Kruvijooned kruvijooned on ruumikõverad. Lliigitatakse: *paremakäelisteks (telje sihis pöörlemisega päripäeva) *vasakukäelisteks (telje sihis pöörelemisega vastupäeva) Kruvijoon on määratud, kui on teada tema raadius(r), samm(h) ja käelisus. Silindriline ehk harilik ja kooniline kruvijoon. Silindriline kruvijoon on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektoor, kui silnder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje, nim kruvijoone keeruks. (Silindri telg = kruvijoone telg ; silindri raadius = kruvijoone raadius). Keeru otspunktide vahelist kaugust(s.o keeru kõrgust) nim kruvijoone sammuks. Kooniline kruvijoon on pöördkoonuse moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektoor, kui koonus pöörleb ühtlaselt ümber oma telje.
Nimetage tahukate liike - tahukas, prismatoid, ideaaltahukas Mille poolest erinevad tasakõver ja ruumikõver? - tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte Nimetage kõik teist järku jooned - ellips, hüperbool, parabool, pöördkoonus, pöördsilinder Kuidas tekib silindriline kruvijoon? - Silindriline ehk harilik kruvijoon tekib kui, pöördsilindri moodustajat mööda liigub ühtlaselt punkt, kui silinder samaaegselt pööleb ümber oma telje. Mis on kruvijoone samm ehk keerd? - Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? - kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? 1)selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või
b) hüperbool-mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini (joone fookusteni) mõõdetud kauguste vahe on jääv. c) parabool-mille iga punkti kaugused sama tasandi kindlsa punktini (fookuseni) ja kindla sirgeni (juhtjooneni) on võrdsed. 5. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed. 6. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline ehk harilik kruvijoone tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 7. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks. 8. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon?
punktini (joonte fookusteni) mõõdetud kauguste vahe on jääv) c. Parabool tasandiline joon, mille iga punkti kaugused sama tasandi kindla punktini (fookuseni) ja kindla sirgeni (juhtjooneni) on võrdsed. 4. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline ehk harilik kruvijoon on joon, mille tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. Hariliku kruvijoone võib tekitada ka tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks. 5. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks. 6. Milliste paramaatritega on määratud silindriline kruvijoon?
punktini (joonte fookusteni) mõõdetud kauguste vahe on jääv) c. Parabool tasandiline joon, mille iga punkti kaugused sama tasandi kindla punktini (fookuseni) ja kindla sirgeni (juhtjooneni) on võrdsed. 4. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline ehk harilik kruvijoon on joon, mille tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. Hariliku kruvijoone võib tekitada ka tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks. 5. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks. 6. Milliste paramaatritega on määratud silindriline kruvijoon?
tõmbame raadiuse, ühtlasi saame ka punkti väiksemal ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse kolmnurga, mille täisnurgaga nurk märgib ära ellipsi punkti. 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline kruvijoon on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm (keerd) ? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje(silindri telg) nim kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust(s.o keeru kõrgust)nim kruvijoone sammuks. 45. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on määratud kolme parameetriga: • Käelisus (paremakäeline:telje sihis pöörlemisega päripäeva, vasakukäeline: vastupäeva) • Raadius (s.o silindri raadius) - r • Samm (keeru kõrgus) - h 46
t. ellips projekteerub ellipsiks). 50. Nimetage kõik teist järku jooned. ellips; hüperbool; parabool. 51. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed. 52. Skitseerige ellipsi lähiskõver ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed. 53. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline kruvijoon on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 54. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördeleümber kruvijoone telje, nim. kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust (s.o. keeru kõrgust), nim. kruvijoone sammuks (h). 55. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Raadius (r), samm (h), käelisus (vasaku- või paremakäeline). 56. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast?
