jumalanna. Tema tunnuseks on paabulind. Iga kuu esimene päev kuulus Junole. Minerva Tarkusejumalanna, Jupiteri tütar. Kreeka mütoloogias samastatakse temaga Athenat. Sündis samamoodi nagu Athena, oma isa (ehk Jupiter) peast. Tema sümboliks oli öökull. Janus Üks omapärasemaid jumalaid. Sõjajumal, uste ja piiride kaitsja. Kahenäoline, üks nägu vaatamas ette ja teine taha. Januse järgi on nime saanud jaanuarikuu. AITÄH KUULAMAST!
see pidu säilitas mälestuse võrdsusest, ajast, mil kõik inimesed olid ühetaolised. Ka Janus oli algul üks numenitest, "hea alguse jumal", kes pidi tagama ka hea lõpu. Teda personifitseeriti teatud astmeni. Tema peatempli uksed Roomas avanesid itta ja läände, sinna, kus päev algab ja lõpeb; keset templit seisis tema kuju, millel oli kaks nägu - üks noor, teine vana. Uksed (neid oli kaks) suleti vaid siis, kui Rooma riik ei sõdinud. Linna esimese seitsmesaja aasta jooksul olid Januse templi uksed suletud kolmel korral - hea kuninga Numa valitsemise ajal; pärast esimest Puunia sõda, kui Kartaago 241 aastal e.m.a. sai lüüa, ja Augustuse valitsemise ajal, nagu ütleb Milton, "mil julma sõja hääl jäi vait maailma pääl." Muidugi alustati Janusele pühendatud kuuga ka uut aastat. Faunus oli Saturnuse lapselaps. Tema oli midagi kreeka Paani taolist, maarahva jumal.
Kahe näoga Januse üks nägu vaatas minevikku, teine tulevikku. Janust austati saagikoristuse ja külvi alguses, samuti abiellumise, sünni ja muude alguste puhul. Ta esindas vaheastet barbaarsuse ja tsivilisatsiooni, maa ja linna ning noorukiea ja täiskasvanuea vahel. Janus oli olemas enne Saturnust ja Jupiteri. Teda austati iga ukse või värava kaitsevaimuna. Arvati, et ta avab ja suleb kõiki väravaid, põhiliselt sümboolselt.Palvetes ja ohverduste puhul pöörduti Januse poole enne kõiki teisi jumalusi. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja. Ta olevat olnud pärit Kreekast Tessaaliast ning olnud koos Camesega Latiumis kuningas. Neil oli palju lapsi, kellest üks oli Tiberinus. Janusel ja tema hilisemal abikaasal Juturnal oli poeg Fontus. Ka Jana oli Januse abikaasa. Latiumi ainuvalitsejana kuulutas Janus kuldaega, võttes tarvitusele raha, seadused ja põlluharimise. Seetõttu on ta kultuuriheeros. APOLLON
Ladina keelest sai vaid ametlik keel. 18. saj. pKr euroopa ülikoolid ei õpetanud enam ladina keeles. Kalender Caesari poolt välja mõeldud. Mujal maailmas ka ladinakeelsed kuunimed. Calendae kalendid = iga kuu esimene päev. (5. märts neljas päev pärast I kalendi) Loevad aega Rooma linnarajamisest (753 ekr). Kasutatakse eKr/pKr asemel AUC (ab urbe condita = linna rajamisest saati). Praegu 2762 auc. 1. Januarius jumal Januse (alguse/lõppu jumal, kes oli kahe näoga, naeris/nuttis) järgi 2. Februarius febris = talve lõppu/kevade alguse pidustus (Eesti vastad) 3. Martius esialgselt I kuu. Jumal Marsi auks 4. Aprilis Aphrodite järgi 5. Maius jumalanna Maia (maaema) 6. Junius - jumal Juno auks 7. Julius Caesari töö jäi poolikuks kuna ta mõrvati. Uus keiser Augustus lasi ühele kuule Caesari järgi nime panna 8
VANA-ROOMA JUMALAD, NENDE AUSTAMINE, KODUSED JUMALAD. - Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. - Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad. - näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma
