insuldijärgsed seisundid seedetrakti häired südame- ja vereringehäired pingepeavalu ja migreen unetus neuroosilaadsed seisundid allergia ja hingamisteede haigused (bronhiaalastma) Vastunäidustused: pahaloomulised kasvajad verehaigused ägedad palavikuga kulgevad haigused rasked südame- ja neeruhaigused kopsutuberkuloos naha seenhaigused rasedus Akupunkt Eluvärav Ming Men asub selja keskteljel, teise nimmelüli all. Umbes naba vastas seljal. Akupunkt Feng Chi Tuulte Häärber, mis asub kukla keskel koljuääre all lohus, umbes 1 sõrmelaius juuste piirist üles. Akupunkt Energiameri QI HAI Asub nabast 2 sõrmelaiust allapoole. Akupunkt SHU FU asub rangluu all lohus, keskmest 2 sõrme laiuse kaugusel külgedele Akupunkt ZUSAN LI asub põlve kedre välisküljest 4 sõrmelaiust alla ja väliküljele 1 sõrmelaius, lohus.
Põrand 15160 m2; kupli diameeter 42 m; fassaadi kõrgus 45,5 m ja laius 114,5 m; sisepikkus 187 m ja välispikkus 211,5 m; kiriku kõrgus 132,5 m Baldahhiin ehk tabernaakel peaaltari ehk Peetruse haua kohal asuv varikatus. Selle tegi Giovanni Lorenzo Bernini aastatel 1624 - 1633. Peaaltaril võib jutlust pidada ainult paavst, haiguse tõttu äärmisel juhul ka kardinal. Püha Peetri kirikus on Gianlorenzo Berninilt veel Konstantinus Suure kuju ja Peetruse tooli kujundus aken kiriku keskteljel. Kiriku all on olnud Rooma riigi aegne surnuaed, seal on haudade labürint. Peetruse kondid läksid väga kauaks ajaks kaduma, otsima hakati 1939 ning 26. juuni 1968 kuulutati need leituks. 1626. aastal õnnistati kirik sisse, seal asub üle 100 mosaiigi ja mahutab umbes 20 000 inimest. Keskteljel asub Peetruse tool/troon. Idapoolses osas on 5. sajandist pärit pronksist Peetruse kuju, mis on osutunud suureks kultusobjektiks (nühitakse varbaid ).
Hilisbarokk ja rokokoo Eestis 18. sajand Kadrioru loss ja Peeter I maja Versailles´st lähtutud paleearhitektuuri idee rakendamine Palee- ja pargiansambel Telgsümmeetriline: keskteljel paiknesid kõige tähtsamad ruumid, ülejäänud ruumid jaotusid mõlemale poole hoonetiibadesse peegelsümmeetria põhimõttel. Anfilaadsüsteem. Orvandimotiivi kastutamine dekooris. Vahtrast ja tammest musterparketid, peegeluksed, kaminad ja sini-valgete kahelitega ahjud. Sisustamine algusjärgus Lauad sarnanesid balusterjalgsete laudadega Seinad kaeti roheliste, triibuliste ja mustriliste kangastapeediga, mis kinnitati seina külge nikerdatud ja kullatud karniiside ning nurgadekooriga
bordüür. Peale mõisate võõrandamist elasid Stackelbergid edasi Vana-Riisipere mõisas, kust nad 1939. aastal Saksamaale läksid. P. von Stackelbergi härrastemaja on suur kahekorruseline kivihoone, peafassaadil on esinduslik astmikulise ehisviiluga sammasportikus marmortrepiga, tiibadel külgrisaliidid. Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega. 1958. aasta remont- ja restaureerimistööde aruandest selgub, et algselt oli valge saal olnud pastelsetes toonides (rohekasvalge, helehall, uksed-aknad sinakasvalged). Välisfassaad oli algselt ookerkollane, sokkel sinakashall. Muu hulgas on aruandes kirjas, et saali