A C 0 73. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsloon, kui on antud ellipsi ~ 74. Skitseerige ellipsi liihisk5ver rlngikaartest, kui on antud ellipsi teljed. * 01 75. Kuidas tekib silindriline kruvljoon? * Silindrlline kruvijoon on poordsllin drl moodustajat mooda Ohtlaseit liikuva punkti trajektor, kui silinder poorleb uhtlaselt umber oma telje 76. Skitseerige vasakukaelise kruvijoone kaksvaade. * t A 77. Mis on kruvijoone samm (keerd)? * Kruvljoone 05a, mis vastab punkti OheletaispoordeleOmberkruvijoone telje, nim. kruvljoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nlm. kruvijoone sammuks 78. Milliste parameetritegaon maaratud sllindriline kruvijoon? * Raadius(r), samm (h), kaellsus (vasaku- voi paremakaeline) 79. Kuldas ~valdub silindril ise kruvijoone Ohekeeru pikkus sammu ja diameetri kaudu
-Ellips- tasandiline joon, mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini mõõdetud kauguste summa on jääv -Hüperbool- mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini mõõdetud kauguste vahe on jääv -Parabool- mille iga punkti kaugused sama tasandi kindla punktini ja kindla sirgeni on võrdses 36. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed. 37. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindrilise kruvijoone tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 38. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telge, nim. Kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelsit kaugust nim. Silindrilise kruvijoone sammuks. 39. Milliste parameetriega on määratud silindriline kruvijoon?
fookusteni) mõõdetud kauguste vahe on jääv. c) parabool-mille iga punkti kaugused sama tasandi kindlsa punktini (fookuseni) ja kindla sirgeni (juhtjooneni) on võrdsed. 36. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed 37. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektoorina, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 38. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastsab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje. Samm – keeru otspunktide omavaheline kaugus (keeru kõrgus). 39. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada tema raadius r, samm h ja käelisus (parema- või vasakukäeline 40. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna tasandilise lõikejoone järguga
Tasand lõikab pöördkoonust sirgeid mööda, kui tasand läbib pöördkoonuse tippu. 41. Nimetage kõik teist järku jooned. Ellips, hüperbool, parabool 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti saamiseks, kui on antud ellipsi teljed (kaasdiameetrid). 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline kruvijoon tekib, kui punkt liigub ühtlaselt mööda pöördsilindri moodustajat, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm (keerd)? Silindrilise kruvijoone samm on keeru otspunktide vaheline kaugus (Silindrilise kruvijoone keerd on silindrilise kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje). 45. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Raadius (r), samm (h), käelisus 46. Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe keeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? l = h 2 + ( 2r ) 2 47. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel)?
(juhtjooneni) on võrdsed. 71. Mis on ellipsi kaasdiameetrid (teljed)? ehk ellipsi teljed. 2 diameetrit, millest kumbki poolitab teisega paralleelseid kõõle. 72. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed 73. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi kaasdiameetrid. 74. Skitseerige ellipsi lähiskõver ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed. 75. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline ehk harilik kruvijoone tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje (joon. 5.3, a). Hariliku kruvijoone võib tekitada ka tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks (joon. 5.3, b). 76. Skitseerige vasakukäelise kruvijoone kaksvaade. Kruvijooni liigitatakse parema ja vasakukäelisteks. Kruvijoon on paremakäeline, kui telje sihis
ära ellipsi punkti. antud punkti); silindriline pind (sirgjoone 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Objekti liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis liikumisega ümber pöördsilindri moodustaja lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks võrdse sammuga. sihtsirgega); puutujatepind (sirgjoone 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis (keerd)? Kruvijoone otspunktide ühe jääb antud ruumikõvera puutujuaks). täispöörde vaheline kaugus. Mittelaotuvad joonpipnnad: Silindroidid 45. Milliste parameetritega on määratud (tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas silindriline kruvijoon? Kruvijoone raadius- oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont ja
tõmbame raadiuse, ühtlasi saame ka punkti väiksemal ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse kolmnurga, mille täisnurgaga nurk märgib ära ellipsi punkti. 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Tekib tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks. Või pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ümber oma telje. 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm (keerd)? Keeruks nim kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje. Sammuks nim keeru otspunktide vahelist kaugust. 45. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? 1. Kruvijoone raadius- r, 2. keeru otspunktide vahe (samm)- h. 46. Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe keeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? l = h 2 + ( 2r ) 2 47. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel)?
Joonestada pcidrdkoonuse pdhjaring- Joonestada kruvijoone i/4-keeru (AB) kujut'is joon, kui koonuse moodust,aja kalde- ris tisoneetrias. nurk on rp ja t'ipp asub punkfis T. 3 @ a rl L I A'(5) -r ,o... -2- .. /j D j,
Joonestada pcidrdkoonuse pdhjaring- Joonestada kruvijoone i/4-keeru (AB) kujut'is joon, kui koonuse moodust,aja kalde- ris tisoneetrias. nurk on rp ja t'ipp asub punkfis T. 3 @ a rl L I A'(5) -r ,o... -2- .. /j D j,
tõmbame raadiuse, ühtlasi saame ka punkti väiksemal ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse kolmnurga, mille täisnurgaga nurk märgib ära ellipsi punkti. (vt lk 23 loengukonspektist) 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Tekib tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks. (lk 24) 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm (keerd)? Keeruks nim kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje. Sammuks nim keeru otspunktide vahelist kaugust. 45. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? 1. Kruvijoone raadius- r, 2. keeru otspunktide vahe (samm)- h. 46. Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe keeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? l=Öh²+(pd)² 47. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel)?
