Kood: 111972 Arvutan algandmed. ° = (16,5 + 7 * 1,5)° = 27° Xp = (3,475 - 7 * 0,275) = 1,55 m XF2 = (3,5 + 2 * 0,1) = 3,7 m XF3 = (4,75 + 2 * 0,075) = 4,9 m M = (1 + 2 * 0,5) = 2 kNm Leian tasapinna sihis mõjuva jõu (Fpike). Leian ülessuunas mõjuva jõu. Leian rõhu tekitatud jõu pikkuse pinnal. Xr = 4,9 1,55 = 2,45 m Leian rõhu tekitatud jõu. F = 4 * 2,45 = 9,8 kN Leian kogu ülalt alla mõjuva jõu (ilma momendita). 9,8 + 4 + 6 11,345 = 8,455 kN Leian resultantjõu lõigul Xf2 (ilma momendita). R2 = 22,5752 + 11,3452 = 638,34 R = 638,34 25,3 kN 2 Talale mõjuvad jõud ja moment Jõudude epüür Momendi epüür 3 Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria. Piirseisund tekib siis (sõltumatult pindsuse liigist), kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: (sõltumatult teisest pinge- ja deformatsiooni komponentidest). Liitpingsuse suurim nihkepinge:
suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub. Kui kehale mõjuv resultantjõud pole konstantne, s.t. muutub ajas mingi seaduse Fres = Fres (t ) järgi, siis lõppimpulssi valemi (5.4) viimases liidetavas asendub korrutis integraaliga. t p = p 0 + Fres (t )dt . 0 (5.5) Saadud valemis paremal pool olevat integraali nimetatakse kehale mõjuvaks jõuimpulsiks. Jõuimpulss kehale mõjuva resultantjõu kui aja funktsiooni integraal üle tema mõjumisaja. Jõuimpulss võrdub keha impulsi muuduga. Konstantse jõu korral võrdub jõuimpulss lihtsalt kehale mõjuva resultantjõu ja mõjumisaja korrutisega. Saadud valemid (5.4) ja (5.5) on antud vektorkujul ja neid ei saa seetõttu ülesannete lahendamisel kasutada. Seega tuleb nad avaldada ka komponentkujul. Konstantse resultantjõu korral valem (5.4) esitub komponentides p x = p 0 x + Fres , x t . (5.6) Valemi (5
Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantjõu erinevuse. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke kehamolekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad, siis on tegemist mittemärgamisega ja sellisel juhul võtavad vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kerakuju.
Sellist seisundit nimetatakse kaaluta olekuks. Selline olukord tekib näiteks kosmoselaevade kabiinides, kui laevad liiguvad mööda orbiiti väljalülitatud reaktiivmootoritega. 10.Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel. Tähelepanu! Jooniste osas vaata varem jaotatud lehte (sisaldab jooniseid jõudude liitmisest, liikumist kaldpinnal, muuhulgas lumelaual laskuja näide). Vaata ka 5. teooriapunkt. Newtoni 2. seaduse all seal on juttu resultantjõu leidmisest. 11. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Tasakaalu tingimused. Newtoni teisest seadusest järeldub, et juhul, kui kõigi kehale rakendatud välisjõudude geomeetriline summa on võrdne nulliga, on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Sel juhul öeldakse, et kehale rakendatud jõud tasakaalustavad üksteist. Resultantjõu arvutamisel võib kõik kehale mõjuvad jõud rakendada masskeskmesse.
