MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Keevisliited A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesanne : Projekteerida teabetahvli aluspost. Arvutada posti ja alusplaadi keevitusühendus. Konstruktsiooni kõrgus l = 7,0 m Tahvli kõrgus h = 2,0 m Tahvli laius b = 3,0 m
2. Lepola, P. Makkonen M. (2005) Hitsaustekniikat ja teräsrakenteet. Werner Söderström Osakeyhtiö. Helsinki, 429lk. 3. Haines, J. Storer, J. (1994) The Haines Welding Manual. Haynes North America inc.USA, 215 lk. 4. Eesti Standard (2007) EVS-EN ISO 5817:2007. Keevitus. Terase, nikli, titaani ja nende sulamite sulakeevitusliited. Keevitustasemed keevitusdefektide järgi. Eesti Standardikeskus 2011, 29lk. 5. Eesti Standard (2000) EVS-EN 22553:2000 Keevisliited ja jootliited. Tähistamine joonistel. Eesti Standardikeskus 2000, 54lk.
MASINAELEMENDID 4. Ainesliited 4.1 4.2 4.3 Keevisliited Jootliited Liimliited Priit Põdra 4. Ainesliited 1 Liit d ja Liited j nende d otstarve t t · Vajadus j on tingitud g süsteemi kinemaatika nõuetest LIIKUVAD liited
10.Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval
Need jagunevad lahtivõetavuse järgi lahtivõetavaiks ja mittelahtivõetavaiks e. kinnisliiteiks. Liikuvuse järgi saab eristada liugjuhikuid, mutriga keermesspindleid, kardaanvõlli liugurit, liigendkahvlit. Liited Lahtivõetavad Mittelahtivõetavad Keermesliited Neetliited Liistliited Keevisliited Hammasliited (soonliited) Jooteliited Tihvtliited Liimliited Profiilliited Press- ja valtsliited Autodel kasutatavad liited on peamiselt: • Poltliited • Keevisliited • Liimliited • Neetliited • Nuutliited Keevisliited, jooteliited ja liimliited on nn ainesliited, kus jõud kantakse üle seostuse
positiivse poolusega DCEN, DCSP Vastupolaarne keevitus - Keevitamine alalisvooluga, kus elektrood on ühendatud vooluallika positiivse ja toode negatiivse poolusega DCEP, DCRP Aktiivkaitsegaas – CO2 Inertgaas – Argoon Alumiiniumi TIG – keevitus - TIG keevitusprotsessi kasutatakse enamjaolt roostevaba terase ja alumiiniumi keevitamisel. Kuna nende materjalide soojuspaisumistegurid on suuremad kui näiteks tavaterastel, siis tuleb need keevisliited kavandada selliselt, et soojuspaisumine ei rikuks keevitatava sõlme või detaili üldkuju ja mõõtmeid. Keevisliited vastastikuse asendi järgi: 1.põkkliide liidetavad detailid paiknevad ühes ja samas tasapinnas 2.katteliide üksliidetav katab mingis ulatuses teist 3. Vastakliide ühe detaili serv on liidetud teise detaili küljega 4. Nurkliide ühe detaili serv on liidetud teise detaili servaga Detailide servade ettevalmistamine keevitamiseks
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAM KEEVISLIIDE A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Ülesande püstitus 1. Teha keevisliite esialgne skeem, skeemil märkida külg- ja laupõmblused, koormused, vajalikud konstruktsiooni mõõtmed, sisejõud ja keevisõmluses tekkivad nihkepinged. 2. Leida lehe laius b. 3. Määrata keevisõmbluste pikkused. 4. Kontrollida keevisõmblused lõikele. 5. Teha konstruktsiooni joonis (mõõtkavas), joonisele märkida keevituse tähistuse. 6. Nimetada keevisliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöö ülesandes arvutatud poltliitega. 2. Lahenduskäik 1.Keevisliite skeem: Antud: Terasleht S235 [S]=1,5 L=900mm=0,9m F=5,6kN UNP=300 ...
moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Keevitamisel moodustub kahe liidetava detaili vahele püsiliide, mille mehaanilised omadused (tõmbetugevus, katkevenivus, purustustöö löökpaindel) ei tohiks jääda alla detailide materjali omadele. Keevitamisel sulatatakse lisamaterjal (elektrood, traat) põhimaterjali e liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida nimetatakse keevituskaareks. Kaare temperatuur võib ulatuda kuni ca 6000°C. Keevisliited jaotatakse olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist järgmiselt: põkkliide (vt joonis 1, a), nurkliide (joonis 1. b), katteliide (joonis1. c ja g), serviliide ja T- liide e vastakliide (joonis 1. d), keevisõmblused jagunevad põkkõmblusteks ja nurkõmblusteks . MIG/MAG keevitus MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi
[2] Puudused: 1) Vee all halb nähtavus. 2) Ümbritsev vesi kustutab kiiresti keevismetalli. 3) Keevise ümber on suur hulk vesinikku ja see võib põhjustada pragusid, mikroskoopilisi lõhesid.[2] Kuivkeevitamine Kuivkeevitust teostatakse keevitatava koha ümber ehitatud kambris. Kamber on täidetud gaasiga( heelium, milles on 0,5 bar hapnikku) vastavalt seal valitsevale rõhule, kus keevitus toimub. See meetod võimaldab saada väga kvaliteetseid keevisliited. Kuivkeevituse kambril põrand puudub ja on veele avatud. Seega toimub keevitamine kuivas, aga hüdrostaatiline merevee surve übritseb keevituskambrit. Kuivkeevitamisega kaasneb ka hulganisti riske. On oht, et keevitaja saab elektrilöögi, seepärast tuleb jälgida, et keevitusseadmetel oleks piisav elektriisolatsioon, vool tuleks välja lülitada kohe peale seda kui kaar on kustunud ja piirata avatud vooluringi pingeid keevitusaparaatidel. [1] Kuivkeevitamise eelised:
Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest Metalli paksus mm kuni 1,5 1,5...3 3...5 5...7 üle 7 Keevitustraadi läbimõõt mm 1,5...2 2...3 3...4 4...4,5 4,4...5,5 Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis tuleb õmblustelt pärast keevitamist räbu tulise veega pestes korralikult eemaldada. Räbu on sööbiva toimega ja võib metalli rikkuda. Duralumiiniumist ja silumiinist toodete keevisliited tuleb pärast keevitamist lõõmutada, hoida 1,5...2 tundi temperatuuril 300...370 °C ning jahutada pärast seda aeglaselt. Karastuvast duralumiiniumist detaile on soovitatav pärast keevitamist vees karastada (kuumutada temperatuurini 500...510°C) ja seejärel vanandada.
Metallide keevitustehnoloogiad ja seadmed Keevitus Sulakeevitus Survekeevitus Keevitus on teraste ja värviliste metallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. Keevituseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb liite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeermise või üheaegse mõlema mooduse abil. Keevitusprotsess ehk konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energiaallikate (kaarlahendus, gaasileek, kontaktikuumus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsesse liigitatakse ka keevismetalli kaitsmise viisi järgi : ISO 4063 ja EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbriga. Keevitustehnoloogia hõlmab: a) Keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteediastmeid b) Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisamaterjalide sobivust, keevitavust d) Kvaliteedi tagamist,...