võeti eeskuju. Le Nôtre’i jaoks on maastikudisain kui hiiglaslik, monumentaalne mõningate reljeefidega maal.10 Tema kompositsioon ei seisne üksnes ainult sümmeetrias – see oleks baroki pulbitsevale ja lõbujanulisele ajastule olnud liialt igav – vaid ka tasakaalus.11 Le Nôtre on loonud Vaux-le-Vicomte, Tuileries’ ja Versailles’ pargid. Tuileries’s töötades hakkas välja arenema noore arhitekti edaspidise loomingu konseptisoon, mis baseerub keskteljel. 12 1.1.2 Vaux-le-Vicomte park Le Nôtre’i üks kõige silmapaistvamaid parke on Vaux-le-Vicomte’i park. Loss ja selle park loodi finantsminister Nicolas Fouquet’ jaoks. Loss ehitati vaid ühe aastaga. Hooneplaani autor on arhitekt Louis le Vau, interjööri disainis Charles le Brun ning aiaplaani loojaks on André le Nôtre, kes Vaux’ pargi projektiga saavutas kuulsuse. Nimetatud kunstnikemeeskond töötas hiljem ka Versailles’ lossis. Vaux’ lossi pargis on
laskis, sai nende arvel Pariisis ajaloolise südamiku ümber luua tervelt kolm ringbulvarit. Prantsuse linnaehituse kõige tuntumaks näiteks on Versailles´ kompleksi rajamine Louis XIV valitsemisajal (1643-1715). Uued residentslinnad rajati kompleksselt koos valitseja lossiga, mida ümbritses ristküliku kuju ja korrapärase planeeringuga park, seetõttu sai määravaks ka linnaplaani koostamine ristkülikukujulisena, mille keskteljel asuv tänav jagas linna kaheks osaks. Linnaehituslikust seisukohast ongi Richelieu linn huvitav just seetõttu, et siin on rakendati esimest korda peatelje ideed, mis hiljem Pariisi väljakujunemisel (ja ka paljude teiste linnade plaanilahenduses) määravaks kujunes. Tüüpprojektidega hoonestus läks aga 17.sajandil moodi paljudes maades. Nende hulgast on markantseimaks kahtlemata nn. hollandi kvartalid Potsdamis. Tollane Preisimaa valitseja keiser Friedrich Wilhelm laskis need ehitada 18
TÖÖ: liikumist alustavad pallita mängijad (5 ja 6), kes liiguvad vastas-kolonni suunas. Sisu: 1. Paigal olles- saad palli vastu-liikuvalt mängijalt ja söödad vasakult tulevale mängijale. 2.Siis liigud vastaskolonni. Saad söödu paremalt ja annad otse! Seega 5 saab palli 2-lt ja annab edasi 8-le. Peale söötu 2 alustab liikumist vastaskolonni suunas. Saab söödu paremalt 8-lt ja söödab otse 3-le. Harjutus 30. Joonis34. Mõte: üks paar 1ja 2 liigub sinna sööduga platsi keskteljel ja teine paar 3ja 4 liigub äärelt tagasi. Kasutame erinevaid söödu viise. Harjutus 31. Joonis35. Korvi alt liigub mängija põrgatusega keskjoone risti- seal teeb pöörde taha. Siis liigub pikki keskjoont teise risti pöörde Nüüd tuleb tagasi korvile. Lõpetab viske. Harjutus 32. Joonis36. Kõigepealt vahetavad omavahel pikad söödud kaarsöödud. Siis liiguvad põrgatusega keskele ja vahetavad keskväljal põrkesöödud ning seejärel viivad põrgatusega palli korvi.
11. Renessanssaiad Itaalias jm Aianduse arengusse tõi renessanssiajastu otsustava ja murrangulise pöörde 16.sajandist saj Itaaliast alguse suund, kus sissepoole suunatud keskaegne aed pööras näo ümbritseva välismaailma poole. Aiast sai "väliseluruum". Algas renessansiaeg, mis sai kogu läänemaailma aianduse suureks inspiratsiooniallikaks. Loodus allutati kunstile. Renessansaed tähendas eelkõige ruumiga manipuleerimist. Selle geomeetriline kompositsioon põhines keskteljel, mis lähtus maja keskelt ja millega ristusid kõik teised teljed. Sel moel oli võimalik luua aiaruume ning tõusvaid ja langevaid astanguid. Varasemad renesanssaiad olid pergolate ja hekkide abil jagatud eraldiseisvateks ja korrapärasteks osadeks, mis moodustasid võrgustiku, mille aluseks oli perspektiiv. Hiljem kasutati kallakutega kohtadel kaugvaateid luues erinevaid astanguid. Veejoad pandi purskama ülespoole tasapinda või joastikuna ühendama laskuvaid tasandikke.
