole mingit sisulist tähtsust, mis kultuur on. Meie mõtlemisstruktuur on universaalne ja kõik tuleneb meie mõttestruktuurist. Need 19 kultuurimuutuse mida me ühiskonnas näeme on pealiskaudne virvendus võrreldes sellega, mis kultuur on. Lotman: areng ja identiteedi püsimine. Kultuuri püsimise ja muutuste vahekord on segane. Suurte tsivilisatsiooniliste arengute teooriate väljatöötajad Toynbee, Schpengler, Gumiljov, Huntington jätavad üldjuhul kõrvale neljanda maailma. Suured tsivilisatsioon määravad kõik, primitiivsed inimesed sörgivad kusagil sabas. Pole üldist kultuurimuutuste teooriat Rakendus ja eetika Rakenduslik külg: Rakendusetnoloogia ja antropoloogia all mõeldakse mitmesuguseid tegevusi, mille abil etnoloogid ja antropoloogid saavad mõjutada praktiliste probleemide lahendamist eri ühiskondades. Koostöö võib toimuda praktiliselt kõigiga
M. Trevelyan, E. P. Thompson. Mõlemad markstistlikud ajaloolased. Inglased. 19. saj algust iseloomustatud sõnaga Sattelzeit by Reinhart Koselleck. Püütud kokku võtta kõiki vormilisi muutusi peale pr rev puhkemist kuni 1830ndateni. Ühiskondlik ja kultuurielu muutus sellel ajal palju. Sajandi lõpp seevastu Fin de Siecle, tähistamaks vastupidi hea ajast lõppu, võttes kokku pika 19. saj I MS algusega. Periodiseering pol südnmuste järgi, teiselt ühiskondlike muutuste järgi. Arnold Toynbee ,,Lectures on the Industrial Revolution in England" 1884. tõi käibele mõiste ,,industriaalne revolutsioon" Industrialiseerimine sai alguse erinevates kohtades erinevatel aegadel. Inglismaal 18 saj keskel, kontinentaalses euroopas 1830ndates. Euroopas üldiselt tööstusel põhinev ühiskond sai normiks 1870ndatel industriaalse rev lõpp. Inglismaal 1760-1830. Leopold von Ranke (1795-1886)kuulsaim 19. saj saksa ajaloolane. Moodsa ajaloo teaduse isa
☼ maailmaajaloos on 8 kõrgkultuuri (eesti keelde kogumik 1940. aastal) – aastaaegade vaheldumine → leiab 8 kõrgkultuuri ☼ tsivilisatsioon kui kultuuri viimane faas(tsivilisatsioon on kultuuri allakäigu faas (tsivilisatsioon – hilissügis)) ☼ 1924. aastal – Spengler Eestis, rääkis oma raamatute kohta Mustpeade majas ☼ rohkem visionäär – lihtsad, kujundlikud skeemid ☼ kultuuriajalugu kui aastaaegade vaheldumine Arnold Toynbee (1889-1975) ☼ 2MS järel: pakkus seletust sõja kohta ☼ pigem optimist ☼ analüütik, luuraja ☼ ajaloo põhiühik,et ei oleks liiga suur (suurem, kui riik) – kõige sobivam on tsivilisatsioon (“mõistusega haaratav uurimisväli”, mis ei sõltu ajaloolase ühiskondlikust ümbrusest) → leidis erinevas hulgas (37 tsivilisatsiooni kokku), alustas 21 tsivilisatsiooniga → kirjutas 21
killustumine · Lotman: areng ja identiteedi püsimine identiteedi muutmise püüdele reageeritakse muutumatuse püüdlusega ning vastupidi · Marksistid muutused on paratamatud. Läbi erinevate arenguastmete jõutakse nagunii kommunismini · Levi-Strauss muutused on tühised; see, muutub on ainult kultuuri pindmine osa, sisemised jooned jäävad püsima. · Suurte tsivilisatsiooniliste arengute teooriate väljatöötajate Toynbee, Schpengler, Gumiljov, Huntington jätavad üldjuhul kõrvale neljanda maailma. 12. loeng Rakendus ja eetika Rakendusetnoloogia ja antropoloogia all mõeldakse mitmesuguseid tegevusi, mille abil etnoloogid ja antropoloogid saavad mõjutada praktiliste probleemide lahendamist eri ühiskondades. Rakendusvaldkonna teadlased ei tegutse iseseisvalt, vaid koostöös valitsusasutuste, erafirmade, üksikisikute või ühiskonnagruppidega.
