1762), kelle teos väljendab rokokoolikku vaimulaadi. ● Levib pisiplastika, mis on koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. ● Clodion (1738-1814) kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune. Maalikunst ● Antoine Watteau (1684-1721). Watteu teostes on tihti elurõõm segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooliaga. ● Francis Boucher (1703-1770). Rokokoo kõige tüüpilisem esindaja. ● Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779). Tähtsaim 18. sajandi prantsuse maalikunstnik Watteau kõrval oli Chardin, keda võib nimetada rokokoolikuks realistiks. Maalikunst Antoine Watteau Francis Boucher Jean Baptiste (1684-1721) (1703-1770) Simeon Chardin (1699-1779) Kunst Saksamaal ● Saksamaal levis rokokoo nii, et barokk domineerib välis-, rokokoo aga sisekujunduses.
V Renessansskunst väljendas usutundeid eriti emotsionaalselt. 4. V Rembrandti õnnelik elusaatus kajastub ka tema loomingus. 5. V Versailles' loss on Prantsuse renessanssarhitektuuri silmapaistvaim näide. 6. Õ Itaalia baroki nimekamaid maalijaid on Caravaggio. 11) Paiguta kunstnikud õigesse lahtrisse! Watteau, Michelangelo, Botticelli, Boucher, Caravaggio, Raffael, Rembrandt, Velazquez, Fra Angelico, Chardin, da Vinci, Rubens, El Greco. Renessanss Barokk Rokokoo Michelangelo Rembrandt Watteau Botticelli Caravaggio Boucher da Vinci El Greco Chardin Raffael Velazquez Fra Angelico Rubens
ROKOKOO Jean-Antoine Watteau Kythera saar Siivutu ettepanek Pierrot Gersainti kaupluse silt Francois Boucher Madam Pompadour Diana Diana suplemas Jean-Honore Fragonard Kiik Varastatud suudlus Riiv Jean Bapiste Simeon Chardin Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779) Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
tundma. Kuulsad rokokookunstnikud Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis oli meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja uhkeldavad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Kasutatud: http://www.google.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo Väike Entsüklopeedia Pildid Jean Baptiste Simeon Chardin Rokokoo ajastu naine
Figuurid loomulikud, koloriit selge, hele (rokokoo). Nicolas de Largillière. Louis XIV pärijatega Nicolas de Largillière. Autoportree perekonnaga Nicolas de Largillière. Study of hands ● Antoine Watteau (1684-1721) 18.saj esimene ja kuulsaim maalija. Rokokoo kergus ja elurõõm. Antoine Watteau. Kapriisitseja Antoine Watteau. Armastuse Gamma Antoine Watteau. Ärasõit Kythera saarele, 1717 Antoine Watteau. Armastuse pidu, 1718-1719 ● Jean Simeon Chardin (1699-1779) Esmajoones natüürmordimeister, peaaegu iseõppija. Jean Simeon Chardin. A Soup Tureen with a Cat Stalking a Partridge and Hare Painting Jean Simeon Chardin. Still life with turkey hanged Jean Simeon Chardin. A Mallard Drake Hanging on the Wall and a Seville Orange Jean Simeon Chardin. A Rabbit Two Thrushes and Some Straw on a Stone Table Jean Simeon Chardin. Cat with Salmon Two Mackerel Pestle and Mortar Painting Jean Simeon Chardin.
