Elulugu Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal. * Aastatel 19661977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis. * Edasi õppis Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas, 1983. aastal lõpetas inglise filoloogina. * 1979. aastal asus tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. * 1982. aastast sai Kirjanike Liidu liikmeks. * Alates aastast 1992 on UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär ning on seda siiani (2008). Looming * Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid koolialmanahhis ,,Trükitähed". * Värsid ajakirjas Noorus 1974. aastal. * Osales konkursil "Noorte kirjandussündmus `76", tema 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". * Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid" (1978). Doris Kareva välja antud luulekogud: · "Päevapildid" 1978 · "Ööpildid" 1980 · "Puudu...
Mis hea, et te räägite nii paljusid erinevaid keeli, Kui ma kuulen kitsaspeade kirisemist sest nende kaudu teile liginedes saan ma selle puhul, et nad ei osanud öelda alles rumeenia habemeajajale, kas lõigata õiguse ülistada teid ja teie näol inimkonda soengule terav või sirge nurk, ennast! KOKKUVÕTE Ain Kaalep on tuntud luuletaja, õpetaja, filoloog, keeleuuendaja ja kriitik. Ain Kaalep on südinud Tartumaal, kuid hetkel elab Elvas. Ta omandas hariduse Hugo Treffneri nimelises Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. II Maailmasõja ajal tegutses Kaalep soomepoisina. Ain Kaalepi esimene luulekogu ,,Aomaastikud" ilmus 1962. aastal. Viimane koondluulekogu ,,Muusad ja maastikud" ilmus aga 2008. aastal. Ain Kaalepit on pärjatud ka mitmete auhindadega, sealhulgas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna ja Jaan Krossi kirjandusauhinnaga.
Elulugu Johannes Aavik on sündinud 8. detsembril 1880 Randvere külas, Saaremaal. Ta suri 18. märtsil 1973 Stockholmis ja maeti sealsele metsakalmistule . Aavik oli eesti keeleteadlane, tõlkija ja esseist. Kuressaares õppis ta mitmes koolis ja tema huvi emakeele vastu sai alguse Kuressaare gümnaasiumis. Keeleõpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. “Aavik oli läbinisti filoloog, aga mitte eesti filoloog (milleks tollal veel õppida ei saanud), vaid eelkõige romaani ja soome filoloog. Ta oli armunud keeltesse: gümnaasiumi ajal ladina keelesse, pärast prantsuse ja soome keelesse, olemata ükskõikne ka saksa, inglise ja vene keele vastu.1 Ta nautis eri keelte omapärasusi, väärtust ja ilu. Olles aastail 1900-1920 eriliselt meeldunud prantsuse keelde, kirjutas ta selles omaseks saanud keeles isegi osa oma keelelistest kirjutistest ja tõlkis need siis eesti keel- de
Tänapäeval on oluline omandada hea haridus. Haridus on väga lai mõiste ja sellesse saab suhtuda mitut moodi. Prantsuse filoloog C-L.S Montequiersi on öelnud: ,,Me saame kolm haridust: ühe vanematelt, teise kooliõpetajailt ja kolmanda elust. Kolmas räägib kõige vastu." Minu arvates ongi kõige parem õpetaja elu ise. Elukoolis käime me iga päev ja omandame tarkusi, mida ,,päris" koolides teada ei saaks. Peale põhikooli võiks õpilane hakata mõtlema, missugused on tema eesmärgid hariduse omandamises ja elukutse valiku tegemisel. Pean koolis olevate tulemuste kõrval oluliseks ka väärtusi elukoolis
suurima teadust populariseerivate ettevõtmiste sarja, Teadlaste Öö festivali, korraldamisega. Sel aastal saab festival 10 aastaseks ning esimese juubeli puhul on korraldusmeeskonnal plaanis välja anda ca 15 leheküljeline brosüür. Teadlaste Öö festivali meeskonna jaoks on väga oluline, et see juubeli puhul välja antav brosüür oleks kirjutatud korrektses Eesti keeles ning sellepärast ma just teie kui eesti filoloog ja eesti õigekeelsuse ja väljendusõpetuse õpetaja poole pöördungi. Kas leiaksite aega ning tahtmist meie välja antava teose õigekeele parandamiseks? Väga suure osa brosüüris moodustavad pildid ning tekstosa on enamasti nende alune kommentaar. Kuid leidub ka pisut pikemaid lõike. Tekstiosa kogupikkus on hinnanguliselt 3000 sõna ning tekst, mille Teile saadaksin, on eelnevalt meie turundus- ja kommunikatsioonijuhi poolt toimetatud.
lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa teeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. praeguseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Noorima vadja keele kõneleja sünniaastaks 1930. ELATUSALAD Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades.
adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas
J. R. R. Tolkien Kaupo Kiilaspää 12. klass John Ronald Reuel Tolkien • Inglise kirjanik ja filoloog, kes on põhjustanud laialdasema subkultuuri tekke kui enamik teisi populaarseid fantaasia raamtute kirjanikke. Elulugu • John Ronald Reuen Tolkien sündis Bloemfonteinis, Lõuna- Aafrika Vabariigis. Pärast isa surma asus Tolkien nelja- aastaselt koos ema ja noorema vennaga elama Inglismaale, Birminghami. • Tolkien sai hariduse esmalt King Edwardi Koolis Birminghamis ja hiljem Oxfordi ülikoolis. • Tolkien õpetas esmalt Leedsi ja seejärel Oxfordi ülikoolis
Britteni vokaalsümfoonilise loomingu tähtteos on ,,Sõjareekviem". Teos on pühendatud kõigile maailma ajaloos süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele. Benjamin Britten Olivier Messiaen (1908-1992) Õppis Pariisi konservatooriumis kompositsiooni ja orelit. ·Pärast lõpetamist asus ta peaorganisti kohale Pariisi Püha Kolmainu ·Kirikus, kuhu jäi 50 aastaks. See määras ka helilooja loomingu sügavalt religioosse sisu. Sündis Avignonis, isa oli inglise filoloog, ema tuntud luuletaja · Messiaen oli ka väljapaistev muusikapedagoog Panteism · Prantsuse 20. saj. ühe olulisema helilooja looming on tihedalt seotud kristliku religiooni ja panteismiga · Panteism on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samane Jumalaga ,,Kvartett aegade lõpust". Lugu kanti ette esimest korda Saksa koonduslaagris, teose programm on võetud Johannese ilmutusraamatust. Orkestrimuusikas on tuntuim teos India filosoofiaga
Karismaatilised juhid Eesti juhtimismaastikul Raido Must V2E Andres Tarand Mina valisin Eesti karismaatilise juhi Andres Tarandi. Elulugu Sündinud 11. jaanuaril 1940 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Tallinnas. klimatoloogina ja töötas aastail 1965 Tema isa oli Helmut Tarand, kes oli 1968 ning 19701990 Eesti Teaduste eesti loodusteadlane, filoloog ja Akadeemia luuletaja. Tallinna botaanikaaias, aastail 1978 Tema naiseks on Mari Tarand ning ta 1982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja on eesti raadioajakirjanik. 19881990 Tema poegadeks on Indrek ja Kaarel direktor. Tarand. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal Kaarel Tarand on ajakirjanik ja Indrek nn Neljakümne kirjale. Laulva
Ma ei mõtle wc potte. Vaid söögi tegemis potte. Huvitav oleks kindlasti olla ka tehnikateadlane. Teada kuidas kõik töötab. Koostada maailma parimaid rakette, sateliite, arvuteid, autosid, jne. Ma polegi ise katseteid teinud. Ei toru siili pauku. Ega midagi muud. Teadlase amtitelt kõige rohkem sihiksin ma praegult siiski veel tehnikamaailma poole, kuid välistatud pole ka võimalused, et minust võib saada maailma kuulus fotograafia teadlane. Või inglise filoloog. Muidugi ka kosmeetikateadlased on olemas, ning ma pean sedagi üheks huvitavaks teadus keskkonnaks. Mõelda sellele, mis raha võib saada näiteks maalides kellegi nägu, ja teha seda perfektselt. Ja järje kordselt võib saavutada kuulsust maailmas mida pole paljud näinud. Kui nüüd mõelda, et minust võiks saada ka arst. Teadlane, kes leiutaks iga suguseid uusi ravimeid, kes raviks haigusi ja kõike muud. See oleks minu arvates päris absurd
Dámaso Alonso stiili anal üüs Dámaso Alonso y Fernández de las Redondas (22.10.1898 - 25.01.1990) oli poeet, filoloog ja kirjanduskriitik. Kuigi ta kuulus 27. aasta generatsiooni liikmete hulka, jääb tema paremini tuntud looming 1940ndatesse ja sealt edasi. Alonso kirjandusliku karjääri saab jagada kaheks. Tema varajasi töid nagu 1921.a. ,,Poemas puros; Poemillas de la ciudad" ja 1925. a ,,El viento y el verso" peetakse 27. aasta generatsiooni liikmeteist madalamaks. Ta ise on ennast nimeatanud osalise ajaga poeediks (poeta de rachas). Samas tema küpsemaid töid, eriti ,,Hijos de ira" (1944 ja 1946) on
väide: väite: väidet tootma: toodan: toota kaikuma: kaigun: kaikuda luup: luubi: luupi teke: tekke: teket sepp: sepa: seppa horvaat: horvaadi: horvaati Vältevaheldus sõnade tugev aste on III vältes, nõrk aste II vältes. Vältevahelduse aluseks on II ja III välde, mitte I ja II välte vaheldumine. aadlik: aadliku: aadlikku filoloog: filoloogi: filoloogi lapselik: lapseliku: lapselikku laul: laulu: laulu kool: kooli: kooli Astmevaheldusmall Astmevaheldusmalliks nimetatakse tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi. A ja B tüvi käänd ja pöördsõnadel 1. Sõnastikuvorm: nimetav kääne; mategevusnimi. 2. Atüvi: omastav kääne; oleviku tüvi, mina teen. 3. Btüvi: osastav kääne; da tegevusnimi, Mida teha? Välte ebavaheldus
John Ronald Reuel Tolkien Jelissei Zahharov 7.klass John Ronald Reuel Tolkien · John Ronald Reuel Tolkien (3. jaanuar 1892 2. september 1973) oli inglis e kirjanik, poeet, filoloog ja · professor. Kõige paremini tuntakse teda "Sõrmuste isanda" trioloogia (ka Sil marilion jne.) järgi. Lapsepõlv · Tolkien sündis kolmandal jaanuaril 1892 Orange Free States, Lõuna Aafrikas, (vanemad Arthur Reuel · Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Br iti pank). Tolkienil oli vend · nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. · Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõ jutanud. Lapsepõlv
John Ronald Reuel Tolkien (3. jaanuar 1892 2. september 1973) oli inglise kirjanik, poeet, filoloog ja professor. Kõige paremini tuntakse teda "Sõrmuste isanda" trioloogia (ka Silmarilion jne.) järgi. Lapsepõlv Tolkien sündis kolmandal jaanuaril 1892 Orange Free States, LõunaAafrikas, (vanemad Arthur Reuel Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Briti pank). Tolkienil oli vend nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõjutanud.