Karedama pinnaga detailid korrodeeruvad kiiremini. Masinadetailide sissetöötamisel toimub pinnakonaruste intensiivne muljumine ja mahalõikamine, mille tulemusena detailide tegelikud mõõtmed muutuvad. 42. Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali
Sõltumatu kujutolerants ei olene vaadeldava või kaaselemendi tegelikest mõõtmetest ja on kõigile antud joonise järgi valmistatud detailidele ühesugune. 8 42. Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja
Keevituse põhilised eelised teiste liitmismeetodite ees: 1. odavaim liitmismeetod; 2. väiksem toodete mass materjali parema kasutamise tõttu; 3. sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; 4. võib kasutada erinevates keskkondades; 5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud
Üldist- nii juhtide omavahelised ühendused kui ka el.seadmete ja juhtide vahelised ühendused peavad olema elektriliselt ja mehaaniliselt usaldusväärsed. Ühendusviiside valimisel tuleb arvestada: -juhi materjali, -juhistiku soonte arvu ja kuju, -juhi ristlõikepindala, -ühendavate juhtide koguarv… Jõukaabli juhistikes tuleb vältida joodisliiteid. Kui kasutatakse jootmiset, peab arvestama ühenduse külmvoolavust ja mehaanilisi mõjutusi. Kõik ühendused peavad olema kontrollimiseks, testimiseks ja hooldamiseks ligipääsetavad, välja arvatud järgmised erandid: -maakaablite liited, - segusse valatud või kapseldatud liitekohad, -liited külma toitejuhtme ja kütteelemendi või küttekaabli vahel. Juhtide omavahelised liited- on nt juhi jätkamine, hargnemine ja üleminek teisele juhitüübile ning juhi ühendused elektriseadmetega. Ühenduskoha isolatsioon- peab vastama jätkamata juhi isolatsioonile või isolatsiooni kohta eraldi kehtestatud nõuetele. Alumi...
Keskmise mangaani sisaldusega 1,8...2,5% teraste keevitamisel võivad tekkida praod sest mangaan soodustab terase karastuvust. Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°
Keskmise mangaani sisaldusega 1,8...2,5% teraste keevitamisel võivad tekkida praod sest mangaan soodustab terase karastuvust. 2.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. 2.10 Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. 2.11 Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°
vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab: Keevitustoodete projekteerimine, tugevusarvutused, kvaliteediastmed Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisa materjalide sobivust, keevitatavust Kvaliteedi tagamist, jörelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm Töökeskonda, eralduvaid gagase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm 2. Keevisliited. Keevisliidete tsoonid ja keevitusasendid (skeemid!). Nim keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide. Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum.
Keevitamise tulemus on keevisõmblus ehk keevis. Keevisõmbluste põhitüübid ristlõike kuju järgi on MAG-keevitusel järgmised: 1. põkkõmblus detailide servade vahel, tähistatakse lühendiga BW; 2. nurkõmblus, kolmnurkse ristlõikega, tähistatakse lühendiga FW; 3. punktõmblus, korkõmblus. Märkus. Õmbluste tähistus on tulnud inglise keelest: põkkõmblus butt weld; nurkõmblus fillet weld. Olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist jaotatakse keevisliited järgmiselt (vt joon. 2.1.): · põkkliide (a), · nurkliide (b), · katteliide (c, g) · punktliide (e, f ), · servliide, · T-liide ehk vastakliide (d). 10 a b c d e s (3:5)5 f g Joonis 2.1
laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja deformeerimata. Tööpõhimõtte järgi: Ainesliited, Hõõrdliited, Geomeetrilise lukustusega liited. Või siis ka polt-, liist-, keevisliited. 6. Milliseid ajamite komponente teate? Nimetada vähemalt 4 komponenti. Teljed ja võllid, Laagerdused, Sidurid. 7. Mis on telje ja võlli vahe? Tuua näiteid võllidest ja telgedest (nende rakendusest). Telg · Võib olla paigalseisev või pöörleb· Ei kanna üle pöördemomenti (Vaguni telg) Võll· On tavaliselt pöörlev· Võib olla sirge, painduv või väntvõll· Kannab üle pöördemomenti (Käigukasti võll). 8. Mida nimetatakse ülekandeks
1. odavaim liitmismeetod; 2. väiksem toodete mass materjali parema kasutamise tõttu; 3. sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; 4. võib kasutada erinevates keskkondades; 5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus - keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse
F F F F ANeto = ABruto - 2bD1 ANeto = ABruto - bD1 Joonis 4.16 Tugevusarvutustes tuleb kasutada iga detail vähimat netopindala!!! 4.4.3. Keevisliited 4.4.3.1. Keevisliidete tööaspektid Keevisliite põhiomadused: · avadest tingitud nõrgestused puuduvad; · koostamistöö on lihtne; Priit Põdra, 2004 64 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL · kasutatakse valdavalt terasest detailide ühendamisel (teised materjalid nõuavad
F F F F ANeto = ABruto - 2bD1 ANeto = ABruto - bD1 Joonis 4.16 Tugevusarvutustes tuleb kasutada iga detail vähimat netopindala!!! 4.4.3. Keevisliited 4.4.3.1. Keevisliidete tööaspektid Keevisliite põhiomadused: · avadest tingitud nõrgestused puuduvad; · koostamistöö on lihtne; Priit Põdra, 2004 64 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL · kasutatakse valdavalt terasest detailide ühendamisel (teised materjalid nõuavad
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimo...
