Vedrustuse dünaamika Amortisaatorid ja nende mõju sõiduki dünaamikale. Ülesanded : 1. Võnkumiste summutamine maksimaalse sidestuse saavutamiseks. Eesmärgiks on tagada võimalikult ühtlane rehvi ja teepinna vaheline vertikaaljõud 2. Võnkumise summutamine sõidumugavuse saavutamiseks 3. Juhitavuse tagamine Amortisaatori jäikust iseloomustab sumbuvus tegur C, mida mõõdetakse jõuühikutes kiirusühiku kohta N/(m/s) Kriitiline sumbuvustegur iseloomustab sellist sumbuvust mille puhul võnkumine summutatakse ühe perioodi jookus VALEM: Ccrit =2ruutjuur/ Km Sumbumise suhtarv väljendab sumbuvusteguri ja kriitilise sumbuvuste suhet. Tüübid Konstruktsiooni järgi jagatakse amortisaatoreid: Õliamurtisaatorid Gaasiamortisaatorid(Parem), võib kasutada nii Lämmastikku(hoiab rõhku paremini) kui ka õhku.
Valguskaabel Valguskaablid ehk fiiberoptilised kaablit arendati välja põhiliselt mandritevahelise side tagamiseks, kuid tänapäeval on nad kasutuses ka väga paljues muudes valdkondades. Selle kaabli suurteks eelisteks on: 1) Väga suur läbilaskevõime ( kaablis palju kiude, teoreetiliselt läbilaskevõime ühes kius kuni 25 THz, praktiliselt kasutatakse praegu enamasti 10-40 GHz). 2) Väike signaali sumbuvus. Kui võrrelda vaskkaablit ja valguskaablit, siis fiiberoptilise kaabli plussid vaskkaabli ees on: 1) Suurem ribalaius 2) Suurem häirekindlus 3) Väiksem kaal ja diameeter 4) Sobib hästi info edastamiseks just digitaalsel kujul, mitte analoogkujul. Siiski on valguskaablil ka üks miinus, võrreldes vaskkaabliga. Nimelt on valguskaabli installeerimine ja hooldamine tunduvalt kallim, kui vaskkaablil.
* GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890915MHz jagad 3ks + iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935960MHz. (915890) 4x0,2(iga operaatori vahele)=24,2MHz. 24.2/0,2/5=[24] kanalit igayhele ehk 4,8MHz alla ja sama palju yleslyli * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, mis teeb ca 560 korda ehk v6imsus telefoni sisendis 10W/560=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%). distanst 11km, sumbuvus 55dB=316228korda V:6,32uW * GSM võrgus kasutatakse erinevaid kanali mõisteid
GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit
ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz, tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali (siinuseline) amplituud on 44.5V. (+- 10%) c = B * log2(1 + S/N)
50 võimsus (dBm) -20 -30 S21 port 2 -40 -50 -60 sagedus (MHz) Mõõdetud karakteristikute järgi sobib saatesageduseks 460- 474 Mz, kus sumbuvus jääb üle -2 dBm ja vastuvõtusageduseks 482- 486 Mhz, kus sumbuvus jääb üle -3,26 dBm Kokkuvõte: Antud töös õppisime tundma duplekfiltsri tööpõhimõtet ja kasutusalasid. Mõõtsime ühe filtri amplituudsageduskarakteristikud kahest pordist ning leidsime nende põhjal antud filtrile sobivad saate- ning vastuvõtusagedused.
GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10
1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2
Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 2 Voltmeeter B7-40/4 1 Voltmeeter B7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V Generaatori sumbuvus 10 dB. U1 = 3.00 V U2 = 3.007 V Arvutan voltmeetrite vearajad ±U1 ja ±U2 a=1,5; b= 0,2 Xpiirkond = 20V a=0,6; b= 0,1 Xpiirkond = 20V Mõõtetulemused on: U1 = (3.00 U2 = (3.007 V Tulemused langevad kokku mõõtetäpsuse piiridega b) Nelinurksignaal Sagedus 2 kHz, pinge 3 V. Generaatori sumbuvus 10 dB. U1=4,16 V - Um
Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 Voltmeeter V7-40/4 Voltmeeter V7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V Generaatori sumbuvus 10 dB. U1 = 3.008 V(V7-40/4) U2 = 3.00 V(V7-37) Arvutan voltmeetrite vearajad ±U1 ja ±U2 I I # / I-I . FG I ¡ I I I % # / - . F / %
486 -76,71 -13,43 -76,54 -13,26 488 -65,51 -13,54 -65,34 -13,37 490 -62,82 -13,56 -62,65 -13,39 8. Arvutatud tulemuste põhjal joonestasime ülekandekarakteristikute graafikud: 4 9. Graafiku pealt on hästi näha dupleksfiltri saate ja vastuvõtusagedused ja sumbuvused neil. Täpsemalt: S21 (port 1) saatesagedus on 430 MHz ja sumbuvus on -2,39 dBm ja S21 (port 2) vastuvõtusagedus on 416 MHz ja sumbuvus -1,09 dBm. Kokkuvõte: Antud töös õppisime tundma duplekfiltri tööpõhimõtet ja kasutusalasid.Mõõtsime ühe filtri amplituudsageduskarakteristikud kahest pordist ning leidsime nende põhjal antud filtrile sobivad saate- ning vastuvõtusagedused. 5
V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10
Tuleb ette, et haritumad vasevargad varastavad eksikombel valguskaablit. Seda ei õnnestu neil metallikokkuostjatele müüa. Alguses võeti kasutusele kiudvõrkudes (LAN) ning hiljem hakkasid telefonifirmad neid kasutama magistraalliinidega. FIIBEROPTIKA ....ehk klaaskiudoptika on tehnoloogia, kus valguse ja moduleeritud informatsiooni edasikandjaks on peen klaaskiud, mis on erinevalt tahvelklaasist hästi painutatav. Klaaskiudkaabli sumbuvus on imeväike ja seetõttu kasutatakse neid infotehnoloogias küllalt sageli. Fiiberoptilised on näitkes merekaablid, mis ühendavad Eesti interneti muu maailmaga. Fiiberoptikat kasutatakse ka mitmsesugustes meditsiinilistes ja tööstuslikes vaatlusseadmetes. Fiiberoptika õige kasutamine pakub palju eeliseid võrreldes tavapäraste lahendustega ning annab kujundajaile võimaluse luua põnevaid efekte, mis on tavapäraste vahenditega võimatud. VALGUSKAABEL (fiber optic cable)
1)Videovoo diskreetimissagedus on 6 MHz. Kvantimisnivoosid vastavalt SD standardile. Leida 4:1:1 videovoo bitikiirus. Video fd= 6 MHz kvantimisnivoosid 256 => m=8 6*8=48Mbps 4:1:1 => 48Mbps 2) Sidesatelliit on kaugusel 40000 km. Signaali sumbuvus on 0,002 dB/km. Leida satelliidi võimendi minimaalne võimendustegur, kui maapealse saatja võimsus on 1 W ja maapealse vastuvõtja tundlikkus 100 pW. Signaal läbib 40000*2=80000 km Sumbuvus=80000*0,002=160 dB Prx = Ptx + Gtx – Lfs => Gtx = Ptx – Prx - Lfs Minimaalne signaali tugevus [P(dBm) = 10log10(P(mw)/1mW)]: 100 pW = 0.0000001 mW = -70 dBm (Prx) Konverdime saatja väärtuse sobivaks [P(dBm) = 10log10(1000*P(w)/1W)] 1 W = 30 dBm Gtx = 30 – (-70) – 160 = -60 dBi 3) ADSL kasutab üleslülis 8 DMT alamkanalit, mille signaal-müra suhe on 30 dB. Milline on maksimaalne üleslüli bitikiirus? (+-10%) 30=10*log10(S/N) => S/N=1000 C=4,3125*log2(1000+1) => 42983 bit/s
Lühendid I Sissejuhatus 1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2
aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Siinuselise signaali mõõtmine ja jälgimine Siinuseline signaal sagedusega 1000 Hz, sumbuvus 10 dB, tundlikkus 0,5 V/div. Signaali sagedus on = 1000 Signaali amplituud on = 10,13 ÷ 2 = 5,065 Signaali max. Tõusukiirus on ÷ = 0,75 ÷ 0,00002 = 37500 Signaali max. Tõusukiirus arvutuslikult on 2 = 2 1000 5,065 = 31824,33 Markeritega mõõtmisel saadud signaali maksimaalne tõusukiirus erineb arvutuslikult leitud tõusukiirusest markeritega mõõtmise ebatäpsuse tõttu. Impulss-signaalide jälgimine 6 Nelinurksignaal sagedusega 10 Hz
Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz, sumbuvus 10 dB Mõõdetud signaali sagedus: f = 990,10 Hz Signaali apmlituud: = 4,195 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Signaali efektiivväärtus ? = 2,96 V Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: % %% ÈJ % % Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist: Y % % ÈJ langeb ligikaudu kokku mõõdetud kiirusega! 3
Dielektriku paksuseks võtsime 0.5mm, läbitavuseks 3.02, metallisatsiooni paksuseks 0.017mm. Sisestasime ka muutujate ja sageduse ploki, kus määrasime minimaalsageduseks 3,8GHz, maksimaalsageduseks 7,2GHz ja sammuks 10MHz. Simuleerisime filtri amplituudsageduskarakteristiku etteantud kesksageduse ümber. Nüüd hakkasime optimeerima. Oli vaja, et läbipääsuriba laius -3 dB nivool oleks 200 MHz ning sumbuvus tõkkealas oleks vähem kui -30 dB ja pääsuala sobitus vähem kui -20 dB. Lisasime optimeerimise ploki ja sisestasime oma eesmärgid. Joonis 3. Optimeerimise plokk. Kuna programmi tudengiversioon lubas korraga optimeerida 4 parameetrit, siis pidime muutujate ploki erinevaid väärtusi muutma ning kordama optimeerimist. Joonis 4. Muutujate plokk.