konstruktsioon, kui on antud ellipsi konstruktsioon, kui on antud ellipsi ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed. kaasdiameetrid. teljed. 75) Kuidas tekib silindriline kruvijoon? See on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 76) Skitseerige vasakukäelise kruvijoone kaksvaade. 77) Mis on kruvijoone keerd/samm? a) keerd kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje b) samm keeru otspunktide vahelist kaugus 78) Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Raadius r, samm h ja käelisus (vasaku- või paremakäeline). 79) Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe keeru pikkus l sammu h ja diameetri d kaudu? 80) Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast?
hõõrdpingliited. Nende puutepindade hõõrdejõud peab ületama töötamisel tekkiva nihkejõu. Keere Keermesliited on tänu universaalsusele, koostamismugavusele ja laialdasele standardimisele enimkasutatavad. Kinnituskeermed on enamasti ühekäigulised kolmnurkkeermed, mis tagavad isepidurdavuse (alla 15o tõusunurga puhul). Pleki- ja puidukruvidel on eriprofiiliga keere. Keermed jagunevad: • mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks, • kruvijoone aluspinna järgi silinder- ja koonuskeermeiks, • kruvijoone pealekerimissuuna järgi parem- ja vasakkeermeiks, • keermeprofiili ristlõike kuju järgi kolmnurk- ja ümarkeermeiks. Käigukeermed on trapetskeere, tugikeere ja ümarkeere. Nende abil saab muuta pöördliikumise sirgliikumiseks (nt roolireduktor) või vastupidi. Joonisel 6 on kujutatud kolmnurkkeerme profiili tähtsamad geomeetrilised parameetrid. Kruvijoon tekib kaldpinna mähkimisel ümber silindri.
Noonius on lühike skaala, mis libiseb põhiskaala peal. Määratakse põhiskaalalt number, milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0- kriips. Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga.Täpsus sõltub sellest kui väikesteks osadeks on noonius jagatud. 2.Spiraalpuur.Elemendid ja materjalid. Koosneb tööosast, kaelast, sabast ja käpast. Tööosa jaguneb lõikeosaks ja juhtosaks. Hambad on kujundatud kruvijoone järgi. Hammaste vahel kaks keerdsoont, mida mööda liigub laast ja jahutusvedelik. Valmistatakse terasest, külmlõiketerasest või kermistest (keha terasest) 3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel
mis libiseb põhiskaala peal. Määratakse põhiskaalalt number, milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga.Täpsus sõltub sellest kui väikesteks osadeks on noonius jagatud. 2.Spiraalpuur.Elemendid ja materjalid. Koosneb tööosast, kaelast, sabast ja käpast. Tööosa jaguneb lõikeosaks ja juhtosaks. Hambad on kujundatud kruvijoone järgi. Hammaste vahel kaks keerdsoont, mida mööda liigub laast ja jahutusvedelik. Valmistatakse terasest, külmlõiketerasest või kermistest (keha terasest) 3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud
1' 'X3; i i tz.. i. ,r '-y A'(0) 0 l 2 J 4 5 n Joonesfadanulde horisonfaalideplaan, kui harjajoon on nii1ratud kruvijoone l/4-keeruga ja ndlvadekalle on l:1. /4, oJ,o/ 6 Joonesfadaj n siigavuse siivendi ndlvadeplaan. Siivendipdhi ia ndlvade kalded on anfud jooniset. 7 M _ N "' /0 I q_
Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk
sõukruvi ketta pindalasse A0 = πD2/4. Kuna sõukruvi labade surve- ja imipinnad on erineva suurusega, võetakse aluseks survepind, mille suurus leitakse graafiliste või analüütiliste erimeetodite Laeva sõukruvidel võivad kettasuhted üldjuhul olla vahemikus 0,2…1,3 , sh tsiviiltranspordilaevadel 0,3…1,0; aeglaste ja mõõdukate kiirustega kaubalaevadel neljalabaliste sõukruvide puhul peetakse heaks kettasuhteks 0,5… 0,6 Labade arv Labasid võib olla 2 – 8 Kruvijoone samm Kruvijoone sammuks P nimetatakse kruvijoone ja silindri moodustaja kõrvutiasetsevate lõikepunktide vahelist vahemaad. Korrapärase kruvipinna puhul võrdub see kruvipinna moodustaja poolt ühe täispöörde jooksul telje suunas läbitud teepikkusega
Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile: IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia kruvisid, peaga polte, tikkpolte ja muttreid, kuid ühendatavad detailid võivad olla ka Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. keermetatud. Keere moodustatakse keermeprofiili kohase kruvijoone töötlemisega detaili pinnale. Väändepinge. Tugevustingimus väändel. Keermesliite koostamisel või lahtivõtmisel tuleb detaile pöörata või kinni hoida. Selleks on nad varustatud momendi ülekandmist võimaldavate elementidega: poldid peadega, T
A 0,7 ka , 6 . Siit Aõ h Wõ . 52. Keermesliide ja selle iseloomustus. Peamise lahtivõetava liite — keermesliite — tunnus on keermestatud elementide kasutamine. Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile: kruvisid, peaga polte, tikkpolte ja muttreid, kuid ühendatavad detailid võivad olla ka keermetatud. Keere moodustatakse keermeprofiili kohase kruvijoone töötlemisega detaili pinnale. Keermesliite koostamisel või lahtivõtmisel tuleb detaile pöörata või kinni hoida. Selleks on nad varustatud momendi ülekandmist võimaldavate elementidega: poldid peadega, mutrid sobivate pindadega. Keermesliidete suur levik seletub võimalusega saada võtmele üsna väikese jõu rakendamisega suuri telgjõudusid, võimalusega kinnitada
laba kinnitusäärik blade flange ``kerge´´ sõukruvi ``light´´ propeller kineetiline energia kinetic energy kombinaatortunnusjoon combinator curve kombinatoorne juhtimine combinator control koonilisus conicity, cone (taper) angle koonus cone, taper koostatav composite, built up kroominikkelteras chromium-nickel steel kruvijoon helical line, spiral kruvijoone samm spiral pitch kruvipind helicoidal surface, helicoid käigudiagramm running diagramm käigusamm advance käituri ketas propeller disc laba blade laba kand blade foot laba profiil blade section shape laba tipp blade tip libisemine slip liist key
laastu konveierit pika voolava laastu puhul. Temperatuur vs lõikekiirus o Lõikeserva vaatlus peale töötlust annab informatsiooni lõikerežiimist: tööriista elueast, keerme kvaliteet. Madalatel kiirustel tekib terakasvaja. Suurtel kiirustel toimub tera tipus plastne deformatsioon. Lõikejõud o Kõige kriitilisem keerme treimisel on sisenemine ja väljumine lõikest. See võib põhjustada erinevusi nominaalist sammu ja kruvijoone puhul. Läbim o Koorivad läbimid – toimub põhiline materjali eemaldamine keermesoonest. Siluvad läbimid – toimub keerme viimistlus, kalibreerimine. 8 o Peale iga läbimi sooritamist tuuakse keermetera algasendisse tagasi ja nihutatakse uuele lõikesügavusele, ettenihkele laastule. Ettenihe laastule võib toimuda kolmel viisil: Radiaalse ettenihkega laastule; Külg ettenihkega laastule;
suhtes kaldu asetatudsuurematelgringjoone ringjooni sujuvalt Uhendavaid ellipsi osi lekaali Uheasendigahaarata. Joon.5.2 23 5.3 Kruvijooned Koonilise kruvijoone ristprojektsioontelje osutubArchimedese risttasandile spiraaliks. Tehnikasesinevatestruumik6veratest omavad erilist kohta kruvijooned.Tdhtsamadneist on ja kooniline silindriline kruvijoon. 5.4 Pindadestja nendekujutamisest 1. Silindriline on joon,mille
Lõiketasand N° 2 Hüperbool m'' Joon. 41 7.2. Kruvijooned 7.2.1. Silindriline kruvijoon Silindriline e harilik kruvijoon on ruumikõver, mis tekib punkti ühtlasel liikumisel mööda pöördsilindri moodustajat, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje (joon.42). Kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus. Kruvijoone samm P on punkti poolt ühe täispöörde jooksul telje sihis läbitud vahemaa. Kruvijoon on paremakäeline, kui piki telge vaatades punkt eemaldub pöörlemisega päripäeva; vastasel korral vasakukäeline. A2 P A1 A1 A2