Rokokoo ajastu välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. Rokokoo kunstis olid väga sagedasteks motiivideks taimornamendid, merekarbid ja orvandid (merekarbi poolmikud). Maalikunstnikud: 1. Boucher-lodevates poosides naised, väikesed Erosed tiirlemas 2. Watteau-meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine üheks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikukd 3. Fragonard-pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske 4. Chardin-motiivid igapäevaelust Rokokoo ajastu interjöris kaob rangus ja raskepärasus, seinu katavad õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid ja gobeläänid. Kasutusele võeti paberist tapeet. Rokokoo skulptorid: 1. Bouchardon-,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" 2. Clodion-,,Saatür"
BAROKK JA ROKOKOO ITAALIA BARKOKK 1. Peetri väljak vatikanis, Bernini Carraci laemaal HISPAANIA BAROKK FLANDRIA BAROKK HOLLANDI BAROKK Piima kallav teeenijatüdruk, Vermeer Danae, Rembrandt Öine vahtkond, Rembrandt PRANTSUSMAA BAROKK Versailles park, prantsuse stiil Versailles marmorõu Versailles peeglisaal Poeedi inspiratsioon, Poussin Louis 14, Rigaud PRANTSUSMAA ROKOKOO Gilles, Watteau Chardin, tüdruk sulgpalliga INGLISMAA BAROKK Banqueting house, Jones Saint Pauli katedraal, Wren Inglise park, Kent INGLISE ROKOKOO Abielulepingu sõlmimine, Hogarth Mr and Mrs Andrews, Gainsborough SAKSAMAA ROKOKOO Amalienburgi lossi interjöör ROOTSI BAROKK Drottningholmi palee,Tessin vanem Stockholmi kuningaloss, Tessin noorem Roslin VENEMAA BAROKK Peeter Pauli katedraal, Trezzini Peterhofi suveresidents Rundale loss, Rastrelli, Läti Talvepalee, Rastrelli Vaskratsanik,
kontrastina. · Sageli näitasid kunstnikud läikivate pindade peegelduste kaudu väljaspool pildiraami olevat maailma. · Akna peegeldus andis vaikelule lisamõõtmeid ning näitas ära valgusallika. · Claesz on vaikeluseade esemete hulka leidlikult paigutanud klaaskera, milles peegeldub kogu ateljee ning sarnaselt Jan van Eycki kuulsa peegliga toob pildile ka molberti juures seisva kunstniku. JEAN-BAPTISTE-SIMEON CHARDIN. BAROKK · Prantsuse meistri Chardini maalil esindavad palett ja pintslid maalikunsti, joonised ja joonestusvahendid aga arhitektuuri. · Pildi keskel seisab jumalate käskjala ja humanitaar alade kaitsja Mercuriuse kujuke, mille autoriks on Chardini kaasaegne Jean-Baptiste Pigalle. · Vasakul allservas on Püha Miikaeli ordu rist, mis annetati skulptorile 1759.aastal. · Pigalle oli esimene kunstnik, kes pälvis autasu, ja nende
välja tuua. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Kuulsaid rokokookunstnikke Thomas Gainsborough (1727—1788) Antonie Watteau Jean Baptiste Simeon Chardin Jean Honoré Fragonard (1732-1806) William Hogarth (1697—1764) "Palverännak Kythera saarele“Antoine W atteau Teem ajake Sanssoucilossipargis Rokokoo m ööbel
o Vormid pehmemad, õrnemad ja ümaramad o Edme BOUCHARDON "AMOR ENDALE HERAKLESE NUIAST VIBU TEGEMAS" · Maalikunstis peetakse rokokoo stiili algatajaks o Antoine WATTEAU Õrnad, läbipaistvad toonid roosa, helesinine, sinililla, kuldne "TANTS" ja "GILLES" o Francois BOUCHER Kõige tüüpilisem rokokoo esindaja o J.-H. FRAGONARD Kiigeteema o Jean Baptiste Simeon CHARDIN Palju köögiteemalisi maale "BRIOSS" Kujutas ka lapsi · Kunst Saksamaal o Prantsuse mõju suurenes o Levis rokokoo o Münchenis AMALIENBURGI LOSS o SANSSOUCI LOSS ühekorruseline o Dominikus ZIMMERMANN Lõuna-Saksamaal WIESENKIRCHE Lage kattev stukkornament tundub kergena, lausa hõljuvana
1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779) Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
· Fantaasia ja tõelisuse vaheline mäng tema loomingus · ,,Tants" FRANCOIS BOUCHER: · Maalid on dekoratiivsed · Süzeed on allegoorilised · Teoste süzeed erinevad lahendusviisilt Poussinist ja Rubensist: jõulise ilu asemel lodevas poosis naised, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod või väikesed Erosed · Koloriit mahe, sageli lääge · ,,Diana ja Endymion" JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN: · Rokokoolik realist · Piltide aine keskkihi igapäevasest elust · Kujutab tunnustavalt, imetlevalt lihtsate inimeste töökust, ausust, perekonnaõnne · Natüürmort · Suudab üksikasjadesse laskumata anda edasi iga eseme materjali ja iseloomu, muuta lihtsad asjad ja inimesed oluliseks · ,,Tüdruk sulgpalliga"