Looming, 2008, nr 8 2008 Tallinna linna Tammsaare nimeline romaanipreemia 2011 Kultuurkapitali kirjanduspreemia romaanisarja "Apteeker Melchior..." ning jätkuva loomingulise kõrgvormi ja žanrilise mitmekesisuse eest 2012 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind teose “Apteeker Melchior ja timuka tütar” eest Huvitavat Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja ema filoloog Varje Sootak. “Ma olen võrdlemisi tugevalt meelestatud antikristlane. ” Teostes meeldib mängida kõikvõimalike vandenõuteooriate ja salaorganisatsioonidega. Roger Zelazny, Dan Simmons, Robert Silverberg, ArkadiBoriss Strugatski. On olnud diplomaat Taanis ja Ungaris. Kui Hargla kirjutab, suitsetab ta kõvasti ning joob teed, teinekord “surakaga”. “Meeleolu loomiseks kuulab klappidest muusikat
● Gurov ei suuda Annat unustada. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab. ● Gurov ootab Anna maja juures sobivat juhust. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab ning läheneb talle teatris. ● Anna hakkab vahetevahel Moskvas käima, et Guroviga kohtuda. ● Gurov ja Anna mõtlevad, kuidas leida lahendus, et ei peaks enda armastust varjama. 2. Gurov - Anna Sergejevna · Iseloomustus (välimus, eelnev elu, iseloom jne) Gurov oli moskvalane, hariduselt filoloog, kuid teenib pangas; valmistus kunagi eraooperis laulma, kuid loobus; tal on Moskvas kaks maja. Tal oli pea juba hall. Ta armus esimest korda, Annasse. Gurov oli neljakümnele lähenev, tal oli kaheteistkümneaastane tütar ja kaks gümnasistist poega. Ta pandi varakult paari, kui ta alles teise kursuse üliõpilane oli, ja nüüd näis naine temast poolteist korda vanemana. Tema naine oli pikk, tumedate kulmudega, sirge, tähtis ning soliidne. Mees
suur osa tekstist on Szilard Tibor Toth riigist e. Ungarist ning Ida-Viirumaa ei ole see koht, kus see on üldse oluline (siin elavad peaaegu ainult eestlased ja venelased) ning see võib huvitada ja mõjuda ainult neid, kes tunneb selle vastu huvi (ja neid inimesi on siin liiga vähe), aga teine osa tekstist on eesti keele õppimisest ja siin võib seda mõju lugejale leida. Kuna Szilard Tibor Toth on filoloog ja teab rohkem, kui 5 keelt, paljud võivad tema arvamusele kohe tähele panna (nn. ekspertarvamus). Intervjuus räägib ta laste keele õppimise motivatsioonist ja sellest, et eesti keele peale surumine ainult segab keelt õpida. See võiks mõjuda laste vanemaid (ja õpetajaid) ja aidata teha paremaks see meetod, mida nad kasutavad selleks, et õpetada või aidata õpida keelt. Teises artiklis (Hirm: Narva
esimeseks lavastajaks, tema teater Berliner Ensimble // "Trummid öös", "Kolme krossi ooper", eesmärk- võõritusefekti taotlemine, näidendite eesmärk- näidata lugusid, milles ilmneksid vastuolud elukorralduses ja probleemid. Eepiline teater- aluseks kriitiline vaade maailmaasjadele, eesmärk- naudingu pakkumine, samaaegselt meelelahutuslik ja moraalitsev, vaatajal vaatleja roll, jutustab sündmustest Samuel Beckett ja absurditeater- Beckett- sünd Iirimaal, prantsuse ja itaalia filoloog, novellid tuntuks pr keeles; näidendid "Godot'd oodates", "Lõppmäng"; tekstita mimodraamad- "Sõnadeta vaatemäng"; näidendid- aeglane liikumine lõpu suunas, sisse põimitud klounaad, miinimumini taandatud tegevus kulgeb langevas joones // Absurditeater- räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas, teke Pr.m-l, eelistatakse keha-ja ruumiskasutusel põhinevaid kujundeid, peateema- inimese olemisseisund maailmas- universaalne; ei jutusta lugusid, puudub konflikt,
Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest. Vadja keele kasutamist kõnes on toetanud eesti keeleteadlaste ja üliõpilaste igasuvised ekspeditsioonid. See on emakeele prestiizi vadjalaste silmis tõstnud ning nende keelelist assimileerumist edasi lükanud. Paraku on noorima vadja keele kõneleja sünniaastaks 1930. Võime oletada, et nn
ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid Itsäpäivä külas ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Vadja keeles kasutatakse ladina tähestikku. Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal märgata ka mõnda positiivset muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on tulnud inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule
Algas u 14.saj lõpul ja kestis 16.saj lõpuni. 12.Petrarca, sonett. "Laulude raamat" - Petrarca on renessanssi algusaja poeet, kes tundis huvi antiikkultuuri vastu. Sonett oli pärast antiikaega esimene luuležanr, mida esitati muusikalise saateta. Soneti esitajal peab olema kõlav ja selge hääl. Soneti viimane värss sisaldab puänti. Petrarca armastuslüürika on koondatud "laulude raamat"u kogumikku. 13. Boccaccio, novell; "Dekameron" - Boccaccio oli kirjanik ja filoloog. Tema suureks eeskujuks oli Petrarca. Novell on väheste tegelaste ja tiheda sündmustikuga jutustus, mis lõpeb puändiga. "Dekameron" on sajast novellist koosnev raamat, mis räägib armastusest ja milleks on inimene selle tunde mõjul võimaline ja milliseks see inimese muudab. 14. Itaalia renessansiteater, žanrid, etendamine, tüüpilised tegelaskujud - Itaalia renessansiteater sündis 16.sajandil. Etendati tragöödiaid ja ka komöödiaid
Konduktoril l oli suur piletirull. Piletirullist rebis konduktor pileteid, sõidurahad pani aga musta nahkkotti. Kott käis krõpsuga kinni. Konduktor hüüdis valju häälega: "Astuge ettepoole! Võtke koomale! Järgmine peatus Balti jaam!" 2. Jooni alla järgnevas loetelus need elukutsed, mis on Sulle tundmatud! audiitor, modelleerija, lavatehnik, lihvija, juveliir, kondiiter, modell, arhitekt, maastikuarhitekt, restaureerija, krüptoloog, skulptor, filoloog, turvamees, optometrist, direktor, diktor, logistik, metsatehnik, madrus, laohoidja, arhiveerija, sekretär, korrektor, kassiir, elektrik, vanemuurija, ihukaitsja, reisikonsultant, maksuametnik, tisler, kapten, sotsiaaltöötaja, kriisiabi-alane nõustaja, kosmeetik, turvamees, politseinik, aednik, müügiesindaja, õpetaja. 3.Täienda tabelit! Kui elukutse tänapäeval puudub, siis tõmba kriips! vanasti tänapäeval kohtuhärra...................
