- näitab võlli faase, 1,6 laius, 45 kraadiga. - näitab hambumistrapetsi kõrgust. - kõva materjal, karastatud teras ( karastussügavus 40-45 vahel). - baaspinna tähis. 4 Koostejoonise fragment Ø 72 H7/ d11 - väliskaane ja korpuse ava piirmõõtmed. Kesta ava suurim piirmõõde võib olla 72.030 mm Kesta ava vähim piirmõõde võid olla 72.000 mm Kaane suurim piirmõõde 71.900 mm Kaane vähim piirmõõde 71.710 mm Suurim lõtk 0.320 mm Vähim lõtk 0.100 mm Keskmine lõtk 0.210 mm Ø 30 L0 / k6 - võlli piirmõõtmed laagri valikule. Võll suurim piirmõõde 30.018 mm Võlli vähim piirmõõde 30.002 mm Ø 72 H7 / l 0 - ava piirmõõtmed laagri valikule. Ava suurim piirmõõde 72.030 mm Ava vähim piirmõõde 72.000 mm Ø 40 H7 / k6 - hammasratta ja võlli piirmõõtmed. Hammasratta ava suurim piirmõõde 40.025 mm Hammasratta ava vähim piirmõõde 40.000 mm Võlli suurim piirmõõde 40.018 mm Võlli vähim piirmõõde 40.002 mm
Võrdlus: IT 0 ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 62,021 mm dmin = 62,002 mm Suurim lõtk Smax = 0,017 mm Vähim lõtk Smin = -0,021 mm Suurim ping Nmax = 0,021 mm Vähim ping Nmin = -0,017 mm Keskmine ping mm 3. ist 62 H6 / s6 pinguga ist
Ülemine piirhälve ES es Algandmetest, suurim + Alumine piirhälve EI ei Algandmetest, suurim - Suurim piirmõõde Dmax dmax D+ES/d+es Vähim piirmõõde Dmin dmin D+EI/d+ei Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Kui on lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Vähim lõtk Smin Dmin - dmax Keskmine lõtk Sa (Smax+Smin)/2 Istu tolerants Ts Smax - Smin Pinguga ist Suurim ping Nmax dmax - Dmin Vähim ping Nmin dmin - Dmax Keskmine ping Na (Nmax+Nmin)/2
Ülemine piirhälve ES es Algandmetest, suurim + Alumine piirhälve EI ei Algandmetest, suurim - Suurim piirmõõde Dmax dmax D+ES/d+es Vähim piirmõõde Dmin dmin D+EI/d+ei Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Vähim lõtk Smin Dmin - dmax Keskmine lõtk Sa (Smax+Smin)/2 Istu tolerants Ts Smax - Smin Pinguga ist Suurim ping Nmax dmax - Dmin Vähim ping Nmin dmin - Dmax Keskmine ping Na (Nmax+Nmin)/2
GuH =250,020 mm GuS=250,00 mm Suurim piirmõõde GlH =250,000 mm GlS =249,986 mm Vähim piirmõõde Ülemine piirhälve ES= 0,020 mm es= 0 mm Alumine piirhälve EI= 0 mm ei= -0,014 mm T H =0,02 mm T S=0,014 mm Tolerantsid Fcmax =GuH -G lS =250,020-249,986=0,034 mm Suurim lõtk Fcmin =GlH-G uS=250,000-250,00=0 mm Väikseim lõtk 0,034+0 =0,017 mm Keskmine lõtk 2 Flmax =GuS-GlH =250,000-250,000=0 Suurim ping mm Flmix =GlS -GuH =249,986-250,020=-0,034 mm Väikseim ping 0-0,034 =-0,017 mm
hälve 4. Suurim D Max 32,025 d Max 32,008 piirmõõt 5. Vähim D Min 32 d Min 31,992 piirmõõt 6. Tolerants TD 0,025 Td 0 7. Kõlblikud 32-32,025 31,992-32,008 detailid 8. Maksimaalne Max=¿ lõtk C¿ 0,017 9. Maksimaalne Max=¿ ping I¿ 0,008 10. Keskmine Mean=¿−¿ lõtk C¿ 0,0045 11. Istu tolerants T fit =0,025 Tabel 2.2 Istu läbimõõt 32 mm tolerantsitsoonide H7/js6 lõtkude ja pingude arvutus
Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt valida üliõpilaskoodi viimase tüvenumbri A järgi. Ist valida üliõpilaskoodi eelviimase tüvenumbri B järgi. 1.Istu tüüp AVAPÕHINE ist = ist, mille ava põhihälve on null (s.o. põhiava, H). SIIRDEist = ist, mille korral koostatud võlli ja ava liites võib olla nii lõtk kui ka ping Ist Ø40H7/m6 on avapõhine siirdeist. 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Ist Ø40H7/m6 on eelisistude hulgas. 3.Ava ja võlli piirhälbed ja piirmõõtmed
