Jõud kolbmootoris gaaside rõhk kolvi kiirendus jõud gaasidestosts.inertsjõud jõud kepsule normaaljõud radiaaljõud tangensiaaljõud tsentrif.jõud pöördemomenttasakaalustamist vajav. inertsjõud [ °] p [ bar ] G a 0 m/s 2 [ ] F [N] G [ ] F0 N [ ] FS N F [N ]
Newtoni 1. seadus - Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni 2. seadus - Keha kiirendus, a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. Newtoni 3. seadus - Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse kuid vastassuunalise jõuga -F Jõu liigid: Hõõrdejõud Elastsusjõud Normaaljõud Raskusjõud Mis on jõud? Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Kaal - Jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Mehaaniline energia - Iseloomustab keha võimet teha tööd, koosneb kineetilisest ja potentsiaalsest energiast E võrdub Ek+Ep Töö ja võimsus Töö Iseloomustab kehade vastastikmõju. Selle arvväärtus näitab vastastikmõju tugevust, omab ka suunda
redutseeritud mõõtmed. Nendest sõltuvad ka kujutegurite suurused. Seetõttu ei ole enamasti võimalik tuletada mingeid lihtsaid seoseid mille abil saaks otseselt leida vajalikud talla mõõtmed. Need tuleb leida järk-järgulise lähenemisega. Otstarbekas talla kuju vundamendi mahu ja maksumuse seisukohast ei tarvitse olla ruut vaid mõjuva ekstsentrilisuse suunas väljavenitatud ristkülik. Arvestada tuleb mitmete erinevate koormuskombinatsioonidega. Tavaliselt on nendeks: 1. maksimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment; 2. maksimaalne moment ja sellele vastav normaaljõud; 3. minimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment. Vundamendi mõõtmeid tuleks määrata sellise koormuskombinatsiooniga, mis tõenäoliselt annab suurima talla ja seejärel kontrollida kandavõimet teiste koormus-kombinatsioonidega. 25. VUNDAMENDI KONTROLL LIHKELE. Lihkekindlus on tagatud kui H< S + Ep , kus H - talla tasapinnas mõjuv arvutuskoormuse komponent, sh pinnase aktiivsurve
lide tugevuse võimalikku vähenemist keskmise tugevuse suhtes ja koormuse võimalikku suure- nemist normaalolukorras esineva koormuse suhtes. 1.2. Raudbetoonelementide liigitus deformatsiooniliigi järgi, purunemislõiked Sõltuvalt domineerivast deformatsiooniliigist võib raudbetoonelemente liigitada järgnevalt: - painutatud element, kus domineerib paindemoment M, tavaliselt esineb ka põikjõud V; - surutud element, kus domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt surutud elemendis esineb ka M. Küllalt sageli võib esineda ka V, mille mõju harilikult ei ole eriti oluline; - tõmmatud element, domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt tõmmatud elemendis esineb ka M. - väänatud elemendis esineb kas puhas vääne (mõjub vaid väändemoment T), või vääne koos paindemomendi ja põikjõuga. Raudbetoonelemendi purunemisele eelneb pragude tekkimine. Tavaliselt üks neist määrab ära ka purunemislõike.
Kiireneval pöörlemisel on nurkkiirus ja nurkkiirendus samasuunalised ja aeglustuval vastassuunalised. at = r . Ühtlaselt muutuval ühesuunalisel pöörlemisel pöördenurk ja nurkkiirus avalduvad valemitega = 0 t + t 2 / 2 ja = 0 + t . 1 Dünaamika. Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele, ühik on 1 N . Raskusjõud F = m g . Hõõrdeõud Fh = µ N , kus N on hõõrduvaid pindu kokkusuruv normaaljõud. Kehale mis liigub suhteliselt väikeste kiirustega v vedelas või gaasilises keskonnas mõjub kiirusega vastassuunaline keskkonna takistus-hõõrdejõud F = rv , kus r on keskkonda ja keha iseloomustav tegur, suuremate kiiruste korral F = r2 v 2 . Elastsusjõud Fx = -k x . . Kehale massiga m mõjuv Maa gravitasioonijõud F = G M m r 2 , kus r on keha kaugus Maa keskpunktist. Keha mass on nii keha inertsi kui ka gravitatsioonijõudu määrav G G
vundamendi täiskoormus q, vaid pinnase omakaalu võrra väiksem koormu q t = q - q
´;
kus qt on tihendav pinge (lisasurve) ja q´ = *H.