Vältis skulpuurkaunistusi, taotles hoone vormi selget liigendatust, ranguse ja proporsiooni kooskõla, ehitise sobivus loodusega. Tõstis sammasportikuse 2. korrusele ja võttis kasutusele Veneetsia akna (sammastega kolmeks jaotatud kaaraken, küljed keskosast madalamad). Muudab vana gootipärase fassaadi õhulisemaks, valgusküllasemaks · La Rotonda: (tegemist näidismajaga teadusprojektide tarvis), kreeka risti kujuline sümmetriline põhiplaan, igal küljel keskteljel sammasportikus, tsentraalse kupliga saal, templilaadne fassaad igas küljes, mille kõrgemad tipud mahuvad kujuteldava kaare sisse. Framuugid (sisuliselt valgmik, eraldiseisva raamiga aknaosa) · · Villa Foscari: sümmeetriline fassaad, sammasportikus tõstetud 2. korrusele, kasutatud termakent, kolnurk frontoon, sammasportikus · Villa Barbaro: Villa rustika eelkäija- looduses asuv villa, koos majandushoonetega: eesti mõisatele eeskuju
[15] 1.2 Väinjärve mõis Väinjärve mõis (vt joonis 1.2) on rajatud 17. sajandil Heinrich Ahnen'i poolt ajalooliselt Koeru kiheldonda Järvamaale. Suur liigendatud kahekorruseline soklikorrusega peahoone ehitati 1860datel Carl Christoph von Baranoffi poolt. Vahepeal on mõis kuulunud nii von Rosenitele kui ka von Ungern-Sternbergidele ent enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Georg von Engelhardt. [29] Mõisa peauks paikneb tiibehitise keskteljel. Selle kohal asub väike malmist rõdu ja frontooni nelinurkses petikus asuv von Baranoffi vapiga raidplaat. Pargifassaadi kogu keskrisaliidi laiuselt terrassilt laskub lai astmelise äärega kivitrepp Väinjärvele suunatud vabaplaneeringulisse terrassidega parki, mille relieef langeb järve suunas. [1] Hoone välisfassaadi vaadates võib välja tuua selgeid renessansiajastule iseloomulikke jooni eelkõige tolleajastu üht iseloomulikumat hoonetüüpi palazzot silmas pidades. Nimelt
Seal käisid koos filosoofid, kelle koolkonda hakati selle järel hiljem nimetama stoa'ks (stoitsism). stukk kergesti kivistuv kipskrohv, levinud eriti baroki ajal, kus kasutati palju kaunistuste juures. subliimne jõuline, hirmuäratav (maastik). saduff (chadouf eg.) Egiptuses palju kasutatud lihtne kaevupööra sarnane veetõsteseadeldis. tapis vert (ld.) otsetõlkes 'roheline vaip', ent kasutatakse ka pika täisnurkse murupinnana Versailles' keskteljel, seal vihjab see suhteliselt lühikesele murutükile, mis on ääristatud tumeda taimeservaga, seda ala kasutatakse foonina skulptuuridele. telg; teljelisus kujuteldav sirgjoon (ld. axis), mille suhtes ruumi kompositsioon rühmitub üldiselt sümmeetriliselt; vastav põhimõte. tempel mittekristlike ja -islami usundite pühamu; algul usulisteks toiminguteks määratud maaala, hiljem kinnine jumalakoda.
TÖÖ: liikumist alustavad pallita mängijad (5 ja 6), kes liiguvad vastas-kolonni suunas. Sisu: 1. Paigal olles- saad palli vastu-liikuvalt mängijalt ja söödad vasakult tulevale mängijale. 2.Siis liigud vastaskolonni. Saad söödu paremalt ja annad otse! Seega 5 saab palli 2-lt ja annab edasi 8-le. Peale söötu 2 alustab liikumist vastaskolonni suunas. Saab söödu paremalt 8-lt ja söödab otse 3-le. Harjutus 30. Joonis34. Mõte: üks paar 1ja 2 liigub sinna sööduga platsi keskteljel ja teine paar 3ja 4 liigub äärelt tagasi. Kasutame erinevaid söödu viise. Harjutus 31. Joonis35. Korvi alt liigub mängija põrgatusega keskjoone risti- seal teeb pöörde taha. Siis liigub pikki keskjoont teise risti pöörde Nüüd tuleb tagasi korvile. Lõpetab viske. Harjutus 32. Joonis36. Kõigepealt vahetavad omavahel pikad söödud kaarsöödud. Siis liiguvad põrgatusega keskele ja vahetavad keskväljal põrkesöödud ning seejärel viivad põrgatusega palli korvi.
NB: eesti keeles seda pole täht b, d, g, z või z märgib
üksnes helitu foneemi /p/, /t/, /k/ (võõrsõnas /s/, /s/) lühidust!