Jagatis m / V läheneb siis mingile kindlale piirväärtusele, mida nimetataksegi aine tiheduseks vaadeldavas ruumipunktis: lim m dm = = . (3.2) V 0 V dV 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub vaadeldava keha kiirus. Newtoni II seadus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. n Fres Fi . (3.3) a= = i =1 m m Kehale mõjuvaks resultantjõuks nimetatakse sellele kehale mõjuvate kõigi jõudude vektoriaalset summat. Valemi (3.3) kaudu defineeritakse jõu ühik üks njuuton. [ F ] = 1N = 1 kg 2 m . s
deformatsioon, seda suurem elastsusjõud temas tekib. Dünamomeetrid Sageli mõjub ühele kehale korraga mitu jõudu. Samale kehale korraga mõjuvate jõudude summat nimetatakse jõudude resultandiks ehk resultantjõuks (tähis F või R) Kui mõjuvate jõudude suunad on ühesugused, siis saab neid jõud omavahel liita ning keha liigub edasi samas suunas. Kui mõjuvate jõudude suunad on vastassuunalised, siis tuleb suuremast jõust maha lahutada väiksema väärtusega jõud. Kui resultantjõu väärtus on positiivne, siis keha liigub edasi samas suunas. Kui resultantjõu väärtus tuleb negatiivne, siis keha hakkab liikuma endisele liikumissuunale vastandsuunas. Erisuunaliste jõudude liitmiseks lihtsaim viis on kasutada rööpküliku reeglit. Selle järgi tuleb liidetavatele jõuvektoritele üles ehitada rööpkülik ning viimase diagonaal ongi resultantjõuks. Kui kehale mõjub suurem arv jõude, tuleb esmalt summeerida kaks jõudu ning tulemusele liita
raskusjõuga.). Elastseid kehasid ei tohi üle mõistuse deformeerida, kuna need võivad ka selle tagajärjel niimoodi kuju muuta, et enam tagasi algvormi ei lähe(nt. inimese luud on teatud piirides elastsed, aga kui neid liiga palju väänata või liigutada, siis nad võivad katki minna või murduda jne). Resultantjõud!! Resultantjõuks nim jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Hõõrdejõud!! Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis tekib nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks
Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keh...
v O Tähistame sümboliga r selle punktmassi kohavektori punkti O suhtes. Mõjugu nüüd sellele punktmassile mingi nullist erinev resultantjõud F , mille tulemusena punktmassi impulss muutub. Newtoni seaduse üldisema kuju (5.8) põhjal on selle impulsi ajaline tuletis =F . p Nimetatud resultantjõu moment punkti O suhtes: M O = r × F = r × p . (6.7) Vaatleme lisaks veel vektorkorrutist r × p = v ×mv = 0 , (6.8) see võrdub alati nulliga kui kahe samasihilise vektori vektorkorrutis. Seega ei muutu võrdus (6.7), kui vaadeldud suurus selle paremale poolele juurde liita: d M O = r × p + r × p = ( r × p )
Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks nimetataksekehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p= F:S. Rõhuühik on 1 Pa(paskal) Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Pascali seadus- vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Vedelikusamba rõhk Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega, Vedelikusamga kõrgus h mõõdetakse keha pinnalt veepinnani. Graafik väljendab rõhu sõltuvust vedelikusamba kõrgusest. Vedelikusamba rõhk sõltub vedeliku tihedusest. Rõhk vedelikus on võrdeline vedeliku tihedusega.
Raskusjõud Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Mõõtühik: 1Pa (paskal) Valem: p = F / S Resultantjõud jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Kehade vastastikmõju tõttu muutu vastastikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikese massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Raskusjõu arvutamine: F = m * g Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust.
25. Mass. Tema ühik. Mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg). 26. Tiheduse valem (3.1) ja tema ühik. Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta. 27. Jõud. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub mõjutatava keha kiirus. 28. Newtoni II seaduse sõnastus ja valem (3.3). Newtoni II seadus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. 29. Resultantjõud. Kehale mõjuvaks resultantjõuks nimetatakse sellele kehale mõjuvate kõigi jõudude vektoriaalset summat. 30. Jõu ühik. Newtoni II seaduse valemi kaudu defineeritakse jõu ühik üks njuuton. 31. Rõhu definitsioon, valem (3.4) ja ühik. Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldatavat jõudu. kus F on rõhumisjõud ja S selle jõu toetuspindala. Rõhu ühikuks on üks paskal: 32. Newtoni III seadus.