4.2. MADALVUNDAMENTIDE PROJEKTEERIMINE
KANDEPIIRSEISUNDI JÄRGI.
4.2.1. Üldnõuded.
Vundamendi mõõtmed peab märama nii, et oleks täidetud tingimus:
V
dx dA y A* Joonis 6.24 · eraldatud osa paralleelsete külgtahkude normaaljõud (normaaljõud on normaalpinge * * resultant üle antud pinna) ei ole võrdsed N 1 < N 2 (tasakaalutingimust ei saa tagada); · jõudude tasakaalu saavutamiseks peab vaadeldavas süsteemis (sisepinnal) mõjuma veel üks x-telje sihiline jõud dN*; · see jõud dN* väljendabki nihkepingete yx mõju;
dx dA y A* Joonis 6.24 · eraldatud osa paralleelsete külgtahkude normaaljõud (normaaljõud on normaalpinge * * resultant üle antud pinna) ei ole võrdsed N 1 < N 2 (tasakaalutingimust ei saa tagada); · jõudude tasakaalu saavutamiseks peab vaadeldavas süsteemis (sisepinnal) mõjuma veel üks x-telje sihiline jõud dN*; · see jõud dN* väljendabki nihkepingete yx mõju;
13) Mida iseloomustab mehhanismi vähendatud ohutusteguriga. Tehakse ka seadme FG - lasti kaal max=(FlastH)/(FsaH)=[FlastH(1-a)t]/ tööreziimi grupp? TTS erinevatel (kraana) stabiilsuse kontroll kõige Fn normaaljõud [Flast(1-)aH]=[(1-a)t]/[(1-)a] mehhanismidel võib olla erinev tööreziim. Ka ebasoodsamas asendis. Lisaks toodud Tanghaarajad hoiavad lasti kas lasti ja haaraja H lasti tõstmise kõrgus
2 Selle võrranditesüsteemi abil saame leida horisondiga nurga all visatud keha koordinaadid h ja x mis tahes ajahetkel t. Kui soovime leida lennukaugust ja lennukõrgust, tuleb esmalt leida lennuaeg. Lennu lõpus on keha kõrgus h=0. Seda väärtust kasutades avaldatakse vertikaalliikumise võrrandist aeg. Teades lennuaega, leiame horisontaalliikumise võrrandist kauguse x. 9. Mass kui inertsuse mõõt, raskusjõud, kaal, normaaljõud (lisada juurde ka kaal vedelikku sukeldatud kehal ja kaal inertsisaalses taustsüsteemis) (definitsioonid, valemid, valemianalüüsid), mis on nende suuruste sisulised erinevused/ sarnasused? Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg. Mass väljendab keha omadust avaldada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. Jõu toimel tekkiv kiirendus on pöördvõrdeline keha massiga. Mida suurem mass, seda väiksema kiirenduse see
ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- normaaljõud laastule teriku esipinnal Fn ja laastu ning teriku esipinna vaheline hõõrdejõud Ft. Metalllaastu liigid: töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakoda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töötdeldav materjal kui ka lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel need praktiliselt puuduvad
ületades ASS tekib kolvil nokrmaaljõud N, mis on mõju suunaga paremale (see jõud tekkis tänu kepsu kõrvale kaldumise tõtttu) ● kolvi ülesse liikumisel tekib normaaljõud [N], aga nüüd on ta suunalt vastupidine. Selline jõudude suuna ja suuruse muutumine tekitabki ülal nimetatuid probleeme. Seega võime öelda, et ankrupoldid muudavad SPM kere konstruktsiooniliselt
