RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE Eestikeelne kirjasõna: Ilmalik kirjandus- kalendrid, 1806.a. esimee eestikeelne ajaleht 1857.a. Perno Postimees (ilmus kord nädalas) Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks Põhja-Eesti keskmurde. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: Estofiilid- Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist. FR.R.KREUTZWALD JA FR.R. FAELMANN, olid esimesed haritlased, kes liitusid estofiilide liikumisega, nad käisid ka ÕPETATUD EESTI SELTSIS. 1857-1861.a. anti välja rahvuseepos ''Kalevipoeg''. Arst Philipp Karell. Eesti haritlaskonna moodustasid rahvakoolide õpetajad. Rahvusliku Liikumise eeldused ja sihid: Rahvuslikus Liikumises hakati teadustama oma mineviku, keelt, kultuuri omapära, see kõik
ei pea sõltuma mõisast..Nad oli iseenda peremehed, kuid võla võtmisel, et talu osta,pidid nad selle peagu kohe tagasi maksma. Mõisnikel eeliseks oli metsamaa omamine, nimelt talupojad ei saanud metsamaid osta. Mõisnike privileegid oli veel näiteks jahipidamine, alkoholi tootmine ja müümine ning asutati ka kõrtse. Mis olid rahvusliku liikumise eeldusteks? Millised olid eesmärgid? Eeldused olid pärisorjusevabastamine, kiire majanduslik areng, tööstuslik pööre, eestlastest haritlaskonna tekkimine, omaalgatuslik organiseerimine(seltside loomine), kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärgid olid emakeelne haridus ja selle edendamine, silmaringi avardamine ning kultuurielu toetamine. Millised tegurid soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist? Eesti keelt ja kultuuri taheti arendada ja edendada. Näiteks taheti anda koolides eestikeelset haridust, loodi erinevaid grammatika reegleid ning toodi ka uusi sõnu sisse, taheti õpetada kirjaoskust V Ajatelg.
Ärkamisaja Kirjanikud Kristiina Toomik Lagedi Kool 2014/2015 Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel (1860-1885)alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen 24. detsember 1843 – 11. august 1886 Johann Voldemar Jannseni tütar Pärnus asub Koidula Muuseum Abikaasa : Eduard Michelsoni Eesti esimene naiskirjanik Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. 1865 ilmus tema esimene luulekogu ,,Waino-lilled’’ Koidula kirjutas Isamaalist luulet
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike...
Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus , mis taotleb rahvuslikkuse kehtestamist Rahvusliku liikumise eeldused rahvusvaheliselt olid Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine Euroopas, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvuste poliitiline ühendamine. Eeldused eesti tasandil : pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvuslikkuse teadvustamine, rahva haridustaseme kasv, kommunikatsiooni arenemine. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid: emakeelne haridus ning üleüldiselt riigikeel, silmaringi laiendamine, Rahvuslikul liikumisel oli kolm suunda: Saksameelne suund – J.V. Jannsen, eestimeelne suund – J. Hurt, venemeelne suund – C.R. Jakobson Jannsen pani püsiva aluse eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 andis välja
Tõusulainel vennaste liikumine.1859a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine. Seltsid-1838,Faehlmann, õpetatud Eesti Selts; eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva,tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist.1842 loodi tallinnas eestimaa kirjanduslik ühing. Haritlaskonna tekkimine-Väheste eesti soost tippharitlaste kõrval, kelle arv 19.saj teisel poolel hakkas jõudalt kasvama, moodustasid kujuneva eesti haritlaskonna põhituumik, ,,maa sool"-rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. Rahvusliku liimuse eeldused: eesti ala majanduslik arenemine,eesti haritlaste esimese põlvkonnateke, koolihariduse levik..Eesmärgid: emakeelse hariduse edendamine, silmaringi laiendamine, rahva kultuuriharrastuse toetamine, väljaarendada eliitkultuur, et vähendada saksa kultuuri mõju. Seltsiliikumine: 1865 Tartus asutatud Vanemuine; 1866 Tallinnas Estonia; 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu
· Ulatuslik infosulg. Sundorienteeritus vene kultuurile.(eriti tugev 1940 lõpp, 1950.algus) · eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Mittesoovitud kirjandus erifondiväljastamiseks vaja eriluba. · Propaganda aitas allutada valitsevale reziimile. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased NK võimu kartuses Läände Pagulastel rikkalik vaimupärand Eestisse jäänud haritlaskonna loometööd piirati ja sunniti loobuma Kodanlike mõjude kandjateks ja kultuuri vaenlasteks oli oht muutuda eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teadlastel, kirjanikel jne. Tõrksate väljaviskamine loomeliitudest 1950. te keskel vaimne surutis leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine uus põlvkond haritlasi taastasid eesti professionaalse kultuuri järjepidevuse. Lõplik läbimurre 1960.ndatel:
Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich
hoolimata. Eesti ja läti kirjakeele teke, sündis ja kasvas emakeelne kirjandus. Kohalike trükikodade asutamine, Tartu ülikooli avamine, Forseliuse tegevus rahvakoolide õpetajate ettevalmistusel (võib olla ainulaadne selline saavutus kogu selleaegses euroopas). Rahvakoolid, eestikeelsed teosed, koduõpetus. 18. saj alguses 10% lugejaid. 17. saj teise poole areng lähendas rahvast kirikule. Talupoegade eneseteadvuse kasv tänu keele staatuse tõusule. Eesti oma haritlaskonna tekke alged. Talupoegade eneseteadvust pidid tõstma ka Põhjasõja ajal Rootsi sõjaväes võidelnud eestlased, kellest paljud olid suisa ohvitserid. Talupojale oli taas usaldatud relvakandmine! Kultuuri üheks ülesandeks on rahva tsiviliseerimine see iseloomustas 17. sajandi Rootsi ühiskondlikku poliitikat ka provintsides. Moderniseerumine ja ratsionaliseerumine. Valitseja määras tsiviliseerimise kiriku tegevuse sihiks. Ühiskondlik distsiplineerimine, et liikuda
· Tarbekaupadest tuli puudus · Maal töökätest puudus, loomad viidi sõjaväkke- rekvireerimine. · Sõjapõgenikud tulid Eestisse. I maailmasõda loob eeldused Eesti iseseisvumisele. Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumine oli pikem protsess. See algas 1917 aasta Veebruarirevolutsiooniga ja lõppes Vabadussõja ja Tartu rahu allakirjutamisega 1920. Iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised: Eesti haritlaskonna teke Rahvuslik ärkamine Seltsitegevus,ühiskondliku aktiivsuse kasv. · Majanduslikud: Talude päriseksostmine Tööstuse areng Linnade eestistumine · Poliitilised: Erakondade teke, eestlastest poliitikud Eestlaste osatähtsuse tõus omavalitsustes Autonoomia, Maapäev. Eesti 1917 · Peale Veebruarirevolutsiooni Venemaal saab eesti kubermangukomissariks esimest korda eestlane Jaan Poska
näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut.
rakendas Jannsen kõik oma perekonna liikmed, eriti silmapaistev oli selles töös tütar Lydia. Ka poeg Harryst sai edukas ajakirjanik.) · 1865 tegevust alustab laulu- ja mänguselts " Vanemuine" ( millest sai peaaegu kohe kõige eesrindlikum selts Eestis. Lisaks koorilaulule ja teatrile tegeles selts aktiivselt ka rahvusliku elu edendamisega, tänu sellele hakkas Tartus kujunema ka eestikeelse haritlaskonna seltsielu.) · 18. juuni 1869 esimene üldlaulupidu (esitas "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu.Oli oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti ) · 1879 saab vastaseks ,,Sakala" · 01. detsember 1880 ( tabas teda ajuurabandus, kaotas algul täieliku kõnevõime, ajalehete ja seltsi juhtis edasi poeg Harry) · juuli 1890 Jannseni surm (maeti suure rahvahulga osalusel Tartu Maarja kalmistule
KULTUURIELU PÕHIJOONED Sissejuhatus Eestikultuurielu peale II Maailmasõda jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks Eestikultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaaln...
