..................................................... 6 5.Materjali lõplik valik ja valmistustehnoloogia valik................................................................6 6.Vajalikud arvutused................................................................................................................. 7 7.Kasutatud kirjandus..................................................................................................................8 1. Ülesanne: Valida sõiduauto käigukasti hammasratta materjal, tooriku valmistamise tehnoloogia, tugevdav tehnoloogia (termotöötlus) ning lõpptöötlus. Lähteandmed: o B/b 25 mm o D/d 150/25 mm o F 20N o 3000 p/m Töötingimused: o Töö välistingimustes o Garantii 3 aastat o Suursaritootmine 2. Detaili/toote eskiis Joonis 1. Sõiduauto käigukasti hammasratas 3. Detaili töötingimuste analüüs ja nõuded materjalile
Richard Karming KÕRGE TSENTREERIMISE, VAHETATAVA HAMMASRATTA ISTU MÄÄRAMINE KODUNE TÖÖ NR 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT31 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Tallinn 2015 1.ÜLESANNE Metallilõikepingi kiiruskasti hammasratas on paigaldatud oma võllile läbimõõduga 30 mm kõrge tsentreerimistäpsusega, kuid tagades vajadusel hammasratta vahetuse. Määrata sellise liite istud, arvutada nende istude piirmõõtmed, hälbed, maksimaalne ja minimaalne ping või lõtk. Joonestada eraldi A4 lehele valitud istu skeem koos istude parameetritega võttes näidiseks õpiku lk 15 sele 5.2. 2. LAHENDUS H7/h6 on laialt kasutatav, kõrge tsentreerimistäpsusega liikumatutes, kuid sageli lahtivõetavates liidetes, nt vahetushammasrattad metallilõikepinkide võllidel, frees tornil, hõõrdsidurid ja seaderõngad võllidel jms
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 5 Hammasülekanne Hammasratta materjal C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 600 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Hammasratta pinna kõvadus 400 HB Hammasratta hamba laius b = 25 mm; d jaotus = 200 mm; hammasratta moodul m = 2,5 (vt. Tabel 1).
2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus Sünkroniseerimine Samaaegsus, ühtlustab veetava ja vedava võlli kiirust käiguvahetamisel Ehitus - synchromesh Joonis 6. Sünkronisaator Tööpõhimõte- Käigu vahetamisel nihutatakse lülitusmuhvi selle ringsoones asuva lülitushargi abil vajalikus suunas. Muhviga liiguvad kaasa ka teised liugklotsid, sest nende keskel olev kühm on vedrude survel muhvi sisemise ringõnaras . Liugklotsid lükkavad omakorda blokeerrõnga vastu lülitatava hammasratta koonuspinda ning nende pindade vahel tekkiva hõõrdumise tagajärjel võrdsustub muhvi ja hammasratta ringkiirus. 2.3 Manuaalkäigukast 2.3.1 Käigukasti põhiosad- Käigukasti ülesandeks on muuta vedavate rataste veojõudu, võimaldada liikumist tagurpidi ja lahutada mootorit jõuülekandest. Kui auto vedavate rataste pöörete arv väntvõlli pöörete arvu suhtes väheneb, siis vedavate rataste veojõud suureneb.
Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga. Vedava ja
kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast, muhvist, rummust, kolmest fiksaatorist ja kahest fiksaatorvedrust. Rõngad, mis asetsevad hammasratta ja sünkronisaatori rummu vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga, mis asetsevad rummu pesades ja on ühenduses muhviga. Rumm on ühendatud võlliga nuudlite abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv asub rummu nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. Käigu sisselülitamisel nihutab käigukang muhvi lülitatava hammasratta poole koos muhviga nihkuvad ka fiksaatorid, mis puutuvad kokku sünkronisaatori koonusrõngaga surudes seda vastu hammasratta koonuspinda
tsentriteta, siselihvimine jne). Kirjeldage lihvimise protsessi ümarlihvimisel. 13. Tasalihvimise eesmärk. Kirjeldage tasalihvimise mooduseid. Millal millist moodust on sobiv kasutada? 14. Hammasrataste töötlemise moodused: kopeerimismeetod ja rullumismeetod. Meetodite põhimõtteline erinevus, nende eelised ja puudused. Kasutatavad seadmed ja tööriistad. Kopeerimismeetodi puhul on kasutatava lõikeriista lõikeserva profiil töödeldava hammasratta hamba vahe profiili kujuline, mis kopeeritakse töötlemise käigus töödeldavale toorikule. Kõige tuntumateks kopeerimismeetodile põhinevateks hammasrataste töötlemise meetoditeks on töötlemine moodulketas ja moodulsõrmfreesidega. Kuna hammasratta hamba profiil on sõltuv hammasratta hammaste arvust, peaks kopeerimismeetodi kasutamise korral olema selleks, et tagada töödeldavate hammaste kuju täpsus,
Harjutusülesannete näited Hammas- ja tiguülekande arvutus NB!Valida üks arvutustest kas hammasülekande või tiguülekande arvutus! 1. Hammasülekanne, hammasrataste tüüp - Spur gears without side hub või Spur gears with side hub Antud: Hammasratta materjal C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Hammasratta pinna kõvadus 400 HB. Hammasratta hamba laius b valida kataloogist; d jaotus ≈250; hammasratta moodul m = 2