Question3 Hinded: 1 Kas sisestatud pidevaja olekumudel on stabiilne? Vali üks vastus. On stabiilne Ei ole stabiilne Question4 Hinded: 1 Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused, kui u(t)=0? Selgita, kuidas need väärtused leidsid! Vastus: Question5 Hinded: 1 Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda! Vastus: Question6 Hinded: 1 Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)= K*X(t))? A,B,C,D on pidevaja olekumudeli maatriksid. sys on pidevaja olekumudeli esitus LTI struktuurse muutujana. P soovitud suletud süsteemi omaväärtuste paigutus. Vali üks või enam vastust. K=place(A,C,P)
järeldada, et programm kasutab arvutamisel sama ideoloogiat Pin (arvut) -60 dBm -50,5 dBm -40,5 dBm -37,7 dBm Pout(arvut) -50,5 dBm -40,5 dBm -37,7 dBm -16,2 dBm 2. Programmi poolt arvutatud andmete järgi võib järeldada, et esimene võimendusaste mõjutab kõige rohkem võimendi terviklikku mürategurit ehk siis esimese võimendusastme väljundis oleva pinge sumbuvus on võrreldes teistega maksimaalne. 3. Koguvõimendustegur arvutatult: n G süs = Gi = 9,5 + 10 + 2,8 + 21,5 = 43,8dB i =1 Programmi poolt leitud tulemus on sama. 4. Võimendi mürategur arvutatult: n F -1 0,38 2,89 2,162 Fsüs = F1 + i i -1
mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid: Multimeeter 1 B7-37, multimeeter 2 B7-40/4, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töö käik Vahelduvpinge mõõtmine Skeem: V1 multimeeter B7-40 V2 multimeeter B7-37 G - generaator G3-112 Siinuseline signaal f = 2 kHz, U=3V, sumbuvus 10dB U1 = 3,00 V; U2 = 3,016 V 20 U 1 = ± 0,6 + 0,1 - 1 %; U 1 = ±0,039V ; U1 20 U 2 = ±1,5 + 0,2 - 1 %; U 2 = ±0,095V ; U 2 U1 = 3,00 0,039 V U2 = 3,016 0,095 V Mõõtetäpsuse piires langevad tulemused kokku. Nelinurksignaal f = 2 kHz, amplituud Um võrdne, keskväärtus: 0 V1 mõõdab signaali efektiivväärtust V2 mõõdab signaali mooduli keskväärtust U1 = 4,13 V
-- Multimeeter B7-37 -- Multimeeter B7-40/4 -- Generaator G3-112 -- Ostsillograaf C1-83 -- Fasomeeter F2-34 -- Ühenduskaablid ja klemmliist Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: F = 2 KHz, U = 3 V, UP = 20 V, Generaatori sumbuvus 10dB U1 = 3,040 V (B7 40/4) U2 = 3,00V (B7 37) U U 20 3,040 U1 = ± 1+ 0,1 P - 1 1 = 1 + 0,1 - 1 = ±0,04736V U1 100 3,040 100 U U 20 3,00
Küsimuse tekst Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused, kui u(t)=0? Selgita, kuidas need väärtused leidsid! Kui maatriks K =[0 0], siis u(t)=0 ning graafikus näeme, et siirded lähevad miinus lõpmatusse, süsteem ei ole stabiilne Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 5 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda mõlemat! ksii = 0.9 , mis määrab siirde võnkuvuse ts =5, mis on antud esimeses küsimuses wn=5/(ksii*ts), sellega wn =1.1111, mis on maksimaalselt 1-le lähedane Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
avaldub . Võrdsustades need 2 avaldist ja asendades 0 keskväärtuse ümber deviatsiooniga Kui laine läbib materiali, siis mõjub talle sumbuvus e -z ning kujul: 0 120 , saab ruutkeskmiseks elektrivälja tugevuseks faasinihet e - jz .