aasta aprillini töötas ta Eesti Välisministeeriumis. Alates 2012. aasta veebruarist on ta Eesti Kirjanike Liidu liige ja 2012. aasta aprillist on Indrek Hargla vabakutseline kirjanik. (Vikipeedia, 2014) Joonis 1. Indrek Hargla (2010) 1.1 Isiklikku I.Hargla on abielus politoloogia haridusega bioloogiaõpetaja Heli Illipe-Sootakiga, kes on ka lastekirjanik. Neil on 3 tütart: Berit, Linda, Kai. Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja ema filoloog Varje Sootak. (Vikipeedia, 2014) (Kroonika, 2014). 1.2 Huvitavad faktid 4 a) Suur osa oma raamatuid on kirjutanud ta päevatöö kõrvalt ja öösiti. (Kroonika, 2012). b) Tal on kodus papagoi Rango ja jänes nimega Silver. (Kroonika, 2012). c) Tema kirjanikunimi Hargla on viide tema emapoolse suguvõsa sünnikülale. (Kroonika, 2012). d) Kui Hargla kirjuta, suitsetab ta kõvasti ning joob teed
Daam jalutas üksinda, kaasas valge spits. Keegi ei teadnud, kes see on ja teda kutsuti lihtsalt daamiks koerakesega. Tegevus hakkab sellest, kui Gurov ühel õhtupoolikul pargis lõunatas. Daam koerakesega lähenes, et istuda kõrvallauda. Gurov meelitas spitsi enda juurde ning daam ütles, et koer ei hammusta. Siis daam ja Gurov hakkasid omavahel vestlema. Pärast lõunatamist ad läksid kõrvuti - ja algas naljatlev, kerge vestlus. Gurov rääkis, et ta on moskvalane, hariduselt filoloog, kuid teenib pangas. Daamilt sai ta teada, et too on üles kasvanud Peterburis, kuid abiellunud S-is, kus elab juba 2 aastat, et ta veedab Jaltas umbes kuu aega ja et võibolla sõidab talle mees järele. Veel sai Gurov teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. Gurov mõtles õhtul Annale. Nende tutvuse ajast oli möödas juba nädal aega. Oli suhteliselt tuuline ilm ning Gurov käis Annaga paviljonis. Õhtul, kui tuul jäi vaiksemaks, läksid nad muulile. Kui Anna
kultuuri ajaloos. Eestis on sündinud paljud vene teadlased, sõjaväelised, kunstnikud, näiteks, Narvas- silmapaistev vene keele ja kultuuri teoreetik Aleksej Šahmatov (1864- 1920) ja kunstnik Vladimir Gau (1816-1895). Eestis töötasid sellised väljapaistvad isikud nagu teadlane-kirurg Nikolai Pirogov(1810-1881), loodusteadlane ja akadeemik Aleksand Middendorf (1815-1894), sõjaväe insener ja kindral Abram Gannibal (1696-1781, Puškini esivanem), slaavi filoloog Žan Boduen Kurtene (1845-1929) ja paljud teised. Eestis puhkasid, pidasid loenguid ja andsid kontserte heliloojad (Tšaikovski) ja muusikud (David Oistrahh), baleriinid (Anna Pavlova) ja kunstnikud (Vasili Kandinskij), luuletajad (Vasili Žukovski) ja proosakirjanikud (Nikolai Leskov). Esimese maailmasõja ajal Toilas elas üks oma aja kuulsaimatest vene poeetidest Igor Severjanin (1887-1941), kes sai „Luuletajate kuninga“ tiitlit
,,Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida?" Monument avati 1983. aastal ning selle autoriteks on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa. Karl Morgensterni monument Karl Morgenstern, täisnimega Johann Karl Simon Mogenstern, oli saksa päritolu õpetlane ja klassikaline filoloog. Ta oli Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ja ülikooli kunstimuuseumi rajaja. Samuti oli ta Tartu Ülikooli kõnekunsti, elokventsi ja klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professor ja raamatukoguhoidja. Ta osales ülikooli põhikirja e. statuudi koostamisel ning ülikooli juhtimises. Morgenstern valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Oli suur kunstihuviline kirjutas
18. aastaselt hülgab ta vanemate usu. 21. aastaselt loeb ta Schopenhaueri raamatut "Die Welt als Wille und Vorstellung" ja see haarab teda väga. 23. aastaselt kukub ta hobuselt ja see muudab ta eluks ajaks sôjaväeteenistusele kôlbmatuks. Ühel muusikafestivalil Kölnis saab ta süüfilise. Seda oma nooruse väärsammu kannab ta terve elu progresseeruva paralüüsina kaasas. 24. aastaselt saab tast erakorraline ja 25 aastaselt korraline professor Baselis. Erialalt oli ta filoloog, kuid maailm tunneb teda filosoofi ja poeedina. 26. aastaselt kirjutab ta oma raamatu "Tragöödia sünd muusika vaimust." Selles ta näitab, et kreeka draama saladus seisneb pessimismi dionüüsoslikus vôitmises kunsti läbi. See on traagiline optimism. Ta leiab, et koos I. Kanti filosoofiaga olevat dionüüslik ajastu lôplikult maha maetud. Kas see võiks kuidagi tagasi tulla? Kas ei ole Richard Wagner mitte see, kes draama dionüüsliku ekstaasi ühendab taas muusikaga?