nagu patroon soovis. Usk Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime (puude- ja kivide vaime jmt), kelle meeleheaks tuli kõigi tähtsamate toimingute eel annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged, kelle kujud seisid roomlaste kodudes aukohal. Vaimude ja esivanemate hingede kõrval asutasid muistsed roomlased ka inimesesarnaseid jumalaid, kellest tähtsaimad olid Mars, Vesta, Jupiter, Juno ja hea alguse jumal Janus, kellele ehitati Januse tempel. Tema järgi hakati aasta esimest kuud kutsuma jaanuariks. Pere Rooma perekonna elus oli kõige tähtsamal kohal pereisa. Kõik teised pereliikmed abikaasa, alaealised lapsed, majateenijad, täiskasvanud pojad koos oma perekondadega olid täielikult tema võimu all. Kui ma oleksin pereema mul polnud õigusi ja ma pidin olema kodus ja kasvatama lapsi. Samas peeti minust väga lugu, sest mina juhtisin kodust majapidamist. Minul ei olnud kodanikuõigusi. Ainult pereisa
usaldusväärselt. Teistel rahvastel leiab harva meest, kes hoiab oma käed eemal ühiskondlikust varast. Roomlastel seevastu juhtub harva, et keegi tabatakse niisuguselt kuriteolt. Janus Janus oli üks omapärasemaid Rooma jumalaid, ta oli sõjajumal, uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena,üks nägu vaatamas ette, teine tahapoole. Seda võib tõlgendada kui vaatamist minevikku ja tulevikku. Ka Januse järgi nime saanud jaanuarikuu hakkas tähistama aasta algust.Januse templi uksed olid sõja-ajal avatud, kuidrahu ajal suletud. Rooma jumalate Kreeka vasted: · Jupiter-Zeus · Mars- Ares · Juno -Hera · Poseidon-Neptunus · Hades-Pluto · Ceres-Demeter · Prosepina-Persephone · Minerva-Athena · Apollo-Apollon · Diana-Artemis · Mercurius-Hermes · Venus-Aphrodite · Bacchus-Dionysos · Saturnus-Kronos
3) Geenius igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5) Penaad kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Jumal Janus kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal, ülemineku jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Siit ka aasta esimese kuu nimetus jaanuar. Januse auks oli ka tempel. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul jumalate süsteem panteon. Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. 1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk. Ristiusu teke: Küsimused:
ROOMLASED VANAL AJAL. Roomlaste usust: Usuti, et maailm on täis vaime ja hingi. Igal asjal - puudel, kividel, jõgedel, järvedel jne - on oma vaim. Austati majavaime, põlluviljakuse vaime ja teisi. Et elus hästi läheks, tuleb kõigi tähtsamate toimingute eel vaimudele annetusi tuua. Vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui neisse aupaklikult suhtuda, kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Esivanemata kujud seisid kodudes aukohal. Roomlase meelest oli terve riik esivanemateja jumalate kaitse all. Jumalates: Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all. Nii austasid nad Jupiteri (Zeus) ja tema abikaasat Junot (Hera), siis sõjajumal Marsi (Ares) ja teaduse ja kunsti kaitsejat naisjumalat Minervat (Pallas Athena). Iludusjumalannaks olid roomlastel Venus (Aphrodite), merejumalaks Neptun (Poseidin). Roomlaste erilisteks jumalateks olid ...
............ 9 Nero viimsed päevad............................................................................................... 9 Kokkuvõte raamatust................................................................................................ 10 2 Tutvustus teosest Rooma kõikvõimas maailmariik keiser Nero ajal esimese sajandi keskpaiku. Rooma linna suur põlemine, kristlaste tagakiusamine, Peetruse ja Pauluse hukkamine, aga ka kolmas kord impeeriumi ajaloos, mil sõda suleti Januse templi uste taha. Antiikse Rooma pulseeriva elu, orgiate, vaatemängude, intriigide ja vandenõude taustal avaneb Nero põnev ja vastuoluline isiksus - tema suhtumine poliitikasse ja kunsti, tema suhted oma kauni ja võimuka ema Agrippina ja oma õpetaja Senecaga ning oma mõlemast soost elukaaslastega. Minu arvamus teosest Seda ma ütlen, et see raamat mu lemmikute hulka ei kuulu, aga see oli omamoodi raamat ja osades kohtades lausa huviga lugesin, mis edasi saama hakkab
annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuuluvad ka vanavanemate hinged, sest roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Ka esivanemate kujud olid roomlaste kodudes tähtsal kohal. Roomlased uskusid ka inimesesarnaseid jumalaid. Paljusid hakati austama etruskide või kreeklaste eeskujul. Üks väga omapärane jumal oli kahepealine jumal Janus kes oli uste jumal ja hoidis kõik kurja kodust eemal. Januse templil olid mõlemas otsas uksed mis olid sõja ajal lahti ja rahu ajal suletud. Janus oli ka alguse jumal, sellepärast sai tema järgi nimetuse aasta esimene kuu jaanuar. Roomlaste peajumal oli piksenooli pilduv taeva valitseja Jupiter. Tema sarnaneb kreeklaste peajumala Zeusiga. Jupiteri abikaasa Juno oli taevakuninganna, kes on sarnane kreeklaste peajumala naise Heraga
Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma
järgi" Gregoriuse kalendri kuupäevade puhul. Uus kalender kehtestati eri maades erinevatel aegadel -- esmalt Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Belgias (1582). Nõukogude Venemaal ja Eestis toimus üleminek alles 1. veebruaril 1918, millele järgnes kohe 14. veebruar. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliuse kalendrit tänini. Jaanuar - Januarius ehk Januse kuu oli pühendatud rooma väravate, sisse- ja väljapääsude kaitsejumalale, kellel oli kaks nägu: üks vaatas ette-, teine vaatas tahapoole. Veebruar - ehk februaris oli puhastuskuu, mil Roomas toimusid iga-aastased kultuslikud puhastuspeod februa`d. Aprill - Aprilis on tulnud sõnast apricus, mis tähendas päikeselist aega. Mai - Jupiterile, võimalik, et ka jumalatar Maiale pühendatud kuu. Juuni - Junius, Rooma riigimehele Marcus Junius Brutusele pühendatud kuu. Brutus juhtis
„Ta oli kahe näoga Janus.“ („Dina raamat“ lk 239) Teoses võrreldakse kahe näoga Janusega venelast Leo Žukovskit kui too tantsis Dina klaverimängu saatel. Leol oli arm põse peal ning ringi keereldes näitas ta nii vigastatud kui vigastamata palet, justkui oleks tal kaks nägu. Kahe näoga Janus oli vanarooma mütoloogias uste, väravate, alguste, lõppude, ukseavade jumal. Kahe näoga januse üks nägu vaatas minevikku, teine tulevikku. See sümboliseerib piiri (läbikäik, uks vms) mineviku ehk lõpu ja tuleviku ehk alguse vahel. Kelly Sule 12.a „Sest armastus on tugev nagu surm, armukadedus julm nagu surmavald!“ („Dina raamat“ lk 243) Armastus on maapealse elu tugevaim jõud, kuid surm on maa-aluse elu tugevaimaks jõuks.
Tartu Kutsehariduskeskus Ungari veinid Koostas : Pille Prill K206 2009 Veiniaedade pindala : 131 000 hektarit Toodang : ligi 4 810 000 hektoliitrit Veini juuakse : 29 liitrit inimese kohta aastas Nende ainus sugulasrahvas on madjarid. Tõeliseks veinimaale kohaselt tarbitakse enamik toodangust kodumaal. Aga eks midagi ole aegade jooksul ikka ka Eestimaale jõudnud. Alati saadaval olnud väga lihtsate ungari veinide kõrvale on tänaseks tõusnud korralik keskklass György Villa veinidega. Aeg-ajalt on Eestis müüdud ka lausa fantastilisi Ungari veine, näiteks viis aastat tagasi oli saada veinimeiter Tibor Gàli ja Itaalia veinimarkii Niccolo Incisa koostöös valminud muljetavaldavat Egri Bikavèri (tootjafirma GIA). Kuna hind küündis üle saja krooni, siis seda eriti ei ostetud ja peagu enam ka maale ei toodud. Hea ungari veini nautimist segab ik...