shaft Minimaalne võll dmin = dnom + eL, GlS = N + ei shaft Ava tolerants TD = eU, hole - eL, TH = ES - EI hole Ava tolerants TD = Dmax - Dmin TH = GuH - GlH Võlli tolerants Td = eU, shaft - eL, TS = es - ei shaft Võlli tolerants Td = dmax - dmin TS = GuS - GlS Lõtkist Parameeter ISO 286-1E:2009 ISO 286-1:2010 Maksimaalne lõtk Cmax = Dmax - dmin FCmax = GuH - GlS Minimaalne lõtk Cmin = Dmin – dmax FCmin = GlH – GuS Keskmine lõtk Cmean = (Cmax + FCmean = (FCmax + Cmin)/2 FCmin)/2 Istu tolerants Tfit = Cmax – Cmin TF = FCmax – FCmin Tfit = TD + Td TF = TH + TS Pingist Parameeter ISO 286-1E:2009 ISO 286-1:2010
3. Alumine piirhälve EI -0,027 ei -0,035 4. Suurim piirmõõde Dmax 95,027 dmax 95 5. Vähim piirmõõde Dmin 94,973 dmin 94,965 6. Tolerants TD 0,054 Td 0,035 7. Kõlblikud detailid 94,973 ... 95,027 94,965 ... 95 8. Suurim lõtk Smax = 0,062 9. Suurim ping Nmax = 0,027 10.Keskmine lõtk Sa = 0,0175 11.Istu tolerants T(S,N) = 0,089 3. joonis JOONIS TULEB JOONISTADA ! 4. Kui ava on piirides 95,027 ...95 siis tekib alati lõtk, sest võlli piirmõõtmed on ava omadest väiksemad. Kui võll on piirides 94,973 ..
3. Alumine piirhälve EI -0,0095 ei -0,0190 4. Suurim piirmõõde Dmax 76,0095 dmax 76,0000 5. Vähim piirmõõde Dmin 75,9905 dmin 75,9810 6. Tolerants TD 0,0190 Td 0,0190 7. Kõlblikud detailid 75,9905....76,0095 75,9810....76,0000 8. Suurim lõtk Smax = 0,0285 9. Suurim ping Nmax = 0,0095 10.Keskmine lõtk Sa = 0,0095 11.Istu tolerants T(S,N) = 0,0380 3. 4. Kui ava on piirides 76,0000....76,0095 siis tekib alati lõtk, sest võlli piirmõõt- med on ava omadest väiksemad. Kui võll on piirides 75,9905....75,9810 siis
04mm Ava alumine piirhälve EI 0.0125mm Võlli aumine piirhälve Ava tolerants TH 0.025mm Võlli tolerants TS 0.04mm Tolerantsi järk IT6 IT7 Istu tolerants THS TH TS 0.064mm Suurim lõtk Fcmax GuH GlS 0.0525mm Suurim ping Flmax GlH GuS 0.0125mm 2) Joonis 1. Silidrite detailsed istud 3) Antud juhul on tegemist siirdeistuga ja neid kasutatakse liikumatutes, kuid sageli lahtivõetavates liidetes. Need liited peavad olema hästi tsentreeritud ja kaasdetailidel peab olema küllaldane suhteline liikumisvabadus, et saaks sõlme reguleerida või häälestada.
5. Vähim GIH 100,000 G IS 100,023 piirmõõt 6. Tolerants TH 0,035 Ts 0,022 7. Kõlblikud 100,000 kuni 100,023 kuni detailid 100,035 100,045 8. Maksimaalne *FCmax=GuH-GIS=100,035- lõtk 100,023=0,012 9. Maksimaalne *FImax=GIH-GuS=100,045- ping 100,000=0,045 10. Keskmine *FImean=(FImax-FCmin)/2= (0,045- pinge 0,012)/2=0,0165 11. Istu tolerants ¿T F =0,045+0,012=0,057 T F =0,035+0,022=0,057 kantakse. 2.2 Lähteandmed:
Ava 20H8 piirmõõtmed on vahemikus: D = (20,000...20,033)mm Võlliks on f7 ja nimimõõde on d = 20, siis tolerantsi järk on tabelist: IT7 →T D=21 μm=0,021 mm Põhihäbeks on ülemine piirhälve: EI =−20 μm=−0,020 mm ES=EI −T D = −0,020−0,021=−0,041 mm Võlli 20f7 piirmõõtmed on: d=(19,959...19,980) mm 4. Joonestada valitud mõõtkavas istu tolerantside skeem. 5. Arvutada istu suurim ja vähim lõtk ja/või ping. Joonestada valitud mõõtkavas istu ulatus. Kuna tegemist on lõtkuga istuga, siis saab arvutada suurima ja vähima lõtku. Suurim lõtk = 20,033 – 19,959 = 0,074 mm = 74 μm Vähim lõtk = 20,000 – 19,980 = 0,020 mm = 20 μm ˇ 6. Mis omadused on antud istul? Millised kaalutlused võiksid põhjendada sellise istu kasutamist antud takenduses? Mis on selle istu eelised ja puudused Antud ist on lihtsa tööehitusega ja üsna odav lahendus