Võimsus on töö tegemise kiirus. 32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivsed jõud- Töö on null, näiteks gravitat5siooni jõud, elektrostaatilised jõud Dissipatiivne jõud- Töö on nullist erinev, näiteks takistusjõud 33. Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul. Fh- hõõrdejõud, - hõõrdetegur, Fn- normaaljõud pinnale, i- liuguvate pindade arv 34. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. Energia on töö varu. Tehtud töö on kahe suuruse vahe, mis on töö dimensiooniga. Nimetame neid kineetiliseks energiaks- Wk 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. A12=m*g*(y1-y2)=-(m*g*y2-m*g*y1) Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse muuduga võetuna vastupidise märgiga. Võime kirjutada A12=-(Wp2-Wp1)
tagades samal ajal piisava tugevusvaru selleks, et kompenseerida materjalide tugevuse võimalikku vähenemist keskmise tugevuse suhtes ja koormuse võimalikku suurenemist normaalolukorras esineva koormuse suhtes. 20. Raudbetoonelementide liigitus deformatsiooniliigi järgi, purunemislõiked - painutatud element, kus domineerib paindemoment M, tavaliselt esineb ka põikjõud V; - surutud element, kus domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt surutud elemendis esineb ka M. Võib esineda V - tõmmatud element, domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt tõmmatud elemendis esineb ka M. - väänatud elemendis esineb kas puhas vääne (mõjub vaid väändemoment T), või vääne koos paindemomendi ja põikjõuga. Raudbetoonelemendi purunemisele eelneb pragude tekkimine. Tavaliselt üks neist määrab ära ka purunemislõike.
Dissipatiivne jõud-töö on nullist erinev. Vaatame keha liikumist kinnisel trajektooril jõuväljas. 143. Dissipatiivsed jõud 144. Siin on ainsaks esindajaks takistusjõud selle igasuguses esinemisvormis. Takistusjõud on alati suunatud nihkele vastupidises suunas ja on seega muutuva suunaga erinevalt konservatiivsest jõust, mis ei jälgi keha liikumist. 145. Hõõrdejõud 146. Kuivhõõrdumisel: Fh hõõrdejõud, µ-hõõrdetegur, N- Normaaljõud pinnale, mis liugub, i-liuguvate pindade arv, mis esinevad keha ümber ja milledele mõjub N. (auto sidur, greifer printeri paberi etteande mehhanismis) 147. NB! Hõõrdejõud ei sõltu pinna suurusest vaid pinna omadustest 148. Punkti dünaamika I ja II põhiülesanne 149. 1. põhiülesanne: antud on punkti liikumine, leida tuleb punktile mõjuva jõu. 150. m a = F ( r , v,t) 2
lide tugevuse võimalikku vähenemist keskmise tugevuse suhtes ja koormuse võimalikku suure- nemist normaalolukorras esineva koormuse suhtes. 1.2. Raudbetoonelementide liigitus deformatsiooniliigi järgi, purunemislõiked Sõltuvalt domineerivast deformatsiooniliigist võib raudbetoonelemente liigitada järgnevalt: - painutatud element, kus domineerib paindemoment M, tavaliselt esineb ka põikjõud V; - surutud element, kus domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt surutud elemendis esineb ka M. Küllalt sageli võib esineda ka V, mille mõju harilikult ei ole eriti oluline; - tõmmatud element, domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt tõmmatud elemendis esineb ka M. - väänatud elemendis esineb kas puhas vääne (mõjub vaid väändemoment T), või vääne koos paindemomendi ja põikjõuga. Raudbetoonelemendi purunemisele eelneb pragude tekkimine. Tavaliselt üks neist määrab ära ka purunemislõike.