jumalaid. Üks selliseid oli uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal Janus. Teda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga, mida võis mõista kui vaatamist ette ja taha, sisse ja välja, tulevikku ja minevikku. Januse järgi on oma nime saanud jaanuarikuu. Janus oli aga ka sõjajumal. Rooma panteoni eesotsas seisab taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter vastas kreeklaste Zeusile. Jupiteri keskne pühamu asus Kapitooliumil, kus temaga koos austati ka kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Üsnagi otsesed kreeka jumalate vasted olid Neptunus
Nende jõudude kõrval austasid roomlased ka antropomorfseid jumalaid: * Janus ta oli kahenäoline ta vaatas korraga ette ja taha, nägi tulevikku sama selgesti kui minevikku. Kodudes oli ta uste- ja väravatejumal. Roomlased seostasid teda rändamisega, tehes temast sadamatejumala ja meresõidu leiutaja. Sõja ajal olid tema kahe sissepääsuga templi mõlemad väravad lahti, rahuajal need suleti. Tema järgi nimetati ka Jaanuari kuu ning jaanuari esimene päev oli Januse püha. * Jupiter kreeklaste Zeus * Juno kreeklaste Hera * Neptunus kreeklaste Poseidon * Minerva kreeklaste Athena * Vulcanus kreeklaste Hephaistos. * Mercurius kreeklaste Hermes. Ta oli jumalate käskjalg ning ta tegutses saadiku ja heeroldina; oli vahendajaks jumalate ja surelike ning vahel ka jumalate endi vahel. Zeus andis Hermesele tiivulise hõbemütsi ja hõbedaste tiibadega sandaalid, et ta kiiresti tegutseks. Ta oli
keisrivõimu vastu. Teoses vastanduvad hea ja kuri, mis esindavad risriusukirikut ja Rooma keisririiki. See teos on läbi aegade üks peamisi ristiusu teoreetilisi õigustajaid. Varane keisririik 30.ekr.-235.pkr. Octavianus aunimi Augustus (,,auväärne") 30ekr-14 pkr Algul riigikorraldus endine, siis loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisestAugustus princeps, imperaator, keiser, sõjaväe ülemjuhataja, pontifex maximus. Pikk rahuperiood Januse tempel Jeesuse hukkamine -30.aastal pkr. Britannia vallutamine Keiser Nero, kristlaste tagakiusamine, Rooma põleng Pompeji häving Vesuuvi purse 79a.pkr. Keiser Traianus Rooma impeeriumi suurim ulatus. Daakia, Mesopotaamia vallutamine. Hadrianuse vall P-Inglismaal, kaitsevallGermaanlaste oht.Rooma kodakondsuse laienemine üle riigi kõikidele vabadele meestele. Sõdurkeisrite ajajärk(235-284) Pidevad kodusõjad. Sõdurid kuulutavad mõne oma pealiku keisriks.Isehakanud keisrite
RALPH WALDO EMERSON SÕPRUS Meis on palju rohkem lahkust, kui iial sõnades väljendatakse. Hoolimata kogu isekusest, külmast kui maailma jahutavad idatuuled, kümbleb inimperekond armastuse elemendis just nagu hõredas eetris. Kui paljusid inimesi me näeme teiste majades inimesi, kellega me õieti ei räägigi, aga keda me austame ja kes meid austavad! Kui paljudega kohtume tänavail või istume kõrvuti kirikus, tundes sooja, kuigi vaikivat rõõmu nende seltskonnast! Lugege vaid nende ringiuitavate pilgukiirte keelt. Küll süda tunneb. Selle inimliku kiindumustunde hellitamisest sünnib teatav südamlik elevus. Luules ja tavaliseski kõnes sarnastatakse teiste suhtes tuntavat heatahtlikkust ja rahulolu tule materiaalse mõjuga: nii kiired või palju kiiremadki, palju aktiivsemad, palju reibastavamad on need peened sisemised kiirgused. Kirgliku armastuse kõrgeimast astmest kuni lihtsa heatahtlikkuse madalaima määrani on need tunded need, m...
leida kuldne oks). Tee oli täis õudusi. Aneas kohtus oma isaga, isa tutvustas talle kangelasi, andis nõuandeid ja nad tõmbasid allilmast nahhui. SÕDA ITAALIAS: Hera ei jätnud troojalasi rahule. Tegi kohalikest troojalaste vaenlased. Abielu plaanide juured keeras Hera kõik vussi ja tekitas sellega sõja. Hera näiteks avas Januse templi uksed, mis tähendas sõda). Aneas nägi ettekuulutavad und, et ta peab minema Euanderi poole. Vahepeal kui Aneas oli lahkunud rünnati Anease leeri, Aneaseni pidi jõudma see hiljem läbi kahe julge kuti, kes läksid talle teadet edastama. Mõlemad kutid said surma (üks läks teisele appi ja pakkis ka sussid karpi). Aeneas paneb aluse roomlastele ja ta abiellus selle sama tsikiga, kellega tal enne Hera abielu ära segas (Laviniaga). Pilet 21 - Midas ja teised, Narkissos
hingerahu. elutarkust. · Selleks, et olla õnnelik tuleb teada mille poole püüelda ja · Platon ühendab need suunad. millest hoiduda. · Kolm filosoofia põhiküsimust: · Kolmesugune nauding · Mis on tõene? · Loomulik nauding, mis on hädavajalik. Näiteks januse · Mis on hea? soov juua. · Mis on ilus? · Loomulik nauding, mis pole hädavajalik. Näiteks iha · Uusajal I.Kant: delikatesside järele. Samuti suguline armastus. Tark ei · Mida ma võin teada? metafüüsika abiellu. · Mida ma pean tegema? moraal · Nauding, mis on ebaloomulik ja mitte hädavajalik. Näiteks
Kõige olulisem preester oli pontifex maximus – ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser).Tp. Kannab seda nime Rooma paavst. Pontifex – preester. Flaamen – konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur – preester, kes tegeles ennustamisega. Jumal Janus – kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal, ülemineku jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Siit ka aasta esimese kuu nimetus – jaanuar. Januse auks oli ka tempel. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. Animism- (anima-hing)uskusmus, et igal asjal on oma hing (hing- nuumen) Polüteism- usk mitmesse jumalasse Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul – jumalate süsteem – panteon. Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda.
Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser).Tp. Kannab seda nime Rooma paavst. Pontifex preester. Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Jumal Janus kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal, ülemineku jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Siit ka aasta esimese kuu nimetus jaanuar. Januse auks oli ka tempel. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud. Animism- (anima-hing)uskusmus, et igal asjal on oma hing (hing- nuumen) Polüteism- usk mitmesse jumalasse Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul jumalate süsteem panteon. Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda.
abielu pärast vastu astuda, siis saatis rutulite kuningale Turnusele, kes soovis Laviniat omale naiseks, sõna, et Lavinia abiellub teisega. Sellest piisas. Turnus tuli oma sõjaväega latiinide juurde, et takistada A'd ja Laviniat abiellumast. Ühel latiinil oli taltsas hirvesokk, kellele ei võinud liiga teha, kuid fuuria Alecto vigurite tõttu tappis soku A poeg Ascanius. Raevunud latiinid tulid kätte maksma. Latiinide kuningas lasi asjadel omasoodu areneda ning avamata jumal Januse templi uksi (mis tähedasid sõda), sulges end paleesse. (Juno) Hera ise avas templi uksed. Latiinide ja rutulite võimas vägi oli troojalaste väheste vastu. Sellises olukorras nägi A jällegi und, kus Tiberi jõe jumal Tiberinus teda külastas. T käskis A'l minna paika, kus elas Euander, valitsedes vaest linnakest. Sinna pidi rajatama tulevane vägev Rooma. Sealt pidi A abi saama. A asus mõnede meestega teele
kes soovis Laviniat omale naiseks, sõna, et Lavinia abiellub teisega. Sellest piisas. Turnus tuli oma sõjaväega latiinide juurde, et takistada A’d ja Laviniat abiellumast. Ühel latiinil oli taltsas hirvesokk, kellele ei võinud liiga teha, kuid fuuria Alecto vigurite tõttu tappis soku A poeg Ascanius. Raevunud latiinid tulid kätte maksma. Latiinide kuningas lasi asjadel omasoodu areneda ning avamata jumal Januse templi uksi (mis tähedasid sõda), sulges end paleesse. (Juno) Hera ise avas templi uksed. Latiinide ja rutulite võimas vägi oli troojalaste väheste vastu. Sellises olukorras nägi A jällegi und, kus Tiberi jõe jumal Tiberinus teda külastas. T käskis A’l minna paika, kus elas Euander, valitsedes vaest linnakest. Sinna pidi rajatama tulevane vägev Rooma. Sealt pidi A abi saama. A asus mõnede meestega teele ning Euander soovitas abi paluda jõe teisel kaldal asuvast
preestrinnad – vesta neitsid. Neid valiti kõige suursugusematest perekondadest. Igasugune seksuaalelu oli vesta neitsitel surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Üks omapärasemaid rooma jumalaid oli uste ja piiride eestseisja ning lõppu ja algust kehastav Janus. Teda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga, mida võis mõista kui vaatamist ette ja taha, sisse ja välja, tulevikku ja minevikku. Januse järgi sai oma nime ka jaanuarikuu, mis samuti hakkas märkima aasta lõppu ja uue algust. Janus oli ka sõjajumal. Tema templi kaks vastassuunas avanevat ust olid sõja ajal avatud, kuid suleti rahu saabudes. Jupiter – Zeus Juno – Hera Poseidon – Neptunus Hades – Pluto Ceres – Demeter Prosepina – Persephone Minerva – Athena Apollo – Apollon Diana – Artemis Mercurius – Hermes Venus – Aphrodite Baccus – Dionysos Saturnus – Kronos
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnasena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