2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus Sünkroniseerimine Samaaegsus, ühtlustab veetava ja vedava võlli kiirust käiguvahetamisel Ehitus - synchromesh Joonis 6. Sünkronisaator Tööpõhimõte- Käigu vahetamisel nihutatakse lülitusmuhvi selle ringsoones asuva lülitushargi abil vajalikus suunas. Muhviga liiguvad kaasa ka teised liugklotsid, sest nende keskel olev kühm on vedrude survel muhvi sisemise ringõnaras . Liugklotsid lükkavad omakorda blokeerrõnga vastu lülitatava hammasratta koonuspinda ning nende pindade vahel tekkiva hõõrdumise tagajärjel võrdsustub muhvi ja hammasratta ringkiirus. 2.3 Manuaalkäigukast 2.3.1 Käigukasti põhiosad- Käigukasti ülesandeks on muuta vedavate rataste veojõudu, võimaldada liikumist tagurpidi ja lahutada mootorit jõuülekandest. Kui auto vedavate rataste pöörete arv väntvõlli pöörete arvu suhtes väheneb, siis vedavate rataste veojõud suureneb.
Kuna käia kokkupuutepind töödeldava pinnaga on suur, siis on töödeldava pinna ülekuumenemise oht ja võivad tekkida probleemid laastu eemaldamisega. Probleemi lahendamiseks kasutatakse katkendliku tööpinnaga või segmentidest koostatud metallkorpusega käiasid. 15.Hammasrataste töötlemine kopeerimismeetodil. Meetodi põhimõte, eelised ja puudused. Tooge näiteid kasutatavate tööriistade kohta. Kopeerimismeetodi puhul on kasutatava lõikeriista lõikeserva profiil töödeldava hammasratta hamba vahe profiili kujuline, mis kopeeritakse töötlemise käigus töödeldavale toorikule. Kõige tuntumateks kopeerimismeetodile põhinevateks hammasrataste töötlemise meetoditeks on töötlemine moodulketas ja moodulsõrmfreesidega. Kuna hammasratta hamba profiil on sõltuv hammasratta hammaste arvust, peaks kopeerimismeetodi kasutamise korral olema selleks, et tagada töödeldavate hammaste kuju täpsus, iga erineva hammaste arvuga hammasratta
väljalülitamise süseem, hooratas on valesti parandatud või sidur ei kuulu antud sõidukile. 2 Käigukast Käigukast on vajalik mootorilt veoratastele kantava pöördemomendi muutmiseks, muudab pöördemomendi suuruselt ja suunalt ning muudab auto veojõudu ja kiirust. Käigukasti abil lahutatakse töötav mootor pikemaks ajaks veoratastest. Auto liikumiskiirust ja rataste pöördemomenti muudetakse jõuülekandearvu muutmisega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kahevõlliline käigukast koosneb vedavast ja veetavast võllist ning teda kasutatakse tavaliselt esiveoliste autode käigukastides. Kolmevõlliline käigukast kannab pöördemomendi vedavalt võllilt veetavale vahevõlli kaudu. Viienda käigu sisselülitamiseks ühendatakse vedav ja veetav võll, mis asuvad ühisel geomeetrilisel teljel.
Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga
(pedaali vabakäiku ja käppade asendit) 2. Käigukast Käigukast muudab pöördemomenti suuruselt ja suunalt ning mõjutab auto veojõudu ja kiirust, s. o. dünaamilisi omadusi. Auto liikumiskiirust ja rataste pöördemomenti muudetakse jõuülekandearvu muutmisega. Selleks viiakse hambumisse sobivad hammasrattad. Astmelist käigukasti iseloomustab käikude arv koos nende ülekandearvudega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kui ülekandes on mitu hammasrattas paari siis lekande arv Ik võrdub kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis,
Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel: Pel 4000 1. Elektrimootori võllil M el = = = 26,72( Nm) el 149,67 2. Reduktori sisendvõllil M r = M el ir 2 4 = 26,72 4 0,95 0,99 = 100,54( Nm) 3. Reduktori väljundvõllil M h = M r ih'' 1 4 = 100,54 2,74 0,97 0.99 = 264,54( Nm) Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus. Valin mõlema hammasratta materjaliks terase 37CrS4, milles on ligikaudu 0,37% süsinikku, ligikaudu 1% Cr ja väävlit kuni 0,04% , ülejaanud on raud. Mõlema hammasratta termiliseks töötlemiseks on parendamine, kusjuures vedava ehk väikese ratta kõvadus peab olema HB = 270 300 ja veetava ehk suure ratta kõvadus HB = 236 260 Lubatud pingete arvutamiseks leian hammasratastel pingevaheldustsüklitele arvu: n 1400 3,14 rad 2 = el = = 12,24( )
nendesse nõellaagrite abil. 4 Joonis nr. 2 Kardaanvõll 4. Paeülekanne ja differentsiaal Peaülekande ülesandeks on pöördemomendi ülekandmine täisnurga all asuvatele pooltelgedele ja rataste veojõu suurendamine. Peaülekanne kujutab endast kahest koonilisest hammasrattast hüpoidülekannet. Hüpoidülekandes paikneb vedava hammasratta telg veetava hammasratta teljest madalamal. Seetõttu paikneb kardaanvõll madalamal ja tunneli kõrgus kere põrandal on väiksem. Hüpoidülekande eelised on hammasrataste sujuv hambumine ja nende suurem vastupidavus. Ta nõuab aga spetsiaalse õli (suure kleepumisvõimega) kasutamist. Hariliku transmissiooniõliga õlitamisel läheb hüpoidülekanne rikki mõnetunnise töötamise järel.
