Samuti oskab Eifman sobitada omavahel erinevaid stiile, nagu on selleks on rokkmmusika ballettis. Tema koreograafia on väga hoogne, täis füüsilisi kui ka akrobaatilisi elemente. Etenduses põihiliseks tasutaks mängis vene romantistlik helilooja Pjotr Tsaikovski. Ta on kirjutanud ooperi nimega "Jevgeni Onegin". Kokku on ta kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tema kõige tuntumaks teosteks on balletid "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja". Etenduses esitati klassikalist muusikat nagu näiteks Eugene Onegin: Waltz kui ka rokilikumat muusikat nagu Aleksandr Sitkovetsky "Camels" või kitarrimuusikat nimega "Zello". Muusika oli väga võimas, rütm oli kord rahulikum kord tempokam. Dünaamika oli vaheldusrikas, ning harmoonia oli heakõlaline. Esitati vene rahvuse muusikat. Lavakujundus oli väga minimalistlik. Kogu etenduse vältel oli laval õige rohkem kaks tooli,
Voltaire kuulsamad teosed on ,,Zadig ehk Saatus" ning ,,Candide ehk Optimism" Jean-Jacques Rousseau(1712-1778) sai kuulsaks endale ootamatult peale ajalehekuulutuse kirjutamist ühele konkursile. Ta oli esimene valgustaja, kes julges mõistusele toetuvas tsivilisatsioonis kahelda. Rousseau mõtiskles kahe uurimuse üle: ,,Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid?" ja ,,Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle". Rousseau kuulsamateks teosteks osutusid ,,Julie ehk Uus Heloise" ning ,,Emile ehk Kasvatusest" 4 Prantsusmaal oli eri aegadel veel mitmeid nimekadi valgustuskirjanikke nagu: Charles De Montesquieu(1689-1755) ,,Seaduste vaim" ning ,,Pärsia kirjades" Antoine Francois Prevost(1679-1763) ,,Manon Lescaut" Denis Diderot(1713-1784) ,,Rameau vennapoeg" ning ,,Nunn" Pierre Augustin De Beaumarchais(1732-1799) ,,Sevilla habemeajaja" ning ,,Pöörane päev ehk Figaro pulm"
klassikalised ja ideaalsed proportsioonid. See kujutab endast joonist inimkehast, täiuslikkuse kehastusena, kus on kõik ideaalide järgi ära jaotatud. 11. Kes oli Michelangelo? Räägi temast pikemalt (teosed) Michelangelo Buonarroti oli kõigi aegade üks suurimaid skulptoreid. Tema tööstes esines jõuline ja dramaatiline kujutluslaad. Tuntuimad teosed: ,,Taavet, ,,Mooses", Sixtuse kabeli maalingud. Tema töid on peetud ka ekslikult Vana-Rooma aegseteks teosteks. Michaelangelo oli ühtlasi ka da Vinci vaenlane. Kunstnik ise ei lnud enamasti oma töödega rahul ning ta valis kuude viisi tööde jaoks õiget marmorit. 12. Kes oli Raffael? Miks on ta renessansile nii oluline? Teosed? Raffael oli kunstnik, kes oli renessansile nii oluline, kuna tema viis kõige täiuslikumalt ellu renessansi ideaalid. Tema teosteks on näiteks ,,Sixtuse madonna", ,,Paavst Leo X", ,,Dispuut", ,,Ateena kool". Ta elas ja töötas Vatikanis paavsti heaks. 13
Kreegi loomingus on talletunud ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi. Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele on ta loonud ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele, kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile. Kreegi looming jaguneb orkestriteosteks (nt ,,Vigala labajala valts" sümfooniaorkestrile), teosteks sooloinstrumentidele/sooloinstrumendile ja orkestrile (nt süit kanneldele ja sümfooniaorkestrile ,,Kevade hommik") , ansambliteosteks (,,Pärnumaa süit"), teosteks sooloinstrumendile (,,Luige lugu", ,,Läksin mina metsa kõndimaie") ja vokaal- ning koorimuusikaks (nt ,,Meil aiaäärne tänavas"). Trükis on tema loomingust ilmunud vaid murdosa ja laulupidudelgi pole tema teoseid palju, peamiselt nende tehnilise keerukuse tõttu.
Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais ja Shakespeare. Montaigne kirjutas teose „Essais“ ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termin essee. Kunstilise žanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose „Dekameron“ autorina. Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik oli Shakespeare. Tema tuntumateks teosteks olid „Romeo ja Julia“ ning „Hamlet“. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolmeks: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Shakespiroloogia.