Detsembril 1944ndal aastal. Ühismäärus ei lubanud koolidele hädavajalikku aknaklaasi, kriiti ega koolivihikuid, kuid varustab rohkesõnaliselt ideoloogiaga: tuli õpetada stalinilikus rahvaste sõpruse vaimus, erilist tähelepanu tuli pöörata vene keelele, tuli alustada Eesti ajaloo õpetamist ja pidada võitlust kodanliku natsionalismiga õpetajaskonnas. Perestroika aastaist, kui avanes EKP KK arhiiv, algas kurtmine et 8. Pleenum hävitas Eesti haritlaskonna, mis on ka tõsi, kuid haritlaskonna laialipuistamine algas juba 1940ndal aastal. Õpetajais paisati koolis välja, kihutati ühest maakonnast teise, väga paljud aeti ka poliitilistel põhjustel maalt välja. 1941.aastal oli üldhariduskoolides 5300 õpetajat, 1944 septembriks aga 3642 ning ka neist kolmandik kutseta, kuna õpetajaid palgati häda sunnil. Joannes Varese kurb juhtum 29. novembril kaotas EK(b)P KK ühe bürooliikme, Johannes Varese, kuid sentogramm ei ütle
.....................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................3 ELULUGU JA TEOSED................................................................................4 KOKKUVÕTE.......................................................................6 KASUTATUD MATERJALID.....................................................7 SISSEJUHATUS Mati Undi surm 2005. aastal oli kogu Eesti haritlaskonna jaoks valus löök. Tema matustel peeti mitu südantliigutavat kõnet, kus kadunukest kiideti ja öeldi, et Eesti jääb teda taga igatsema. Nende sõnadega sängitati meie raamaturiiulitele ja teatrilavadele palju erinevat kinkinud kirjanik, kelle produktiivsust võib võrrelda Eduard Vildega: 16 romaani ja jutustust, 15 näidendit, 3 filmistsenaariumit ning 6 esseed. Lisaks sellele on Mati Unt tõlkinud mitu põnevat teost ja lavastanud kümneid-kümneid teatritükke
Eesti rahva tee iseseisva riigini Eestis algas 19. sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg oli ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eeldusteks mõisnike eestkostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Eestlased vabastati pärisorjusest ning algas talude ja maade omaks ostmine. Rahvusliku liikumise algaastate keskne kuju oli Johann Voldemar Jannsen, kelle sihiks oli rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Jannseni asutatud ajaleht Perno Postimees pani aluse eesti ajakirjandusele. Tartus loodi laulu- ja mängiselts Vanemuine. 1869. aastal korraldati Tartus esimene eesti üldlaulupidu. 1870. aastatel tõusid rahvusliku liikumine ette otsa Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson
saada nii mõne väga üllatava kui kindlasti ka tavapärasema vastuse osaliseks. Näiteks Eesti õigekeelsus-sõnaraamatu järgi on estofiil eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Siiski võib öelda, et Eesti Ärkamisaegsed estofiilid olid tõenäoliselt tunduvalt rohkem, kui ainult eestisõbralikud muulased. Rääkides Ärkamisajast peetakse silmas aga 19. sajandi keskpaigas alguse saanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aega. Ajast, mil hakkas ilmuma meie esimene eestikeelne ajaleht ,,Perno Postimees" ja loomulikult ajast, mil koostati eesti rahvuseepos Kalevipoeg. Selle ajastu ühed märkimisväärseimad isikud on vaieldamatult ühiskonnategelane, vaimulik ja eesti rahvaluule- ning keeleteadlane Carl Robert Jakobson (tuntud pseüdonüümi all kui C. R. Linnutaja), kes oli pedagoog, kirjanik, publitsist kui ka eesti ühiskonnategelane. Neid mõlemaid
•Toimus elektrifitseerimine. •Arendati raudteid. •Toimus aktiivne elamuehitus. Rahvastik / Territoorium •Rahvastiku iive ja rändesaldo olid positiivsed (rahvaarv kasvas). •Sooline koosseis pidevalt naiste kasuks. •Linnaelanike osakaal oli pidevas tõusus. •Territoorium jäi enam-vähem samaks 1945.aastani kehtinud EV territooriumiga. Eluolu ja poliitilised olud •VIDEO: Tallinn 1975-89 Kultuur ● Juurutati sotsialistlikku ja rahvuslikku kultuuri. ● Tekkis haritlaskonna uus põlvkond. ● Soodustus kultuuri laiem tarbimine. ● Võeti kasutusele nõukogude vabariikide ühtluskooli süsteem. ● Vormiliselt tunnustati usutunnistuse vabadust, kuid Täname kuulamast !