Kaldpind mida väiksem nurk kaldpinnal, seda väiksem on jõud, millega raskust liigutada. Kaevupöör Pööra moodustavad vänt ja võll. Võllile keritakse tross või kett ämbri tõstmiseks. Vända raadius on võlli raadiusest suurem, mistõttu ühe täispöörde tegemisel läbib käsi pikema teepikkuse kui ämber. Mida suurem on vända raadiuse ja võilli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta. Hammasratasülekanne Võidetakse jõus niimitu korda kui mitu korda on suurema hammasratta hammaste arv suurem väiksema hammasratta hammaste arvust. Ülekandearv haakuvate hammasrattaste hammaste arvu suhe. Tali
· Vabakäigusidur- hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootori hoorattale, kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas ja väldib mootori käivitumisel käiviti purukjooksu. · Ergutusmähis- mähises tekib magnetväli ja paneb ankru pöörlema. · Tõmberelee- tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. 4 Tööpõhimõte Aku plussklemm ühendatakse käiviti tõmbereleeg ja süütelüliti klemmiga 30. Miinusklemm ühendatakse auto kere kaudu käiviti kerega. Käiviti tööd juhitakse süütelülitist. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee tõmbe- ja hoidemähise ühise klemmi
arvutusmetoodika Ülesanne: Valida veerelaagrid reduktori väljundvõllile (vt. Joonis 1). Joonis 1. Reduktor ning selle vahe- ja väljundvõll. Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Võlli pöörlemissagedus n = 200 min-1, laagri tööressurss L10h = 20000 tundi. Kaldhammastega hammasratase kaldenurk β = 8 º hambumisnurk α = 20 º. Hammasratta jaotusläbimõõt d2 = 200 mm , tapi läbimõõt dt = 45 mm, m = 250 Nm , ___________________________________________________________________ 2 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a
.............................22 Lisa 3. Ruumiplaan............................................................................................................23 TÄHISED JA LÜHENDID A − aastane tarbitav elektrienergia kulu, kW ∙ h c − mootori põhimaterjali (malm) erisoojus, c = 460 J/(kg∙K) Dr − Veoratta läbimõõt, cm d − tapi läbimõõt, cm f − hõõrdetegur tugede kuullaagritest, 𝑓 = 0,1 g − raskusjõud, N h − hammasratta paksus, m J − süsteemi inertsmoment, kg∙m2 Ji − töömasina või ülekande pöörleva detaili inertsmoment, kg∙m2 Jm − mootori inertsmoment, kg∙m2 i − ülekandearv mootorilt töömasinale kp − tegur, mis arvestab rattaäärikute ja –pukside takistust, 𝑘𝑝 = 2,75 M − leitav moment, N∙m Mekv − ekvivalentne moment, N∙m Mi − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m
030 mm Kesta ava vähim piirmõõde võid olla 72.000 mm Kaane suurim piirmõõde 71.900 mm Kaane vähim piirmõõde 71.710 mm Suurim lõtk 0.320 mm Vähim lõtk 0.100 mm Keskmine lõtk 0.210 mm Ø 30 L0 / k6 - võlli piirmõõtmed laagri valikule. Võll suurim piirmõõde 30.018 mm Võlli vähim piirmõõde 30.002 mm Ø 72 H7 / l 0 - ava piirmõõtmed laagri valikule. Ava suurim piirmõõde 72.030 mm Ava vähim piirmõõde 72.000 mm Ø 40 H7 / k6 - hammasratta ja võlli piirmõõtmed. Hammasratta ava suurim piirmõõde 40.025 mm Hammasratta ava vähim piirmõõde 40.000 mm Võlli suurim piirmõõde 40.018 mm Võlli vähim piirmõõde 40.002 mm Suurim lõtk 0.023 mm Vähim lõtk -0,018 mm Keskmine lõtk 0.0025 mm Ø 30 E9 / k6 - võlli ja distantspuksi piirmõõtmed. Puksi ava suurim piirmõõde 30.112 mm Puksi ava vähim piirmõõde 30.050 mm Võlli suurim piirmõõde 30.018 mm 5 Võlli väiksem piirmõõde 30.002 mm Suurim lõtk 0.110 mm Vähim lõtk 0.032 mm Keskmine lõtk 0
25 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid Üldandmed Käigukast muudab pöördemomenti suuruselt ja suunalt ning mõjutab auto veojõudu ja kiirust, s. o. dünaamilisi omadusi. Auto liikumiskiirust ja rataste pöördemomenti muudetakse jõuülekandearvu muutmisega. Selleks viiakse hambumisse sobivad hammasrattad. Astmelist käigukasti iseloomustab käikude arv koos nende ülekandearvudega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kui ülekandes on mitu hammasrattas paari siis ülekandearv Ik võrdub kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). Joonis 31:Kolmevõllilise käigukasti hammasrataste ülekandearvud. Z1, Z3, Z5, Z7 ja Z9 käigukasti vedavad hammasrattad. Z2, Z4, Z6, Z8 ja Z10 käigukasti veetavad hammasrattad.