Mitmemeediumi kiududel on suuremad tuumad (diameetriga umbes 62,5 mikronit) ja nad edastavad valgusdioodidestinfrapuna valgust pikkusega 850 1300 nanomeetrit. Üksikmeediumi ja mitmemeediumi kiude omavahel ühendada ei saa. Mõningaid optilisi kiude tehakse ka plastmassist. Sellistel kiududel on suurem tuum (1mm läbimõõduga) ja nad edastavat valgusdioodidest nähtavat punast valgust (lainepikkusega 650 nanomeetrit). Plastikkiust valguskaablil on suurem signaali sumbuvus kui klaaskiust kaablil. Plastikkiuga valguskaabel loodi kasutuseks autotööstuses. Tema põhiliseks eeliseks on soodsam hind ja parem vastupidavus. Ühe soonega kaabli ülekande kiirus on ligi 50 korda suurem kui mitmekiulisel valguskaablil. Ühe soonega kaabli eelis on, et väikses südamikus ja üheainsas valguskius on kõrvaldatud dispersioon, mis tuleneb valgussignaalide kattumisest ja laseri signaali sumbumisest, see tagab suurima ülekande kiiruse teistest kiudkaablitest
Adekvaatsus on olemas, kuna süsteem vastab tingimustele(süsteemi nõuetele) Kommenteeritud käsud: td = 0.1 % diskreetimise sammu valik, valime esialgu suvaliselt [Ad,Bd]=c2d(A,B,td) % diskreetaja mudeli arvutus [Ad,Gd]=c2d(A,G,td) % diskreetaja mudeli arvutus Z = exp(P*td) %teisendab pidevad poolused diskreetsesse Z-tasapinda Kd=place(Ad,Bd,Z) % regulaatori maatriksi arvutus C=eye(2) %ühikmaatriks ksii = 0.7, wn = 2.8, % valitav sumbuvus ja omavõnkesagedus nim=[1 2*ksii*wn wn*wn]; % prototüüp ÜKF nimetaja L= roots% soovitud suletud süsteemi pooluste(omaväärtuste) paigutus P = -1.89 ± 1.93i K=place(A,B,P) % regulaatori maatriksi arvutus Pidevaja sünteesi kohta katse andmed tabelis read 1 ja 3, ning diskreetaja 2 ja 4 Juhtimispõhimõtteskeem: Simulatsioonskeemid: 10 Juhttoime U 0 -10
Diskreetimisamm on valitud nii, et saaks kasutada pideva aja mudeliga sarnaseid parameetreid nii, et olulised näitajad (reageerimisaeg) ei muutuks. [Ad Bd]=c2d(A,B,td) - diskreetajamudeli arvutus [Ad Gd]=c2d(A,G,td), kus c2d konverteerib pidevajast diskreetseks Z=exp(P*td) - teisendab pidevad poolused diskreetseks Kd=place(Ad, Bd,Z) - regulaatori maatriksi arvutus [Ad Bhd]=c2d(A,Bh,td), kus Bh=[B G] 4. Regulaatori süntees pidevajas ksii=0.8 - sumbuvus wn=2 - omavõnke sagedus P=roots([1 2*ksii*wn wn*wn]) - omaväärtuste paigutus K=place(A, B, P) - regulaatori maatriksi arvutus Omavõnkesagedus wn ja ksii on valitud nii, et reageerimisaeg Treg oleks võimalikult väike ja ei tekiks ülereguleerimist ega juhtpinge lubatud piiride ületamist. 5. Regulaatori süntees diskreetajas td=0.1 - diskreetimissamm [Ad,Bd]=c2d(A,B,td) - diskreetajamudeli arvutus
RIHMÜLEKANDE EELISED JA PUUDUSED Eelised: · Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · Sujuv ja müratu töötamine · Lihtne ehitus ja kasutamine · Võime taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi · Puudub määrimisvajadus · Võime läbilibisemisega kaitsta end ülekoormuse eest · Võimalus käitada mitmeid, seejuures mitteparaleelseid võlle · Rihmade elastsusest tingitud dünaamiline koormuse sumbuvus Puudused: · Suhteliselt suured mõõtmed · Rihma väike tööiga · Rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv · Rihma pingusest tingitud suured koormused võllidele ja laagritele · Tundlikkus töökeskkonna suhtes (niiskus, temperatuur, õli jm.) · Staatilise elektri tekke võimalus ja sellega seotud ohud Rihma väike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kujundada võllide igasuguse asetuse juures.