2. Missugused muutused toimusid Vene impeeriumis 1905. a. -; 1917.a. veebruari - ja 1917.a. oktoobrirev. Tulemusel? Kergenes talupoegade ja tööliste olukord,vähenes rahvuslik rõhumine,Laienesid poliitilised õigused tugevnes rahvuslik liikumine,saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks,lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus ja ajakirjanduse tegevus lihtsustus. 3. Missugused olid Eesti iseseisvumise eeldused? Rahvusliku haritlaskonna teke Eestlaste majandusliku jõukuse kasv Rahvuslike liidrite esiletõus (Päts,Tõnisson) Osalemine omavalitsuse juhtimises 4. Kuidas toimus Eesti iseseisvumine? 1974. aastal jõudisÜhinendu rahvaste organisatsiooni Eesti demokraatliku liikumise ja Eesti Rahvusrinde märgukiri ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile, milles paluti abi Eesti omariikluse taastamiseks. Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde programmiliste dokumentide arutelu
suhteliselt vähe. Kokku on liivi keele kõnelajaid 40 ringis. Neid, kes ennast liivlasteks peavad, on kusagil 230 ja enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. Inimesed, kes on hiljem liivi keele selgeks õppinud, on umbes 100 . Esimene liivikeelne tekst avaldati 1789 a. , milleks oli ,,Meie isa palve". 1861. aastal valmis esimene liivikeelne sõnaraamat ja grammatika. 1863. aastal trükiti Londonis esimesed liivikeelsed raamatud. Seda peetakse liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks oli 1920 1940. Paljudes koolides hakati õpetama liivi keelt , asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Selle aja vahemikus ilmus Eestis ja Soomes palju liivikeelseid raamatuid. Tänu Soome abile hakati 1930. aastal esimest liivikeelest ajalehte välja andma milleks oli Lvl . Liivi rahvuslipu värvid on roheline, valge ja sinine. Need värvid
Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikuks küljeks oli ka eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Üksikute ajalehtede, ajakirjade ja raamatute eksemplaride alles jätmine ei korva aga siiski tehtud kahju. Lisaks sellele pandi mittesoovitav kirjasõna erifondi ning selle kasutamiseks pidi taotlema ametivõimudelt kirjaliku luba. Vaatamata eestlaste pagemisele Läände on paguluses loodud vaimupärand väga rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskonna loometegevust piirati või sunniti sellest koguni loobuma. Loovharitlaste loomingult nõuti ümberhindamist ning edasises tegevuses sotsialistlikust realismist kinnipidamist. 1950. aastate paiku algas alles rahvuskultuuri osaline taastumine ning 1960. aastatel toimus uue põlvkonna lõplik läbimurre. On hea tõdeda, et seejärel loomeõhkkond muutus vabamaks, vormikatsetused isikupärasemateks ja tekkisid uued väärtushinnangud, ideaalid.
1ms ajend-28ju.1914 korrald. austria troonipärijale atentaat serbia terroristide poolt.Franz ferdinand mõrvati ja kuu aega pärast seda vallanduski 1ms.Põhjused: *võitlus turgude,tooraineallikate ja kapotali eksp. võimaluste pärast.*võitlus mõjupiirkondade ja asumaade pärast.*sõda oodati ja ei tajutud selle neg mõju.*puudusid rahvusvahelised institutsioonid,mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt. Tagajärjed:impeeriumid lagunesid.Rahvasteliit 1919-1946?.-Pariisi rahukolverentsil loodud organisatsioon,mille eesmörk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvus- vaheline koostöö.Nõrkused*ei osalenud mitmed olulised riigid. *puudus oma sõjavägi*otsustamine oli aeglane*juhtivad riigid olid omakasupüüdlikud.majandusanktsioonid ei toiminud.* lepinguid millele rl toetus,peeti ebaõiglasteks.Head küljed* püüdis arendada riikide vahelist koostööd*püüdis korrastada sõjajärgset maailma ja muuta ta rahulikuks...
AQUINO THOMAS · KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. Kooli haridus : · ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES · EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI · KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES · SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS · TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD · FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE · HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD · KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID.
isiksusi. Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud Siuru ja Tarapita ning asutas ja toimetas mitmeid kirjanduslikke ajakirju ning oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees. Tuglas oli Gustav Suitsu kõrval "NoorEesti" rühmituse eestvedajaid, eriti väljaannete koostamisel, toimetamisel ja kirjastamisel. "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis, mis esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut, see tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Noor-Eesti rühmitus hoolitses ka luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Suur roll oli neil eesti keele ja kirjanduse arendamisel ning sõnavara rikastamisel. Tuglase esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" . Aastatel 19011907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks "Liivakell". Üldtuntud on ka vanglas kirjutatud võitlusmeeleoludest õhkuv poeem "Meri". Mõned teised kuulsamad teosed on "Kahekesi",