Liugehõõre tekib eri kiirustega kehade kontakteerumisel. Liugehõõre on kehade suhtelise Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. liikumise takistus, mis mõjub puutuja sihis kehade puutekohtades. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet Amontos-Coulumbi seaduse järgi Fhmax <= Fn, kus Fh on hõõrdejõud ja Fn normaaljõud vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda kehade kokkupuute pinnal ning on hõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F h. vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni. Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust.
kuna see takistab liikuvat keha. Veerdehõõrde takistusmoment Mhmax <= δFn, kus δ on veerehõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=Fn*δ/r, kus r on silindri raadius. 17. Hõõrdejõud liugehõõrdumisel. Liugehõõre tekib eri kiirustega kehade kontakteerumisel. Liugehõõre on kehade suhtelise liikumise takistus, mis mõjub puutuja sihis kehade puutekohtades. Amontos-Coulumbi seaduse järgi Fhmax <= μFn, kus Fh on hõõrdejõud ja Fn normaaljõud kehade kokkupuute pinnal ning μ on hõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F h. 18. Millest oleneb liugehõõrdeteguri väärtus? Liugehõõrdetegur oleneb liugepindade materialidest, nende karedusest, pindadevahel olevast määrdeainest ning kehade liikumise kiiruste erinevusest ja temperatuurist. 19. Staatiline pinnamoment. Kujundi staatiline moment mingi telje suhtes võrdub pinna pindala (A) ja pinna raskuskeskme koordinaadi (C) korrutisega.
· eeldatakse, et kõik pinged lõiketasapinna põikjõud Q1 = A0 ; laotuvad lõigatud väändetasapinna põikjõud Q2 = A0 cot pingeelemendi tahkudel kaldtasapinnas: ühtlaselt sisejõudude resultandid saab avaldada, [N]: normaaljõud N = A0 / sin ; põikjõud Q = A0 / sin Puhta nihke pingeelement Lõigatud pingeelement B F
N kg võrra. [ k ] SI = 1 = 1 2 . ,," näitab, et Fe on alati vastupidi deformatsioonile. m s Ülesanded 4.36-4.41 Hõõrdejõud Fh on elektrilise päritoluga nagu elastsusjõudki, aga mehaanikas käsitletav. Fh = µ N , kus on hõõrdetegur kahe pinna vahel (nt puit-puidul 0,25), ühikuta; N on rõhumisjõud ehk normaaljõud (pinnaga risti). Hõõrdejõu suund on liikumisega vastassuunas. Eristatakse seisuhõõrdejõudu ja seisuhõõrdetegurit ning liugehõõrdejõudu ja liugehõõrdetegurit. Ülesanded 4.21-4.26 Üleslükkejõud (mõnikord ka Archimedese seadusest: vedelikku või gaasi asetatud kehale mõjub üleslükkejõud Fü, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Ülesandeid meie kogus pole. Ülesannete lahendamisel jõudude liikide kohta on otstarbekas treenida ennast
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud
N kg võrra. [ k ] SI = 1 = 1 2 . ,," näitab, et Fe on alati vastupidi deformatsioonile. m s Ülesanded 4.36-4.41 Hõõrdejõud Fh on elektrilise päritoluga nagu elastsusjõudki, aga mehaanikas käsitletav. Fh = µ N , kus on hõõrdetegur kahe pinna vahel (nt puit-puidul 0,25), ühikuta; N on rõhumisjõud ehk normaaljõud (pinnaga risti). Hõõrdejõu suund on liikumisega vastassuunas. Eristatakse seisuhõõrdejõudu ja seisuhõõrdetegurit ning liugehõõrdejõudu ja liugehõõrdetegurit. Ülesanded 4.21-4.26 Üleslükkejõud (mõnikord ka Archimedese seadusest: vedelikku või gaasi asetatud kehale mõjub üleslükkejõud Fü, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Ülesandeid meie kogus pole. Ülesannete lahendamisel jõudude liikide kohta on otstarbekas treenida ennast
PEENLIIV 700 150 MÖLL 500 PINNASEVESI V R, kus V - kandepiirseisundis vundamendi tallale mõjuv arvutuslik normaaljõud R - pinnase tugevusest sõltuv vundamendi kandevõime talla normaaali suhtes Arvutuslik kandevõime dreenitud tingimustes: R/A = c'Ncscic + q'Nqsqiq + 0,5BNsi, kus Nc, Nq ja N - kandevõimetegurid sc, sq ja s - talla kuju arvestavad tegurid ic, iq ja i - horisontaaljõust tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid c' - efektiivnidusus
Kiirendus näitab kiiruse muutust ajaühikus. Dünaamika Vastastikmõju: üks keha mõjutab teist keha ja selle tagajärjel toimub mingi muutus. Võimalik muutus: Keha kuju muutub ◦ Ruumala muutub ◦ Liikumine muutub Jõud iseloomustab kehade vastastikmõju. Selle arvväärtus näitab vastastikmõju tugevust, omab ka suunda. Jõu ühik on N (njuuton). Jõudude liigid: Kontaktjõud: Hõõrdejõud, Elastsusjõud, Normaaljõud Kaugmõjuga jõud: Raskusjõud, Magnetjõud, Elektrijõud Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus, a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. F on siin kehale mõjuv summaarne jõud (resultantjõud)! Liites kõik kehale mõjuvad jõud leiab summaarse jõu.