millega tuli aupaklikult ümber käia. ja ekspressio 3. Andis muusikatunde ja juhatas orkestreid Haapsalu koolides, tegutses koori- ja Tema loomin orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid Tema koorilaulud Koorilaulude kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks.. tekstuuriga ja 4. Ta mängis trombooni, harmooniumi, klaverit, orelit, Ta mängis k 5. oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Mart Saar oli Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. eriti koorimu 1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese Ta oli esimen
Imazism Avangardistlike (modernistlike) voolude tormilise esiletõusuga peaaegu samaaegne uuenduslik liikumine ingliskeelses luules, imazism, sai oma nimetuse sellest, et suuna peaesindajad ja teoreetikud (nende seas kõige olulisemana USA luuletaja ja kriitik Ezra Pound) hakkasid pöörama rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Omaette vooluna vaadeldakse imazismi tavaliselt aastata 1912-1917 piirides, ent imazismi mõju USA ja inglise luules on olnud pikaajaline ja tugev ka järgnenud aegadel. Imazism taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust ja pidas eriti tähtsaks eredat luulekujundit. Eelkäijateks olid nii Poe kui ka Mallarme. Olulisemateks autoriteks on T. S. Eliot, Ezra Pound, Amy Lowell, Hilda Doolittle. E. Poundi tähtsamateks teosteks on "Cantos" ja "Ripostes". T. S. Elioti teostest on märkimist väärt ,,Tühermaa", ,,Tuhkapäev", ,,Mõrv katedraa...
Beethoven oli oma aja muusikamaailma üks mässajaid. Mis väljendus ka filmis küllaltki selgelt. Kui Beethoven Saksamaalt Viini kolis, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Beethoveni elu ja loomingu võib jagada nelja perioodi: Esiteks kujunemisperiood. Teiseks varane looming, kus elas vabakunstnikuna Viinis. Omandas teadmisi nii Haydni kui ka Salieri juures. 1795. a hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Kolmandaks loomingu kõrgaeg, kus tähtsamateks teosteks oli oratoorium ,,Kristus Õlimäel", 3. sümfoonia, ooper ,,Fidelio". Neljandaks hiline looming, kus põdes loomingukriisi, pärast venna surma hooldas vennapoega, kes tegelikult oli Ludwigu enda lihane poeg. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Majanduslikult oli edukas. Ludwig van Beethoven ja Mozart olid võrdlemisi sarnased imelapsed, kes alustasid varakult muusikakarjääri. Beethoveni loomeprotsess oli aeglane ja vähem mahukas kui Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad
Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse jõe orus (Tähtsamateks linnadeks Harappa ja Mohenjo-Daro, nendes linnades ei asunud templeid ega paleesid). Kunst oli religiooni teenistuses. Eri usunditega seotud kunst oli väga sarnase kujutamisviisiga
Kõned on peetud kohtus ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas mõeldud avaldamiseks kirjandusteosena, siis töötas ta need enne avaldamist ümber. Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles
maalis ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre sadama kohal kumavast tõusvast päikesest, "Impressioon. Tõusev päike " 1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieuxiga, keda ta kasutas oma modellina nad abiellusid 1870. aastal Neil sündis kaks last: Jean 1867, Michel 1878 1879. aastal Camille sureb tuberkuloosi Aasta hiljem Monet armus oma sõbra naisesse Alice Hoschedé'sse, hakkas uuesti maalima Monet elu viimasteks teosteks jäid peale naise surma 1911. aastal maalitud vesiroosimaalide sari 1926. aasta detsembris suri Monet 86 aastasena kopsuvähki, jäädes ajalukku impressionismi algatajana, mitmete erakordsete maalide autorina ja ka 20. sajandi kunsti teerajajana jõudis Monet maalida umbes 2500 maali, vanemaks saades muutusid tema maalid järjest huvitavamaks, sest ta hakkas rohkem eksperimenteerima vee ja valgusefektidega armastas maalida valguse peegeldamist vee