(Saareste, 2005) Keivin Kivimägi 10A KASUTATUD ALLIKAD Aasmäe, K. 2008. Mood kui kuningas ja tööandja. Ant, J. 1998. Kaks algust. Eesti Riigiarhiiv. Helk, V. 2004. Pagulastudengist Taani arhivaariks. Haapsalu 2007. http://www.haapsalu.ee 11.09.2007 Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850-1917. Made, V. Eesti ja Rahvasteliit 1918-1925. Narva: Umara kirjastus. O'Connell, M., Airey, R. 2007. Märgid ja sümbolid. Tallinn: Kirjastus Sinisukk. Raud, M. 1991. Kaks suurt. Tallinn Olion. Saareste, H. 2005. Mälestused. Tartu, 23.05.2005 (üleskirjutus on hoiul töö autori käes) Tulve, J. 2009. Leelokõnõ, laulukõnõ. Postimees
iseseisvuda. Peale Eesti iseseisvusid samal ajajärgul veel Läti, Leedu ja Poola. See sai teoks tänu Antanti riikidele, kes ei suutnud kukutada bolsevike võimu. Ma arvan, et iseseisvumised tõid Antanti riikidele ainult kasu, sest Balti riigid olid Venemaa naaberriigid ja nad said niiöelda kaitsva vahevöö omale tänu nendele riikidele. Suveräänsuse saavutamine ei olnud ainult õnnelik juhus. Minu arvates tööstuse arengut, erakondade loomist ja rahvlusliku haritlaskonna väljakujunemist võib pidada oma riigi tekke eeldusteks. Lisaks olid eestlasted juba varem veendunud, et nad on omaette rahvas ja nad vajavad oma riiki. Muidugi oli vaja soodsaid olusid selle taotlemiseks. 1917. aastal saadud autonoomia ja kubermangude ühendamine oli selge samm oma riikluse loomisele. Edasine olenes ainult meist endist. Kokkuvõtteks ma arvan, et Eesti iseseisvumine sai võimalikuks sobiva ajahetke tõttu. Venemaa oli
kirjeldusi oma kaasajast kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Andis koos Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Baltikumi kõige tunnustatuim õppeasutus oli Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder, kes tutvustas esmaselt eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel. Rahvastiku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvuste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakstastest Eestihuvilised- estofiilid- uurisid eetsi keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Estofiilidega liitusid ka esimesed eesti keele haritlased Fr. R. Kreutzwald, D. H. Jürgenson, Fr. R. Faehlmann. Faehlmanni eestvedamsiel loodi 1838. aastal
Rahvuslik ärkamise jäljed tänases päevas Eestis algas 19. sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Sellele olid eelduseks mõisnike eestkostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen. Jakobson hakkas välja andma ajalekte Sakala. Selles kirjutas ta õpetusi kuidas harida põldu ja talupojad lugesid ning tegutsesid tema õpetuste järgi. Tänu Jakobsonile on Eestis põllumajandus sellest ajast saadik arenema hakanud ja teadmised põlluharimisega edasi kandunud. Hurt oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. Seltsi põhiülesandeks oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eriti tähtsad olid kooli õpikud. Eesti keelt peeti peeneks ja tänu sellele on eesti keel säilinud ja me õpime koolis eesti keeles. Ta tegi ka väga suure töö ee...
seda ta ka tegi Aleksander III pööras tähelepanu isevalitsusliku korra tugevdamisele ja reformide tagajärgede korrigeerimisele Aleksander II Lõpetas ebapopulaarse sõja, vabastas poliitvangid ja leevendas tsensuuri 1861. aasta talureformiga kaotati pärisorjus Seisuslikud vahed vähenesid Majanduselu elavnes Kehtestati senisest ulatuslikum sõnavabadus Aja jooksul aga muutus keiser alalhoidlikumaks Ülestõus Poolas, rahulolematus aadlike ja haritlaskonna seas Sergei Witte Oli Venemaa majandusminister, hiljem ka peaminister Tegi riigi majanduses suured ümberkorraldused Uus majanduspoliitika seadis põhirõhu industrialiseerimisele ja raudteede ehitusele 1890. Aastatest kuni 20. Sajandi alguseni arenes Venemaa tööstus muljetavaldavalt Välismaa kapitali ja insvesteeringute jõudmine Venemaale Venemaa valitsejad Aleksander I Nikolai I Aleksander II Aleksander III
Üks väga oluline sündmus on kindlasti 1857. aastal kui J.V.Jannsen Perno Postimehes pöördu esmakordselt eesti rahva- mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem hakkas aktiivne seltsiliikumine, kindlasti võimaldas see üha rohkem rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesteks seltsideks olid laulu- ja pillimängudseltsid. Hiljem hakkasid tekkima majanduslikud ühisused, kõige tuntuim oli laevaselts ,,Linda". Rahvusliku liikumise üheks kindlaks eelduseks oli päris oma haritlaskonna teke, inimeste teadvustamine ning entusiasmi süstimine inimeste poolt keda sai usaldada ning näha ka tulemust, olulistemateks nimedeks võiks nimetada Kreutzwaldi ning ka Faehlmanni. 19.sajandi lõpus hakkas vaikselt edenema kultuurielu, hakkasid tekkima erinevad organisatsioonid,koolihariduse levik, tekkisid ka ühed esimesed ajalehed ning ajakirjad. Rahvusliku liikumise peamised eestvedajad olidki kas kiriku- või kooliõpetajad. Rahvustunne on toonud meid kokku kahel korral
Viljandi Kirjanduslik Selts jt. Eesti vanim tänini tegutsev selts töötab vaheaegadeta kuni 1950, taastati 1988. aastal 1872 – 1893 Eesti Kirjameeste Selts Selts arendab eesti keelt ja eestikeelse kirjanduse väljaandmist. Antakse välja EKmSi Aastaraamatut, millest kujuneb esimene eestikeelne teaduslik perioodikaväljaanne. Rahvusliku liikumise eeldused: uus põlvkond, kes olid sündinud vabana talude päriseksostmine oma haritlaskonna kujunemine rahva haridustaseme kasv mõisa mõju vähenemine seoses vallaseadusega RAHVUSLIK ÄRKAMINE (1) 19. sajandi II pool. Rahvuslikud liikumised samal ajal ka Euroopas – suunatud rahvusliku rõhumise vastu. Eestis rahvuslik ärkamine seotud peamiselt organisatsioonide ja seltside üritustega: laulumänguseltsid, pasunakoorid, põllumajandusseltsid laulupeod: (I 1869 Tartu; II 1879 Trt; III 1880 Tln.; IV 1891 Trt; V 1894 Trt; VI 1896 Tln.)