erijuhul vaatleme olukorda, kus keha kiirendatakse vertikaalsihis, tõmmates niidist jõuga Ft . Ft Fres mg Resultantjõu valem esitub vektorkujul ma = mg + Ft . Kuna kõik jõud mõjuvad ühel ja samal sirgel, võime selle asemel nende summa kirjutada moodulkujul. Jõudude suundi arvestades oleks resultantjõu moodul ma = Ft - mg , millest tõmbejõu moodul avaldub Ft = m(a + g ) . Et valemi (4.21) põhjal kaalu ja niidi tõmbejõud on moodulilt võrdsed, siis saame vertikaalsihis kiireneva keha kaalu jaoks valemi P = m( g + a ) . (4.23) Erijuhud: 1. Keha kiirendatakse ülespoole, a > 0 , P > mg . Keha kaal on suurem kui raskusjõud. 2. Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, a = 0, P = mg
riputusvahendit. 18.Tuletage valem keha kaalu arvutamiseks, kui keha kiireneb vertikaalsihis. Tehke joonis koos selgitustega. 19.Defineerige impulss, kirjutage vastav valem. Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. 20.Tuletage valem keha lõppimpulsi arvutamiseks, kui kehale mõjub konstantne ja kui kehale mõjub mittekonstantne jõud. 21.Defineerige jõuimpulss. Jõuimpulss kehale mõjuva resultantjõu kui aja funktsiooni integraal üle tema mõjumisaja. 22.Sõnastage Newtoni II seadus üldjuhul, kirjutage vastav valem. Newtoni II seadus üldisel kujul kehale mõjuv resultantjõud võrdub tema impulsi muutumise kiirusega. 23.Defineerige suletud süsteem. Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad. 24.Tuletage impulsi jäävuse seadus kahe keha vastasmõju korral. 25
Loeng3. Tasapinnaline koonduv jõudude süsteem. Jõudude liitmise geomeetriline meetod ja tasakaalusüsteemis, jõu lahutamine komponentideks. Jõudusi, mille jõud lõikuvad ühes punktis nim koonduvateks. Kuna jõud on libisev vektor, siis saame neid üle kanda mööda mõjusirgeid nende lõikepunkti. Ühte punkti rakendatud kaks jõudu liidetakse jõudude rööpkülliku reegli järgi. Kui on teada, et komponentjõudude F1 ja F2 ja nende vahelise suurused, siis resultantjõu suuruse F võib leida kolm nurgast OAC cos teoreemi abil. Erandjuhud: 1. =00, jõud samasuunalilsed ja ühel sirgel, cos00=1 2. =1800, cos1800=-1 Kahte jõudu võib arendada kolmnurga võttega. Ühte pukti rakendatud mitu jõudu, arvutamine jõu hulknurga võttega. Tulemuseks saame vektori, mille alguspunkt on esimese vektori alguspunkt ja mille lõppunkt on viimase vektori lõpppunkt. Hulknurga võte jõudude liitmise geomeetriline meetod. Koonduvate jõudude tasakaalu tingimus.
korrutisega. FE = k·Δl FE – elastsusjõud, [1 N] Δl - keha kuju muutus, [1 m] k – keha jäikus, [1 N/m] Jäikus sõltub keha materjalist, mõõtmetest ja kujust. VI RESULTANTJÕUD Jõudu, mille mõju kehale on samasugune, kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mite jõu mõju kokku, nim resultantjõuks. Nt 1 Rullusisutajale mõjub veerehõõrdejõud ja õhu takistusjõud, need liidetakse resultantjõu saamiseks. Nt 2 Paigalseisvat autot tõmmatakse trossi abil liikuma. Takistav jõud on 200 N ja veojõud 700 N. Resultantjõud on sel juhul 500 N. Liikumist takistav jõud vähendab veojõu mõju. Kui kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist, siis resultantjõud on null ja keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või püsib paigal (Newtoni I seadus). Näide: Uisutaja kurvis
Mx- Ristlõikes x koostatud momentide tasakaaluvõrrand Qx- Jõudude projektsioonide tasakaaluvõrrand Qx suunale Nx- Jõudude projektsioonide tasakaaluvõrrand Nx suunale Mk=Va*xk-Fyi*(xk-ai)-H*yk ehk Mk=Mk0-H* yk 16. Kolme liigendiga kaar. Selgitada mida järgmise valemi (5.49) abil arvutatakse, lisa muutujate tähendused, lk 127 Kolme liigendiga kaare toeliigendeid a ja b nim kannaliigenditeks ja keskmist liigendit c lukuliigendiks. Resultantjõu hulknurk läbib kaare kolme liigendit. Resultantjõu hulknurka nim kolme liigendiga kaare survejooneks. Jaotatud koormuse all muutub survejoon kõverjooneks. Punktis, kus survejoon ühtib kaare telgjoonega on paindemoment null. Kaart, mille telgjoon ühtib survejoonega, nim ratsionaalse telgjoonega kaareks. Valemiga y*=M0x/H (5.49) saab arvutada kolme liigendiga kaare survejoont. y*- lihttala ja kaare paindemomendi epüüride ordinaat M0x - paindemoment lõikes x H - horisontaalne koormus/toereaktsioon 17. Tasandsõrestikud
mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g o Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Mõõtühik: 1Pa (paskal) Valem: p = F / S o Resultantjõud jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. o Kehade vastastikmõju tõttu muutu vastastikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikese massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. o Raskusjõu arvutamine: F = m * g o Töö ja energia
Seejärel arvutatakse nende kahe suuruse jagatus m/V ja lastakse ruumielemendil V tõmbuda vaadeldava punkti ümber lõpmata väikeseks kokku. Jagatis m/V läheneb siis mingile kindlale piirväärtusele, mida nimetataksegi aine tiheduseks vaadeldavas ruumipunktis. 6 3.NEWTONI TEINE SEADUS Jõuks nimetatake ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub vaadeldava keha kiirus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. Kehale mõjuvaks resultantjõuks nimetatakse sellele kehale mõjuvate kõigi jõudude vektoriaalset summat. Jõu ühikuks on 1 njuuton - jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus / võrdub ligikaudu sajagrammise eseme kaaluga maapinnal. Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldavat jõudu, mis arvutatakse valemist p=F/S. Kus F on rõhumisjõud ja S selle jõu toetuspindala. Rõhu ühikuks on üks paskal ( Pa) .