Kirjutab põhiliselt instrumentaalmuusikat. Näited: "Partita" (neoklassitsistlik) "Diagrammid klaverile" "Nekroloog" "Kollaaz BACH" 2 sümfooniat (1. Sümfoonia "Polüfooniline") - dodekafoonia kasutamine. Kirjutas ka muusikat lastenäidendtele ja filmidele. Tema muusikas on oluline sisu, mitte kompositsiooni tehniline stiil, talle on omane tugev väljendusjõud ja suur seesmine pinge. Loomingu teise perioodi stiil ja teosed on nii erinevad, et neid võiks pidada kahe erineva autori teosteks. 1) Teisel perioodil tundis Pärt sügavat huvi kirikumuusika vastu. Tunda on ka maailmataju rahulikumaks muutmist. Näited: 3. sümfoonia "Laul armastatule" - kantaat sümfoonia. 2) Teise perioodi teoste faktuur on polüfooniline, kuhu on ühendatud viisiliin (astmeline liikumine rahulik rütm) ja kolmkõla noodid, mis ei kõla koos vaid üksteise järel. Tekivad huvitavad kooskõlad. Niisugust stiili nimetas Pärt "kellukeste ehk tin-tinnabuli" stiiliks, mis on meditatiivset
Claude abiellusid · Teine poeg Michael sündis 1878. · Aastal 1875 jäi Camille haigeks ning 1879 suri ta tuberkuloosi. · Peale seda vajus Monet masendusse ning ei suutnud veidi aega enam maalida. · Aasta hiljem Monet armus oma sõbra naisesse Alice'isse, hakkas uuesti maalima ning tema maale saatis suur menu. · Oma elu lõpuni üritas Monet järjest paremini jäädvustada meeleolu, eriti valgusefekte ning värve. · Tema elu viimasteks teosteks jäid peale naise surma 1911. aastal maalitud vesiroosimaalide sari. Vesirooside sari · Oma eluajal jõudis Monet maalida umbes 2500 maali, vanemaks saades muutusid tema maalid järjest huvitavamaks, sest ta hakkas rohkem eksperimenteerima vee- ja valgusefektidega. · Ta armastas maalida valguse peegeldamist vee pealt, tihtipeale maalides sama objekti mitmeid kordi erinevatel kellaaegadel, et saavutada erinevaid valgusefekte. · 1926. aasta detsembris suri Monet 86-
1925 aastal võitis Prantsusmaal meistrivõistlustel males meistersportlase tiitli. Kui sai aru, et tal suurt karjääri malega pole ning tippu sellega ei jõua, siis tegeles edasi kirimale ja maleajakirjanikuna. Esimene abielu oli mehel lühike, kuna sai aru, mida tõeliselt tähendab abielu. Ta ei talunud abieluga kaasnevaid kohustusi ja piiranguid. Järgmine abielu oli 26 aastat hiljem, mis kestis elupäevade lõpuni. Kunstniku kuulsamateks teosteks on "Trepist alla tulev akt". Maal on tehtud õli lõuendile ning seal kujutatakse prakselt 5 kohakuti asetsevat ühevärvilist siluetti. Pildil on inimkeha muutunud masinlikuks, kinemaatiliseks ja ebaloomulikuks objektiks. Pariisi kriitikutele oli teos vastuvõetamatu, alles hiljem New Yorkis saatis maali edu. "Jalgratta ratas" on järjekordne "ready-made" töö. 1919 aastal valmis "L.H.O.O.Q.", mis on foto Leonardo da Vinci maalist "Mona Lisa",
David Ricardo Ricardo, David (19. IV 1772- 11.IX 1823), inglise majandusteadlane, klassikalise poliitika ökonoomia rajajaid. Arendas A. Smithi tööväärtusteooriat: pidas palga, kasumi ja rendi allikaks tööga loodud väärtusi. Lõi renditeooria ja võrdleva kulu teooria, uuris maksude mõju hindadele ja tõestas, et protektsionistlik majanduspoliitika kahjustab riiki. Propageeris vabakaubandust. Tema teosteks on ,,The high price of bullion, a proof of the depreciation of bank notes"(1810), ,,Principles of political economy and taxation" (1817). Ricardo pakkus Inglismaale välja kaks erinevat arenguteed: 1)Protektsionistide saar, mis on kindlustatud välismaa kaupade vastu. 2) Ekstrovertne kaupleja, mis on kogu maailma kaubandus- keskus. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis
Helid on kosmose peegeldus ja helilooja peab kosmosest tulevad helid vastu võtma, olema nende vahendajaks. Sellepärast kasutatakse Stockhauseni muusikat kirjeldades vahel mõistet kosmosemuusika. Esimene olulisem teos oli ,,Kreuzspiel" (1951) oboele, bassklarnetile, klaverile ja 4-le löökpillimängijale. Seejärel tegeles Stockhausen mõnda aega peamiselt elektronmuusikaga. Katsetas elektronm. võimalustega. Esimesteks tähelepanu äratanud teosteks oli ,,Elektronische Studie I" (1953) ja ,,Elektronische Studie II" (1954). See on esimene elektronmuusika teos, mis sai noodistatud ja partituurina välja antud. Stockhauseni kõige kuulsam elektronm. teos on aga ,,Gesang der Jünglinge" (1955-56). See oli esimene elektronmuusika teos, mille ettekanne toimus väljaspool stuudiot. Elktronm. avaldunud uudsed ideed avaldavad teistes zanrites. ,,Gruppen" (1957) on kirjutatud kolmele orkestrile, igal orkestril oma dirigent.