Lk 2 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus Lk 4 Ajakirja ,,Noor-Eesti" Tähtsus ja vajalikus Lk 5 Tähtsamad liikmed Lk 6 Kokkuvõtte Lk 7 Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Selles kirjandis tuleb juttu kirjandusliku rühmituse ,,Noor Eesti" tähtsamatest liikmetes ja tegevusest. "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. 3 Ajakirja ,,Noor-Eesti" Tähtsus ja vajalikus ,,Noor-Eesti" elavdas 1905-1919. aasta kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri
Eesti realism Ajalooline taust:venestusaeg Aleksander III trooniletulekuga 1881.a. oli alanud sünge reaktsiooniaeg,igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme,mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Eesmärk oli piirimaade venestamine,et neid kindlamalt liita impeeriumiga põhimõttel:üks keiser,üks usk,üks isamaa ja üks rahvas.Ametiasutustes,ka nendes,kus enne oli kasutusel eesti keel,kehtestati venekeelne asjaamine.Seni eestikeelseisse rahvakoolidesse tuli vene õppekeel;emakeelse õpetuse õigus püsis 1892. aastani.Paljud kooliõpetajad,valla-ja kohtukirjutajadvallandati,asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnike Venemaalt.Soositi vene õigeusu levikut. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest.Suri kõrgesse ikka jõudnud Kreutzwald,Jansen lamas halvatune tõvevoodis.Enneaegselt lõpetas haigus C.R Jakobsoni ja ...
Sellepärast hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje Põhiline põllukultuur oli puuvill, kuid levis ka suhkrupeedi- ja tubakakasvatus. Ühendriikide sisepoliitilises elus käis 19.sajandil võitlus kahe partei föderalistide ja demokraatide vahel. Demokraatlik partei esindas eelkõige lõunaosariikide orjapidajaid. Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve. 1854.aastal loodi põhjaosariikide kodanluse, farmerite ja kujuneva haritlaskonna huvide kaitsmiseks Vabariiklik Partei. Uue partei nõudmine oli läänealade vaba kasutamine kõigile soovjatele ja orjuse kaotamine. Põhjas levis üha rohkem orjusevastane hoiak. Kujunes friisoilerite liikumine, mis astus välja selle eest, et orjust ei laiendataks läänealadele, kus pole veel osariike asutatud. Levis ka abolitsionistlik liikumne, kes pidasid orjust ühiskonnale kahjulikuls ja amoraalseks ja asutasid mitmesuguseid ühinguid ja orjusevastaseid ajalehi
Rahvusliku ärkamisaja ebaõnnestumised ja kordaminekud XIX sajandi keskel kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu. Sama sajandi keskel kasvas ka eestlaste iseteadvus ning nad hakkasid nõudma võrdseid õigusi baltisakslastega. Kõike seda soodustas majandus kasv Eestis ning eesti soost haritlaskonna teke, kes olid valmis olema liidrid eestluse ja omariikluse poole võitlemises. Ärkamisaega soodustavaid tegureid oli palju. Pärisorjuse kaotamine ja taludepäriseks ostmine tegid talupoegadest täieõiguslikud peremehed. Sammuti hakkas ilumama palju eestikeelseid nädalalehti. Esimeseks selliseks ajaleheks oli 1857. aastal ilmuma hakanud ,,Perno Postimees". Ajalehed aitasid Haritlastel talurahvaga suhelda, jagada õpetusi ning sisendada neisse rahvuslikku ühtekuuluvustunnet
Esitas kompositsiooni „Kristus ristil“ 1859 Rooma kunstinäitusele, selle põhjal valiti Köler Rooma Saksa Kunstnike Ühingu liikmeks ning ta pälvis 1861. aastal Peterburi Kunstiakadeemia nõukogult akadeemiku tiitli. Lisaks sai Köler õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis ning oli 1862-74 ka suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. Köleril olid tihedad sidemed õukonnaga, olles aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis Köler ei venestunud kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja oma tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale, tehes kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate seltskonnas, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Köler on maalinud palju maastikke, enamasti Itaaliast ja Krimmist. Tema maalides valitseb looduslik
7.Kuidas on mõjutanud Eesti ajalugu Aleksander I ? (1p) Kinnitas talurahvaregulatiivi. Vabastas talurahva. 8. Kuidas muutis Vene linnaseadus linnade juhtimist? (3p) a) Linna hakkasid juhtima valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. b) Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. c) Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. 9. Millised tegurid soodustasid rahvusliku (eesti) haritlaskonna kujunemist? (3p) a) Koolivõrgu kujunemine. b) Rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse, rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks. c) Hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. 10 . Nimetage olulisi saavutusi haridusest Eestis 18.-19.sajandist (3p) a) 1880. a. Saavutati täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. b) Hakati välja andma Perno Postimeest- esimest püsiva eesti ajakirjanduse ajalehte. c) Võidule pääses ühtne kirjakeel.