Barokk- maalikunstis kasutati erksaid värve, kujutati ülikuid või Piibli tegelasi rahututes poosides. (Bernini, Peetruse kiriku esine väljak; Rembrandt, "Öine vahtkond"). Rokokoo (1730-1780) arenes välja barokist ja oli selgelt õukonna ja aadli kunst. Ta avaldus kõige ilmekamalt sisekujunduses ja kunstikäsitöös ning oli kerge, õrn ja mänglev. Väga iseloomulikud olid luksusesemed ja iluasjakesed.(Chardin, maalis igapäevast eluolu, ülistas perekonda; Watteau, maalis hästiriietatud inimesi kauni maastiku taustal) Klassitsism (1770-1830) oli antiikkunsti jäljendav stiil, mis rõhutas reeglipärasust tasakaalu. Hoonete esikülgi kujutati Kreeka templi esiküljena, põhiplaan oli lihtne. Sisekujunduses liigendasid seinu seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad poolsambad, seinu kaunistati vanikute ja relvadest trofeekimpudega. Inimesed sarnanesid maalidel skulptuuridele, värvidele pöörati
Viies tase ç Rokokoo kõige tüüpilisemaks maalikunstnikuks peetakse FRAN OIS BOUCHER'd.(8) Tema maalid on dekoratiivsed ja kohandatud rokokoointerjöörile.Tal muutus koloriit mahedaks, sageli läägeks.(8) é Rokokoolikuks realistiks võib nimetada JEAN BAPTISTE SIM ON CHARDIN. (9) Tema eelistatud teemadeks olid õukond ja keskkihtide igapäevaelu.(9) Kunst Saksamaal Väikemonarhid olid need, kes püüdsid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili ja uut kunstilaadi. Saksamaal levis rokokoo, segunedes saksa hilisbarokiga nõnda, et barokk domineerib välis, rokokoo aga sisekujunduses. Rokokoo stiilis lossid olid nt Amalienburgi loss ja Sanssouci loss. (10) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
katedraal; Pisa katedraal; viimse kohtupäeva stseen Herodotos; Pythagoras; Hippokrates; Kuningas Oidipus; Oresteia; Hera tempel Jacques Louis David; Madeleine kirik Pariisis; Panteon Pariisis; Tartu Ülikooli peahoone Rooma Peetruse basiilika; Kolm meest tulises ahjus Erinevad püramiidid vaaraodele. Nt: Hatšepsut, Ramses II, Tutanchamon. Vanim astmikpüramiid: Imhotepi tehtud vaarao Džoserile Francois Boucher; J.B. Simeon Chardin; A. Watteau Hagia Sophia kirik; San Vitale; Vladimiri Jumalaema Rhodose koloss; Milo Venus; Laokooni skulptuurgrupp Aacheni lossikabel Sandro Boticelli; Masaccio; Leonardo da Vinci; Michelangelo; Raffael Theopanes; Andrei Rubljov; Sofia kirik Eugene Delacroix; Constable; Turner Yorki katedraal; Mitano toomkirik John Constable; Camille Corot; Jean Francois Millet; Gustave Courbet; Honore Daumier Kapitooliumi emahunt
Pastellvärv kinnitatakse alusele enamasti fiksatiivi abil. Pastellid jagunevad koostise, faktuuri ja värvitugevuse järgi kõvaks, pehmeks ja keskmise tugevusega pastelliks (nt. õlipastell, kriitpastell jne). Pastell teises tähenduses on pastellmaal, mis on pastellidega teostatud töö. Pastellmaali hakati viljelema 15. sajandil Itaalias. Pastellmaali tuntumad viljelejad maailmas olid Maurice Quentin de La Tour, Rosalba Carriera, Jean Baptiste Simeon Chardin ja Edgar Degas. Eesti tuntuim pastellmaali viljeleja oli Ants Laikmaa. 6 Tempera Tempera on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Tempera teises tähenduses on temperavärvidega tehtud maal. Õli Õlivärv on maalivärv, mis on peamiselt pigmenti ja õlisideainet sisaldav vedel või pastataoline värv, mis õhuga kokku puutudes tahkestub
naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust. Rokokoostiilis toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidus valdavalt elegantset ja kaunistustega mööblit, väikseid skulptuure, dekoratiivseid peegleid ja vaipu. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptiste Simeon Chardin Thomas Gainsborough (17271788) Joshua Reynolds (17231792) William Hogarth (16971764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Rokokoomööbel ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks
8. Nimeta neli rokokooajastu maalikunstnikku. Kes mille poolest teistest erineb? 1. Boucher, maalidel on lodevates poosides naised, kelle ümber keerlevad kavalerid, õhus lendlevad tiivulised putod ja Erosed. 2. Watteau, maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. 3. Fragonard, pikantselt mänglev, alati luuleline, värske 4. Chardin, motiivid igapäevaelust, tegi palju natuurmorte 9. Mõisted: Pannoo raamiga piiratud seinatahveldis Puto tiivulise alasti poisi kujutis Klassitsism 1. Mis aastatel valitses varaklassitsism? 1770-1800 2. Mis aastatel valitses kõrgklassitsism? 1800-1830 3. Millisteks stiilideks jaotatakse Prantsuse klassitsism? 1) 1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumi stiil 3) 1800-1820 - ampiirstiil 4
Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Tuntuimad rokokoo kunstnikud Fran ç oi s B ou c h er Üks kuul s a m aid R o ko ko o aj a stu kun stnikk e . Te m a m a alid o lid kergemeelsed ja elurõõmsad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavad olid ta natüürmordid. Erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Antonie Watteau Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil.
Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. 4 Kuulsaid rokokookunstnike ja muusikuid Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja kenitlevad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Thomas Gainsborough (1727--1788) Joshua Reynolds (1723--1792) William Hogarth (1697--1764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) - Tema maalid on tihti kergemeelsed ja pikantsed, samas mitte vulgaarsed ega toored. Kuulsad muusikud rokokoo stiilis Jean Philippe Rameau Louis-Claude Daquin
mis voib kanda teatud värvust ja heledust. Globaalse positsioneerimise süsteemid- GPS - USA GLONASS Venemaa COMPASS Hiina GALILEO Euroopa Liit Biosfaari erinevaid kasitlusi-Jean-Baptiste de Lamarck (1802): nägi küll erinevate sfääride seotust elusorganismide kaudu, kuid ei kasutanud moistet "biosfäär" Eduard Suess (1875) :biosfäär kui Maa geosfääride (atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri) ühisosa, kus esineb elu Pierre Teilhard de Chardin (1921): biosfäär kui elusorganismide summa Vladimir I. Vernadski (1926): biosfäär kui geosfääride ühisosa, kus elu esineb ja on kunagi esinenud de Chardin, Vernadski & E. Le Roy (1947): noosfäär e inimese moistusega juhitav sfäär L.C. Cole (1958): okosfäär James Lovelock & Lynn Margulis (1979): Gaia hüpotees: biosfäär kui terviklik moistusega organism Maa atmosfaari koostis- 78% lämmastik, 21% hapnik, 0,93% argoon, 0,040% co2, 0,03% muu
vibu teeb"). Maalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. . Tema piltide motiivid on tihti väga lihtsad ja vaesed, kuid see kõik on maalitud suure uskumapanevuse ANTOINE WATTEAU (1684-1721) 18. sajandi kuulsaim maalikunstnik, kelle loomingus on rokokoo elutunne, habras kergus ja
Vanim või lihvitud kivist kujusid astmikpüramiid: täidab väärikus. Imhotepi tehtud vaarao Dzoserile. Rokokoo 18. saj Õhuline, õrn, mänglev, Francois Boucher, intiimne ja kooskõlas J.B. Simeon Chardin, tolleaegse õukondliku A. Watteau maitsega. Bütsantslik kunst 4.-15. saj Kupliga kaetud 4 nurkne Hagia Sophia kirik ruum, basiilikud, San Vitale ristkuppelkirik, Vladimiri Jumalaema tsentraalehitised,
skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kantsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Kuulsaid kunstnikke Rokokoo ajastul Antonia Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi.Francois Boucher- Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad.Jean Baptiste Simeon Chardin- Tema maalid olid elulähedased. Paul Rubens- Piltidel on hästi vormikad inimesed.Rembrant- Hollandi kunstnik. Tuli Amsterdami 25.a. Abiellus rikka naisega ning seevõimaldas tal kunsti koguda ja maalida.