kukkusi ja kreevini murre. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Ajalugu I ja II aastatuhande vahetusel pKr asustasid vadjalased kogu hilisemat Ingerimaad. Läänes ulatus nende asuala ilmselt ka Ida-Eestisse (Vaiga ehk Vaia muinasmaakond, Jõuga kääpad), kagus võis see küündida Novgorodini. I aastatuhande II poolel pKr hakkas vadjalaste asuala lõunaossa saabuma idaslaavlasi (Ilmeni sloveenid). 9. sajandi lõpul osalesid vadjalased Kiievi
aasta parimaks maakleriks. Kummalegi oli see teine abielu ja kummalgi on esimesest abielust poeg.[4] Eelmisest abielust on tal poeg Kaarel Eno Raud. [redigeeri]Raamatud Musta pori näkku (Tammerraamat, 2008) Sinine on sinu taevas (Mustvalge Kirjastus, 2010) MIHKEL RAUD . Mihkel Raud sündis 1969. aastal 18. jaanuaris Tallinnas kirjanike Aino Perviku ja Eno Raua peres teise lapsena . Vanem vend on tuntud jaapani filoloog . Juba lapsepõlves oli tema lemmikuteks E.L.& P. , Pink Floyd , Yes ja teised 70-te suurused . Mihkli isa Eno tegeles noorpõlves viiulimänguga . Seega on midagi pärinud poeg isalt . Esimest korda astus Mihkel publiku ette 5. klassis , kui tegi kaasa Tallinna Draamateatri lavastuses "Kalevala" . Mihkel mängis etenduses plokkflööti . Teater hakkas poisile meeldima ja ta tegi kaasa veel mitmes lavastuses ja saavutas Mikk Mikiverilt loa käia kõigil proovidel ja etendustel
12. Härra Viktor Hellmann füüsika õp. ,,Brasiilia Tolmuahv", põhjalik, üleolev, kõhn, vaiksehäälne vanamees, peenike kortsus kael, kuldraamilised prillid, roosakas-hall nägu, pruunid silmad. Õp omal kahel viisil (lk 47 üleval). 200 kr kuus palka, autoriteet, klassile teravate märkuste tegemine(lk 296), 13. Härra Markson e Plebs. ladina keele õp, umb 50, hall ja kergelt kortsus ülikond, ümarik nudipea, hallid rinnakarvad paistsid, romanist (romaani filoloog) 14. Kapten Vint riigikaitse õp, saks. 15. Andrejev vene keele õp, Siimoni kiriku preester 16. Härra Wezeler saksa keele õp 17. Magister kõiv Kirjanduse õp, (Kõtsberg) noor õp, peaaegu 30, närviline, rabe(kärsitu), kipakas (ebakindel), paksud prillid, kiitsuke nägu, püstikargavad kulmud, imponeeriv (aukartust äratav), tundis keele ,,heledust" jm (lk 92), pruunid silmad, klassijuhataja 18
Kirsi Eelmaa 12k Pelgulinna gümnaasium Tallinn 2009 Mihkel Raud sündis 1969. aastal 18. Jaanuaril. Tema vanemad on tuntud Eesti kirjanikud Aino Pervik ja Eno Raud. Tema vanem vend Rein on tuntud jaapani filoloog. Mihkli isa Eno tegeles noorpõlves viiulimänguga, mille vastu ka poeg huvi tundis. Esimest korda astus Mihkel publiku ette 5. klassis, kui tegi kaasa Tallinna Draamateatri lavastuses "Kalevala". Mihkel mängis etenduses plokkflööti. Teater hakkas poisile meeldima ja ta tegi kaasa veel mitmes lavastuses ja sai Mikk Mikiverilt loa käia kõigil proovidel ja etendustel. Kitarri juurde juhatas Mihkli nende perekonna vana tuttav, tuntud muusik Tarmo Urb. Peagi
,,objektiivse inime" vastu. Tunne ja mõistus on inemese eri mõõtmed ja mõlema taga on võimutahe. Konkreetsed ja visuaalseid metafoore soosiv Nietzsche räägib meelsasti tugevate füüsiliste mõistete abil, jääb võimsaim laeng siiski inimvaimule. Sellepärast on vaimseimad inimesed ka tugevamad. 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE Friedrich Wilhelm Nietzsche oli Saksa filosoof, filoloog ja kultuurikriitik, üks 20. sajandi Lääne filosoofiat enim mõjutanud mõtlejatest. Nietzsche filosoofiale on iseloomulikud püüded paljastada motiive, mis peituvat traditsioonilise Lääne filosoofia, moraali ja religiooni taga ning olevat sellistena defineerinud kogu õhtumaist kultuuri. Nietzsche oli esimeste seas, kes arutles valgustusajal alguse saanud sekulariseerumisprotsessi implikatsioonide üle need on tema käsitluses kokkuvõetavad kuulsas sententsis ,,Jumal on surnud
sõnu; uuris põhjalikult eurooplaste poolt kolonialiseeritud maade keeli; keelte viis staadiumit Adam Smith soti filosoof, ühiskonna- ja majandustegelane, tänapäevase majandusteooria looja, liberaalse turumajanduse pooldaja; tüpoloogiline lähenemine keelele Johann Gottfried von Herder saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof; sõnastas võrdleva filoloogia alused; huvitus rahvalauludest ja humanismist Sir William Jones kõmri filoloog, muistse India uurija, indoeuropistika looja; Indo- Euroopa keelte suguluse postuleerija; pani aluse võrdlevale keeleteadusele; 1786. aastal pidas kõne hindude ajaloost ja kultuurist, mida peetakse võrdleva filoloogia ja indoeuropistika alguseks Wilhelm von Humboldt diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on