............ 3 3.1 Ava ................................................................................................................................... 3 3.2. Võll .................................................................................................................................. 4 4. Joonestada valitud mõõtkavas istu tolerantside skeem. ....................................... 5 5. Arvutada istu suurim ja vähim lõtk ja/või ping.Joonestada valitud mõõtkavas istu ulatus. .......................................................................................................................... 6 6. Mis omadused on antud istul? Millised kaalutlused võiksid põhjendada sellise istu kasutamist antud rakenduses? Mis on selle istu eelised ja puudused? ....................... 8 Hindamistabel Lahendi Sisu Tähiste
2 MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ 3. Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise. 4. Kuiva või piirmäärimisega liugelaagri kasulik tööiga. 5. Leida sobiv seaduv SKF liugelaager (näiteks sfääriline liugelaager - Maintenance-free radial spherical plain bearing), kasutades SKF luigelaagri valiku metoodikat st C = 2F
vastupidavam. Kaptaalpael on kleebitud raamatuploki selja ülemisele ja alumisele servale. Kaptaal tugevdab trükipoognate ühendust ja on ühtlasi raamatu kaunistuseks. Raamatuploki köitmiseks valmistatakse paberipoognast voltimise (kokkumurdmise) teel köitepoognad (vihikud). Köitekaaned annavad raamatule hea väljanägemise ning kaitsevad raamatuplokki määrdumise ja vigastuste eest. Köitekaante osadeks on kaanepapid, selg, seljaõnar (e. valts), roots (seljapapp), lõtk, seljavahemik ja kaanekattepaber või seljakatteriie. Kaks kaanepappi on ühendatud paberist või riidest köitematerjaliga. Kaanepappide vahele jäetakse seljavahemik. Seljavahemiku keskele liimitakse roots kartongist või tugevast paberist riba. Roots on vajalik kaaneselja kõvendamiseks ja tugevdamiseks. Kaanepapi ja rootsu vahele jäetakse lõtk. Harilikult on lõtku laiuseks 7...8 mm. Lõtk võimaldab teha seljaõnara, mis aitab kaanepooli hõlpsamini avada
Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D = 50 mm ja võlli pöörlemise nurkkiirus = 36,6 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 200 N Liugelaagerduse tööressurss on 2000 tundi. Tapi materjal – väikese süsinikusisaldusega konstruktsiooniline teras. Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 3. Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise. 4. Kuiva või piirmäärimisega liugelaagri kasulik tööiga. 5. Leida sobiv seaduv SKF liugelaager (näiteks sfääriline liugelaager - Maintenance- free radial spherical plain bearing), kasutades SKF luigelaagri valiku metoodikat st C = 2F =2 Fr ja SKF kataloogi
3. Alumine Dmax 57,995 dmax 58 piirhälve Dmin 57,976 dmin 57,981 4. Suurim TD 0,019 Td 0,019 piirmõõde 57,976 ... 57,981 ... 58 5. Vähim 57,995 piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,014 detailid Nmax = 0,024 8. Suurim lõtk Sa = -0,005 9. Suurim ping T(S,N) = 0,038 10.Keskmine lõtk 11.Istu tolerants 3. Smax = Dmax dmin = 57,995 57.981 = 0,014 Nmax = dmax Dmin = 58 57,976 = 0,024 TS,N = Smax + Nmax = 0,014 + 0,024 = 0,038 TS,N = TD + Td = 0,019 + 0,019 = 0,038 4. Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine , ehk võlli tolerantsitsoon toetub nulljoonele allpoolt.
Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D = 40 mm ja võlli pöörlemise nurkkiirus w = 31,4 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 400 N Liugelaagerduse tööressurss on 2000 tundi. Tapi materjal väikese süsinikusisaldusega konstruktsiooniline teras. Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 3. Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: · Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas · Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda · Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise. 4. Kuiva või piirmäärimisega liugelaagri kasulik tööiga. _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
piirhälve Dmin 55 dmin 55,020 4. Suurim TD 0,030 Td 0,019 piirmõõde 55 ... 55,030 55,020 ... 55,039 5. Vähim piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,010 detailid Nmax = 0,039 8. Suurim lõtk Na = 0,0145 9. Suurim ping T(S,N) = 0,049 10.Keskmine lõtk 11.Istu tolerants 3. 4. Kui ava on piirides 55...55,020 siis tuleb alati ping, sest võlli piirmõõtmed on suuremad. Kui võll on piirides 55,030...55,039 siis tuleb ka alati ping, sest ka siis on võlli piirmõõtmed ava omadest suuremad. Kuna lõtkuga istu tekkimiseks vajalik mõõtmete piirkond on väiksem, siis on
3. Alumine piirhälve EI -0,039 ei -0,030 4. Suurim piirmõõde Dmax 78 dmax 78 5. Vähim piirmõõde Dmin 77,961 dmin 77,970 6. Tolerants TD 0,039 Td 0,03 7. Kõlblikud detailid 77,961 ... 78 77,970 ... 78 8. Suurim lõtk Smax = 0,03 mm 9. Suurim ping Nmax = 0,039 mm 10.Keskmine ping Sa = 0,0045 mm 11.Istu tolerants T(S,N) = 0,069 mm Peale 7. punkti arvutust analüüsisin millise istuga on tegemist. Siin on tegemist siirdeistuga ja seepärast on leitud Smax, Nmax, Sa ja TS,N. 3. Joonis 4. Kui ava on piirides 77,961 ... 77,970, siis tekib alati ping, sest ava
k rez vali- miseks B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Summu- Suur Summu- Suur Summu- Suur Summu- Suur Summu- Suur Kallim tab nurk- tab nurk- tab nurk- tab nurklõtk tab nurklõtk variant lööke, lõtk, lööke, lõtk, lööke, lõtk, lööke, , suur lööke, , suur suur suur suur suur suur suur suur üle- suur ülekanta nurklõtk üle- nurklõtk üle- nurklõtk üle- nurklõtk kantav nurklõtk v Siduri kantav kantav kantav moment moment
pehmete metallide (vask, alumiinium) korral 65 0, keskmise kõvadusega metallide korral 700, kõvade metallide korral 800. Hõõrdumise vähendamiseks tehakse kääri lõikepindadele taganurk mille väärtus on 2...30. Puhta lõike saamiseks on vaja ülemiste ja alumiste kääriterade vaheline lõtk m õigesti valida.Väikese lõtku korral lõikepragu ei lange ühte lõikega ja lõikepind tuleb kare. Suure lõtku korral saadakse lõikepinnal suured kraadid. Kääriterade vaheline lõtk oleneb lõigatava metalli paksusest, kuid ei tohi ületada 0,5 mm. Käsikääridel on see lõtk tavaliselt 0,1...0,2 mm. Selleks, et lõikamiseks kulutatav töö oleks väiksem, painutatakse kääri lõiketerad üksteise suhtes nurga alla . Mida suurem on see nurk, seda väiksem on lõikejõud. Liiga suur terade kaldenurk suurendab nende käiku ja tekitab jõu, mis tõukab lehe kääride vahelt välja. Lähtudes eespool toodust, võetakse nurk =7...120.
Vähim piirmõõt GlH 18,000 GiS 17,979 6. Tolerants TH 0,033 TS 0,021 Kõlblikud detailid 7. (mõõtmete 18,000 kuni 18,033 17,979 kuni 18,000 vahemik) 2 8. Suurim lõtk FCmax = 0,054 mm 9. Suurim ping FImax = 0,000 mm Keskmine ping 10. Imean = 0,027 mm kui FImax > FCmax 11. Istu tolerants TF = 0,054 mm. Võlli ja ava piirmõõtmete ja tolerantside arvutuskäik on koondatud tabelisse 2.2. Tabel 2.2Tolerantsitsoonidele H8/m7 vastavate võlli ja ava parameetrite arvutus
TC 0,054 0,148 0,161 Tabel 3.2 Suurim ping I Max= d Max – D Min Vähim ping I Min= d Min – D Max Suurim lõtk C Max = D Max – d Min Vähim lõtk C Min = D Min – d Max Istu tolerants TC,I S,N = Td + TD 3.4 Istude tööjoonis: Selel 3.1 on toodud meie esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning nende koostejoonis, neile on märgitud istu tähelised, numbrilised ja
39,94 93,91 39,9 4. 39,97 39,99 40,0 Kuna väntvõlli kulumine on lubatud piirides, siis sobib ta kasutamiseks ka edaspidi. 7.Vastasime küsimustele: 7.1 Milleks on kepsu alumisse ossa puuritud auk? Selle kaudu toimib silindripinna õlitus. 7.2 Kuidas on tagatud kepsusaale õlitamine? Saale sees oleva soone kaudu. 7.3 Kui suur on raamsaale lubatud suurim lõtk? Raamsaale lubatud suurim lõtk on 0,07mm. 7.4 Miks kasutatakse mootori koostamisel momentvõtit? Selleks, et keerata poldid kinni maksimaalse lubatud momendiga, mis jääb poldi venivuspiirkonda, et poldid töötaksid võimalikult ühtemoodi kõikides töötingimustes. 7.5 Kuhu on sel mootoril paigutatud pikilõtku saale (saaled)? Pikilõtku saaled on sellel mootoril paigaldatud keskmise raamlaagri puka külge (äärtesse). 7.6 Mis tüüpi õlipumbaga on tegu?