Friktsioon- ehk hõõrdsidurvintsidel mida ehitusel kasutatakse, on tõmbejõud trossis on keskmiselt 0,5...5 tonni. Kasutatakse peamiselt ühe ja kahe trumliga vintse, kuid ka kolme ja isegi viie trumliga. Vintsi trummel asetseb teljel vabalt. Samal teljel asetseb vabalt ka suur Joonis 3.2.2. Ühetrumliline hammasülekandega käsivints hammasratas. Mootori käivitamisel hakkab pöörlema rihmaratas, mille teljel asuv väike hammasratas paneb pöörlema trumli teljel asuva suure hammasratta. Telje parempoolsel osal on keermed, millel koos lülituskangiga on survemutter, mis lülituskangi pöörates surutakse koos trumliga hammasratta suunas. Kuna hammasratas pidevalt pöörleb, haarab ta klotside hõõrdumise toimel kaasa ka trumliratta koos trumliga. Tross-vints Lintvints Sildiandmed: Pinge 230 V ~ 50 Hz Võimsus 1050 W S3 20% Tõstejõud 300 kg Tõstejõud taliga 600 kg Tõstekõrgus 11,5 m Tõstekõrgus taliga 5,7 m Tross 12 m / Æ 4,5 mm Tõstekiirus 8 m / min
=0,105n=950*0,105=99,75100 rad/s Mootori mark 4A1006Y3 Pean võtma tigureduktori; reduktor aeglustab ired=30x. { em=100 rad/s { nem=950 p/min 1. Jaotan ülekande arvu trumlist elektri mootorini(I): a)iü= nem/ nkt= em/ kt i-ülekande arv iü= 950/22=43,2 b)iü=ired*ikett=> ikett= iü/ ired=43,2/30=1,44 Väikesel hammasrattal soovitatav väjim hammaste arv on 17, võtan väikse hammasratta hammaste arvuks z1=21. 2. Leian pöördemomendid reduktori hammasrattastel ja Ketihammasrattastel: P=M=>M=P/ M-pöördemoment Mem=Pem/ em=2200/100=22 (Nm) Mred2= Mem* ired=22*30=660 (Nm) Mem= Mred1 Mred2=Mkett1 Mkt= Mkett2=Mred* ikett=950*1,44=950,4 (Nm) 3. Leian vedavale kettirattale mõjuva jõu: Fkett1=125 Mred2 Fkett1=125660=3211 (N) 3,2 (kN)
Töö nimetus: A -8 Liistliite ja hammasliite arvutus B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB41 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 19.03.2015 Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv . Koormus ja võlli läbimõõt valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (А): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, Nm 80 90 100 120 150 200 250 280 300 350
Fr Ft Fa l/2 l Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Ülekantav pöördemoment M = 350 Nm ja väljundvõlli pöörlemissagedus n = 300 min-1. Laagri tööressurss L10h = 20 000 tundi. Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 200 mm. β on hamba kaldenurk β = 8 º. Hammasratta hambumisnurk α = 20 º. Laagrite vahekaugus l = 140 mm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2, mm 210 200 190 180 170 160 150 140 130 120 l, mm 120 140 160 180 200 210 230 250 260 280 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 m, Nm 400 400 350 350 300 300 250 250 200 200
· Eemaldada mootori õlivann (Sele 1;2.). · Eemaldada esidiferentsiaal ja sillatala. · Eemaldada mootori otsakaas; eemaldada hooratas; eemaldada metalltihend ning kontrollida tihendi seisukorda. Vajadusel tihend vahetada. · Paigaldada rakis väntvõllile, eemaldada nukkvõllipolt, eemaldada hammasratas koos õlipumba ketiga (Vasakpoolne keere). · Lukustada ketipinguti rakisega, eemaldada. · Eemaldada ketitallad, eemaldada kett plokikaanelt. · Kõrgsurve kütusepumba hammasratta avamiseks kasuta väntvõlli lukustamiseks spetsiaalset tööriista (Poldi keere parempoolne). · Paigaldada uued ketid. · Paigaldada tihend (mitte õlitada), paigalda karteripõhi. 9 8. ELEKTRISÜSTEEMI HOOLDUS/KONTROLL · Elektrisüsteemi kontroll algab diagnostikavõimelise arvutiga vigademälu kontrollist. · Vastavalt vigademälule liikuda edasi vea põhjustaja leidmise ning likvideerimise
paine vändale rakenduv paindepinge, MPa M vändale rakenduv jõumoment, N*m W vända tugevusmoment, m3 [] lubatud pinge, MPa h b= 2 bh2 h 3 W= = 6 12 b lühema külje pikkus h pikema külje pikkus h= 3 [ ] = 12 M max 3 1260 250 106 = 0,014 15 mm b = h/2 8 mm 6.2. I võll Võllile mõjub vändast tulenev väändepinge ning hammasratta tangensiaaljõust tulenev paindepinge . [] = (0,56...0,6)[] 150 MPa 16 T = 3 [ ] d Kus väändepinge T väändemoment, N*m d ristlõike diameeter [] lubatav väändepinge d =3 [] = 16 T 3 1660 150106 = 0,01267 13 mm Valime võll I läbimõõduks 15 mm. Paindepinge arvutamiseks peame esmalt arvutama hammasrataste raadiused. 6.3. Hammasülekanne