soolopillina kasutatakse klarnetit: klarnetitrio, klarnetikvintett ja 2 klarnetisonaati. Nende teoste sünd on seotud konkreetse isikuga, Meiningeni õukonna orkestri klarnetisti Richard Mühlfeldiga, kellega Brahms 1880- ndate lõpus tutvus ning kelle mäng Brahmsile sügava mulje jättis. Sageli nimetatakse selle grupi teoseid "sügisesteks" ("autumnal"), vihjates nii nende üldisele melanhoolsele iseloomule kui ka tõsiasjale, et need jäid ka pea viimasteks teosteks Brahmsi elus. Ka klarnetikvinteti op. 115 (1891) 1 24 erinevat teost, + 1. klaveritrio op. 8 teine redaktsioon üldist meeleolu on kirjeldatud kui mõrkjas-magusat, kus I osa peateema sümboliseeriks kui kõiki asju siin elus, mida on armastatud, aga siis kaotatud (Joan Chisell "Eulenburgi" väljaandes, c1982). Osad: I Allegro sonaadivorm, ekspositsioon kordub (erinevalt teistest selle grupi teostest) II Adagio 3-os. vorm, keskm. osas on nähtud seoseid mustlasmuusikaga III Andantino
Oscar Monet tekkis plaan terviklikkus või et ühtsustada need ühe sündis saada teema alla, mille kallal ta hiljem töötas. 14.veebruaril. elukutseliseks Monet üks suurimaid eeskujusid oli ka 1840 aastal kunstnikuks. kuulus kunstnik Manet. Oma elu lõpuni Pariisis. Ta Noore mehena üritas Monet järjest paremini jäädvustada sündis tõstis ta mässu meeleolu, eriti valgusefekte ning vürtspoodnike oma kaasaja värve.Tema elu viimasteks teosteks jäid Adolphe ja maalitraditsioopeale naise surma 1911. aastal maalitud Louise-Justine nide vastu ja vesiroosimaalide sari.Oma eluajal jõudis Monet' perre. tahtis ta Monet maalida umbes 2500 maali, Claude Monet maalida pilte, vanemaks saades muutusid tema maalid ristiti Notre- mis suudaksid järjest huvitavamaks, sest ta hakkas rohkem Dame-de- jäädvustada eksperimenteerima vee- ja Lorette'i ümbritsevat valgusefektidega.Ta armastas maalida
aspektist on “Taevane kuningriik” korrektse idee ja loogilise süžeega. Sel ajajärgul peeti Jeruusalemma pühaks ja auväärseks, mistõttu oldi valmis selle eest oma elu ohverdama. Filmis oli tegemist kolmanda ristisõjaga, mis lõpeb sellega, et moslemid vallutavad Jeruusalemma sajanditeks. Mõnekümne aasta pärast minnakse Jeruusalemma vabastama, aga see lõpeb Konstantinoopoli laastamisega. Režissööriks on Suurbritannia filmilavastaja ja produtsent Ridley Scott. Tema tuntuimateks teosteks on ajaloolise sisuga Oscari võitnud “Gladiaator” (2000) ja 2001. aastal valminud õudusklassika “Hannibal”. Ridley Scott omandas filmikunstihariduse Royal College of Artis ning alustas karjääri BBCs sarju lavastades. Peaosa täidab Orlando Bloom, kes on tuntud oma rollide poolest filmides “Kariibi mere piraadid” ja “ Sõrmuste isand.” Orlando Jonathan Blanchard Bloom sündis 1977 aastal Kentis, Inglismaal. 16 aastaselt ühines ta Rahvusliku Londoni Teatriga
juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament, kuid juudid ei tunnista Jeesus Kristust messiana. Keskaja tähtsamad ajaloolised sündmused on: Euroopa rahvaste kujunemine, Rooma antiikkultuuri hävitamine barbarite poolt, tuuleveskite laialdane kasutuselevõtt, laeva ahtri alla kinnitatud veealuse tüüri kasutuselevõtt, prillide, kangastelgede ja trükipress leiutamine, gooti võlv. Keskaja kirjanduse tähtsamateks teosteks võib pidada Shakespeareʼi “Hamletit”, Boccaccio “Dekameroni” ja Cervantese “Don Quijoteʼi”
eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega. Severini hülgas futurism ning leidis enda jaoks neo-klassitsismi. See on traditsioone elustav suund. Samuti on teda veel huvitanud kubist ning divisionism. Tema tähtsamateks teosteks on: 1) Harlekin-Familie -1922-1923 2) Commedia dell'Arte -1958 3) Armored Train in Action-1915 4) Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf- 1912 5) Sea=Dancer-1914- 1913. lõpupoole, lahkus ta Pariisist ja Roomast. Ta sõitis Anzio rannikule, tervise tõttu. See oli pärast kohalejõudmist, et ta ellu on vaja merd. See maal võrdsustas inimesi loodusega. Vastavalt Severinimõtetele oli ta arvamusel et, inimesed ja vesi on lahutamatud
kirjanikud ja nende teosed. Nüüd ma räägingi kuulsamatest kirjanikest ja nende teostest sellel ajal: · Dante Alighieri(1265-1321)- oli üleminekuaja luuletaja, kes kirjutas järgmised teosed:,,Uus elu"- Dante esimene autobiograafiline teos, ,,Pidusöök"- iselaadne keskaja entsüklopeedia, ,,Jumalik komöödia"-Dante peateos. · Francesco Petrarca(1304-1374)- Itaalia humanismi üks suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Francesco teosteks olid: ,,Aadressita kirjades"-mille ta hukka mõistis, ,,Aafrika"- Francesco kõige mahukam värssteos ja see teos oli ladinakeelne poeem, ,,Laulude raamatusse"- sisaldas rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti, lisaks kantsoone, ballaade, madrigale jm. Ning koosnes kahest osast: 1. ,,Madonna Laura eluajal" 2. ,,Pärast madonna Laura surma" · Giovanni Boccaccio(1313-1375)- Ta polnud väga kuulus aga aitas siiski kaasa ajaloo arengule
Fourth level Jõudis kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta Fifth level aluse romantismile muusikas Tõi muusikasse palju uut: muutis soololaulud kontsert- teosteks ning lõi uusi zanreid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. Franz Schuberti kuulsamad teosed "Serenaad" http://www.youtube.com/watch?v=JtA9Js-22ko "Ave Maria" http://www.youtube.com/watch?v=sXGgKiYSVuE Pjotr Tsaikovski (18401893) Second level Click to edit Master text styles vene helilooja. Ta oli üks vene
Miinimumpiiriks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, suutelisus piiblit iseseisvalt lugeda ning tuli osata kasutada lauluraamatut. Lugemisoskus pole hariduse mõistes kunagi kahjuks tulnud ning suutelisus ise kirjasõna mõista suurendab tahtmist omandada veelgi rohkem teadmisi ja aitab ka tekstide tegelikust sisust määratud viisil aru saada. Kuna kirjaoskus oli laialdaselt levima hakanud, siis oli vaja rahvale anda ka midagi, mida lugeda. Põhilisteks väljaantud teosteks jäid loomulikult vaimulikud tekstid, esirinnas Piibliga, mille lõunaeestikeelne Uue Testamendi trükk ilmus 1686. aastal. Põhjaeesti keelde tõlgiti see alles 1715. aastal. Vana Testament nägi aga Eestis ilmavalgust alles 1739. aastal, tõlgituna põhjaeesti keelde. Piibli kõrvalt hakkasid aga üha populaarsemaks muutuma väikesed ja odavad rahvakalendrid, juturaamatud ning ka nõuanderaamatud, mis sarnaselt ratsionalistlike jutlustajate jutlustele andsid näpunäiteid eluks eneseks.