polditeljega risti olevas tasapinnas. 2. Keha ripub ahela otsas: Kolme jõu tasakaal + Mõjugu jäigale kehale kolm mitteparalleelset jõudu , ja . Mis tingimusi peavad need jõud täitma tasakaalu korral? Liidame esialgu kaks mingit jõudu (Nt: ja ), selleks pikendame nende sirget kuni nende lõikumiseni punktis O. Ja kuna jõud on libisev vektor, siis kanname need jõud F2 ja F3 rakenduspunktid punkti O. Liidame rööpküliku reegli järgi. Saame uue jõu (R) , resultantjõu. Nüüd on meil jäänud kaks jõudu, mis mõjuvad sellel kehale . Tasakaalu aksioomi järgi on need jõud tasakaalus kui need on võrdvastupidised ja neil on sama mõjusirge. Viimane tingimus on täidetud siis ja ainult siis, kui nende jõudude , ja mõjusirged lõikuvad ühes punktis. Kuna ja peavad olema võrdvastupidised, siis + e. peab ++=0. Kasutades jõudude hulknurga reeglit ja arvestades, et jõudude resultant =0-ga saame vektoritest , ja moodustada kinnise kolmnurga kindla
Impulss – Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. — Newtoni I, II ja III seadus. I – Kui kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null siis keha kiirus ei muutu. Kehtib inertsiaalsetes taustsüsteemides. II – Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Kehale mõjuv resultantjõud on võrdeline keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. III – Kaks vastumõjus olevat keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega. — Gravitatsiooniseadus – Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördcõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga — Punktmassi ja süsteemi impulss. – Punktmassi impulsi muut on võrdne talle üle antud jõuimpulsiga. — Impulsi jäävuse seadus
Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. · Töö ja energia Mehaaniliseks tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisga. Energiaks nimetatakse keha võimet tööd teha. Energia on füüsiline suurus, mis näitab, kui
L′ B′ sq = 1 + sin ϕ ′, L′ sq N q − 1 sc = . Nq − 1 e) Horisontaaljõust H tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid: dreenimata tingimuste puhul H ic = 0,51 + 1 − A′cu dreenitud tingimuste puhul m H iq = 1 −
25) Jõud F , mis hakkab koormust nüüd tasakaaluasendi poole tõmbama, on raskusjõu mg projektsioon hälbe sihis. Väikese hälbe korral võime kirjutada F =mg sin . (7.26) Et väikeste nurkade siinused ja tangensid on ligikaudu võrdsed, saame kahest viimasest valemist koormusele mõjuva resultantjõu x-komponendi x Fx = -mg , (7.27) l kui oletada, et koormusele ja niidile mõjuvad hõõrde- ja takistusjõud on tühiselt väikesed. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saame hälbe jaoks diferentsiaalvõrrandi g x(t ) + x (t ) = 0 . (7.28) l
G G määratud valemiga A12 = F dr , mis ristkoordinaadistikus avaldub 1 G G kujul. A12 = (Fx dx +Fy dy + Fz dz) . Konstantse jõu töö jaoks saame valemi A12 = F r , töö ühik on 1 J . Punktmassi kineetiline energia on K = mv 2 2 , samasuguse valemiga saame leida kulgevalt liikuva keha kineetilise energia. Resultantjõu töö on võrdne kineetilise energia muuduga. A 12 = K . Konservatiivsete jõudude väljas omab punktmass välja igas punktis potentsiaalset energiat, mis on võrdne konservatiivse jõu tööga punktmassi liikumisel antud punktist punkti kus potentsiaalne energia on valitud nulliks B = A BO . Samuti A12 = 1 - 2 . Keha energia Maa gravitatsioonijõu väljas on = - G M m r . Keha potentsiaalne energia Maa raskusjõu väljas on = m g h . Keha