Kodutöö nr 1 õppeaines MASINAELEMENDID I (MHE0041) Variant Töö nimetus A B Istu analüüs 9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 17.02.2017 P.Põdra Hammasratta 1 rumm istatakse võllile 2 istuga (ISO 286-1:2010), mis tuleb valida lähtuvalt üliõpilaskoodi kahe viimase tüvenumbri kombinatsioonist. Töö sisu: 1. Tuvastada istu tüüp (ava- või võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelisistuga, muutmata istu tüüpi. 3
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liistu Arvutus A -3 B -4 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M=650 Nm, võlli läbimõõt d=35 mm ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l =65 mm. Kuna võlli läbimõõt on d=35 mm, siis b = 10 mm , h = 8 mm , t 1 = 5 mm, t2 =3,3 mm. Liistu 10x8 pikkus l1l-(5...10)=65-(5...10)=55..60 mm. Valime l1= 56 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C45E (Rp0,2 = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 130 ..
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liistu Arvutus A -2 B -9 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M=420 Nm, võlli läbimõõt d=30 mm ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l =90 mm. Kuna võlli läbimõõt on d=30 mm, siis b = 8 mm , h = 7 mm , t 1 = 4 mm, t2 =3,3 mm. Liistu 8x7 pikkus l1 l- (5...10)= 90- (5...10) = 85 mm. Lubatud on 80 või 90 Valime l1= 80 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C45E (Rp0,2 = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 100 MPa
vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. Käiviti tööpõhimõte 1. Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise, käiviti hakkab aeglaselt pöörlema, tõmberelee peavooluklemmidon veel avatud. 2. Hambad hambumises Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi. Vool kulgeb läbi hoidemähise ja hoiab lülitusharki paigal. 3. Käiviti ankur pöörleb max. kiirusega ja paneb pöörlema hooratta. Pinge
Revolvri juured ulatuvad ajast tagasi aastasse 1597 kuid see revolver hävis kuna see sooritas lasu mis ebaõnnestus ja relv lõhkes. Järgmine revolver mis on säilinud asub Londonis, ja see on pärit 17. sajandist. ,,Korralikke" revolvreid hakati tootma aastast 1836, Samuel Colti poolt. Samuel Colti sõnul, tuli tal idee revolvri ehitamisest merel, kui teda inspireeris kepsel vints, mis töötasid hammasratta ja põrklingi mehhanismi abil. Sarnane mehhanism pani ka keerlema silindri tema relvadel. Revloverid said kuulaks ka kindlasti tänu sellele, et hr. Colt oli müügimees ja, et ta relvad olid väga vastupidavad. Revolver töötab silindri mehhanismil, mille sees on kambrid, kus käivad kuulid. Tavaliselt on silndrites kuus kambrit, mõndadel relvadel esineb ka silindreid kus on kümme või rohkemgi kambreid. Silindri mehhanismi kasutatakse ka osades vintpüssides. Kunagistel
· Hüdropumbasi on mitmeid sorte näiteks minu autol kasutakse sisehambumisega hammasratspumpa mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad ja kasutakse näiteks õlipumbana. Sisehambumisega hammasrataspumbas eraldatakse pumba madalrõhu ja kõrgrõhu pooled eraldussektori abil. Nende vahele jääb survevaba transporditsoon. Ajam paneb väikese hammasratta pöörlema. Sisehammastega hammasratas paikneb vedava hammasratta suhtes ekstsentriliselt. Nagu välishambumisega pumbas, nii ka siin kasutatakse pumbasisest lekkeõli tema liikuvate osade määrimiseks. Kasutatud kirjandus: · http://foorum.bmwclub.ee/viewtopic.php?t=104115&f=5 · http://et.wikipedia.org/wiki/Hammasrataspump · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2913/H%C3%BCdrauliline %20piduris%C3%BCsteem.pdf · http://cmsimple.e-ope