Valmistaja tehase poolt antakse reeglina ühe "perekonna" erineva dünaamika. Näiteks pikema kepsu korral mõjub ristpeata mootoril on positiivsest kiirendusest arvuliselt väiksem. mõõtmetega turbolaaduri karakteristikud, millest võib väiksem jõud (normaaljõud N) silindri hülsi seinale või ristpeaga Kui =1800 , siis amin = - R2 (1- ) ekspluatatsioonis juhinduda vajalike parameetrite saamisel. mootoril väiksem jõud ristpealt paralleelidele. Kiirenduse võrrandis esimene liidetav r2cos nimetatakse kolvi
Dissipatiivse jõu puhul on töö kinnisel trajektooril nullist erinev, sellised jõud on kõik takistusjõud: . 33. Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul. Kuivhõõrdumise hõõrdejõu valem: kus hõõrdejõud, hõõrdetegur, normaaljõud liuguvale pin- nale, liuguvate pindade arv, mis esinevad keha ümber ja millele mõ- jub . Hõõrdejõud ei sõltu pinna suurusest, vaid pinna omadustest. Igasugune takistusjõud on kiiruse funktsioon
Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia sõltuvus koordinaadist x. Millistel koordinaatidel on 2 2 2 2 hõõrdetegur, normaaljõud pinnale, keha püsivas tasakaalus, ebapüsivas tasakaalus ja ükskõikses tasakaalus. Põhjendage. Mingil kehal
tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kasutatakse ja tangensiaalpinged, tangensiaalpinged. tema ideliseeritud tõmbepingetest üldjuhul Normaalpinge =N/A± tööskeemi.Selles skeemis loobutakse.Normaalpingete (Mxy)/I N normaaljõud võetakse tala toepindadel avaldis: =N/A±(Mxy)/I N ristlõikes M moment y tekkivast hõõrdejõust normaaljõud ristlõikes M punkti kaugus keskjoonest I põhjustatud tõmbejõud talas moment y punkti kaugus ristlõike inertsimoment. nulliks ja eeldatakse,et tala keskjoonest I ristlõike Kivikonstr-de ristlõigete ots saab toel vabalt liikuda. inertsimoment.