Õhus lendlevad tiivulised putod või väikesed Erosed (armastusjumalanna saatjad kreeka mütoloogias). o Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine. o ,,Diana ja Endymon" maal kujutab lembestseeni antiikmütoloogiast. o ,,Madame Pompadouri portree" o ,,Puhkav tüdruk" JEAN BAPTISTE SIMÉON CHARDIN [za(n) ba'tist sar'dä(n)] o Rokokoolik realist. o Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust. o ,,Tüdruk sulgpalliga" o ,,Brioss" o ,,Kaardimajake" o ,,Õpetajanna" Kunst Saksamaal Saksamaal levis rokokoo, segunedes saksa hilisbarokiga nõnda, et barokk domineerib välis-, rokokoo aga sisekujunduses.
ta ei lakka kunagi loodust vaatlemast. ● Koloriit on soe, ehkki rokokoolikult elurõõmus; romantiline hele-tume annab tema maalidele erilise sügavuse ja luulelisuse võlu. Maastikuelement on töödes väga oluline. ● Tuntuimad teosed on „Kiik“, „Armastuse fontään“, „Salajane suudlus“. ● Fragonad’i tugevaimad küljed – hoog ja spontaansus – annavad suure külgetõmbejõu ka tema arvukatele ja tehnikalt väga mitmekülgsetele joonistustele. ● JEAN SIMÉON CHARDIN (1699-1779) ● Realistliku suuna edasiarendaja, eelkõige natüürmordimeister. Tema piltide motiivid on tihti väga lihtsad ja vaesed, kuid see kõik on maalitud suure uskumapanevuse ja loomulikkusega, seejuures kergelt ja voolavalt, suurte, rasvaste, pastoossete pintslitõmmetega. ● Huvitav on ka Chardini värvikäsitlus – ta asetab sageli üksteise kõrvale segamata värve (seda meetodit hakkasid kasutama 19. saj. lõpul impressionistid).
Lemmikteemadeks olid lõbusad, kerged ja intiimsed armastusstseenid Jean Baptiste Siméon Chardini töid iseloomustab alistumine, kuid Teda nimetati loomade ja puuviljade Chardin peenelt valitud värvid ja mahe meisterlik maalijaks. Ta oli kodanluse valgusevarju käsitlus esindaja, maalis peamiselt natüürmorte, olustikumaale ja portreesid. Aristokraatia
lihtsamad ja loomulikumad soengud. MEIK Meiki kanti palju ning see oli väga tähtis Meiki kandsid nii mees, naine kui ka lapsed Kulmud tehti hiirekarvadest Meik oli mürgine - plii, väävel, elavhõbe - suremus suur MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MAALIKUNST Maalikunst heledad toonid (roosa, helesinine) võbelev valgus salapärane maastikutaust õlivärvid Pastellid Tuntumad maalikunstnikud Watteau Boucher Fragonard Chardin Greuze Vigee-Lebrun ARHITEKTUUR/SISEKUJUNDUS Õhuline, voolav ornament, heledad toonid, valge, kuld, motiiviks oli merekarbi orvand Hoone välisilmele niivõrd ei panustatud, uhkeks tehti hoone seestpoolt, seega oli sisekujundus rokokoos oluline Kasutati palju peegleid, kasutati lillede, okste, lehtede kaunistusi ja kristalllühtreid, mis muudaks koos küünlaleegiga vaatepildi muinasjutulisemaks Tapeedid olid lillelised.