dimensioonis." 2007. Keel ja müüt. Kultuurifilosoofia peab aitama mõista inimlike tegevuste põhistruktuuri, vaadeldes neid samas orgaanilise tervikuna. Kultuurifilosoofi ülesanne on kirjeldada inimese sümboliseerivat tegevust ja sellesse kätketud kategooriaid läbi ajaloo. Kultuurilugu ja kultuuriajalugu 14 KULTUUR + LUGU Pöörake tähelepanu sellele, et loo konstrueerimine ja jutustamine on ajaloost ja kultuurist kirjutades väga oluline. Varane kultuuriajalugu: Toynbee, Spengler, Huizinga Pessimistlikud kultuurifilosoofid. Tsivilisatsioonide mandumise ja huku ideed. Arnold Toynbee (1889-1975) "Uurimus ajaloost" 1934-61 · tsivilisatsioonid tekivad, hääbuvad, segunevad ja lähevad üksteiseks üle · kultuuri arengu kulgu määravad vaimsed tegurid · 21 põhitsivilisatsiooni kõrval sega- ja vahevorme · mudel ei kordu alati täpselt Oswald Spengler (1880-1936) Peateos "Õhtumaa allakäik" (1918-22; e.k. 1936). Sai laiemalt tuntuks peale II ms.
Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. 43. Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. LyotardI lõppematu avangardi kontseptsioon. 44. Pragmatism. Peirce, James. Richard Rorty. 45. Analüütilise filosoofia juured. Empirism. Positivism. Frege. Viini ring.
selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada. Üleminek tööstuspõhisele ühiskonnale. Tõi kaasa majanduse kasvu. Tööstus tõi kaasa heaolu kasvule. Euroopas jäid agraarriikideks Hispaania, Itaalia ja Venemaa. Pikas perspektiivis paranes elustandard. Arnold Toynbee ,,industriaalne revolutsioon", tõi selle termini käibele. Termin oli ise küll varajasem, kuid tema tegi selle kuulsaks. Ta käsitles tööstusrevolutsiooni kui inglise rahvusliku elemendina. Industrialiseerumise algus Inglismaal ja Inglismaa eeldused. Tööstusrevolutsioon sai alguse inglismaal 18. saj II poolel 1760ndatest aastatest. Iirimaal tööstusrevolutsiooni 19. saj teisel poolel ei toimunud oli SB kõige mahajäänum kant. Miks sai revolutsioon aluse inglismaal? 1
See oli nagu kultuuri väline osa. Kultuuri all hakati mõistma kõike loominguga seonduvat nagu näiteks haridus, teaduse saavutused, filosoofia, kunst jt. Tsivilisatsioon aga etendas ühiskonna tehnilist, majanduslikku ja sotsiaalpoliitilist arengut. O. Spengler eristas neid kahte mõistet ja prognoosis Euroopa tsivilisatsiooni surma. Ta käsitles Euroopa tsivilisatsiooni all pigem kui kultuurilist-ajaloolist liiki. Hakati arvama tsivilisatsiooni surmavatest mõjudest kultuuri vastu. A. Toynbee aga nii negatiivselt häälestatud ei olnud. Ta ei olnud vastu enamiku tsivilisatsioonide suremisest, arvas ta veendunult, et ülejäänute tsivilisatsioonide elu päästab just usk ja kõlblus. S. Huntington arvas, et tsivilisatsioonid säilivad tänu sellele, et suudetakse ületada kultuuride omavahelisi erinevusi. Tsivilisatsiooni mõistet võime seletada erinevate tähenduste saatel. Tsivilisatsioon on... kui