Osade õigeaegset vahetamist (vastavalt sõiduki vanusele ja läbisõidule) Õlitaseme kontrolli ja õlivahetust 2. Mida tuleb kontrollida ja millised tööd tuleb sooritada, kui sõiduk paikneb hoolduses asendis nr 1 (auto rattad toetuvad põrandale)? Numbrimärgi olemas olu Tulede korras olek Tulede reguleerimine vajadusel Pidurite kontroll Sillastend Vedelike lisamine(antifriis,klaasi pesu vahend) Heitgaaside sisaldus Rooli lõtk Salongi hooldus Õhu ja salongi filtrite kontroll 3. Mida tuleb kontrollida ja millised tööd tuleb sooritada, kui sõiduk paikneb hoolduses asendis nr 3 (auto asub tõstukil ülemises asendis)? Õlifiltrite vahetus Õli vahetus Karteripõhja kontroll Igasugu lekete kontroll Summuti kontroll 4. Mida tuleb kontrollida ja millised tööd tuleb sooritada, kui sõiduk paikneb
leiutja. • Ta pani aluse hüdrostaatikale ja staatikale ning tegi kindlaks kangi tasakaalu tingimused. • Teda peetakse mitmete uuenduslike masinate leiutajaks, seal hulgas mitmesuguste piiramismasinate ning kruvipumba leiutajaks. Viimast tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. • Kruvipump-on pump, mis transpordib vedelikku kruvisoones piki pumba telge, kusjuures vedeliku tagasivoolu survepoolelt takistavad nii kruvisoone profiil kui ka minimaalne lõtk kruvi ja pumba kere vahel. • Ta defineeris Archimedese spiraali ning leidis meetodi pöördkehade ruumala arvutamiseks. • 1906. aastal avastatud Archimedese kirjutised Archimedese palimpsestis on andnud aimu tema kasutatud matemaatiliste tõestuskäikude kohta. • Leiutised • Archimedese kruvi-tigukonveier, millega tõstetakse vett. • Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub
tõukurilt juhitav ülelaskeklapp. 1.takt 6 Plunžeri allaliikumisel avaneb imiklapp ja plunžeripealne ruum täitub kütusega. 2.takt Plunžer liigub ASS-st ÜSS-i poole. Imiklapp sulgub plunžeri tekitatud surve mõjul ja algab kütuse surumine kõrgsurvetorusse. Samal ajal liigub ülelaskeklapi hoova vasak ots koos tõukuriga üles, vähendades lõtku tõukuri ja ülelaskeklapi sääre vahel. Kui lõtk muutub nulliks, avab ülelaskeklapp ülevoolu ja lõpeb kütuse surumise pihustile. Seega on ülelaskeklapi ülesandeks silindrisse antava kütuse tsüklilise koguse reguleerimine enne plunžeri jõudmist oma ÜSS-i. Lõpuga reguleerivatel KKP-del on kütuse silindrilise andmise eelnurk konstantne ega sõltu mootori koormuset, seega pumpasid kasutatakse erineva kiirusega mootoritel. 3
H 0,33 H 10,6 V 0,02 V 0,02 A 0,58 A 0,93 3. Mootori horisontaalsuunas mõjuvad rihmasageduse harmooniad 20Hz ja 40Hz. Rihmasagedus spektris tugevalt ei avaldu. 4. Mootori horisontaalsuunas on rihmasageduse mõju harmooniliste võnkumiste kujul kõige suurem. 5. Ajatasandi pilt viitab perioodide ebaseaduspärasusele. Ilmselt põhjustab seda rihma lõtk. Järeldus: Vastavalt mootori horisontaalsuuna spektrile , kus esinesid rihmsageduse kordsed harmooniad (kõige tugevam 19hz juures 10,6mm/s) võib järeldada, vibratsiooni iseloom vastab kulunud, lõdva või sobimatu rihma omale. Lisaks võib täheldada väikest joondamisviga, kuna aksiaalsihis esines nii rootoril kui mootoril pöörlemissagedusel nõrk vibratsioon. Mootor H Mootor V Mootor A Rootor H Rootor V Rootor A
Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT31 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Tallinn 2015 1.ÜLESANNE Metallilõikepingi kiiruskasti hammasratas on paigaldatud oma võllile läbimõõduga 30 mm kõrge tsentreerimistäpsusega, kuid tagades vajadusel hammasratta vahetuse. Määrata sellise liite istud, arvutada nende istude piirmõõtmed, hälbed, maksimaalne ja minimaalne ping või lõtk. Joonestada eraldi A4 lehele valitud istu skeem koos istude parameetritega võttes näidiseks õpiku lk 15 sele 5.2. 2. LAHENDUS H7/h6 on laialt kasutatav, kõrge tsentreerimistäpsusega liikumatutes, kuid sageli lahtivõetavates liidetes, nt vahetushammasrattad metallilõikepinkide võllidel, frees tornil, hõõrdsidurid ja seaderõngad võllidel jms. Liikuvates liidetes kasutatakse seda istu teljesuunalisel liikumisel kui on nõutav kõrge suunatäpsus
VÄNTMEHHANISMI RIKE JA NENDE AVASTAMISE TEGURID, NENDE RIKKED JA REMONT Rike 1)Kolvi ja silindri kulumine(õige lõtk on ca. 0.05mm). Tunnused: 1.1- Külmas mootoris kloppimine, soojenedes kaob ära. 1.2- Kompressiooni vähenemine(survetakti lõpul) 1.3- Heitgaasid on sinaka varjundiga(õli põleb). 1.4- Võimsuse langus(Võimsus on ajaühikus tehtud töö) 1.5- Õlikulu suureneb. Rike2)Kolvirõngaste kulumine ja nende kinni põlemine soontes. Tunnused: Tunnused samad mis rike 1 puhul va. 1.1 st kloppimist ei teki. Rike3)Väntvõlli kaelte kulumine ja laagriliudade kulumine. Tunnused: 3
3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax 89,984 dmax 90,000 5. Vähim piirmõõde Dmin 89,962 dmin 89,985 6. Tolerants TD = 0,022 Td = 0,015 7. Kõlblikud detailid 89,984 ... 89,962 89,985 ... 90 8. Suurim lõtk Nmax = 0,038 9. Suurim ping Nmin = 0,001 10.Keskmine lõtk Na = 0,0195 11.Istu tolerants TN = 0,037 Nmax = dmax Dmin = 90,000-89,962 = 0,038 Nmin = dmin Dmax = 89,985-89,984 = 0,001 N max N min 0,038 0,001 Na = = = 0,0195 2 2
Ülesanne nr. 7. Teema: Rool Töö tegid: Leho Varik, Varmo Põder, Rasmus Kodres Kuupäev: 10.01.2012 Rooli ehitus ja töötamine A. Rooli ülekanne 1. Rooli ülekande tüüp hüdrovõimendiga roolimehhanism 2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3. Hammaslatt 4. Hammasratas 5. Sisemise rooliotsa pesa 6. Roolivarras 7. Roolivarda otsa, välimine rooliots B. Rooliajam 1. Ajami hoovad (tähistage joonisel) 2. Ajami vardad (tähistage joonisel) 3. Kuulliigendi detailid ................................................. .................................................................... 4
pikendamise või lühendamisega või 2)reguleerseibide paksuse muutmisega.Reguleerpolti saab keerata siis kui vastumutter eelnevalt vabastada.Et leida õige reguleerpoldi paksus selleks peab teadma autodatas ettenähtud pilu suuruse.Kui pilu on kas suurem või väiksem siis tuleb sellel klapil seib vahetada ja kasutada vastavat abinõud, mis võimaldab seda teha.Kui vana seibi paksus ei ole loetav siis mõõdetakse see ära mikromeetriga.Kui lõtk mõõdetud ja seibi paksus ka siis leitakse uus seib. Õige seibi arvutamise valem: Sisselaskeklapp: N=T+(A-0,25), Väljalaskeklapp: N=T+ (A-0,30) N- Uue seibi paksus, T- enne paiknenud seibi paksus, A- Mõõdetud pilu, ARV- autodatast. Näide: Leia uus seib teades, et neid toodetakse 17 erineva paksusega iga 0,05mm järgi vahemikus 2,50 3,30. Paigaldage uus seib ja kontrollige pärast pilu suurus kui ei vasta, siis tuleb korrata. A1=0,50 sisse A2=0,20 välja T1=2,75 T2=3,00
2.4.1 Kontroll, kas nõutud ping on tagatud P=0.95 Cp=0.27 , kus 0.04mm 95% pingudest on vahemikus 0.051...0.072mm Tugevus on tagatud ja liide on piisavalt tugev PUUDU ON KONTROLL MATERJALIDE VOOLAMISELE. Võta lahti alina materjalid ja harjutustund ja seal on vajalik näide olemas. 3. Järeldus Valida tuleb näiteks ist Ø80 H7/s7 Pressliite eeliseks on see, et rummul ja võllil puuduvad nõrgestused, nagu liistliitel olid liistud pingekonsentraatoriteks. Sellel liitel puudub ka lõtk. Pressliite puudusteks on aga see, et võimalus asendit reguleerida puudub ning seda liidet on keerukas paigaldada ja lahti võtta.