Kui paralleelselt jõujoontega sisenenud laetud osake hakkab magnetväljas liikuma sirgjooneliselt magnetvälja jõujoonte sihis ja risti jõujoontega sisenenud osake ringikujulisel trajektooril, mille tasand jääb jõujoontega risti, siis on põhjust oletada, et suvalise sisenemisnurga korral peab osake 9 liikuma mööda kruvijoont. Selle kruvijoone telg peab olema suunatud magnetvälja jõujoonte sihis. Tuletame valemid kruvijoone raadiuse ja sammu arvutamiseks. Antud juhul tuleb laetud osakese kiirus lahutada kaheks komponendiks – magnetvälja sihiliseks komponendiks v|| ja magnetväljaga ristuvaks komponendiks v , mis avalduvad vastavalt v|| v cos . v v sin v v v||
koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema tasand läbib kogu liikumise jooksul vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha kujutada koos temal tekkinud keermeniidiga jäiga tervikkehana, siis saame üldises mõttes keermega kruvi. Kruvi telgjoonest kõige kaugemal olevat keermeniidi ala nimetatakse keerme harjaks, kahe niidi vahelist nõgu – keerme põhjaks. 40 Sele 64. Silindrilise kruvijoone moodustamine sirgjooneliselt liikuva treitera ja vastupäeva pöörleva silindrilise varda üheaegse liikumise tulemusena Olenevalt keermeniiti moodustanud tasapinnalise kujundi liigist eristatakse järgmise profiiliga keermeid (sele 65): a – kolmnurkkeere, kui keerme profiiliks on kolmnurk b – ruutkeere, kui keerme profiiliks on ruut c – trapetskeere, kui keerme profiiliks on trapets d – ümarkeere, kui keerme profiiliks on poolring Terminid
135 2.9. Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga (joon. 136a,b). Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed (joon. 137a), ruudu- ja trapetsikujulised (joon. 137b,c), tugi- ja ümarkeermed (joon. 137d,c). Profiili iseloomustab profiilinurk
0 0 M¨arkus. Ruumilise joone parameetriliste v~orranditega x = x(t), y = y(t) ja z = z(t) kaare pikkuse arvutamiseks parameetri muutumisel l~oigul [; ] kehtib valemiga (5.13) analoogiline valem s= x 2 + y 2 + z 2 dt. (5.14) N¨ aide 3. Leiame kruvijoone x = a cos t, y = a sin t, z = bt, kus a ja b on positiivsed konstandid, esimese keerme pikkuse. Kruvijoone esimine keere moodustub, kui 0 t 2. Valemi (5.14) rakendamiseks leiame x = -a sin t, y = a cos t, z = b ja x 2 + y 2 + z 2 = a2 + b2 . 13 Valemi (5.14) j¨argi saame kruvijoone esimese keerme pikkuseks 2
Kruvipinna lõikumisel samateljeliste silindritega tekivad kruvijooned, kusjuures ratta jaotussilindriga lõikumisel tekkivat kruvijoont nim. hamba jaotusjooneks. Sõltuvalt jaotusjoone kulgemise suunast eristatakse paremasuunalisi hambaid (piki telge vaadates kulgeb jaotusjoon päripäeva) ja vasakusuunalisi hambaid (kruvijoon kulgeb vastupäeva). Ühe ülekande ratastest on üks alati parema-, teine vasakusuunaline. Kruvipinna telgsamm px on konstantne, kuid kruvijoone kaldenurk igal koaksiaalsel silindril on erinev. Näiteks alus- ja jaotussilindrite puhul (vt. alussilindri laotust) p x = d b cot b = d cot . Siit d tg = tgb . db Nurk valitakse konstrueerimisel mõõdukates piirides (8...16o), et vältida suurte telgjõudude teket. 4.4.2
D d d2 mõõdetud kõrvutiolevate keerdude rööpsete külgede vahekaugus; 5. keerme profiilinurk (meeterkeerel 60, tollkeerel 55); 6. keerme tõusunurk - nurk keerme keskläbimõõdul moodustava kruvijoone ja P keerme teljega risti oleva tasandi vahel; tan . d2 Koonuskeermed valmistatakse koonilisusega 1 : 16. Ühendada saab nii koonilised välis- ja sisekeermed kui ka koonilised väliskeermed silindrilise sisekeermetega. Keermed valmistatakse teatud täpsusega. Tolerantsjärgud: Kruvidele - keskläbimõõdul d2 – 4; 5; 6; 7; 8;
annaabi.ee 