1971 RAG morfoloogilised soovitused 1971 loodi Galeegi keele instituut, mis kuulub Santiago de Compostela ülikooli juurde; selle eesmärgiks on uurida keelt, lingvistikat, keeleekspertide õpetamine, aitab luua normatiive, arendab keeleuurimistehnoloogiaid 1971 Galeegi keele instituut avaldas esimese galeegi keele õpiku (Galego 1,2,3), mis täiendas RAG-i soovitusi. Millalgi siis avaldati lastejuttude kogumikud, mis aitasid keelt normaliseerida. 1973 portugali filoloog Manuel Rodriguez Lapsa kirjutas Galeegi keele kohta teoase, mis toetub portugali keelele ja peab portugali keelt galeegi keele aluseks. 1981 Galiitsia autonoomia statuut. Määrati kindlaks galeegi keele õpetamise alused 1982 Galeegi keele normativiseerimisdekreet NOMIGA baasnorm ortograafia ja morfoloogia kohta. Määrati kindlaks, et kuninglik akadeemia vastutab normativiseerimisprotsesside eest. 1983 Lingvistika normativiseerimise seadus See kõik tõstis rääkijate arvu. 12
o Vaipoole vadja · Kukkusi vadja · kreevini Kreevini keelt kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Elatusajad Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades. Usund Vadjalased sattusid õigeusu mõjusfääri juba 10. sajandi lõpul, ent sisuliselt said
Eriti nendele, kes armastavad selliseis teoseid. 3 2.TÖÖ PÕHIOSA 2.1.Elulugu Indrek Hargla (pseudonüüm Indrek Sootak,Andrei Golikov ja Marat Faizijev) sündinud 12. juulil 1970 Tallinnas.Ta on eesti kirjanik ja stsenarist, Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke. Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja ema filoloog Varje Sootak. Tema abikaasa on lastekirjanik Heli Illipe-Sootak. Hargla lõpetas 1993 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti Välisministeeriumis, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina . Pärast "Alpimaja" stsenaariumi kirjutamist otsustas ta sellelt töökohalt lahkuda ja pühenduda ainult kirjutamisele. Indrek Hargla armastab eestit, armastab eesti keelt ja tahab seda kaitsta. Ajalehes
Mänguteoreetikud ARISTOTELES 384 -322 e.m.a Mängus on nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. LOCKE 1632 - 1704 Mäng on lastele omane meelelahutus ja vabaaja veetmise vorm, millel on arendav mõju. Locke pidas oluliseks seda, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Suur tähtsus on ka mänguasjadel, millega laps mängib ROUSSEAU 1712 - 1778 Rousseau on Prantsuse filoloog, kelle arvates on mäng looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. SCHILLER 1759 - 1805 Schiller oli esimene, kes pidas oluliseks mängu psühholoogilist mõju. Ta võttis kasutusele mõiste "mängutung". Laps mängib sellepärast, et ta on inimene. Schilleri teooria järgi on inimene ainult siis inimene kui ta mängib, mäng on ainuke asi mis muudab inimese täiuslikuks. SPENCER 1820 - 1903
Enne 19. sajandit on slang midagi ainult kurjategijaile omast, korralikele inimestele aga täiesti vastuvõtmatu. Ühiskonna edasise arengu, demokratiseerumise käigus saab ka sõna slang järjest laiema tähenduse. (Loog, 1991: 5) Kuna kõik inimesed on erinvad, siis ka kõik ei räägi ühtmoodi. Noored töölised ja professorid räägivad erinevalt, linnatüdruk võib maapoisi segadusse ajada juba pelgalt sõnadegagi, vanaemad ei saa lastelastest aru, filoloog ei mõista bioloogide juttu, õpilased räägivad teistmoodi kui õpetajad. Kokkuvõteks võib öelda, et slängi kasutatakse keele mugandamiseks erinevate inimrühmade poolt. Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena. 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutatakse? Eesti Päevalehe toimetaja Kristiina Viiron on kirjutanud: ,,Mitmesugused slängisõnad ja väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse
fanatismi. Erasmus võitles igat liiki fanatismi vastu olgu usulisel, rahvuslikul või maailmavaatelisel pinnal. Ta vihkas kõiki kangekaelseid ja ühekülgse mõtlemisega inimesi. Iseseisev mõtlemine oli talle enesestmõistetav. Kogu oma lööva intelligentsusega võitles ta kogu eluaja järeleandmatute fanaatikute vastu. Erasmuse missioon ja elu mõte oli vastandite harmooniline ühendamine humaansuse vaimus. Kuna Erasmuses olid ühendatud kõik loomisvormid, ühes inimeses koos kirjanik, filoloog, teoloog ja pedagoog, pidas ta võimalikuks, et kogu maailmas saab ühendada ka näiliselt vastuolulist. Oma elu tegeliku eesmärgina võttis ta ülla katse kõigi maade, rasside ja klasside hea tahte inimesi suureks haritlasliiduks ühendada. Erasmus ja ta mõttekaaslased pidasid võimalikuks inimkonna edenemist valgustuse kaudu ning lootsid, et nii üksikisikut kui ka kõiki koos on võimalik kasvatada hariduse, kirjaoskuse, õppimise ja raamatu üleüldise levitamise varal.