.. 0,97; levik 4% Hammasrigmülekanne max 1000 kW Hõõrdülekanne max 300 kW Sõltuvalt ülekandest võib hammasratastest koosnev ülekandemehhanism olla aeglustuv (reduktor) või kiirenev (multiplikaator). Materjal terasest, malmist või plastikust. Liited Liited detailidevahelised liikumatud ühendused. Liited: lahtivõetavad; mittelahtivõetavad. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited, klemmliited. Mittelahtivõetavad: neetliited, keevisliited, jooteliited, liimliited, press- ja valtsliited. Keermisliited Auto juures olevad liitmed ongi just enamused keermisliidetega. Kinnituskeermed : Kasutatakse ühekäigulisi keermeid, mis tagavad isepidurdavuse (so väldivad võimaluse iseeneselikuks mutri lahtitulekuks poldi teljesuunalise jõu mõjul). Keere saadakse, kui üks kujund kruvijoontpidi liikudes moodustab silindri (koonuse) pinnale keermeniidi. Mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks. Koosneb: pea, varb, seib, mutter
Neetliide töötab lõikele, pindsurvele ja painele. Ühelõikelise needi puhul on ühele needile lubatud koormus F=πd2/4[τ]. [τ]-tinglik lubatud lõikepinge. Neetide vajalik arv z=4F/ πd2[τ] 49. Keevisliide ja selle iseloomustus. Kasutatakse enamasti väikese üldise koormusvahetuste arvu puhul. Seetõttu arvutatakse need liited põhiliselt nimipingete järgi, pingete kontsentratsiooni arvestamata. ___50. Keevisliited (skeemid). 1) Normaalne nurkõmblus Täisnurk; 0,7k k 2) Kumer nurkõmblus 3) Nõgus nurkõmblus 4) Parendatud nurkõmblus 51. Keevisliide nurkõmbluse tugevusarvutus. Otsmise nurkõmbluse (joon. 232a lk. 277) koormamisel paindemomendiga M
Keskmise mangaani sisaldusega 1,8...2,5% teraste keevitamisel võivad tekkida praod sest mangaan soodustab terase karastuvust. 5.10 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. 5.11 Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. 5.12 Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°.
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja ...
Keevituse põhilised eelised teiste liitmismeetodite ees: odavaim liitmismeetod; väiksem toodete mass materjali parema kasutamise tõttu; sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; võib kasutada erinevates keskkondades; suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: põkkliide (butt joint), nurkliide (corner joint), ots- e. servliide (edge joint), katteliide (lap joint), T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis
............................................................................... 32 6. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS (NÕTKE).................................................................................................. 36 7. PAINUTATUD VARRASTE STABIILSUS (KIIVE)............................................................................................... 38 8. SURUTUD JA PAINUTATUD VARRASTE STABIILSUS ..................................................................................... 47 9. KEEVISLIITED ................................................................................................................................................ 50 9.1 Jõukomponentide meetod ................................................................................................................... 51 9.2 Lihtsustatud meetod............................................................................................................................. 52 10. POLTLIITED.................................