vaimueliit. Tallinnas edendas baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Kultuurielus olid täntsal kohal seltsid. Seltsiliikumine hõlmas nii soliidseid teadusseltse, kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid. Baltisaksa kultuuris valitses klassitsism. Baltisaksa kirjanduse enamik teoseid rääkis kohalike elust ja üldjuhul ei viidud neid teoseid väljapoole baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakslased hakkasid huvi tundma eesti keele ja kultuuri vastu, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Faehlmanni eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartu ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema
oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut
MIKS ON 19.SAJ keskosa VÄGA TÄHTIS? · Keiser Aleksander II vabameelne sisepoliitika · Eluviis muutus liikuvamaks, üha rohkem inimesi siirdus külast linnadesse · Raudteede rajamine soodustas kaubalis-rahaliste suhete arengut · Ühtse kirjakeele loomine soodustas läbikäimist ja rahvusliku kultuuri arengut · ,,maarahva" asemel tuleb kasutusele ,,eestlane" · rahvusliku haritlaskonna teke võimaldas juhtide esilekerkimist nö omast keskkonna · talude päriseksostmise võimalused avardasid ettevõtlikemate talupoegade tegevusvälja (teisalt ka kohustus tasuda laenu pangakrediite) · ajakirjanduse teke võimaldas ideede levitamist ja suurte masside kaasatõmbamist · ühisüritused liitsid ja tekitasid arusaama ühtsuse jõust ning väärtusest (koostöö kogemused)
19. sajand kui Eesti rahvuskultuuri säravaim aeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. 19. sajandil oli Tartus aastail 1808-1810 ehitatud tähetorn, mis oli 19. sajandi esimsesel poolel
piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Järelikult keskajal oli olemas piibel ja inimesi juhtis elus piibel ning jumal. Kooliharidust jagati mitmetes kohtades, peamiselt küll kloostri- ja kirikukoolides. Selle eesmärgiks oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus tõimus sel ajal ladina keeles. Sest seda oskasid kõik haritud inimesed euroopas. Kuid talupojad olid kirjaoskamatud, ja feodaalide seal oli haritud inimesi vähe. Ning enamiku haritlaskonna moodustasid vaimulikud. Kui tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid. Sellest järeldub, et linnade tekkides tulid kohe ka linnakoolid ja hariduse said peamiselt vaimulikud, ning üksikud feodaalid. Keskaja maalikunst on säilinud peamiselt tänu sellele, et kaunistati kirikuid. Ning jumal pidi pildil olema kõige suurem. Kõike kujutati justkui ühel tasapinnal. Inimese kujutamisel ei pööratud suurt tähelepanu tema kehale, vaid püüti tabada hinge
Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940 1918.a. alguses oli loodud Tartus ühing "Pallas" edendama esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas, kes hiljem ka "Siuru" liikmena aitas kaasa kunstilist kvaliteeti esmatähtsaks pidava haritlaskonna konsolideerumisele. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning rajas 1913.a. lõpul samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919 1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. 1924.a. sai "Pallas" riiklikult tunnustatud kõrgkooliks. Tartu ja kogu Eesti kunstielus oli tähtsaks sündmuseks kunstiajaloo õppetooli avamine Tartu ülikoolis.
laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahva 50-aastase Jubelipeo- Laulud", mis muuhulgas sisaldas ka algupärast loomingut. Kuigi Postipapa armastas kirjutada ka loodusest ja armastusest, siis õnnestunumad on siiski tema isamaalaulud, millest tänini on tuntud "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Jakobsonile ja Hurdile võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. Eesti kultuurilukku on Jannsen läinud pideva eesti ajakirjanduse rajajana, eesti rahvusliku liikumise keskse tegelasena. Kõigi oma ettevõtmistega virgutas ta eestlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet ning pani aluse elujõulistele kultuuriinstitutsioonidele.