Muud moodustusviisid rajanevad lisateguritel: afrikaadid ehk liithäälikud (
Fassaadid on kujundatud vene ampiirstiili vaimus, sissepääsu ja külgfassaadi rõhutavad korintose sambad, peafassaadil kolmnurkne frontoon. Sõjajärgsetel aastatel oli Tallinna Ohvitseride maja üks esinduslikemaid hooneid linnas. Hoone siseplaneering on sümmeetriline: keskteljel asub pidulik kunstmarmorist joonia sammastega aatriumvestibüül ja hiiglasliku Nõukogude Liidu merelaevastiku teemalise plafoonmaaliga 1100-le inimesele mõeldud saal. Kokku on majas 168 ruumi. Trepi- ja aatriumipiirete kujunduses on kasutatud volüümikaid balustreid, lagedel stukkdekoori, seintel ripuvad vene kunstnike mere- ja sõjateemaliste maalide koopiaid, kõrgetel postamentidel seisavad admiralide büstid;
Mitte kõik stukitööd ei pärine 18.sajandist, lihtsama dekooriga (kaunistusega) stukk dateerub aastasse 1805. Mõisa siseruumides on uksed, lambriid ja peatrepivõred rokokoopärased, järelikult J. Schultzi ehitusperioodist. Pargi osas pidi Sauest saama väike Versailles. Inglise ehk looduslikus pargistiilis mõisapark pidi looma vahelduvaid looduspilte, milles on koht muruväljakutel, vabalt rühmitatud puudel - põõsastel, paviljonidel, skulptuuridel. Siinsed aktsendid on ansambli keskteljel paiknevad skulptuurid - Herakles, kes tõi pimeduseriigist päevavalgele põrgukoer Kerberose, ning imekauni Leda ja luige skulptuur. Ajalugu 17. sajandil eraldati Saue mõis Sausti mõisast ja kandis Väike-Sausti (saksa k Klein-Sauß) nime, kust tuleneb ka koha eestikeelne nimi. Mõlemad mõisad kuulusid tollal von Scharenbergide aadliperekonnale. Saue mõisat hakati esinduslikult välja ehitama 1775. aastal, mil selle omandas Friedrich Hermann von Fersen
skeem s s Vahelagi F=1 F=1 Raudbetoonpostid H Põiksein Põiksein h Seetõttu, et projektis ainult üks postirida hoone keskteljel, põiksein töötab teise skeemi järgi Põikseina kõrguse ja laiuse suhte Hkogu/h = 30,8/16 = 1,925 puhul võime kasutada graafikut joonisel 1.23. Karkassita hoone puhul loeme põikseina ülemise serva paigutuse vabaks. Joonis 1.23 Suhtelise jäikuse S graafik põikseinale 1,5 H/h 4,0 Sc vaba ülemine serv, Ss takistatud pööre Graafikult saame Sc/Est = 0,028 Antud hoone plaanilahenduse juures on põikseinte seinte paksused erinevad, seega on nende
15 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 16 (Praust) 12 ehisfrontoonid. Fassaadi kaunistavad stiilsed kvaaderrustikaga dekoreeritud pilastrid, akendel on laiad krohvraamistused. Kuni viimase 2007. aasta tulekahjuni oli teataval määral säilinud ka barokset sisekujundust. Avar puittrepiga vestibüül paiknes keskteljel, selle kohal teisel korrusel oli aiafassaadile avanevate akendega saal. Anfilaadsed ruumid olid osalt keskkoridoriga jagatud. Esindusruumides võis leida geomeetrilise ornamentikaga stukklagesid. Leidus ohtralt meisterlikku tisleritööd, sh orvandimotiividega siseuksed, barokselt madal lambrii jne. Soklikorrus on võlvitud.17 Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, reeglina ümber ehitatult. Mõisal on kaunis tiigiga park. Mõisasüdamest kahe kilomeetri kaugusel
ka teisi. 7. Tondimäest ei saa mööda vaadata Tondimäge on peetud rahva seas Kolga kloostri asukohaks nii veendunult, et varasemad uurijad ja üllatavalt ka Norrman seda varianti väga tõepärasena võtavad. Kloostri asukohana on see ka muistisena arvel. Torkab silma Tondimäe korrapärane ovaal (vasakul) ja selle täpne orienteeritus peahoonega. See on pargi keskne element ja asub pargi keskteljel. Detail 1833. aasta kaardilt, pildistatud Norrmani töö pealt. Nüüd tuleb võrdluseks kõrvale võtta Ulriksdali puhkemõisa ja barokkaia pilt. Et koos esimese peahoonega (1642), või mõnevõrra hiljem, sai valmis ka barokkpark (nimetatud ka regulaarpargiks), seda näitab 1667. aasta inventuurinimekiri. Seal mainitakse suurt rohu- ja puuviljaaeda. Rohuaias olid kaks lehtlat, pügatud põõsastest labürindid, kolm kalatiiki ja elavatest lilledest istutatud päikesekell