4.Mitme osaline teos on sümfoonia ühele pillile? 5.Mis on kõige põhilisemaks vormiks muusikas klassitsismi ajastul? Haydn 5 fakti elust *Ta oli esimene Viini klassik. *Alustas 30.aastaselt oma karjääri. *Teenis elatist pillitundide andmisega. *Sündis 31.märtsil 1732.aastal. *Haydn õppis toomkoolis ja musitseeris õukonnas. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Tema sümfooniad muutusid 1665.-1775. aastate vahemikus õukondliku meelelahutuse asemel tõsisteks teosteks. *Haydni ,,tormi ja tungi" ajajärku iseloomustab pingestatud väljenduslaad, elakorrapärased vormid ja segased efektid. *Haydn püüdis oma teostega kuulajaid sokeerida. *Romantilise tundelaengu saamiseks kasutab Haydn minoorseid helistikke. *Kasutab oma teostes palju ettearvamatuid dünaamikaefekte (nt. kogu orkestri ootamatu forte). 5 tähtteost ,,Keisrikvartett" ,,Trompetikontsert" ,,Aastaajad" ,,Sümfoonia nr 45 fis-mollis" ,,Loomine" Mozart 5 fakti elust
Minu arvates tahtis autor näidata, et kõigil meie tegudel on kas otsene või kaudne mõju loodusele ning enne millegi korda saatmist tuleks veelkord järele mõelda. Teine autor, kelle teosed mind väga paelusid, oli Marko Kompus. Tegelikult on mees hoopis luuletaja, kes on andnud välja mitmeid kogusid, näiteks "Make love not love" ja "Koirohusein". Peale luuletamise ja maalimise mängib Kompus Tartu Parmupillide Orkestris parmupilli.ii Tema teosteks olid "prügimosaiigid", teostes oli kasutatud erinevaid pakendeid, igapäevaseid tarbeesemeid, toiduaineid ning samuti akrüülvärve. Näitusel oli 3 tema tööd, minu tähelepanu püüdis kõige rohkem teos nimega "Karusmarjapoe müüja kolp". Ma arvan, et tööle oli pandud selline pealkiri, kuna üleval vasakul nurgas asetses kellegi kolp. Kaugelt silmitsedes oli näha, et autor polnud erinevaid materjale lihtsalt suvaliselt kokku sobitanud, vaid kõik oli täpselt oma kohal
Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal, mida peetakse tänapäeval tema loomingu parimateks teosteks koos maali ,,Viimne kohtupäev" kabeli altariseinal, mis kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle. Selles maalis ei ole enam jälgegi kõrgrenessansile omasest rahust ja selgusest ning siin on Michelangelo jõudnud juba baroki piirimaile. Aastatel 1508- 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laemaali, mis
mis kogudust ärritasid. Varsti pärast seda Bach Arnstadtist ka lahkus. Mühlhausen (alates 1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivõrd head. Kiriku orel oli vana ja vajas remonti. 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas Mühlhausenit majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma. Arnstadti-Mühlhauseni perioodi tähtsamateks teosteks on kirikukantaadid "Gottes Zeit ist die allerbeste Zeit" ("Actus tragicus") BWV 106, "Christ lag in Todes Banden" BWV 4, "Gott ist mein König" ja "Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir" BWV 131 Weimar (17081717) Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu sellele tõusis Bachi töötasu, kuid see-eest pidi ta iga kuu komponeerima ja kapellile selgeks õpetama ühe kirikukantaadi. Bach andis 1717. aastal lahkumisavalduse.
vanuse selge kujutamine. Alles hellenistlikul perioodil hakati individuaalseid jooni kujutama peenemalt, kuid ka siis säilitati teatud iseloomulik ilme. Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi. Enamasti eelistati pehmemat materjali, mida oli lihtsam kujundada. Kivi kasutati lisaks sarkofaagide ja urnide valmistamisele ka hauasteelides ning meeste, naiste, loomade ja mütoloogiliste olendite kujudes. Tuntuimateks etruski skulptuuri teosteks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju, mille autoriks oli kujur nimega Vulka. Antiikajal olid etruskid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid ning olid kiidetud ka kreeka ja rooma kirjanike poolt. Tänapäeval ühed tuntumad pronkskujud on Rooma linna üks sümboleist Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil (Romulus ja Remus lisati 15. sajandil) ning Arezzo linna üks sümboleist pronksist kimäär.