Logaritmilise dekremendi pöördväärtus näitab, kui palju täisvõnkeid Ne teeb süsteem jooksul: Võnkeringi eneriakadusid iseloomustatakse hüveteguriga Q: Kus W(t)=W on hetkel t kontuuris salvestatud energia, W(t)-W(t+T)=W aga „energiakadu“ ühe võnkeperioodi jooksul. Kuna hetkel t on kontuuris salvestatud energia võrdeline pingeamplituudi ruuduga kondensaatoril siis võime kirjutada: Arvestades võrdust (9) saame: Juhul kui 2<<1 (nõrk sumbuvus), lihtsustub ülaltoodud valem järgnevaks: Arvestades võrdust (12), saame: Q = π ⋅ Ne Kus Ne on aja jooksul sooritatud võnkumiste arv. Näeme, et hüvetegur on seda suurem, mida rohkem võnkeid jõuab süsteem teha, enne kui amplituud kahaneb e korda. Tutvusime kolme sumbuvaid võnkumisi iseloomustava karakteristikuga. Need on sumbuvustegur β , sumbuvuse logaritmiline dekrement Λ ja hüvetegur Q , mis on kõik omavahel seotud
muutumist kõige tugevamini (tsüklite pikkused võivad erineda, kestes 9 aastast kuni 12 aastani). Tsükkel algab üksikute päikeselaikkude ja radiatsioonipursete arvu ning esinemistiheduse pideva suurenemisega, millega kaasneb ka päikesekiirguse intensiivsuse pidev kasv. Selle tagajärjel hakkab järjest suurenema E, F1 ja F2 kihtide ioniseerumise tihedus, mis saavutab maksimumi umbes tsükli keskpaigaks. Kriitilised sagedused muutuvad tunduvalt kõrgemaks ja raadiolainete sumbuvus ionosfäärist tagasipeegeldumisel väiksemaks. Kauglevi lühilainel, eriti selle kõrgematel sagedustel, paraneb kardinaalselt (sealhulgas ka 27 MHz-il). Peale intensiivsuse maksimumi saavutamist, ligikaudu 5,5 aasta pärast, hakkab päikese aktiivsus uuesti vähenema, jõudes 11 aastase tsükli lõpuks taas miinimumi. (Ibid., 11.05.2012) Ruumilaine peegeldumine ja kauglevi Kui ruumilaine ionosfäärist peegeldub, siis suundub ta Maale tagasi. Maapinnale jõudmise koht
Lihtsaima kiudoptilise infoedastus-süsteemi saame, kui valguslainejuhi ühte otsa ühendame saatja ja teise vastuvõtja (joonis 4.30). Joon. 4.30. Kiudoptiline sideliin [2]. Spetsiaalsest valgusjuhist kiudu siseneb saatjapoolses otsas valguskiir, mis langedes suure nurga all kiu seinale, peegeldub täielikult ja pärast mitmekordseid peegeldumisi väljub kiu vastuvõtjapoolsest otsast mõnevõrra väiksema intensiivsusega. Valguse neeldumist valgusjuhis iseloomustab sumbuvus: l = 10 log (P1 / P2), dB kus P1 on sisendvõimsus ja P2 väljundvõimsus. Sumbuvuse skaala seos sisend- ja väljundvõimsuse suhtega on toodud joonisel 4.32. Joonis 4.32. Sumbuvuste skaala [2]. Tabel 4.4. Erinevate materjalide sumbuvus [2]. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 36 (43)
RT-ruumala. see on nii kinnitatud,et ta saab võnkuda ning 30.Tahke keha joon ja ruumpaisumine: kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. l=lt-l0 T=2I0/mgl ; T=2lt/g ,lt taandatud õlg. 17.Võnkumiste sumbumine:Sumbuvaid võnkumisi kirjeldab siinusfunktsioon kuid selle amblituud väheneb ajas eksponentsiaalselt.x=Asinst; s=02-2; (1+t)-joonpaisumis binoom. =r/2m ;=lnA(t)/A(t+T)= T ; -sumbuvus tegur,r- V=Vt-Vo Keskonna takistustegur.Võnkleamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse logaritmiline dekrement( ),mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte naturaallogaitmiga.
D 30…45% elanikest hindab akustilisi tingimusi 50 - headeks, väga headeks, 25…50% halbadeks 5 Akustiline toimivus Õhumüraisolatsiooni nõudeid täidab massiivne tarind kerge ja piisavalt tihe kihiline tarind; Mõjutavad massiivsus jäikus sisemine sumbuvus kinnitus sein, kui tervik: liitumised teiste tarinditega, tihedus 6 3 Akustiline toimivus Prao mõju seina helipidavusele Prao Seina helipidavus, kui laius, prao helipidavus on: mm 0dB 10dB 20dB 500 10 20 30 50 20 30 40 5 30 40 50
2. Missugused olekumudeli maatriksid tuleb veel lisada, et kõik siseolekud oleksid eraldi väljundites tagasiside jaoks kättesaadavad? 3. Kas sisestatud pidevaja olekumudel on ilma tagasisideta stabiilne? 4. Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused, kui olekumudeli sisend u(t)=0? Selgita, kuidas need väärtused leidsid ja missuguse järelduse saab nendest teha! 5. Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda mõlemat! 6. Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)=-K*X(t))? 7. Selgita, mis näitajate järgi järeldad katseliselt, et süsteem vastab nõutud tingimustele! (Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!) 8. Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust
3 3. Täisnurkse lainejuhi põhiparameetrid. Kriitiline lainepikkus ja ristlaine arv... Lainejuhid_ee.pdf 4. Elektrilised lained täisnurkses lainejuhis. Põhilaine. LAINEJUHID lk 95 Pilt/Meigas 5. Magnetilised lained täisnurkses lainejuhis. Põhilaine. 9. Vaskjuhtmete põhiparameetrid. 10. Koaksiaalkaabli põhiparameetrid. 11. Ribaliini põhiparameetrid. 12. Sumbuvus lainejuhtides. 1. ANTENNIDE ÜLDKÜSIMUSED 1. Antennide kasutamise otstarve. 3. Antennide parameetrid (kasutegur, suunategur, võimendus, efektiivne pindala, suunadiagramm, sisendtakistus, sagedusriba Laius, kiire efektiivsus, polarisatsioon) Antennid_suurkonspekt.pdf 3. Antenni suunadiagrammi laius 0 ja 3 dB nivool. 4. Elektromagnetvälja tsoonid. Antennid_suurkonspekt.pdf lk 10, ptk 3 5. Antennide tüübid. 5. Friisi valem. Antennid_suurkonspekt.pdf lk 74, ptk 20 7
iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni; mõõdetakse detsibellides (dB). Järelkõlakestus T - aeg, mille jooksul helirõhutase langeb 60 dB heliallika väljalülitamisel; hinnatakse sekundites (s). 56. Seina ja vahelae heliisolatsiooninõuete täitmine. Seina õhumüra isolatsiooni nõudeid täidab _ massiivne tarind; _ kerge ja kihiline tarind. · Mõjutavad: _ massiivsus; _ jäikus; _ sisemine sumbuvus; _ kinnitus, liitumised külgnevate tarinditega; _ tarindi ohupidavus Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga peab vahendama nii löögimüra kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise. 57. Akustilise kvaliteedi tagamisel arvestatavad materjalide omadused. Ehitusmaterjalid saab akustika seisukohalt liigitada: · heli isoleerivateks kõvad, peegeldavad heli; · heli neelavateks (absorbeerivateks) poorsed; ei oma märkimisväärseid heli isoleerivaid omadusi
(reaalses elus 185, ümardati 2ni). Kasutati peenemat koakskaablit. Vampiirliidese asemel võeti kasutusele T-pistik. Mugavamad ühendused. Arvuti tuli otse külge ühendada, juhet vahel ei tohtinud olla. Otstes terminaatorid. Umbes 30 arvutit ühes võrgus. Sumbuvust suurendab info sagedus ja pikkus. Mida kiiremini signaal muutub, seda rohkem ta sumbub. Mida jämedam on kaabel, seda väiksem on sumbuvus. SIINI TOPOLOOGIA 10BASE-T – Twisted pair. Keerdpaari standardiga Ethernet. TÄHTVÕRK Probleem: siini topoloogias oli katkestuse viga raske leida, peab kõik arvutid läbi käima. Kui kasutada tähtvõrku, siis on kohe teada, kus viga oli. 15 100BASE-TX – x näitab, et tegu on teise versiooniga. 1000BASE-T 17
multimodaalne fiiber, graded index fiiber. Fiiberoptilise kaabli eelised ja puudused, dispersioon fiiberoptilises kaablis. fiiberoptiline kaabel - valgus liigub murdudes läbi kaabli, väga väga kiire ühendus, kuid kallis kaabel. Annabki infot edasi on-off valgusega (1-0). Suures kaablis võib tulla ette moonutusi (dispersioon), sest kiirel on mitu teed. Mitu erineva värviga kiirt saab ka korraga läbi minna - kiirus ja mahutavus on suured, sumbuvus väike. Ei talu tolmu, võib olla ohtlik paigaldada. Graded index - murdumisnäitaja muutub sujuvalt ja tekitab vähem moonutust modaalne dispersioon - signaali kuju muutub madalamaks, laiemaks. Kui on graded index v single mode, siis on kiirel vähem moonutust. Raadiolevi - peegeldused, hajumine ja dispersioon, mitmekiireline levi, feeding, sümbolite vaheline interferents raadiokanalis. DRM - Digital Radio Mondiale ja 802.11 WiFi. Antenn ja selle võimendus dBi, EIRP.
isoleerituse. 3. Kuna aktiivkomponendid võimaldavad signaali võimendamist, siis aktiivfiltrid võimendavad signaali. 19. Milleks kasutatakse impulsstoiteseadmete sisendites filtreid. Mis filtritega on tegemist? Impulsstoiteseadmete sisendis ja väljundis kasutatakse LC filtreid. 20. Mida tähendab filtri järk? Filtri järk väljendab sumbuvust filtri tõkkealas. Mida suurem järk seda suurem sumbuvus. Joonisel tähedab seda et seda kiiremini pääsualast läheb üle keelualale. 21. Võnkering ja selle resonantsisagedus. Võnkering on kondensaatorist ja induktiivpoolist koosnev elektriahel. 22. Passiivelementide ja aktiivelementide olemus. Elektroonikas on passiivelementideks seadised, mis ei vaja toimimiseks lisatoiteallikat. Passiivelemendid võivad olla volt-amper karakteristiku järgi lineaarsed või mittelineaarsed.
