Vestlust analüüsitakse loomuliku salvestuse abil, mis on toimunud spontaanselt, mitte salvestuse jaoks esile kutsutult. Salvestatud suhtlust analüüsitakse salvestuse ja transkriptsiooni abil. Transkriptsioon püüab kajastada suhtlejate vastastikuseid mõjutusi: 1) vooruvahetuse dünaamikat (vooru algus, lõpp, pealerääkimised, pausid, hingamine voorualustussoovina) 2) kõne edasiandmise iseärasusi (tooni liikumine, rõhud). Vestlusanalüüs on empiiriline uurmismeetod, mikroanalüüs, mis hoidub kontseptuaalsetest konstruktsioonidest ja statistilistest analüüsimeetoditest. Vestlusanalüüsi meetodi eripäraks ongi selle empiirilisus (mis see on ja milles seisneb, kuidas on seotud tegevuste kollektsioonidega), teiseks eripäraks on osalejaperspektiiv, selle seos järgmise vooru kui tõestusega. Selle uurimismeetodi tugevaks küljeks on see, et empiirilisel meetodil on uurimismaterjaliks
Makroskoopias ei ole niivõrd suurt suurendust vaja, on nähtav palja silmaga. 14. Mis on makroanalüüs? Metallide ja sulamite makroanalüüs kujutab endast suurte struktuuri koostise ebahomogeensuste, morfoloogia ja tiheduse uurimist. Sellised ebahomogeensused võivad tekkida: · Valamisel, · Pressimisel, · Sepistamisel, · Valtsimisel, · Keevitamisel jt. protsessidel. 15. Mis on makroskoopia? Makrostruktuuri uurimine 16. Mis on mikroanalüüs optilises metallograafias? Metallide ja sulamite mikrostruktuuri uurimine 17. Mis vahe on makro- ja mikrostruktuuri vahel? Makrostruktuur hõlmab silmale nähtavaid osi, mikrostruktuur on palja silmaga vaatamiseks liiga väike ja vajab suurt suurendust. 18. Mis vahe on optilises metallograafias mikroskoopilisel ja makroskoopilisel analüüsil? Makroskoopilist analüüsi saab teha väikese suurenduse all ning ka palja silmaga. Mikroskoopilist analüüsi peab
rakendatav keelepoliitika. Keele olemus ei tule nii hästi välja. 3) Interaktiivne keeleanalüüs ehk vestlussituatsioonid: suhtluses toimuv on esikohal. Vaadatakse, miks vestluse struktuur toimib ühtselt. 8. SOTSIOLINGVISTIKA INTERDISTSIPLINAARSUS. Seotud psühholoogia, sotsioloogia, keeleteaduse, statistika, geograafiaga. 9. SOTSIOLINGVISTIKA JA VESTLUSANALÜÜS – TÜs alates 1980 T. Hennoste eestvedamisel. Sellega tegelevad ka A. Rääbis, L. Keevallik. Vestluse mikroanalüüs uurib suhtlust inimeste ühistegevuse mehhanismina. Keskmes on üksikkõneleja, oluline on kontekst. Materjalikeskne uurimine, autentne materjal, loomulikud vestlused. 10. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEKSTIANALÜÜS – analüüsib situatsioonide ja keelekollektiividega seotud keelekasutusviiside küsimusi eri vaatepunktidest, vaadeldes keelt kui tähenduse loojat, tähenduste vahendajat ja kandjat
Merilai, T. Hennoste). Postmodernistlik suundade paljus ja samal ajal tagurpidihüpe õhku. Uus kirjandusuurimine jätab sisuliselt vahele formaalsemad tekstikesksed suunad, hüpates kohe väga abstraktsetesse ja kirjandustekstiga minimaalselt seotud lähenemistesse. 16. Eesti kirjandusuurimise hetkeseis, suunad ja selle esindajad. Nüüd liigutakse ajas tahapoole, st suundade poole, mis olid olulised enne post-suundi. Kasutusele on tulnud narratoloogiamõistestik ja tekstide eksplitsiitne mikroanalüüs. Lisaks on esile kerkimas ka formaalsemad lähenemised. Samuti on toimunud liikumine nagu ka mujal maailmas oluliste post- järgsete suundade poole nagu poskolonialism, gay- ja lesbiuurimised, uushistirism. Hoogsalt on hakatud korrastama terminoloogiat, kuid erilist dialoogi suundade vahel siiski veel ei esine. Siiski kõneldakse kirjandusest endiselt kitsa levikuga erialakirjanduses (Looming, Vikerkaar) ega kõnelda laialt levivates päeva- või nädalalehtedes.