Louis Hector Berloiz Louis Hector Berloiz sündis 11. detsembril 1803. aastal ühes väikeses provintsilinnas Gote Saint- Andre's. Beloizi isa töötas arstina ning oli ka suur kirjanduse austaja. Hectori isa oli pojaga karm ning sundis teda iga päev Aniitk-Rooma poeetide Horatiuse ja Vergiliuse salme. Isa andis endast kõik, et Hectorist ei saaks muusikut. Ta keelas isegi pojal klaverimängu. Poisist pidi isa arvates saama arst. Aastal 1821 alustas õpinguid Beroiz Pariisis, et ...
koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad
juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga
vaimuteravust ja elegantseid naudinguid; meeltest on esikohal "silm" (realism, naturalism, impressionism); armastab kassi (graatsia ja individualismi sümbol). Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed. Nende hulgas on klaveripalu, üheosalisi orkestriteoseid ja romansse. Suurteoseid lõi Debussy harva. Debussy impressionistliku stiili tähtsamateks teosteks on: 1) sümfoonilised palad: "Fauni pärastlõuna" (1894) "Nokturnid" (1899) "Meri" (1903-1905) 2) ooper"Pelléas ja Mélisande" (1892-1902) 3) klaveripalad: "Vaselõiked" 1903 ("Pagoodid"; "Õhtu Granadas"; "Aiad vihmas") "Kujutlused" I 1905 ("Peegeldused vees") "Kujutlused" II 1907 (" Ja kuu laskus") Prelüüdid 1910, 1913 ( á 12 prelüüdi) 12 etüüdi 1914 Debussy muusikalist väljendusviisi iseloomustab väga peen maitse
ideaalses võnkerin. sumbumatu: W=We+ Wm=CU2/2+LI2/2=const 3) toimuvad muundumised on perioodilised, sukbumise puudumisel omavõnkeperioodi määratud Thomsoni valem: T=2LC. 3.Periood lühim ajavahemik, mille möödudes hakkab võnkesüsteemis toimuv protsess korduma. T=t/n=1/f. Ühik 1s. Pöördvõrdeline sagedusega. Ind.takistus füüs. suurus, mis. isel ind.koormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromag.välja energiat teosteks en.liikideks. Voolu muutumisel hakkab pool endaind. tõttu toimima vooluallikana, mis pidurdab voolu muutumist. see põhjustab ind.takistuse. Ind.takistus sõltub ringsagedusest ja pooli induktiivsusest. X L= L=UL/I. Ind.takistuse korral jääb I U-st maha /2 võrra. Isevõnkumine võnkumine, mille korral võnkuv süst. ise täiendab välisest allikast oma energiavarusid. Elektrogeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromag.võnkumisi, kasutades selleks alalisvooluallikast või
Räägiti, et pärast ränka kriitikat hakkas Triik jooma. Tema hilisem looming pole enam nii huvitav ikka maastikud ja realistlikud portreed. Konservatiiviks jäi ta elu lõpuni. Nikolai Triik suri 1940. aastal ja ta on maetud Paldiski lähedale. Triigi ja fovistide võrdlus. Triik oli oma loomingus pigem juugendstiili austaja kuigi imetles ja oma sõnade järgi ka õppis van Goghi töödest, kes oli fovistide suur eeskuju.Triigi loomingu tähtsamateks teosteks on Eesti haritlaste portreed. Detailide rohked ja väga realistlikud. Fovistid aga hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ha varjudega modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Triigi maastikuvisandid on koloriidilt raskepärased, vormilt kompaktsetele massidele üles ehitatud. Tema tööd on kuni sünguseni tumedad oma mustjasroheliste, tumesiniste ja raskete kivihallide toonidega. Ka motiivides on midagi karmi: domineerivad suurekroonilised puud, mille
enam usu ümber. Muutused kirjanduses algasid kolmest uue maailmavaatega Itaalia kirjanikest: Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccacio, kes oma uudsete teosetega, aitasid kaasa rahva arenemisele humanismi suunas. Loodi uusi kirjanduszanre, nagu näiteks F. Petrarca sonett ja G.Boccacio novell. Edasi hakkas asi edasi arenema, loodi ,,Commedia Dell` Arte", tulid uued kirjanikud, nende seas ka romaanikirjanik William Shaekespeare, kelle tuntumateks teosteks on ,,Romeo ja Julia" ja ,,Hamlet". Religiooni uuendus seisneski selles, et kiriku mõju rahva igapäevaelule kahanes ja inimesed said ennast harida, ilma, et kirik oleks neid takistanud. Sellest järeldades arenes hoogsalt ka haridus, mis arendas omakorda kõiki eluvaldkondi. Reformatsioonidega oli peamiselt seotud Martin Luther, kes algselt tõlkis Uue Testamendi saksa keelde, tänu millele ilmus 1534.aastal saksa keeles kogu Piibel