osakesed ja vedeliku vool). Erosioonkulumisel sõltub kulumismehhanism ühelt poolt sellest, kui suur on osakeste kõvadus ja energia ja teisalt, keskkonna keemilisest agressiivsusest. Hõõrdekulumine ehk liugekulumine (sliding wear) on protsess, mis toimub töötavate pindade hõõrdumisel ja mille tulemusena eraldub materjal kontaktpindadelt (joon.3).. Fn Fh Joon.3. Hõõrdekulumise skeem (Fn normaaljõud, Fh hõõrdejõud) Hõõrdekulumine on keerulisema iseloomuga võrreldes teiste kulumisliikidega, kuna ta sisaldab peale mehaanilise kulumise (materjali lõikamine ja kriimustamine),ka adhesiooni, pinnaaluste mikropragude teket ja levimist, materjali kandumist ühelt kontaktpinnalt teisele, pinnakareduste muutumist sissetöötamisperioodil, tribokeemiliste kilede teket jt protsesse. 7
Kehale mõjub küll vertikaalsihiline raskusjõud, kuid see on vastavalt Newtoni III seadusele tasakaalustatud pinna toereaktsiooniga (horisontaalpinna poolt risttahukale mõjuva jõuga, mida me joonisele ei kandnud). Seetõttu mingit vertikaalsihilist liikumist ei ole. Küll aga annab raskusjõud keha libisemisel mõjuva ja liikumist takistava hõõrdejõu. Hõõrdejõud avaldub teatavasti kujul Fh = µ FN , kus µ on pindadevaheline hõõrdetegur ja FN pinnaga risti olev rõhumisjõud (nn. normaaljõud). Kuna antud juhul on selleks raskusjõud ( FN = P ), siis avaldub hõõrdejõud kujul Fh = µ P = µ m g . Nagu öeldud, on keha tegelik liikumine määratud kahe jõuga ja liikumisvõrrand tuleb endiselt kujul r r r T + Fh = m a , r kus T on kehale liikumise sihis mõjuv tõmbejõud. 14 Ülesande edasine lahendamine on sama, mis eelnevas näites. Kirjutame eelmise võrrandi välja skalaarkujul
FN F z 0 ; M z 0. F2 I x FQy A Sisejõud: FN – normaaljõud, FQ – põikjõud, F1 sisejõud My M – paindemoment, T – väändemoment. y Normaaljõud varda ristlõikes on võrdne ühel pool seda lõiget mõjuvate pikijõudude (piki varda telge mõjuvate jõudude) algebralise summaga. Ristlõikest eemale mõjuv jõud loetakse positiivseks ja ristlõike poole mõjuvat jõudu negatiivseks.
side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9. Staatikaga määratud raami sisejõudude epüürid. Ülesanne: Koostada staatikaga määratud raami sisejõudude epüürid punktkoormusest. Välisjõudude mõjul tekib raami igas ristlõikes paindemoment M, põikjõud Q ja normaaljõud N. Raami staatiline arvutus seisneb kõigi nende sisejõudude epüüride konstrueerimises. Lõikemeetodit kasutades saab raami mistahes ristlõikes leida paindemomendi, põikjõu ja normaaljõu. Sisejõud samastatakse välisjõududega ning nende suurused määratakse tasakaaluvõrranditega. Lõikemeetod seisneb selles, et raam lõigatakse mõtteliselt kaheks osaks kohas, kus sisejõude soovitakse leida. Eemaldada võib ükskõik kumma raamiosa, silmas tuleb
arvutusvärtustega. 2.4. TUGEVUSARVUTUSE ALUSED. Kivimüüritis töötab väga hästi survele, halvemini nihkele, tõmbepinged tuleks müüritises vastu võtta armatuuriga. Konstruktsioonid arvutatakse tavaliselt idealiseeritud skeemide järgi. Alati võib eraldada hoonest ühe osa (sein, post) ja arvutada seda, lisades kõik talle mõjuvad jõud ja ääretingimused. Normaalpinged leitakse avaldisega = N / A +(-) M*y / I , kui N - normaaljõud ristlõikes; M mõjuv moment; I ristlõike inertsmoment; y vaadeldava punkti kaugus keskjoonest. Nihkepinged võib leida valemiga = V / A , kus V - põikjõud; A - ristlõikepindala. 3. MÜÜRITÖÖDE MATERJALID JA NENDE OMADUSED. 3.1. KIVID JA PLOKID. Kõik kivid on oma olemuselt haprad materjalid, see tähendab, et osakestevahelised sidemed on nõrgad
2.1 Tugevusarvutuse alused M Tugevusarvutustes lähtutakse üldjuhul elastsusteooriast, arvutuste alu- seks on ristlõikes leitud pinged. Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvesta- misest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega N M y , A I kus N on normaaljõud ristlõikes, M on mõjuv moment, y on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I on ristlõike inertsimoment. Skeem 1.1 Varda koormamine Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 10 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ
annaabi.ee 