Sele 26 - Võrkjaotusega pneumotorustik 3.2.2 Pneumotorustike materjalid Torustike ehitamisel kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale: 27 vask, süsinikteras, messing, tsingitud teras, roostevaba teras, plastmassid. Peamised materjalile esitatavad nõuded on: * kerge paigaldatavus, * korrosioonikindlus, * majanduslik odavus. Statsionaarsetes pneumotorustikes on parimateks torude liitmise moodusteks keevitamine ja jootmine. Keevisliited on odavad ja õhutihedad. Nende liidete halvaks omaduseks on see, et keevitamise käigus tekib jääke, mida tuleb enne torustiku kasutuselevõtmist sealt eemaldada. Samuti tekib keevisliitel roostet, mille kõrvaldamiseks suruõhust tuleb enne tarbijat lülitada täiendav filter. Tsingitud torude puhul kerkib samuti korrosiooni probleem ning sellised torustikud ei ole keermesliidete tõttu oluliselt korrosioonikindlamad. Ka ei ole
Sele 26 - Võrkjaotusega pneumotorustik 3.2.2 Pneumotorustike materjalid Torustike ehitamisel kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale: 27 vask, süsinikteras, messing, tsingitud teras, roostevaba teras, plastmassid. Peamised materjalile esitatavad nõuded on: * kerge paigaldatavus, * korrosioonikindlus, * majanduslik odavus. Statsionaarsetes pneumotorustikes on parimateks torude liitmise moodusteks keevitamine ja jootmine. Keevisliited on odavad ja õhutihedad. Nende liidete halvaks omaduseks on see, et keevitamise käigus tekib jääke, mida tuleb enne torustiku kasutuselevõtmist sealt eemaldada. Samuti tekib keevisliitel roostet, mille kõrvaldamiseks suruõhust tuleb enne tarbijat lülitada täiendav filter. Tsingitud torude puhul kerkib samuti korrosiooni probleem ning sellised torustikud ei ole keermesliidete tõttu oluliselt korrosioonikindlamad. Ka ei ole
05 B 13. LIITED Sele 12.13. Geomeetriatolerantside märkimine joonistele. Koostades masinaid ja konstruktsioone tuleb nende detaile omavahel ühendada. Detailidevahelisi liikumatuid ühendusi nimetatakse liiteiks. Jagunevad lahtivõetavaiks ja mittelahtivõetavaiks e. kinnisliiteiks. Liited Mittelahtivõetavad Lahtivõetavad Neetliited Keermesliited Keevisliited Liistliited Jooteliited Hammasliited Liimliited Tihvtliited Press- ja valtsliited Profiilliited 13.1. NEETLIITED 1,5d d h D R Neetidega tavaliselt ühendatakse lehtmaterjalid
M 0 1,0 Nagu näha, ei saa antud juhul määravaks mitte otseselt poltliite, vaid ühendatavate elementide netoristlõike kandevõime, kusjuures plastne kandevõime poldiaukude kohal on vaid 3,3% väiksem kui vastav elastne kandevõime. Standardi EVS-EN 1993-1-1 kohaselt on liite kui terviku kandevõimeks FRd = 467,1 kN. Õigem oleks siiski lugeda kandevõimeks valemi (4.3a) kohane FRd = 451,6 kN. 7.3 KEEVISLIITED 7.3.1 Üldist Keevisliiteid käsitletakse standardi EVS-EN 1993-1-8 peatükis 4. Keevisõmblused tuleks projekteerida nii, et kihtmurdumise oht oleks võimalikult väike. Kõige ohtlikumad on kihtmurdumise seisukohalt suhteliselt paksud lehtterased. Profiilteraste puhul on kihtmurdumise oht väiksem. Joonis 6.5: Kihtmurdumise vältimise võimalusi Allpool vaadeldakse ainult vähemalt 4 mm paksuste teraselementide nurk- ja põkkõmbluste tüüpilisemaid juhtumeid.
Kood 604. Antitiib, tuuletamm, tuulesuunajad jms lisandid Nõue: antitiiva, tuuletammi, tuulesuunajate jms lisandite olemasolu korral peavad need olema kinnitatud ja korras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 605. Kere uksealune karp, kere kandevelemendid, raam, astmelauad Nõuded: 1) kere uksealune karp, kere kandevelemendid, raam, astmelauad peavad olema terved ja kinnitatud; 2) poltliited peavad olema pingutatud, neetliited tihedad ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta. Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga. Kood 606. Kapott, ukseajam, katuseluugid ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis Nõue: kapott, ukseajam, katuseluugid ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 607. Klaasid Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%, v.a DOT tähisega tuuleklaas või enne 1985
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