talle 1941. aastal personaalpension. Lisaks anti talle 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus. 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument. Tartus Riia tänaval, rahvakirjaniku kodus, avati 1946. Aastal majamuuseum. 2. TUNTUMAD TEOSED Oskar Lutsu põhiteosteks ja ka tuntumateks teosteks kujunes niinimetatud Tootsi- lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused ,,Kevade", ,,Suvi" ja ,,Sügis", samuti jutustused ,,Tootsi Pulm" ja ,,Argipäev". Postuumselt ilmunud ,,Talv" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Mitmed Lutsu tegelased Joosep Toots, Arno Tali, Raja 3 Teele, Jorh Adniel Kiir (kõnekeeles lihtsalt Kiir), Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri,
Jalgpalli võistluseid jälgisid erinevas maailmapaigus miljonid inimesed. Külma sõja ajal oli filmikunst väga heal tasemel, sellel ajal suudeti Hollywoodile konkurentsi pakkuda Rootsist, Itaaliast, Poolast ja Prantsusmaalt. Kõige märkimisväärsem on prantslasest rezisöör Alain Resnais, kelle looming oli isikupärane ja kriitiline. Hollywoodis oli sellel ajal kuulsaimaks filmi rezisööriks Alfred Hitchcock, kelle tuntuimateksks teosteks olid ,,Psyho" ja ,,Linnud". Muusika maailmas tekkis uus stiil, mille nimeks sai rock´n´roll. Selle muusika stiili valitsejaks oli Elvis Presley. Eredamatest tähdedest võib veel mainida Johnny Cashi ja Inglismaa ansamblit ,,The Beatles", kes tegelesid põhiliselt popmuusikaga. Inglismaal muutus ,,The Beatlesile" suurimaks konkurendiks ,,The Rolling Stones", kes olid käitumise ja riietumise poolest biitlite täielikud vastandid. Naisartistidest oli sellel ajal kõige menukam
kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi.Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. G.F.Händelit peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne. Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni, kus ta suri pimedana. Johann Sebastian Bach (1685 - 1750) oli Saksa helilooja ja organist. Bachid olid juba mitmendat põlve heliloojad. Nende kodukandis oldi harjutud muusikat seostama Bachi nimega ja nii nimetati kõiki muusikuid Bachideks. Olles
Ida-Euroopa tasandike noorus ja keskiga III", mis katab näitusesaalis terve seina ning mis koosneb tekstiilist, värvist ning peamisel osal nõgestest. Silmapaistvaks teebki selle teose just tema suurus ning materjal millest see valmistatud on. Teos ise näeb välja nagu kuivatatud nõgestest valmistatud vaip või siis hoopis tükk huvitava disainiga maja seinast. Vaadates seda teost on väga raske mõista seda mida on autor selle pealkirja all silmas pidanud. Tegumoelt kõige huvitavamateks teosteks on kolm teost pealkirjaga ,,Sus Scrofa I-III". Need on maalitud mesoliitplaadile ning nende maalimisel on kasutatud õlgesid, kartuleid, muda ning savi. Teoste kõrvale on lisatud ka telekas kust näidatakse videot kuidas need teosed on tehtud. Videolt võib näha, kuidas kunstnik on oma teose valmistamiseks kasutanud sigu, kelle ta on lasknud jalutama üle oma teose. Valminud teosel on on selgelt eristatavad sigade jalajäljed,
Raina Rahnel 06.06.2009 11e Kodune kontrolltöö nr.1 Eel- ja vararenessanss 1. Millised suured muudatused toimusid Itaalia linnades (majanduses, poliitilises- ja kultuurielus 15. sajandil?) Itaalia ei old enam ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Saksa- Rooma keisrid üritasid võimu enda käes hoida ja olid tihti sunnitud ka paavstidega võitlema. Tänu sellele suutsid Põhja- Itaalia rikkad linnad saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Veneetsia ja Genova rikkuste peamiseks allikaks oli kaubandus, idamaiste või omavalmistatud luksuskaupade vahendamine Euroopasse. Tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Selle tagajärjel arenes rahamajandus ja Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Kujunesid omapärased linnriigid. Mindi gootikalt üle renessansile. 2. Mida tähendab sõ...