· Võimaldab saada suuri ülekandearve; 1000 ja rohkem. Planetaarülekande puudused: · Kõrgendatud täpsusnõuded rataste valmistamisel ja koostamisel. · Madal kasutegur, eriti suurte ülekandearvude korral. Planetaarülekande telgede vahe Planetaarrülekande telgede vahe määratakse järgmise valemiga: , kus · = 1,1...1,2 on koormusvoogude ebaühtluse tegur, · a on hammasratta laiustegur, mis korral on 0,5 i > 6,3 korral aga 0,315. · Leitud a väärtus asendatakse lähima suurema väärtusega standardreast. Suurratta laius planetaarülekandes Suurratta laius planetaarülekandes arvutatakse valemiga Väikeratta läbimõõt Ülekande moodul Arvutatud mooduli väärtus asendatakse lähima väärtusega standardreast. Pärast seda määratakse hammasrataste läbimõõdud, selgitatakse toorikute sobivus ja arvutatakse hambumisjõud.
diisel või bensiin ning harjade pesuks Valvoline elektroonikakomponentide puhastus spray. Eelnevalt võib olla vajadus kinni jäänud harjad lahti leotada ohtra WD40'ga, nii juhtub kui ei määri vintsi harjasid. Vana vintsi hooldamise korral kasutada NLGI-2 punast määret, mis on hea nakkeomadusega ja eriti hästi vett hülgav. Peale mida toimub detailide kuivatamine ja nendele uue määrde pealekandmine. Lõpuks toimub kokkumonteerimine. 7. Kirjeldada hammasratta kahjustuste (tõrke, kulumise) tüübid. Loetleda hammasratta kõikide kulumise liikide vähendamise võimalusi. Adhesioon: _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL
- Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline) - Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid - Aku plussklemm ühendatakse tõmbereleega ja miinusklemm auto kere kaudu käiviti kerega - Käiviti tööd juhitakse süütelukust. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja ankur hakkab mootorit ringi ajama. Käiviti osad: - Ankur - ankurvõlli lintkeere - Hammasratas - Harjad - Ergutusmähis - Kollektor - Peavooluklemmid - Klemmipoldid - Kontaktketas
Seal on kaks silma milles asub torujas kolvisõrm.Kolvi ülaosa soontes on rõngad.Neist ülemisi nim. surverõngasteks:nad väldivad gaasi läbitungimist põlemiskambrist karterisse. Alumine õlirõngas on vajalik selleks, et õli ei satuks silindriseinalt põlemiskambrisse. Kolvisõrm saab silmades pöörduda ja kannab jõu kolvilt kepsule. Väntvõll koosneb kaeltest ja põskedest.Raami laagrites on hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks liuad.Väntvõlli eesotsa käitab keti või hammasratta kaudu nukkvõlli ning rihmaratta kaudu jahutusventilaatorit ja veepumpa. Kristjan-Artur Reek, 8a , TIK Kasutatud kirjandus: raamat Auto-aabits Gaasijaotusmehhanism ja selle osad Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud ja paisunud gaasidel sealt väljuda.Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll. Nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõlli keti või hammasrataste kaudu
2 = 750 MPa Tooriku läbimõõt = 200mm Ketta laius = 125mm Suur hammasratas: Termotöötlus: Parendamine Tooriku (hamba) kõvaduse intervall: 2= 269...302 Keskmine kõvadus: 269+302 2 = = 285,5 2 = 750 MPa Tooriku läbimõõt = 200mm Ketta laius = 125mm Suure ja väikese hammasratta kõvaduste vahe: 1 - 2 = 37 2.2 Lubatud kontaktpingete [] määramine Eategur väikese ratta jaoks. 6 1 = 1 /1 1 = 5731 = 573 * 37,74 * 35000 = 756*106 Kuna > , siis = Eategur suure ratta jaoks. 2 = 62 /2 2 = 5732 = 573 * 9,68 * 35000 = 194*106 Kuna > , siis 2 = 1 Lubatud kontaktpinged []HO1 ja []HO2 Väike ratas: [] =14 + 170, MPa
/---/ Juba eemalt, peaaegu pihlakate juurest hüüab Eesner neile valju tere. Põllumehed võtavad ta tervituse kinniselt vastu. ,,Ma tulin teie elu kindlustama," asub Eesner kohe asja juurde, teeb põlve otsas oma portfelli lahti ning õngitseb sealt paar paberilehte. ,,"Elutuli helgib nagu sinitaeva päikene," ütleb luuletaja. Mina käingi selleks ringi, et teie elutuld alles hoida, mitte lasta tal ära kustuda. Teiega võib juhtuda igasuguseid õnnetusi: võite jääda mõne hammasratta vahele, hobune võib lõhkuma minna ja teile hanguharu külje sisse tungida... Ka üldise töövõimetuse puhuks võime lepingu sõlmida." ,,Sa oled vastsede ametide üle lännu vai?" küsib kombainer mehe voolavat juttu katkestades. ,,"Kõik voolab, kõik muutub," ütles keegi mõttetark." (Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber")