Tööd: Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997), "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000), "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002), "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002), "Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost". Toimetanud Jaak Peebo (1995) 27. Suulise kõne uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Kvantitatiivne uurimine uuritakse mingit hulka, nt mingite sõnade esinemissagedust Kvalitatiivne uuring sõnade mikroanalüüs, uuritakse sõnade suhestumist. Analüüsib, miks on sõnades varieerumine/miks kasutatakse erisituatsioonides eri vorme. Suhtlussituatsiooni mõju suhtlusele. TÜ suulise kõne korpus kogutud al 1997, keelekorpus, kõnekorpus on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud spetsiaalsed korpused, avatud korpus, s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama, pragmaatiline korpus. Võimaldab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid
Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tõlkinud ja koostanud Marju Lepajõe (1998) "Julius Mägiste 100". Koostanud Valve-Liivi Kingisepp (2000). "Vana kirjakeel ühendab. Artiklikogumik" (2003) "Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350" (2010) 23. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Kvantitatiivne uurimine uuritakse mingit hulka, nt mingite sõnade esinemissagedust Kvalitatiivne uuring sõnade mikroanalüüs, uuritakse sõnade suhestumist. Analüüsib, miks on sõnades varieerumine/miks kasutatakse erisituatsioonides eri vorme. Suhtlussituatsiooni mõju suhtlusele. TÜ suulise kõne korpus kogutud al 1997, keelekorpus, kõnekorpus on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud spetsiaalsed korpused, avatud korpus, s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama, pragmaatiline korpus. Võimaldab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid
Jeffersoni meetodi abil! Sai alguse sotsioloogiast, mitte lingvistikast Käitumise uurimine keele kaudu, mitte vastupidi. Tänapäeval küll muutunud (suhtlusling.). Ateoreetiline lähenemine. · Informandid: sobivad igasugused inimesed ja tekstid. Lähtekohaks on arusaam, et otsitakse universaalseid nähtusi, mis esinevad igal inimesel · Transkriptsioon: vestlusanalüüsi transkriptsioon · Analüüs: üksikute tekstide kvalitatiivne empiiriline mikroanalüüs ilma eelnevate hüpoteesideta Põhimõtted: · Vestlus on osalejate tegevuste koordineerimine · CA keskne teema: koostöömehhanismi uurimine suhtlusjuhend Kolm vestlust konstitueerivat mehhanismi: 1. Vooruliigendus: · vooruehitusüksus (turn construction unit) · voorujaotuse komponent (turn distribution component) 2. Sekventsiliigendus: suhtlus on organiseeritud järjenditena (sequently). Iga kõnevoor ennustab
analüüs – täpsemalt süsteemianalüüs, jagatud kaheks: makroanalüüs – käsitlusviis, kus RV org-i vaadeldakse kui terviku RV süsteemi osa; RV org. on ise süsteem/keskkond, tema sees toimetavad mingid muud asjad, kellele need muutused org-is avaldavad teatud mõju (nt ÜRO) mikroanalüüs – vaadeldakse org-i kui teatud institutsionaalset süsteemi; see tähendab, et toimub teatud samastumine (Eastoni musta kasti süsteem, kus on sisend>must kast>väljund, väljundist tuleb tagasiside sisendisse); riikidel on mingisugused huvid, mustas kastis toimub läbirääkimiste protsess, väljundiks
- kõvaduse määramise meetodid; - radiograafiameetodid; - ultrahelimeetodid; - magnetmeetodid; - kapillaarmeetodid; - elektrilised meetodid. Nendele lisanduvad meetodite kombinatsioonid või võtted purustavate meetodite hulgast, näiteks reservuaaride hermeetilisuse kontrollimine suruvedeliku või –gaasiga. Mittepurustavate kontrollimeetodite hulka kuulub ka visuaalne vaatlus, makro- ja mikroanalüüs. Kõvaduskatsed Enam levinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsaku sissesurumise teel. Otsaku küllalt suure jõuga sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakihi plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil katsekeha F
reservuaaride hermeetilisuse kontrollimine suru- Tsüklite arv N vedeliku või -gaasiga. Mittepurustavate meetodite hulka kuulub ka 10 4 106 visuaalne vaatlus ja mikroanalüüs. Sele 1.9. Väsimuskõver Kõvaduskatsed Kõvaduse määramine Brinelli meetodil Enamlevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse otsaku sissusurumise teel. Otsaku küllalt suure
annaabi.ee 