Ringliikumise kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti poole 3. DÜNAAMIKA Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest Keha kiiruse muutumise põhjustab teise keha mõju ehk jõud Newtoni seadused I seadus Kui kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null, siis keha kiirus ei muutu (kiirendus on 0) II seadus Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega III seadus Kaks vastumõjus olevat keha mõjutajad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega Keha impulss Impulsi ehk liikumishulga tähiseks on p ja ta on defineeritud keha massi ka kiirusvektori korrutisena 𝑝=𝑚𝑣 Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga Impulssi jäävuse seadus
1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. 2. Mis on täiendusprintsiip? Tooge näide! ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühajele kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Nt. Einsteini relatiivsusteooria täiendas Galilei koordinaatide teisendusi väga suurte kiiruste korral. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi lihtsustatult. näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria ...
hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega liugehõõrdumise piirjõu suurus antud normaalreaktsiooni jõu korral ei sõltu hõõrdepindade mõõtmetest hõõrdetegur f sõltuub materjalist ja hõõrdepindade töötlemisest nin seisukorrast Ühte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod ühte punkti rakendatud kaks jõudu liidetakse jõudude rööpküliku reegli järgi. ui on teada komponentjõudude suurused ning nurk nende jõudude vahel siis resultantjõu suuruse võib leida koosinuteoreemi abil. Resultandi suuna määravad nurga. Nendenurkade siinused võib leida siinusteoreemi abil. Ühe punkti rakendatud koht jõudu võib leida ka jõukolmnurga võttega. kordub Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikuks nim. sirgetest varrastest koostatud geomeetrilist muutumatut konsktrukstsiooni milles vardad on omavahel ühendatud liigenditega. Sõrestik koosneb väliskontuuri moodustavatest vöödest ja neid ühendavast võrgust
hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega liugehõõrdumise piirjõu suurus antud normaalreaktsiooni jõu korral ei sõltu hõõrdepindade mõõtmetest hõõrdetegur f sõltuub materjalist ja hõõrdepindade töötlemisest nin seisukorrast Ühte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod ühte punkti rakendatud kaks jõudu liidetakse jõudude rööpküliku reegli järgi. ui on teada komponentjõudude suurused ning nurk nende jõudude vahel siis resultantjõu suuruse võib leida koosinuteoreemi abil. Resultandi suuna määravad nurga. Nendenurkade siinused võib leida siinusteoreemi abil. Ühe punkti rakendatud koht jõudu võib leida ka jõukolmnurga võttega. kordub Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikuks nim. sirgetest varrastest koostatud geomeetrilist muutumatut konsktrukstsiooni milles vardad on omavahel ühendatud liigenditega. Sõrestik koosneb väliskontuuri moodustavatest vöödest ja neid ühendavast võrgust
● kaal- jõud, millega keha mõjub toele ● mass- keha omadus, väljendab inertsust ● impulss- vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi ehk liikumishulga tähiseks on p ja ta on defineeritud keha massi ja kiirusvektori korrutisena. 7. Newtoni I, II ja IIIseadus. ● I seadus ehk inertsiseadus- keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjub resultantjõud on 0. Resultantjõu nulliga võrdumine tähendab seda, et kehale ei mõju üldse jõude või sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. ● II seadus ehk dünaamika põhiseadus- kui kehale mõjuv resultantjõud on nullist erinev, siis liigub keha kiirendusega, mis on võrdeline ja samasuunaline resultantjõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. Seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi.