sõlmpunktid.Kaubanduse kasv lõi rahvusvahelist turgu teenindavad tegevusharud nagu pangandus ja kindlustus.Majanduslik kasv sõltus keskajal väljakujunenud ühiskondlikest struktuuridest,tegemist oli käsitööliste ühiskonnaga.Linnades asuvad tööstusettevõtted olid ebasoodsas olukorras, sest seal ei jätkunud küttepuid, ning linnaelanike vihastas see, et nad reostasid linna joogivett. 8) Kes oli Erasmus Rotterdamist?-(lk 195) Vastus:Ta oli õpilane,filoloog,poliitikateadlane,kirjanik ja ettevõtja.16 sajandil oli ta üks mitmepalgelisemaid intellektuaale, ning esimene mees, kes kirjatööga rikkaks sai.Ta ei peljanud kirjutada ka kergemas laadis ning rikkaks sai ta eelkõige oma kõnekäändude,satiiride ja kirjade avaldamisega. 9) Milline oli Hispaania ja Portugali impeeriumide kokkupõrge?-(lk 200) Vastus:Portugal suhtus Kolumbuse edusammudesse alguses põlglikult, ent kui too oma
1834 liigub Peterburi Teaduste Akadeemiasse. 1845-46 uurib merisiilikute embrüoloogiat. Peterburis enam embrüoloogiaga nii aktiivselt ei tegelenud. Tegeleb pigem rakenduslike uurimistega: füüsiline geograafia (polaaralad), etnograafia, kalabioloogia, antropoloogia. 1837 teeb ekspeditsiooni Novaja Zemljale. 1861 asutab Vene Entomoloogiaselts. Alates 1867 aastast liigub Tartusse tagasi, kus tegeleb geograafia ajalooga, loodusteaduste ja religiooni vahekorraga. W. Johann Wiedemann. Filoloog, hobibotaanik esimene õistaimede ülevaade meie alade kohta. Hermann Martin Asmuss. Asmuss kogus ulatusliku kollektsiooni Aruküla koobastest pärit devoni rüükalade kivistisi ning kirjutas neist monograafia, mis tõi Aruküla leidudele ülemaailmse tuntuse. Gustav von Bunge. Tema tööst sai alguse neovitalistlik suund bioloogias, mille peamiseks esindajaks kujunes Hans Driesch, ning millel oli märgatav mõju teoreetilises bioloogias kuni 1930. aastateni. Martin Heinrich Rathke
Industrialiseerimisega kaasnes venekeelse tööjõu sissevool ja karjalaste linnastumine. Linnades said tavaliseks karjalaste abielud muulastega ning neist peredest pärinevad lapsed kasvasid reeglina üles venekeelseina. Seoses NSVL lagunemisega leidis teatav rahvuslik taassünd aset ka Karjalas. Selle kandjaiks olid eelkõige humanitaarharitlased (kirjanikud, keeleteadlased). 1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks (juhiks filoloog Pekka Zaikov). 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa nn suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka tverikarjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt
1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 - 1973 Tallinna 36. keskkoolis eesti keele õpetajana. Tore seik on minu arvates see, et samal ajal Leelo Tunglaga õppis Tartu Ülikoolis ka Ivo Linna, kellele noor luuletajanna kirjutas esimese lauluteksti ''Tühi päev''. ’’See oli ülikooli ajal. Ivo oli siis päris noor ja alles hakkas... See saigi talle saatuslikuks, sest ta oli ikka eesti filoloog. Kui kuulata tema intervjuusid, siis saab ikka aru, et tal on poolteist aastat Tartu Ülikooli seljataga. Ja ta, jah, tellis... kas meil oli kassett... ei, ta laulis ette..., isegi nooti ei olnud, oi-oi, kui ammu see oli.’’ Nõnda meenutas poetess seda sündmust. [1] Leelo Tungal on töötanud korrektorina filmilaenutuskontoris, perioodiliste väljaannete “Tallinna Polütehniline Instituut”, “Meie Repertuaar”, “Pioneer” ja “Täheke” toimetuses. Aastatel 1981 –
suur osa rahast toodetud kauba turustamisesse või siis igasugustesse lisapalkadesse firma omanikele. Lisaks sellele viivad arenenud maadest firmad tööjõukulukamad tootmisprotsessid kolmanda maailma riikidesse, kus saab väiksema raha eest rohkem töölisi ära kasutada. Nii, et asjal on mitu külge. Siinkohal tasub veel ära mainida, et riikide haridussüsteemid ei jõua järgi tööjõuturu vajadustele, mille tõttu on paljudes riikides tegu ebavajalike alade (nt. hispaania filoloog, filosoofia õpetaja jne) ületootmisega. Siinpuhul paistab kahjuks ka Eesti oma haridussüsteemiga silma, kui ebavjalike alade ületootja. Küll, aga on läbi viidud kõrgharidusreform ning tulevikus on lootust selle olukorra paranemisele. Infotehnoloogia ja loodusteaduste aladele on suuremat rõhku pandud ning ka riigi poolt sellesse investeeritud. 6 Multinatsionaalsete suurkorporatsioonide tegevus ei ole paljudel puhkudel hea