(baaspinnaga). pinnaga. · Tooriku vildak asend konveieri pinnaga mitteparalleelsete surverullide tõttu. 3. Tooriku laius ei ole täpne. · Juhtlati asend ei ole õige. 4. Saelõige on ebaühtlane ja rebitud servadega. · Radiaalne ja aksiaalne lõtk saevõlli laagrites. · Juhtlatt ei ole paralleelne saekettaga. 5. Karvane ja sügavate kriimudega lõikepind. · Sae kinnitusseibide ,,viskamine". · Saehambad on nürid. · Saehammaste räsa on ebaühtlane. · Saevõll ei ole risti ettenihke suunaga. 6
(baaspinnaga). pinnaga. · Tooriku vildak asend konveieri pinnaga mitteparalleelsete surverullide tõttu. 3. Tooriku laius ei ole täpne. · Juhtlati asend ei ole õige. 4. Saelõige on ebaühtlane ja rebitud servadega. · Radiaalne ja aksiaalne lõtk saevõlli laagrites. · Juhtlatt ei ole paralleelne saekettaga. 5. Karvane ja sügavate kriimudega lõikepind. · Sae kinnitusseibide ,,viskamine". · Saehambad on nürid. · Saehammaste räsa on ebaühtlane. · Saevõll ei ole risti ettenihke suunaga. 6
mm. . Paigal seisev võru (sisemine võru) peab olema vabamalt (lõtk või siirde ist). Sellest lähtuvalt tuleb võlli tolerantsiks valida IT5 tolerantsi järg g5 [4, lk114] mis tekitab võlli ja sisevõru vahel maksimaalse lõtku 0.014 mm ja maksimaalse pingu 0.002 mm. 0 Välisvõru Max. Ping Laagri Max lõtk -13 -17 pesa -24 Sele 1. 5 0 Sisevõru Max. Lõtk -6 Võll Max. ping -8 14
Question 1 Mitme tsoonilisi tigusid kasutatakse plasti töötlemise ekstruuderis ja kuidas neid tsoone nimetatakse ? Plasti töötlemisel ekstruuderis kasutatakse kolmetsoonilist tigu ja neid tsoone nimetatakse järgmiselt: 1.etteande tsoon 2.sulatamise tsoon 3.sulami pumpamise tsoon Question 2 Millised on peamised protsessi parameetrid lehtstantsimisel? Lehtstantsimisel eristatakse nelja peamist protsessi parameetrit: Templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, määrimine ning lõtk matriitsi ja templi vahel. Question 3 Nimetage sepistusmasinate tüübid ja kirjeldage lühidalt tööpõhimõtet. Sepistusmasinad jagunevad neljaks: 1.Hüdraulilised pressid: Pressid koosnevad raamist, millel võib olla kas 2 või 4 sammast, kolvist, hüdrosilindritest, rammist ja hüdropumbast, mis saab käitamise elektrimootorilt. 2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press energia hoorattalt, mida liigutab elektrimootor
..., S7. 6.4 Istud ja nende karakteristikud Istu põhimõte Objekti osapoolte (võll - ava) vajalik koostöö saavutatakse sobiva istu valikuga. Ist tähendab, et on koostatud paar, mis omavad sobivaid tolerantse. Esineb kaks põhijuhtu: - ava minimaalne mõõde on suurem kui võlli maksimaalne mõõde, Dmin > dmax: - ava maksimaalne mõõde on väiksem kui võlli minimaalne mõõde Dmax < dmin. Kolmas juht on kui mõõtmed on eeltoodud tingimuste vahepealne. Esimene juht on lõtk (clearance) ja arvutades selle ava ja võlli mõõtmete alusel on positiivse märgiga. Tähistatakse Clr või ka tähega S. Teine juht on ping (interference) ja arvutades selle ava ja võlli mõõtmete alusel on negatiivse märgiga. Kasutatakse siiski absoluutväärtusena seega positiivse märgiga. Tähistatakse Int või ka tähega N. Sõltuvalt tolerantsi suurusest esineb maksimaalne ja minimaalne lõtk või ping. MinClr = Dmin - dmax; MaxInt = dmax - Dmin;
kroomterase. 5.6 Järeldused Võrude tööolukorrad: Sisevõru võllie L6/js6 on pöörlevalt koormatud. Välisvõru M7/l6 on kohalikult koormatud [5.3, lk 73]. Sisevõru on istatud pinguga, välisvõru on aga siirdeistuga, millel tõenäolisem on tulla ping. Seega tõenäoliselt istub välisvõru liikumatult laagripesas (pöörleb koos korpusega), sisevõru saab aga võllil aeg-ajalt liikuda. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt. Laagris olev lõtk näitab, kui palju võib üks võru nihkuda teise suhtes. Keskmiste läbimõõtude toleratsitsoonie tähistatakse sisevõrul, kui aval, L- ga ja välisvõrul, kui võllil, l-ga [5.3, lk 71]. 5.6 Kasutatud kirjandus: [5.1]Tabel 4. – Veerelaagrite võrude tolerantsid ja pinnakaredus [5.2] M. Purde.Tolerantsid ja istud. Tln: TallinnaTehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [5.3]Ülesanne 5 – Veerelaagrite istud ja arvutamine [5
institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Põhilised allikad on keskkonnasündmused, sissetung/sõda, kultuurilised kontaktid, innovatsioon, populatsiooninihked ja difusioon. Difusioon kultuurielementide levik. Kõige tähtsam muutuste tekitaja. Uued ideed, teod, tehnoloogia arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja üh-lt ühiskonnale. Kultuuriline lõtk Kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloofia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 9. Muutuste omaksvõtmine (agendid) ja muutuste tüübid (227-229) Muutusi toetavad või neile on vastu inimesed, kellel on sotsiaalsetes süsteemides teatud staatused. Mõned staatused on mõjukamad kui teised ja nende staatuste omanikud on tõenäolisemalt muutuste agendid. Kui suguharupealik võtab uuenduse omaks, teevad seda ka tõenäoliselt teised liikmed.