kuuleb, loetakse 20 000 Hz. Heli, mille sagedus on alla 16 Hz, nimetatakse infraheliks (inimesele ohtlik). Heli, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz, nimetatakse ultraheliks (imikud kuulevad). Heli levib õhus laineliselt. Õhus levib heli 330 m/s, vees 1450 m/s. Heli valjust mõõdetakse bellides. Sagedamini kasutatakse ühikut 1dB (1 detsibell). 1 dB = 0,1 B. Üle 180 dB on surmav. Valemid 1) ülekandearv suurema hammasratta hammaste arv ülekandearv = väiksema hammasratta hammaste arv 2) kasutegur Kasulik töö kasulik töö töö, mida tehakse lihtmehhanismita Kasutegur = kogu töö kogutöö töö, mida tehakse lihtmehhanismi kasutamisel 3) sulamissoojus Sulamiseks vajalik soojushulk Q sulamissoojus = aine mass = m ühik on 1 J/kg 4) aurustumissoojus Aine aurustumiseks vajalik soojushulk Q
MHE0041 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liistliide ja hammasliide A -9 B -0 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MAHB32 Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M = 1000 Nm, võlli läbimõõt d = 70 mm ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l = 45 mm. Kuna võlli läbimõõt on d = 70 mm, siis b = 20 mm , h = 12 mm , t1 = 7,5 mm, t2 = 4,9 mm. Liistu 20x12 pikkus l1l-(5...8)=45-(5...8)=37...40 mm. Valime l1= 40 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C55E (Rp0,2 = 450 MPa, Rm = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C =
Metallide termotöötlus ja seadmed (MTM208) Töö nimetus: Töö nr 2 Difusiooniprotsessi parameetrite leidmine Variant nr: 12 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: K. Seegel Ülesanne: Terasest (γ-raud) hammasratta toorik (C-sisaldus C0%) rikastatakse pindkarastamise jaoks süsinikuga üleküllastatud gaasikeskkonnas (C-sisaldus Cs%) tsementiitimise teel. Leida protsessiks kuluv aeg t(h) temperatuuril T, et x mm kaugusel pinnast oleks tagatud karastamiseks vajalik tooriku C-sisaldus Cx%. Algandmed võtta tabelist vastavalt variandile, kus: C0 - tooriku materjali süsinikusisaldus, % Cs - gaasilise keskkonna süsinikusisaldus, % Cx - detaili süsinikusisaldus sügavusel, %
Metallist kodarate kasutuselevõtt võimaldas aga esiratta suurendamist, sest mida suurem oli esiratas, seda kaugemale sai ühe pedaalipöördega sõita. See muutis jalgrattad ka järjest ohtlikumaks, kuna aina kõrgemaks muutuvate jalgratastega oli keerukas liigelda. Kettülekanne leiutati 1884. aastal. Pärast seda kadus vajadus suure esiratta järele ja jalgrataste mõõtmed hakkasid vähenema, kuna ratta suurendamise asemel sai suurendada tagumise hammasratta suurust. Jalgrattaga liiklemine raputas kõvasti (siit ka nimetus "kondiraputaja"). Seda probleemi püüdis lahendada soti loomaarst John Boyd Dunlop, kes varustas 1888. aastal jalgratta täispuhutavate kummidega. Esimesed jalgrattas Eestis Eestisse jõudsid esimesed jalgrattad tõenäoliselt juba 1850. aastate paiku, kuid esialgu ei pööratud neile erilist tähelepanu. Alles 1880. aastatel, kui moodne jalgratas maailmas oma
Metallist kodarate kasutuselevõtt võimaldas aga esiratta suurendamist, sest mida suurem oli esiratas, seda kaugemale sai ühe pedaalipöördega sõita. See muutis jalgrattad ka järjest ohtlikumaks, kuna aina kõrgemaks muutuvate jalgratastega oli keerukas liigelda. Kettülekanne leiutati 1884. aastal. Pärast seda kadus vajadus suure esiratta järele ja jalgrataste mõõtmed hakkasid vähenema, kuna ratta suurendamise asemel sai suurendada tagumise hammasratta suurust. Jalgrattaga liiklemine raputas kõvasti (siit ka nimetus "kondiraputaja"). Seda probleemi püüdis lahendada šoti loomaarst John Boyd Dunlop, kes varustas 1888. aastal jalgratta täispuhutavate kummidega. 1897. aastal sai jalgratas vabajooksumehhanismi. Esimene jalgrattavõistlus Esimene jalgrattavõistlus toimus 31. mail 1868 Pariisis, Parc de Saint-Cloud’is. Võistlusdistants oli 1200 meetrit. Võistluse võitis inglane James Moore