Ehitusplatsil olevate ehitsite kaitse (m2, m, tk): Mahud rühmitatakse kaitsmisviisi järgi Joonistelt mõõdetakse ehitise kaitstav pind, pikkus või kogus; kaitstavat ehitist kirjeldatakse töökirjes Taimestiku kaitse, hooldamine ja eemaldamine (tk, m): Mahud rühmitatakse haljastamisviisi või taimede liigi järgi (nt puud, põõsad, hekid) Joonistelt mõõdetakse kaitstavate hooldatavate või eemaldatavate puude ja põõsaste kogus või heki pikkus keskteljel Tarbepuidu kogumine (m3 või tk): Tarbepuiduks loetakse ehitusalale jäävaid puid, mille läbimõõt rinna kõrgusel on vähemalt 75mm Kasvavate või langetatud ja virnastatud puude mahtu mõõdetakse metsatöömetoodikat järgides Kui puid on ehitusplatsil vähe arvestatakse neid arvu järgi (tk) Raadamisprahi sorteerimine, äravedu ja käitlemine (m3): Mahtu mõõdetakse m3 ja rühmitatakse tööliikide kaupa, arvestamise põhimõtteid kirjeldatakse töömahtude loetelus Kaevetööd
kesktelje ning aia ja maja omavahelise koosmänguga e dialoogiga, mida varem ei esinenud. Siin olid sümmeetria ja regulaarsus tipul: perspektiivtelg domineeris maastikus ja hoone ning aed olid ilmtingimata kokku kasvanud. Siin tuleb nähtavale üks barokkaedadele iseloomulikemaid jooni: aia ja hoone omavaheline sidumine stiililise ühtsusega ning sellega terviku moodustamine. Tervikut valitses juba baroki rütmi- ja ruumitunnetus. Ülal keskteljel asub kaskaadiderivi, keskel peahoone, millest allpool on kaldteed ja Frascoti väljakule suunduvad avenüüd. Parterid on järsu Koostanud: 56Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a nõlva tõttu terrassidel peahoone nõlva mõlemal pool, mitte selle ees. Renessanssaiale olulised elemendid - terrassid, bosketid, labürindid - hakkavad taanduma. Isola Bella aed
= 240 Nm, maksimaalne põikjõud Q = 1550 N ja ka maksimaalne paindemoment M = 345 Nm. Võib järeldada, et see on võllile ohtlik lõige ja selles lõikes tuleb leida võlli minimaalne läbimõõt. Kuna tegemist on väände ja põikpainde koosmõjuga, siis ristlõikes tekib kolme tüüpi pingeid: väände v, painde ja lõike l. Nende jaotus võlli põikpinnal on järgmine: maksimaalne paindepinge tekib punktides A ja A’, maksimaalne lõikepinge aga keskteljel x, kusjuures paindepinge y võrdub sel teljel nulliga. A v l x O R A’ Seega ümara detaili arvutusel võib lõikepingeid mitte arvestada. Võlli läbimõõdu leiame painde– ja väändepingete kaudu. Kolmandast tugevusteooriast saame ekv
Tallinnas kujuneb viimati kirjeldatud varasemate kahekorruseliste agulimajade edasise arengu tulemusena välja massiliselt ehitatud elamutüüp, mida nimetatakse Lenderi 22 elamuks (Joonis 1.10 vasakul, Joonis 1.11). Elamutüübi nimetus tuleneb neid maju palju projekteerinud ja hiljem Tallinna esimeseks eestlasest linnapeaks saades nende ehitamist soosinud insener Voldemar Lenderi järgi. Sellisel elamul on välisuks juba ka tänava pool hoone keskteljel ning seda rõhutab ukse peale selle kaitseks paigutatud dekoratiivne sepiskonsoolidel varikatus ja sageli ka selle kohal elamu katuseräästast esile tõusev kolmnurkfrontoon. Hoonet läbib keskel tänavaga risti asetsev koridor, mida kõige vanemates elamutes algselt kasutati ka korruse korteritele ühise köögina. Hiljem seesugune praktika seoses uute tuletõrjeeeskirjadega kadus, pliidid viidi korteritesse sisse ja tekkisid kööktoad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