Käsud sildumisel. 1. Olge valmis sildumiseks! Stand by for mooring! ! 2. Andke viskeliin! Give the heaving line! ! 3. Andke vööri põikots! Give the forward breast line! ! 4. Andke vöörisping! Give the forward spring! ! 5. Andke ahtri ots! Give the stern line (rope)! ! 6. Andke ahtri põikots! Give the aft breast line! ! 7. Andke ahtri spring! Give the aft spring! 8. Andke vööri (ahtri) otsale lõtk! Slack away the head (stern) line! () ! 9. Andke vööri (ahtri) springile lõtk! Slack away the forward (aft) spring! () ! 10. Andke vööri (ahtri) põikotsale lõtk! Slack away the forward (aft) breast line! () ! 11. Andke ... väike lõtk! Slack away the ... a little bit! ! 12. Võtke lõtk sisse! Haul in the slack! Heave in the slack! ! 13. Pingutage! Heave tight! ! 14. Kinnitage ahtri (vööri) ots
Tööriistad Vaader Segukamm Kellu Hõõruti Krunt poorsetele aluspindadele (vajadusel) Liimisegu Soojustusplaadid Armeerimissegu Viimistluskrohvi krunt Polümeerkrohv Soklisiini paigaldus Siin paigaldatakse aluspinda naeltüüblitega sammuga 30cm Tüübli nakkepikkus tugevas pinnas on min 35mm ja pehmemas pinnas 50-120mm Soklisiini õgvendamiseks kasutatakse seina ja soklisiini vahel plastseibe paksusega 3,5,8,10,15 mm Soklisiini omavaheline lõtk peab olema 2-3mm, mille vahele paigaldatakse plastist vahetükk, mis hoiab siinid kohakuti. Tüübli all ei tohi olla seguta kohta. Vuugivahe täitmine armeerimisseguga on keelatud! • 1. Millega täita isolatsioonimaterjali vuugid? - Sama soojustusmaterjaliga 2. Millise isolatsioonimaterjali puhul kasutatakse täispinnalist liimimist? 3. Kui kaugel peab olema minimaalselt üks isolatsiooni materjali vertikaalne vuuk järgmisest vertikaalsest vuugist? - 10cm 4
Teadus ja tehnoloogia Sotsaalsete muutuste allikad Sotsiaalne muutus – protsess, mille kaudu muutuvad väärused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted Mõju mikrotasandile(kultuur, sots kultuur) ja mikrotasandile(interaktsioonja isikustasand) Keskkonnasündmused – loodussündmused/inimese tekitatud situatsoonid Sissetung Kultuurilised kontaktid Innovatsioon Populatsiooninihked Difusioon Tehnoloogia ja kultuuriline lõtk Tehnoloogia difusiooni mudel Keskkonnaruumi piirid Moderniseerumisprotsess kaotb oma legitiimsuse senise aluse – vajaduse võidelda vaesusega Inimesed tegutsevad iseenda äraolekul – füüsiliselt, mitte moraalselt ja poliitiliselt üleüldise vastutamatuse sündroom Loodus ja ühiskond Looduse ja ühiskonna vastandumise lõpp Keskkonna probleemid on ühiskonna probleemid Arhitekti ökoloogiline checklist (J. Wines) Väiksemd ehitised Taaskasutatavad materjalid
Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. ad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide ke- evitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga joodise sulamistemperatuurini. Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku. Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand.
Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhu...
sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks. Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide keevitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga joodise sulamistemperatuurini. Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku. Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad
Eesti on piirkond, kus eestlased on üritanud püsima jääda enamasti vaenulikus maailmas ja olles küll osa Euroopat, on meid mitmeid kordi püütud Euroopast eraldada. Eestlaste truudus oma väärtushinnangutele ja kaaslaste poolehoid eesti jonnile lubavad täna ja homme arvestada nende abi sarnaselt, aga tõhusamalt kui minevikus. Neid suhteid tuleb hoida ja vahest isegi parendada. Moraalsed ootused on ulatuslikud, kuid võimalused sageli piiratud. Eksituste lõtk on Eestil väike või koguni olematu. Riik ja rahvas ei tohi teha vigu. Üldiselt on nii, et kui suurriigid teevad valesid otsuseid, siis tavaliselt kannatavad kõik teised, vähemasti lühiajaliselt. Eesti on püsima jäänud, sest ei ole tehtud liialt vigu, kuid globaliseerunud maailmas tuleb hoolt kanda, et neid ei oleks absoluutselt, kuna nende esinemisel seaksime mõningal määral ohtu oma eksistentsi ja püsimajäämise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