otsesesse asendisse. Rikke süptomiks on tavapärasest raskem rool ja halvem juhitavus. Honda süsteem Honda süsteem on keerulisem kui mazdal. Hondal on roolilati ja tagumise lati vahel kardaan ja taga rataste pööramiseks reduktoriga latt. Aga moodus kuidas rattaid pööratakse on huvitav. Tagareduktoris on annulus hammasratas mille sees on nihkes väiksem hammasrattas. Kui esirattaid pöörata siis kahe silla vahel olev võll pöörab annulus hammasratast mis omakorda muudab planetaar hammasratta asendit mis omakorda liigutab tõukurvardaid mis omakorda liigutab rattaid.Hondadel on tagumine roolilatt hooldevaba täies ulatuses ja vahetatakse täies pikkuses. Kasutatud kirjandus http://www.the-crankshaft.info/2009/09/four-wheel-steering-4ws.html http://en.wikipedia.org/wiki/HICAS http://www.truckinweb.com/tech/0308suv_wheelsteer/index.html http://subscribers.wardsauto.com/ renault-active-drive-4-wheel-steering/index.html
1 Servomootor ja PWM signaal Selle ülesande tarvis koostasime ELVISel lihtsa skeemi, millega ühendame servomootori funktsioonigen- eraatoriga. Muutes funktsioonigeneraatori signaali töötsükli laiust (Duty Cylcle) 3 % kuni 11 %, jälgime servo- mootori tööd, mõõtes iga signaali puhul mootori pöördenurga Duty Hammasratta cycle Laius (ms) asend (°) (%) 3 0 0,6 4 22,5 0,8 5 45 1 6 67,5 1,2 7 90 1,4 8 112,5 1,6 9 135 1,8 10 157,5 2 11 180 2,2 Ülal on pildil näha PWM signaali 7 % pulsilaiuse juures. Pulsilaiuse täpne väärtus oleneb mootori tüübist
Näidissõiduki pööramise kinemaatiline skeem (autori foto) 12 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI Roolilatt: Ülesanded on Roolirattapöörde muutmine rattapöördenurgaks ning auto täpne suunamine kõigis sõiduolukordades[4]. Ehitus: Roolireduktori keres olev kaldhammasratastega väikeratas hambub hammaslatiga. Latt liigub juhikutes ning taldrikvedruga suruk hoiab teda pidevalt hammasratta vastas[4]. Rooliratta pöördliikumine muudetakse rööpvarda kulgliikumiseks hammaslattülekande abil. Hammaslattreduktor võib olla püsiva või muutliku ülekandesuhtega. Püsiva suhte korral on hambasamm kogu hammaslati pikkusel ühesugune, muutliku suhte korral on lati keskosas hambasamm suurem (ülekandesuhe väiksem), mistõttu rool on keskasendis kiirem(kuigi raskem)- tekib rataste vahetuma pööramise tunne[4]. Sele 5. Roolilatt[5]
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID 1 MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 LIISTU ARVUTUS Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l valida tabelis õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, 130 250 420 650 1000 1400 1900 2600 3300 4300 (Nm)
Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 Liistliite ja hammasliite arvutus Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d1 ja rummu laius lv . Joonis 1.Liistliide Joonis 2. Hammasliide Koormus ja võlli läbimõõt valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
· Leian lubatava muljumispinge vahelduval koormusel []c = 150 0,25 * 150 = 112,5 MPa 2. Liistliite ja hammasliite joonised Liistliite joonis MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Hammasliite joonis 3. Valitakse liist võlli ja hammasratta ühendamiseks Vastavalt DIN 6885 standardile, kuna võlli läbimööt d1 = 40 mm, siis w = 12; h = 8 mm ; t1 = 5 mm; t2 = 3,3 mm Kui d1=40 mm siis, Völli w: 12 N9 Rummu w: 12 JS9 Völli t1: 5+0,2 Rummu t2: 3,3+0,2 Liistu l: 56-0,3 Soone l: 56+0,3 · Liistu 12 x 8 mm pikkus: l lv (5...8) = 100 (5...8) = 95...92 mm Valitakse 90 eelisarvude reast
annaabi.ee 