· Vastureformide aeg · Venestamispoliitika · Esimene Vene revolutsioon · Stalõpini reformid Venemaa 19.sajandiks oli Vene impeerium sattunud nii majanduslikku kui ka siseja välispoliitilisse ummikusse.Pärast Nikolai I surma(1855) pidi sellest väljapääsu leidma tema poeg keiser Aleksander II.Tema mõistis,et muudatused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud. Nikolai I Aleksander II 18551881 Pärisorjuse kaotamine Paljud vene haritlaskonna esindajad said aru, et pärisorjus on väär ja sobimatu. 19. sajandil ilmnesid juba tõsised majandusliku allakäigu märgid. Aleksander II oli seisukohal, et pärisorjuse edasikestmine nullib majandust.1858. aastal alustasid keskvõimud, enamike mõisnike vastuseisust hoolimata, pärisorjuse kaotamise reformi ettevalmistamist. 19. veebruaril 1861. aastal avaldati vastav manifest ja selle juurde kuuluvad faktid. Pärisorjuse kaotamine hõlmas sisuliselt kolme olulist muudatust: 1
suurt rolli Eesti riigi loomises. Tuntud nimed nagu Jaan Poska, Konstantin Päts, Jaan Tõnisson jpt osalesid üha enam omavalitsuse juhtimises ning aina rohkematel eestlasetel avanes võimalus kaasa rääkida oma elukoha muutmises. Nii kujunesid välja ka esimesed Eesti erakonnad nagu Eesti Rahvameelne Edu Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei jt. Just tänu rahvusliku haritlaskonna välja kujunemise ja nende eest juhtimisel jõuti Eesti iseseisvuse välja kuulutamiseni. Suureks eelduseks Eesti riigi sündimisele oli Venemaa nõrgenemine. Juba 1905. aasta revolutsiooniga olid sidemed vene tsaarivõimuga kõvasti nõrgenenud. Venemaal olid pingelised ajad ja kasvasid protestiliikumised. Kulminatsiooniks oli 1917.a. veebruarirevolutsioon, millega kukutati ka tsaarivõim, millega saabus suur segaduste aeg ja kodusõda. See lõi soodse
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Ärgati rõhumisest ja hakati mõtlema iseolemisele. Enne seda peeti ennast mõisnike teenijateks. Kriitiline mass eestlasi ei soovinud enam saksastuda. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid
JUMALA LOOMINGUT TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI JA KIRIKUKOOLIDES EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ALUMINE ASTE: GRAMMATIKA RETOORIKA DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: GEOMEETRIA ARITMEETIKA ASTRONOOMIA MUUSIKA ESIMESEKS ÜLIKOOLIKS PEETAKSE 1119.a. BOLOGNA LINNAS PÕHJAITAALIAS RAJATUD KOOLI. * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR * ÕPPEJÕUD OLI DOKTOR * VANEMAD ÜLIÕPILASED
Eesti iseseisvumisega on seotud palju küsimusi. Eks kõik tahavad teada, mis tegelikult juhtus ja avaldada oma arvamust. Kõik rahvad ihkavad oma riiki, kuid paljudel asjaoludel pole see alati võimalik. Paljude poliitikute seas hakkas 1917.a. hilissügisel levima arusaam, et Venemaa laguneb. See pani aluse paljude väikeriikide tekkele. Eesti iseseisvumise eeldusteks võiks lugeda tööstuse arengut, erakondade loomist, rahvusliku haritlaskonna väljakujunemist jne. Eesti poliitikute üheks tähtsaimaks eesmärgiks oli eestlaste territoriaalse ühtsuse saavutamine. Eesti alade ühtsus oleks muutnud paljugi, sest siis oleks eestlased ennast tundnud rohkem kindlana. Ajutine valitsus viivitas Eesti ühendamise ja sellele autonoomia andmise otsusega kuid 30. märtsil ühendatigi Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Eestist sai esmakordselt ühtne tervik ning peagi saadi luba ka Eesti rahvusväeosade loomiseks.
Samal ajal tundsid keskaegsed õpetlased suurt aukartust muistsete Kreeka ja Rooma kirjameeste ja nende õpetuste ees. Neidki uuriti üsna põhjalikult. Seega põhines keskaegne haridus ja teadus eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. *Kooliharidus Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi jagati peamiselr kloostri- ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kohu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritus inimesed Euroopas. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumise astmemoodustas grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidlemiskunst), ülemise astme aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik preester
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