öeldakse, et sellel kehal on suurem mass. Mass on keha inertsi mõõt. Mida väiksem on keha mass, seda kaugemale ta lendab- Galilei katse masside võrdlemiseks. Massi mõõtühikuks on 1 kg. Aine tiheduseks nim tema massi ja ruumala jagatist, ühikuks on kg/m3. Jõu mõiste. Newtoni 2. Ja 3. seadus. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub vaadeldava keha kiirus. Newtoni II seadus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. Kehale mõjuvaks resultantjõuks nimetatakse sellele kehale mõjuvate kõigi jõudude vektoriaalset summat. Jõu ühik on 1N. Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldatavat jõudu. , ühikuks 1 paskal. Newtoni III seadus (kehade vastasmõju seadus). Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis teine keha mõjub talle endale täpselt sama suure ja sama liiki, kuid vastassuunalise jõuga. Newtoni seadused kehtivad ainult inertsiaalsetes süsteemides
liikumissuunalise projektsiooni korrutisega. SI süsteemis on ühikuks 1J (dzaul). 1J on töö, mida keha teeb 1N suurune jõud nihutades keha 1m võrra. · Positiivne ja negatiivne töö Nihke suunas mõjuvate jõudude töö loetakse positiivseks ja nihkele vastassuunas mõjuvate jõudude töö negatiivseks. · Seletus ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva keha resultantjõu töö kohta · Raskusjõu töö on allaliikumisel positiivne, ülesliikumisel negatiivne. · Energia on keha või jõu võime teha tööd. · Töö energia arvelt ja väliste jõudude töö- · Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Tähis N. SI-süsteemi mõõtühik W (vatt). ,
44. Tuletage üleslükkejõu arvutamise valem vedelikus. 1 = 1 2 = 2 üüõ = 2 - 1 = (2 - 1 ) 45. Sõnastage Archimedese seadus. Archimedese seadus. Kehale vedelikus või gaasis mõjuv üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 46. Tuletage keha ujumise tingimused. Sõnastage need. Keha ujumine või uppumine vedelikus sõltub sellest, kuhupoole on suuna temale mõjuv resultantjõud. Selle resultantjõu määramiseks ongi joonisel kujutatud temale mõjuvaid üksikuid jõude: 1) allapoole suunatud raskusjõud ja 2) ülespoole suunatud üleslükkejõud üüõ = ü - = ( - ) 1) > ü > , keha ujub vedeliku pinnal, 2) = ü = , keha hõljub vedelikus, s.t. jääb püsima suvalises sügavuses. 3) < ü < , keha upub. 47
Keha paigalseisu korral F=H. Coulomb'i seadused: 1. Hõõrdejõu max väärtus ei sõltu kokkupuutuvate pindade suurusest, vaid ainult pindade karedusest ja materjalist. 2. Hõõrdejõu max suurus on võrdeline normaalreaktsiooniga H<=Hmax=fN. f on hõõrdetegur. 23. Ûhte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod Ühte punkti rakendatud 2-te jõudu liidetakse rööpkülikureegli järgi. Kui on teada komponentjõudude P1 ja P2 suurused ja nendevaheline nurk alfa, siis resultantjõu P suuruse võib leida moodustunud kolmnurga OAC koosiinusteoreemi abil. OC2=OA2+OB2- 2OA*OB*cos(180-) => P=rj(P12+P22+ 2P1*P2*cos) ja summavektori saab 1 ja 2 abil siinusteoreemist: P1/sin2=P2/sin1=P/sin. Kahte jõudu võib liita ka jõukolmnurga võttega (rohkem kui 2 jõudu): tulemuseks vektor, mille alguspunkt on esimese vektori algusp ja lõpp-punkt on viimase vektori lõpp-punkt. Summavektori mõjusirge läbib punkti O, ehk komponentvektorite mõjusirgete lõikepunkti. 24
-) Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mõjuvat toetus pinna elastsusjõudu, mis tasakaalustab raskusjõu. -) Riputusvahendi pingeks nimetatakse kehale mõjuvat riputusvahendi (nt vedru) elastsusjõudu T [1N]. 1.5.5. Resultantjõud * Tavaliselt mõjub kehalt korraga mitu jõudu. * Resultantjõuks nimetatakse kõikide kehale mõjubate jõudude summat. -) Tähis R; ühik [1N] -) Kui kehale mõjuvad jõud on samasuunalised, siis tuleb resultantjõu leidmiseks jõud kokku liita (R = F 1 + F2). -) Kui kehale mõjuvad jõud on vastassuunalised, siis tuleb resultantjõu leidmiseks lahutada suuremast väikse jõud. (R = F2 F1). 1.6. Mehaaniline rõhk * Mehaaniliseks rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuute pinna pindala jagatisega. * p = rõhu tähis; p = F/S p = rõhk; F = jõud; S = pindala [1m2].