Armastati hiina nipsasjakesi. Skulptuuris muutusid vormis pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Kuulus oli Edme Bouchardon. Eriti levib portselanist pisiplastika. Maalikunstis tekkis juurde värve, uudsust ja spontaansust. Need omadused ilmuvad Watteau loomingus, kes loob terviku õhust, valgusest ja ilusates riietes inimestest. Armastas pastelseid toone ja elurõõmu, mis on segunenud kurbusega. Kõige tüüpilisem esindaja oli Boucher, kes kohandas teoseid interjöörile. Chardin oli rokokoolik realist, kujutas keskkihti. Inglise kunst 17.-18. Sajandil. Inglise arhitektuur 17. Sajandi esimesel poolel - Inglise õukonna maitse pooldas barokilikku klassitsismi, kuid veel rohkem isegi itaalia kõrgrenessaansi, mille maaletoojaks oli JONES. Kujutavat kunsti telliti Mandri-Euroopa barokkstiili viljelevatelt kunstnikelt. Kuulsaimaid neist olid DYCK ja RUBENS. Paraku kunsti tellimine lõpetati protestantide poolt juhitud revolutsiooniga.
ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja kenitlevad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Thomas Gainsborough (1727--1788) Joshua Reynolds (1723--1792) William Hogarth (1697--1764) Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid.
nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Meeleolu on elurõõmus, segunenud löörilisuse ja melanhooliaga. 8. Keda peetakse kõige tüüpilisemaks rokokoostiili maalikunstnikuks? Milline oli tema teoste koloriit? Francois Boucher. Teoste koloriit oli mahe, sageli lääge. 9. Keda võib nimetada rokokoolikuks realistiks? Milliseid teemasid ta eelistas? Jean Babtiste Simeon Chardin. Teemadena eelistas keskkihi igapäeva elu. 10. Nimeta rokokoostiilis lossid, mida ehitati Saksamaal. Amalienburgi loss, Sanssouci loss 11. Mida tähendab veduut? Kes olid tuntumad veduudimaalijad? Millist praktilis kasu võib veduutidest olla ka tänapäeval? Veduut kodulinna vaade. Canaletto ja Francesco Guardi. Maale saab kasutada usaldusväärsete ehitusajalooliste dokumentidena. Inglise kunst 17 18 sajand 1
Antoine Watteau, Francois Boucher, Jean 18. saj I pool Rokokoo Prantsusmaa loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu. Kompositsioonis: lainetav ruum, diagonaal, Honore Fragonard, Jean Simeon Chardin, kõverjoonte vastandamine, võbelev valgus, hajuvad piirjooned. Naisetüüp: meeleline, väljaveninud proportsioonidega. Kesk- ja Ida- Antiigivaimustus. Temaatikas: mütoloogilised, allegoorilised, religioossed maalid ja Euroopas, Ingismaa, portreed
Kythera saarele") Pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske on Jean Honore Fragonard`i (1732-1806) looming. ("Kiik") Kuulus, suuremõõtmeliste, õhuliste ja valgusküllaste dekoratiiv-maalide looja oli itaalia kunstnik Giovanni Battista Tiepolo (1696-1770) . 18. sajandi keskpaiku hakkasid Prantsusmaal välja kujunema kaks erinevat kultuuri - aadellik ja rahvalik. Eriti paistis demokraatlik kunst silma maalikunstis ja graafikas. Tüüpiline selle seisuse kunstnik oli Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779). Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust. Skulptuur Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698-1762), kelle teos "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku vaimulaadi. Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti
Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. (Jean Baptiste Simeon Chardin, William Hogarth). Impressionism 19.saj IV - Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik. mpressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud
EKSISTENTSIKS. Heidegger kritiseeris traditsioonilist metafüüsikat, tõlgendades ja kritiseerides seda fenomenoloogia, hermeneutika ja ontoloogia vaatekohast. Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia. Tema mõtted avaldasid suurt otsest ning õpilaste kaudu ka kaudset mõju filosoofiale nii Saksamaal kui ka mujal ning humanitaarteadustele. Martin Heideggeri suhe natsionaalsotsialismiga on tänini ägedate vaidluste teema. 16. Ajaloofilosoofilised visandid Spengler, Teihard de Chardin, A. Toynbee Spengler peateos ,,Õhtumaa allakäik" 2 köidet 1918 ja 1922. Kokkuvõttev mõte: ,,Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on ainult erinevate suletud kultuuride ajalugu." Iga kultuur läbib 3 etappi: sünd, õitseng ja surm. Ta leidis, et 7 kultuuri on need etapid juba läbinud: Araabia, egiptuse, antiikkultuur, india, maajade kultuur, hiina ja babüloonia kultuur. Kaheksas, mis on viimases etapis ehk läheneb surmale, on läänelik kultuur. Ühe kultuuri eluiga u 1000 aastat
Meresadam, Europe Pompadour, The Rising of the Sun, portreed, aktimaalid (Suur obelisk) Matus Ornans'is, maastikud, röövimine, Maastik Apolloni ja The Setting of the Sun, The birth of meremaalid, Hermesega EHK MAASTIK Venus JEAN HONORÉ FRAGONARD - Kiik, Armastuse fontään, Salajane suudlus JEAN SIMÉON CHARDIN - Köögitüdruk, Autoportree, Kanaarilind, Söögipalve, Seebimull, NATÜÜRMORDID IMPRESSIONISM FOVISM EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" IMPRESSIONISM (NEO)/POSTIMPRESSIONISM prantsusmaa saksa, prantsuse
sajandi algul lööb läbi rokokokoolik elutunnetus. Peentuseb elurõõmsus ja heledad toonid. · Antoine Watteau- galantsete pidude maalija. Seltskond pargis. Armastuse pidu. Ärasõit Kythera saarele. Tema haaravaimaks tööks loetakse Gilles elusuuruses portreed. · Jean-Honore Fragonard(1732-1806)- Kõige rokokoolikum pilt on Kiik. Armastas kujutada armastusega seotud teemasi. Salajane suudlus. Armuvanne. · Tuntuimad kunstnikud olid veel Jean- Baptiste- Simeon Chardin- Realistlik tavaelumaalija ja natüürmortide meister. Georges De La Tour- Samuti talupoegade/lihtrahva elu kujutamine. Leotard. Elisabeth Vigee Le Brun- esimene naiskunstnik. Rokokoo. Lõi läbi mitte ainult Prantsusmaal vaid kogu Euroopas. Peamiselt portretist.
(tuntuim teos), ,,Esimene(varastatud?) suudlus". Levis kiigetemaatika. Jalga peeti kõige erutavamaks kehaosaks isegi lihtsalt jalalaba. J.B.S. CHARDIN oli tähtsaim 18. saj maalikunstnik Watteau kõrval. Teda võib pidada rokokoolikuks realistiks, kuna tema piltide aine oli võetud keskkihi igapäevasest elust. Ta kujutas ka natüürmorti, kus suutis üksikasjadesse laskumata edasi anda iga eseme materjali ja iseloomu. ,,Tüdruk sulgpalliga". Saksamaal levis Prantsusmaa mõjul samuti rokoo kunst, kuna saksa väikemonarhid üritasid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili.
Itaalia tarbekunsti, skulptuuri ja maalikunsti Edme Bouchardon (1698-1762) Inglismaa stiilinimetus François Boucher (1703-1770) Kesk-Euroopa Maalikunst: hele ja plastiline koloriit, õrnroosad Jean Honoré Fragonard (1732-1806) ja helesinised toonid, seina- ja tahvlimaalid, Jean Siméon Chardin (1699-1779) salongistseenid, karjaseelu, mütoloogia, diagonaalne kompositsioon, hajuvad piirjooned, figuurid tantsisklevas poosis, sinakaskollane ja roosa toon Skulptuur: pehmed, õrnad ja ümarad
Kuulus suuremõõtmeliste, õhuliste ja valgusküllaste dekoratiivmaalide looja oli it kunstnik GIOVANNI BATTISTA TIEPOLO (1696-1770). 18.saj keskpaiku hakkas Pr-l üha teadlikumalt välja astuma kolmas seisus. Tõeline rokokoo jäigi puhtalt õukonnakunstiks ja keskkihid olid juba rokokoo õitsengupäevil selle suhtes opositsioonilised. Tüüpiline kolmanda seisuse kunstnik oli suur realist JEAN BAPTISTE SIMÉON CHARDIN (1699-1779). Tema maalide motiivideks olid stseenid igapäevaelust. Õukondlik kunst avaldas aga siiski teatud mõju seda maalide maheduses ja pehmuses ning eriti koloriidis. 11 Sentimentalistlikule kirjandusele sarnaseks nähtuseks kujutavas kunstis oli JEAN-BAPTISTE GREUZE ´i (1725-1805) looming