Andmed liiguvad maandatud. Kõike seda katab veel välimine kattekiht. jäävad transpordi veakindluse, virtuaalsete võrkude loomise, ühest arvutist teise läbi rakendus-, transpordi- ja võrgukihi ja Kasutatakse kaabelTV’s, kohtvõrkudes. 3 fiiberoptika: eeliseks haldamise ja katkestamise ning andmevoo juhtimise uuesti transpordi- ja rakenduskihi. Võrguprotokoll e protokoll on väga suur läbilaskevõime ja väike signaali sumbuvus. probleemid. on kokkulepitud vorming andmevahetuseks kahe seadme Koosneb mitmest fiiberoptilisest kiust, mis omakorda koosneb 21. Töökindel andmeedastus.Süsteem peab olema võimeline vahel. Protokollid moodustavad tarkvaraliselt realiseeritud kolmest kihist – sisemises kvartskius e südamikus liigub töötama ka juhul, kui osa pakette laheb kaduma või andmete kihilise protokollistiku, mis tagab võrgufunktsioonide täitmise
Impulss jõuab liini lõppu ajavahemiku t1 möödumisel ja neeldub koormustakistuses tagasi peeegeldumata. See on liini normaalne tööreziim. 4) liini, millega on ühendatud RK , mis ei võrdu lainetakistusega Peegeldunud laine on väiksema amplituudiga, kui langev laine, sest osa energiast neeldub koormuses. Aja 2tl möödumisel on liini algusesse tagasi peegeldunud impulss, mille amplituud on väiksem, kui liini saadetud impulsil. *Reaalsetes liinides on alati mingi sumbuvus ja seepärast on ka peegeldunud impulss mõnevõrra väiksema amplituudiga. 5) liini, mille koormuseks on lainetakistusest suurem takistus Tagasipeegeldunud impulss on sama polaarsusega, kuid väiksema amplituudiga. 6) liini, mille koormuseks on lainetakistusest väiksem takistus Tagasipeegeldunud impulss on väiksema amplituudiga ja vastaspolaarsusega Viitliinid On vajalikud signaalide hilistamiseks. 1. KASUTATAKSE: 1. konstantse viivitusega viitliine 2
Mbit/s (teise polvkonna seadmetel 2 Mbit/s). handoff. Sagedushupitamise · W-CDMA on üldiselt võttes kombineeritud kasutamine lubab tootada ka piirkondades, kus CDMA ,FTMA ja esineb tugevaid · TDMA. raadiohaireid. Saab kasutada ka krupteeritud andmevahetust Sumbuvus ja võimendus W-CDMA (Wideband - Code-Division Multiple Arvutuskaik: Access) 20log U sisend / U väljund //pinged U = 20 (x/20) lairiba-CDMA CDMA susteemi lairibaversioon. [V] (x=dB) W-CDMA on uks UMTS 20log I sisend / I väljund //voolud I = 20 (x/20)[A]
= (1 - )100 3 aeg mille vältel protsess praktiliselt lõppeb; sumbuvus 1 Integraal kriteeriumid Kvaliteedi määramiseks suurema osatähtsuse omavad ja t r . Neid mõlemaid näitajaid saab arvestada korraga kui võtame integraali reg. protsessist. See integraal annab pindala, mis on selle kõvera all. tr1 t r1 S =I = )t )dt S = I = (t )dt
Väikeste lahkuhäälestuste puhul: 2 2f 2f 1 S e 1 1 Q , kus Q f0 d f0 d wo = resonantsi nurksagedus w – lahkuhäälestuse nurksagedus d - sumbuvus Selektiivsuse mõõtmine peegelkanali suhtes Mitme sagedusala puhul alustame mõõtmisi kõrgemast sagedusest, sest seal on oodatav tulemus kõige halvem. Mõõdetaval sagedusel antakse aseantenni kaudu Pinge US , nii et VV väljundis tekib pinge UV sellise suurusega, mis vastab 0,1PVn. Häälestame generaatori VV peegelsagedusele fp. Väljundis pinge langes peaaegu nulli. Suurendame SG-st antavat pinget seni, kuni VV väljundis tekib sama pinge
= (1 - )100 3 aeg mille vältel protsess praktiliselt lõppeb; % sumbuvus 1 Integraal kriteeriumid Kvaliteedi määramiseks suurema osatähtsuse omavad ja t r . Neid mõlemaid näitajaid saab arvestada korraga kui võtame integraali reg. protsessist. See integraal annab pindala, mis on selle kõvera all. tr1 t r1