2) Resultandi moodul on võrdeline liidetavate jõudude moodulite summaga 3) Resultandi mõjusirge asub alati liidetavate jõudude mõjusirgete vahelisel alal 4) Resultandi kaugused jõudude rakenduspunktidest on pöördvõrdelised jõududega 51. Sõnastada vastassuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit. 1) Paralleelsete ja vastassuunaliste jõudude resultant on liidetavatega paralleelne ning suunatud suurema jõuga ühes ja samas suunas 2) Resultantjõu moodul on võrdne liidetavate jõudude moodulite vahega 3) Resultantjõu mõjusirge asub alati väljaspool liidetavate jõudude mõjusirgete vahelist ala, asudes seejuures suurema jõu pool 4) Resultandi kaugused jõudude rakenduspunktidest on pöördvõrdelised jõududega 52. Mida nimetatakse jõupaariks? Jõupaariks nim kahe moodulilt võrdse vastassuunalise jõu süsteemi, mis mõjub absoluutselt jäigale kehale. 53. Mis on jõupaari mõjutasapind ja jõupaari õlg?
2) Resultandi moodul on võrdeline liidetavate jõudude moodulite summaga 3) Resultandi mõjusirge asub alati liidetavate jõudude mõjusirgete vahelisel alal 4) Resultandi kaugused jõudude rakenduspunktidest on pöördvõrdelised jõududega 51. Sõnastada vastassuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit. 1) Paralleelsete ja vastassuunaliste jõudude resultant on liidetavatega paralleelne ning suunatud suurema jõuga ühes ja samas suunas 2) Resultantjõu moodul on võrdne liidetavate jõudude moodulite vahega 3) Resultantjõu mõjusirge asub alati väljaspool liidetavate jõudude mõjusirgete vahelist ala, asudes seejuures suurema jõu pool 4) Resultandi kaugused jõudude rakenduspunktidest on pöördvõrdelised jõududega 52. Mida nimetatakse jõupaariks? Jõupaariks nim kahe moodulilt võrdse vastassuunalise jõu süsteemi, mis mõjub absoluutselt jäigale kehale. 53. Mis on jõupaari mõjutasapind ja jõupaari õlg?
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA füüsika osa,...
elavhõbe 13 600 kuld 19 500 Suurima tihedusega lihtained on metallid iriidium ja osmium, mõlema tihedus 22,65 tonni kuupmeetri kohta. Veel suurema tihedusega on iriidiumi ja plaatina sulam, mille tiheduseks on 22,8 tonni kuupmeetri kohta. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub mõjutatava keha kiirus. Newtoni II seadus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. n r r r Fres ∑ i =1 Fi a= = . (3.3) m m Kehale mõjuvaks resultantjõuks nimetatakse sellele kehale mõjuvate kõigi jõudude vektoriaalset summat. Valemi (3.3) kaudu defineeritakse jõu ühik – üks njuuton. [F ] = 1N = 1 kg ⋅2 m . s
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Jõud Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. Tähis F, ühik N Newtoni 3 seadust Newtoni I seadus Iga keha liikumisolek on muutumatu (kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null. Nim ka Inertsiseaduseks. n i-1 F t=0 Newtoni II seadus Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Nt Mees hüppab paadilt maha ja paat kandub eemale. Pallid põrkuvad eemale. Kehtib ainult juhul kui kiirus on väiksem kui valguse kiirus. f a= m Newtoni III seadus Kaks vastumõjus olevat keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega f 12 =-f 21 . Mees on kärul ja tõmbab rakse esemega käru enda poole. Mehega käru liigub kiiremini. Jõud on
printsiip 11 Newtoni I seadus: Iga keha liikumisolek on muutumatu (keha kas on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt) seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või kehale mõjuv resultantjõud on null. Newtoni II seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. F=m a kus: a keha kiirendus (m/s2) F kehale mõjuv jõud (N) m keha mass (kg) Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: F a= m Newtoni III seadus: Kahe keha vastastikmõju korral on nende kehade poolt teineteisele mõjuvad jõud alati suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Jõudude superpositsiooni printsiip:
Füüsika põhivara I Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013 1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega, etaloniga. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Esmane nõue on etalonide muutumatus. SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi jooksul. 2. m...