hakati mõistma kõike loominguga seonduvat nagu näiteks haridus, teaduse saavutused, filosoofia, 84 kunst jt. Tsivilisatsioon aga etendas ühiskonna tehnilist, majanduslikku ja sotsiaalpoliitilist arengut. O. Spengler eristas neid kahte mõistet ja prognoosis Euroopa tsivilisatsiooni surma. Ta käsitles Euroopa tsivilisatsiooni all pigem kui kultuurilist-ajaloolist liiki. Hakati arvama tsivilisatsiooni surmavatest mõjudest kultuuri vastu. A. Toynbee aga nii negatiivselt häälestatud ei olnud. Ta ei olnud vastu enamiku tsivilisatsioonide suremisest, arvas ta veendunult, et ülejäänute tsivilisatsioonide elu päästab just usk ja kõlblus. S. Huntington arvas, et tsivilisatsioonid säilivad tänu sellele, et suudetakse ületada kultuuride omavahelisi erinevusi. Tsivilisatsiooni mõistet võime seletada erinevate tähenduste saatel. Tsivilisatsioon on... kui
Tallinn: TPÜ. APPEL, A. jr. 2002. Jazz Modernism from Ellington and Armstrong to Matisse and Joyce. New Haven and London: Yale University Press. ARIKE, E. 1966. Boris Kõrver. Tallinn: ENSV Kultuuriministeerium. AULIS, U. 1985. Teatriteed. Hugo Schüts. Tallinn: Eesti Raamat. AVARSOO, E. 1984. Eesti Laskurkorpuse džässorkester Tallinnas. – Rahva Hääl, 13.12. BASKIN, E. 1993. Raudeesriide taga. Perona. BAUSCH, A. 1985. Jazz in Europa. Luxemburg: editions phi. BENNET, A., SHANK, B., TOYNBEE, J. 2006. The Popular Music Studies Reader. London and New York: Routledge. BERENDT, J. E. 1999. Jazziraamat. Tallinn: Vagabund. BRUÉR, J. 1998. Svensk Jazzhistoria vol. 1. Stockholm: Caprice/Rikskonserter. B.S. 1962. Tredje stipendiekonserten. – Orkester Journalen, 8.04. B.T. 1928. Eesti fox, boston ja tango. – Uudisleht, 2.09. BÜHL, W. L. 2004. Komposition, Improvisation und Gruppenidentifikation im Jazz. – Musiksoziologie 3. Bern, 175– 183. CLAYTON, M., HERBERT, T., MIDDLETON, R
hakati mõistma kõike loominguga seonduvat nagu näiteks haridus, teaduse saavutused, filosoofia, kunst jt. Tsivilisatsioon aga etendas ühiskonna tehnilist, majanduslikku ja sotsiaalpoliitilist arengut. 95 O. Spengler eristas neid kahte mõistet ja prognoosis Euroopa tsivilisatsiooni surma. Ta käsitles Euroopa tsivilisatsiooni all pigem kui kultuurilist-ajaloolist liiki. Hakati arvama tsivilisatsiooni surmavatest mõjudest kultuuri vastu. A. Toynbee aga nii negatiivselt häälestatud ei olnud. Ta ei olnud vastu enamiku tsivilisatsioonide suremisest, arvas ta veendunult, et ülejäänute tsivilisatsioonide elu päästab just usk ja kõlblus. S. Huntington arvas, et tsivilisatsioonid säilivad tänu sellele, et suudetakse ületada kultuuride omavahelisi erinevusi. Tsivilisatsiooni mõistet võime seletada erinevate tähenduste saatel. Tsivilisatsioon on... kui
annaabi.ee 