B kategooria 70...85% hindab tingimusi headeks, 58 dB indeks korterite vahel, korteris 43. C kategooria 50% hindab tingimusi headeks, 55 dB indeks korterite vahel, korteris (määramata) D kategooria 33% hindab tingimusi headeks, 50 dB indeks korterite vahel, korteris (määramata) Õhumüra nõudeid täidab, kas massiivne tarind või kerge ja piisavalt tihe (õhupidav) kihiline tarind. Mõjutavad tegurid (õhumüraisolatsioon) massiivsus jäikus sisemine sumbuvus kinnitus 55 sein, kui tervik: liitumised teiste tarinditega. Prao mõju helipidavusele: mida suurem pragu seda vähem ta heli läbimist takistab. 500mm pragu ei oma helipidavust. Praol olemas oma helipidavus siis näitajad veidi paranevad, kuid helipidavust ei anna võrrelda terve seinaga. Massiivne tarind: Toimib massiseaduse alusel R = 20 lg( mf ) - 49
(maandatud), magnetroni katood ja koguva kondensaatori parempoolne plaat. Magnetroni katoodile antakse täisnurkne negatiivne impulss amplituudiga 15 kV ja magnetron genereerib ülikõrgsagedusliku impulsi kandevsagedusega 9.2...9,4 GHz. Sondeeriva impulsi pikkust lülitatakse ümber eelmodulaatoris. Väikestel kaugusskaaladel on sondeeriva impulsi pikkus 0.07 μs, suurtel 0,7 μs. Lühike sondeeriv impulss tagab suure eraldamisvõime, pika impulsi sumbuvus aga on suurtel kaugusskaaladel väiksem. Türistoril lahendajaga ja koguva liiniga modulaator Türistor juhitav pooljuht diood, mis koosneb neljast räni kihist struktuuriga p-n-p-n. Kui baasi vool puudub, on türistor suletud, sest tema takistus on suur. Kui baasile anda väikese pingega impulss hakkavad keskmistes kihtides p-n laviinitaoliselt suurenema laengukandjate arv ja türistor avaneb. Türistor on vanemates radarites kasutatud elektronlambi analoog.
Kontrollime süsteemi juhitavust. Juhitavuse kontroll: 1 1 Qc = [B AB ] = rank (Qc ) = 2 0 2 Süsteem on juhitav. Süsteemi käitumist määravad tema poolused ehk karakteristliku polünoomi juured. Suletud süsteem on teist järku. Selle süsteemi soovitav karakteristlik polünoom on ( s ) = s 2 + 2 n s + n2 , kus (0 < < 1) on sumbuvus ja n on omavõnke(resonants-)sa- gedus. 54 Siis poolused 1 , 2 = - n ± 2 n2 - n2 Selleks et süsteem oleks stabiilne, peab pooluste reaalne osa olema negatiivne ehk n > 0. Kuna 0 < < 1, siis n > 0. 4,6 Siirdeprotsessi aeg t s . Kui n = 2, siis t s 2,3 sec < 3 sec . n Võime valida = 0,5 ja n = 4. Siis soovitav suletud süsteemi karakteristlik polünoom
käigus esinevad pinge muutused. Vahelduvkomponendi summutamise seisukohalt tuleks vaadelda eraldi filtri aseskeeme vahelduv- ja alaliskomponendile (joon.3.12a ja b). Selleks ,et vahelduvkomponent oleks väljundis võimalikult väike, peab filtri takistus olema kondensaatori mahtuvustakistusest võimalikult suurem, et temal tekkiv vahelduvpingelang oleks võimalikult suur, ehk teisiti öeldes , kondensaator peaks võimalikult lühistama vahelduvkomponendi. Alaliskomponendile peaks aga sumbuvus olema võimalikult väike. Alalisvoolu aseskeemilt puudub kondensaator , sest ta ei lase teatavasti alalisvoolu läbi. Filtri takistus peaks aga olema tarbija takistusega võrreldes võimalikult väike. Seda nõuet aga ei saa täita ,sest siis ei toimuks vahelduvkomponendi sumbumist ja me peame leppima alati ka alaliskomponendi kaoga RC filtris. Tingituna RC filtri esinevast pingelangust on taolise filtri kasutegur madal ja teda
Kahesuunaline infoedastus, kasutatakse enamasti 10 Mbps Etherneti puhul. Kahte tüüpi: baseband coaxial cable ja broadband coaxial cable. Baseband – kasutatakse LAN’ide jaoks, ühe kanaliga. Broadband – mitme kanaliga, mitu lõppsüsteemi võivad olla otse kaabli külge ühendatud, kasutatakse televisioonisüsteemides. * Fiiberoptiline kaabel – klaasfiiber, mis kannab valgusimpulsse. Võimaldab suurt kiirust (sadu gigabitte sekundis), immuunsed elektromagnetilisele mõjule, väike sumbuvus. * Raadiolained – signaali kantakse elektromagnetilises spektris. Ei vaja kaableid, võimaldab ületada seinu, kahesuunaline, signaali saab kanda pikemate vahemaade taha, mugav mobiilsele kasutajale. Karakteristikud sõltuvad vahemaast ja levimise keskkonnast (võimalikud igasugsed peegeldumised, signaali nõrgenemised takistuste tõttu, teiste raadiolainete vahelesegamine). Laineid kahte tüüpi – need, mis levivad ~100 meetrit ja teised, mis võivad levida kümneid kilomeetreid
annaabi.ee 