Härra Viktor Hellmann füüsika õp. ,,Brasiilia Tolmuahv", põhjalik, üleolev, kõhn, vaiksehäälne vanamees, peenike kortsus kael, kuldraamilised prillid, roosakas-hall nägu, pruunid silmad. Õp omal kahel viisil (lk 47 üleval). 200 kr kuus palka. Autoriteet., 75. a ja klassile teravate märkuste tegemine(lk 296), Härra Markson e Plebs. ladina keele õp, umb 50, hall ja kergelt kortsus ülikond, ümarik nudipea, hallid rinnakarvad paistsid, romanist (romaani filoloog) Kapten vint riigikaitse õp, saks. Andrejev vene keele õp, Siimoni kiriku preester Härra wezeler saksa keele õp Magister kõiv Kirjanduse õp, (Kõtsberg) noor õp, peaaegu 30, närviline, rabe(kärsitu), kipakas (ebakindel), paksud prillid, kiitsuke nägu, püstikargavad kulmud, imponeeriv (aukartust äratav), tundis keele ,,heledust" jm (lk 92), pruunid silmad, klassijuhataja Õp Roop Kaubandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja, Vaimukultuuri Ühingu
Industrialiseerimisega kaasnes venekeelse tööjõu sissevool ja karjalaste linnastumine. Linnades said tavaliseks karjalaste abielud muulastega ning neist peredest pärinevad lapsed kasvasid reeglina üles venekeelseina. Seoses NSVL lagunemisega leidis teatav rahvuslik taassünd aset ka Karjalas. Selle kandjaiks olid eelkõige humanitaarharitlased (kirjanikud, keeleteadlased). 1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks (juhiks filoloog Pekka Zaikov). 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. 9 Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa nn suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka tverikarjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Viimase kümnendi jooksul on aga
kirjanduse õpetajad venekeelsetes koolides, aga ka eestlased, kes tunnevad huvi süvateadmiste vene keele ja kultuuri vastu. Tartu Ülikoolis slaavi filoloogia osakonna juures töötas enam kui 40 aastat maailmakuulus teadlane Juri Lotman (19221993), kes peale Peterburi Ülikooli 1949. aastal lõpetamist ei leidnud tänu oma juudi päritolule tööd kodulinnas. Just Tartu, kus akadeemiline õhustik oli veidi vabam, sai J. Lotmani töö- ja elupaigaks. J. Lotman oli väljapaistev vene filoloog, vene kirjanduse ja kultuuri asjatundja. Suuresti tema eestvedamisel hakati 1960. aastate alguses venekeelses kultuuriruumis viljelema strukturalismi ja semiootikat. Lotmani tegevuse tulemusena kujunes TartuMoskva semiootika koolkond, mis sai ajapikku tuntuks terves maailmas. Rääkides vene kultuurist Eestis, tuleks kindlasti märkida ka teisi silmapaistvaid vene soost teadlaseid -- majandusteadlast Mihhail Bronsteini (1923), kunstiteadlast Boriss Bernsteini
Nii nagu tühi ruum on to me on on muutumine näivus. Tõeline on ainult kehade viibimine praeguses hetkes." Veel lisab von Wright samas, et kreeklastel oli puudulikult arenenud kronoloogia ja väga primitiivne viis mõõta aega. [Wright, G. H. von, 1996, lk.111] Eestlastel ei paista olevat aja- ja ruumiprobleemi. Meie tulevik on eshatoloogia ja keel seletab ülejäänu. Kreeklaste ajaprobleemi võiks selgitada mõni filoloog, kes oskaks neist aoristidest ja muust keeleatribuutikast üht-teist välja lugeda. Cassirer käsitleb oma essees peatükis ,,Inimese aja ja ruumi maailm" aega väga põgusalt. Ta räägib ikka ja jälle ajaprobleemist ja ruumiprobleemist. Kuid arusaamatuks jääb asjaolu, mis tekitab ajale ja ruumile probleemi või et miks need mõisted on problemaatilised? Samas peatükis räägitakse Augustinusest, et Ta ei võinud oma elu
v 12. saj oli muistendite kujunemise aeg väga pikk, seega muutusid need suuresti. * Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? Eeposed on küll omistatud Homerosele, kes olevat olnud pime laulik, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult ,,Iliase" autor ning ,,Odüsseia" kirjutas keegi teine; samuti on pakutud välja teooria, et ,,Iliase" kirjutas Homeros nooruspõlves, ,,Odüsseia" aga vanaduspõlves, sellega seletati kahe teose stiililist erinevust. Saksa filoloog Wolf on aga arvanud, et laulud on loodud eri laulikute poolt. Sel ajal ei olevat tema arvates veel kirjaoskust olnud ning teosed kirjutati üles teadlaste poolt hiljem, kes ise redigeerisid ja kohandasid neid. Kindel on see, et eeposed kujunesid välja väga pika aja jooksul tänu suulisele traditsioonile, nad kajastavad ka väga pikka aega, mõlemad teosed on terviklikud, samas esineb ka vasturääkivusi. * Kas Teie arvates Homeros võis oma teoseid peast ette kanda/ mäletada?
annaabi.ee 