sajandi algul lööb läbi rokokokoolik elutunnetus. Peentuseb elurõõmsus ja heledad toonid. · Antoine Watteau- galantsete pidude maalija. Seltskond pargis. Armastuse pidu. Ärasõit Kythera saarele. Tema haaravaimaks tööks loetakse Gilles elusuuruses portreed. · Jean-Honore Fragonard(1732-1806)- Kõige rokokoolikum pilt on Kiik. Armastas kujutada armastusega seotud teemasi. Salajane suudlus. Armuvanne. · Tuntuimad kunstnikud olid veel Jean- Baptiste- Simeon Chardin- Realistlik tavaelumaalija ja natüürmortide meister. Georges De La Tour- Samuti talupoegade/lihtrahva elu kujutamine. Leotard. Elisabeth Vigee Le Brun- esimene naiskunstnik. Rokokoo. Lõi läbi mitte ainult Prantsusmaal vaid kogu Euroopas. Peamiselt portretist. 03.12.2012 · Impressionism: 19. sajandi u 70, 80ndad aastad. Osad kunstiajaloolased alustavad moodsat kunsti impressionismiga, enamus siiski 20. sajandiga. Impressioon- mulje
.................................................................... 42 Postpositivism...........................................................................................................................43 Ameerika pragmatism..............................................................................................................45 Oswald Spengler...................................................................................................................... 47 Pierre Teilhard de Chardin..................................................................................................... 49 Arnold Joseph Toynbee........................................................................................................... 51 Herbert Marcuse......................................................................................................................53 Uusparempoolsed................................................................................................................
loomine on asjatu ning inimene tuleks ravida terveks metafüüsilistest luuludest. Filosoofia on oma olemuselt kirjanduszanr, mille tegelasteks on ideed. Ta leiab, et inimene on kui loom, kel on teatud organid ja võimed. Tõeks nimetab ta seda, mis vastab meie ajastu normidele, või seda, mida meie kultuurikaaslased tõeks peavad. 26. PILET UUSPLATONISM (PLOTINOS, DIONYSIOS AREOPAGITAST) JA SELLE MÕJU 20. SAJANDI AJALOOFILOSOOFILISED SUUNAD (SPENGLER, TEILHARD DE CHARDIN, A. TOINBY) Koos kristluse tõusuga ja sellega võideldes tõuseb antiikaja filosoofiline mõte veel kord ulatusliku süsteemini, uusplatonismini. Pöördutakse tagasi Platoni pärandi juurde, lisanduvad ka aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismil oli väga suur mõju kristlusele. See sündis paganluse kaitseks. Plotionos näeb end kui ustavat Platoni õpetuse järgijat ja seletajat. Leiab, et ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi: hen e üks, nous e maailmatõus ja maailmahing
cm National Gallery of Art, Washington Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Music Lesson 1769 Oil on canvas, 110 x 120 cm Musée du Louvre, Paris Jean Honor Fragonard Click to edit Master text styles Chardin Second level Third level Fourth level Fifth level Return from the Market 1739 Oil on canvas Musée du Louvre, Paris Click to edit Master text styles Brown Second level Third level Odalisk Fourth level Fifth level 1745
See on äärmiselt tervitatav interpretatsioon ja tõeline revolutsioon evolutsiooni käsitlusel. Paraku ei ole kõik kirikud nii targad kui Püha Peetruse tooli poolt juhitav. Agressiivne krieitsionism on küll rohkem ameeriklaste probleem - Euroopa on sellest vähem puudutatud, kuid Ameerika (USA) mõjujõudu (rikkust) silmas pidades pole põhjust neid tendentse ignoreerida. Katoliku kiriku mõistev (mõistvam) suhtumine on tegelikult juba pika ajalooga - isa T. de Chardin, jesuiidi paater, oli silmapaistev paleontoloog ja just inimese põlvnemise uurija, rohketes välitöödes osaleja ja nende korraldaja. On siiski üks põhiline erinevus loodusteaduse põhivoolu ja isa de Chardini (jt. moodsate kirikutegelaste) vahel ning see erinevus on oluline. Nimelt ka need kirikutegelased, kes aktsepteerivad loodu evolutsiooni tänapäevases empiirilises tähenduses, eeldavad siiski lisaks veel aristotellikku "viimset põhjust" - s.o