Valem: Evektor=Fvektor/q, kus E on elektrivälja tugevus, 1(N/C ja võib ka V/m), F-punktlaengule mõjuv jõud, 1N, q - laeng 1C. on vektoriaalne suurus Periood lühim ajavahemik, mille möödudes hakkab võnkesüsteemis toimuv protsess korduma. T=t/n=1/f. Ühik 1s. Pöördvõrdeline sagedusega. Ind.takistus füüs. suurus, mis. isel ind.koormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromag.välja energiat teosteks en.liikideks. Voolu muutumisel hakkab pool endaind. tõttu toimima vooluallikana, mis pidurdab voolu muutumist. see põhjustab ind.takistuse. Ind.takistus sõltub ringsagedusest ja pooli induktiivsusest. X L= L=UL/I. Ind.takistuse korral jääb I U-st maha /2 võrra. Trafo seade U ja I muutmiseks jääval sagedusel. Koosneb: primaarpool (ühendatud muundatava vahelduvpingeallikaga), sekundaarpool, raudsüdamik. Töö põhineb EMI nähtusel, kuna prim
edukaks.Ning leiutas veel täiustatud teleskoobi aastal 1609. Kui ta seda täiustama hakkas siis tal polnud õrna aimu ka milline se välja näeb. Ta tegi peast samasuguse teleskoobi ainult täiustatud versiooni. See oli parim asi mis üldse oli tollel ajal tehtud. Galileo Galilei oli erakordselt osavate kätega.Ta avastas ka jupiteri kaaslased. Kuu mägede kõrguseks hindas ta kuskil neli kilomeetrit. Ta avaldas need raamatus täheleidja. Tema teosteks olid " Tähtede sõnumitooja", "Päikese plekkidest", "Komeetide olemusest","Liikumise seadused", "Dialoog uuest teadusest", "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Galilei surm ja vangistus Galilei vangistuspaik oli algul Toscana saatkonnas Roomas. Tal lubati pärastpoole elada oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse, kus ta veetis oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal. Galilei arust oli see
See on mälestus ühest kadunud rahvakillust (rootsi keelt oskas Kreek lapseeast Vormsilt. Ka oli tema esimene abikaasa rootslane). Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult väga viljakas helilooja, tähtsal kohal tema loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel (nt kaanon). Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerulisteks, 4-8 häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on tema loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas Kreek puhkpilliansambleid. Kõige ulatuslikum valdkond on aga a capella koorimuusika. Vaid väike osa sellest on niinimetatud originaalmuusika kuid nene hulgas on ka põnevaid laule näiteks ,,Nõmmelill" ja ,,Talvine õhtu" (mõlemad 1912)- tollase eesti koorimuusika keskmist taset arvestades on mõlemad väga uudse helikeelega.
Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulu...
ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. 1.1 LOOMING Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga.
Kõned on peetud kohtus ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Teosed: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Horatius (Quintus Horatius Flaccus; 8. detsember 65 eKr Apuulia, Venusia 27. november 8 eKr Rooma) oli Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid.
Stravinski ameerika perioodil kirjutatud muusikat iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. Igor Stravinski oli aga neoklassitsismi rajaja. (Wikipedia) Tema looming iseloomustamiseks võib öelda, et ta muusikas on n-ö rütmi ürgjõud, toimub pidev taktimõõtude vaheldumine, motiivkordused, väga suur löökpillide osa ning eitab romantismi. (Slideshare) Stravinski tähtsamateks teosteks võib välja tuua ballett Pulcinella 1920- ballett lauluga barokk-muusika ainetel, dekoratsioonid Picassolt. ”Komponeerimine on korra loomine”, ütles Stravinski. Tähtis oli rütm - ta oli üks esimesi, kes kasutas motoorset ja ebakvadraatset rütmikat. Tema muusika jäi tonaalseks, kasutas ka vanu helilaade. Iseloomulik on faktuuri lineaarsus, puhtad kõlavärvid. Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruška, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918. (Hot.ee)
Autorist: Dostojevskit peetakse kõigi aegade olulisimaks romaanikirjanikuks, kes vapustavalt kujutas inimhinge varjukülgi. Tema teoseid läbivateks motiivideks on ennastohverdav armastus, inimese jumalaotsingud ja vastuhakk oma Loojale. Poliitiliselt oli Dostojevski patriarhaalse tsarismi ja ortodoksse kiriku pooldaja, nähes nendes maailma pääseteed. Vene patrioodist ja panslavistist kirjanikvõitles sotsialismi, nihilismi ja väikekodanliku liberalismi vastu. Tema tähtsaimateks teosteks on romaanid "Kuritöö ja karistus" (1866) ja "Idioot" (1868) ning triloogia "Vennad Karamazovid" (1880). Fjodor Dostojevski sündis 11. novembril (vana kalendri järgi 30. oktoobril) 1821 Moskvas. Ta pärines põlisaadlist, kelle perekonnanimi tulenes Valgevenemaa Dostojevo küla nimest. Hariduselt oli kirjanik insener ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. 1847. aastal tekkisid Dostojevskil sidemed revolutsioonilise meelsusega
Tõusev päike" ei olnud menukas. Seetõttu võitlesid nad pidevalt vaesusega, kuni Camille 1879. aastal suri. Peale seda vajus Monet masendusse ning ei suutnud veidi aega enam maalida. Aasta hiljem Monet armus oma sõbra naisesse Alice'i, hakkas uuesti maalima ning tema maale saatis suur menu. 7 Viimased eluaastad Oma elu lõpuni üritas Monet järjest paremini jäädvustada meeleolu, eriti valgusefekte ning värve. Tema elu viimasteks teosteks jäid peale naise surma 1911. aastal maalitud vesiroosimaalide sari. Oma eluajal jõudis Monet maalida umbes 2500 maali, vanemaks saades muutusid tema maalid järjest huvitavamaks, sest ta hakkas rohkem eksperimenteerima vee- ja valgusefektidega. Ta armastas maalida valguse peegeldamist vee pealt, tihtipeale maalides sama objekti mitmeid kordi erinevatel kellaaegadel, et saavutada erinevaid valgusefekte. 1926
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