Newtoni III seadus Igasugune mõju on samal ajal ka vastumõju. 27. Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik? Kasutame ainult teatud vektoreid ja paneme nende ümber ,,koti". On kasulik, et ei unustaks ära teisi suuruseid. Vaba keha diagramm ehk superpositsiooni printsiip. See on kasulik siis kui kehale mõjub mitu jõudu(sellisel juhul ei saa kasutada füüsika seadusi keha jaoks), sest siis saab leida resultantjõu, mis võimaldab teha arvutusi keha jaoks. [(Kõik on vektorid)Fres=F1+F2+F3+....Fn] A free body diagram, sometimes called a force diagram, is a pictorial device, often a rough working sketch, used by engineers and physicists to analyze the forces and moments acting on a body. The body itself may consist of multiple components, an automobile for example, or just a part of a component, a short section of a beam for example, anything in fact that may be
tõmbejõud. Aineosakeste eemaldumisel Aineosakeste lähendamisel muutub tõukejõud tühiselt muutub domineerivaks väikeseks ja esineb vaid tõukejõud. tõmbejõud. Tõmbejõud hoiavad ainet koos ja annavad ainele kõvaduse. Aineosakeste resultantjõu väljendiks on ka termin aineosakeste side. Aineosakeste side (keemiline side) väljendub osakesi koos hoidvas jõus. Aineosakeste eemaldumisel side nõrgeneb. Osakeste eemaldumisel nii kaugele, et tõmbejõud muutub nulliks, katkeb side. Keha kokkusurumisel osakesed lähenevad teineteisele. Nii tõmbejõud kui ka tõukejõud suurenevad. Tõukejõud aga suureneb rohkem kui tõmbejõud
· Veesisaldus w 3) Pinnase kandevõimetegurid 368mm (550mm) või 457 (670mm), pikkus kuni · Mahumass r 4) Talla kuju arvestavad tegurid 36,5 meetrit. 5) Horisontaaljõust H tingitud resultantjõu kallet 41. Milline on Vibrex vaiade valmistamise · Osakeste mahumass rs arvestavad tegurid põhimõte? Vibrex vaiad on kinnise otsaga · Lõimis 6) Talla kallet arvestavad tegurid manteltorus, mis rammitakse pinnasesse.
Ühes punktis lõikuvate jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. mõnevõrra kõvadus. 9. Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks vajalikud tingimused. 13. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil. Koonduva jõusüsteemi tasakaalustamiseks peab viimase jõuvektori lõpp jõudma Kalestumiseks nim metalli plastsel deformeerimisel tekkivat mehaaniliste omaduste esimese jõuvektori alguspunkti, s.t. resultantjõu suurus peab võrduma nulliga. muutumist (meh. tugevus kasvab). Resultandi võrdumine nulliga on vajalik ja piisav koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus. 10. Jõusüsteemi resultant. Jõusüsteemi resultandi leidmiseks tuleb liita iga jõu projektsioonid. 11. Jõu moment punkti suhtes (skeem, arvutamine). Jõu F momendiks tsentri O suhtes nimetatakse jõu mooduli ja selle tsentri suhtes võetud õla korrutist. Õlg on minimaalne kaugus, mille mõõdetakse perpendikulaaril
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0...
V R, kus V - kandepiirseisundis vundamendi tallale mõjuv arvutuslik normaaljõud R - pinnase tugevusest sõltuv vundamendi kandevõime talla normaaali suhtes Arvutuslik kandevõime dreenitud tingimustes: R/A = c'Ncscic + q'Nqsqiq + 0,5BNsi, kus Nc, Nq ja N - kandevõimetegurid sc, sq ja s - talla kuju arvestavad tegurid ic, iq ja i - horisontaaljõust tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid c' - efektiivnidusus q' - pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas - pinnase mahukaal B - vundamendi talla laius Tsentriliselt koormatud lintvundamendi puhul on talla kuju ja jõu kallet arvestavad tegurid võrdsed ühega. Vundamenditalla laiuse leidmiseks võib kasutada valemit a 22 + 4a1 V1 - a 2 B= 2 a1
27. Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik? Vaba keha diagramm on kõikide mingile kehale mõjuvate jõudude graafiline vektoresitus. Tuleb kasuks siis, kui kehale mõ- jub mitu jõudu, millega on vaja arvutustes arvestada. Vektortehete abil saab arvutada kehale mõjuva resultantjõu tugevuse ja suuna. 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerige lähtevalemis olevad kiirused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
