Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: ..... Ülesanne: 1. Esitada protsessi skeem koos vajalike tähistega 2. Arvutada protsessi iseloomustavad parameetrid: 2.2 Arvutada maksimaalne absoluutne õhenemine hmax (mm) 2.3 Arvutada maksimaalne haardenurk max (°) 2.4 Arvutada valtsimiseks vajalik võimsus P (kw) 3. Vastata lisaküsimustele Andmed: Variant n, [p/min] p, [MPa] H1, [mm] B1, [mm] a D, [m] f 43 45 50 115 300 0,25 0,8 0,25 n - valtside pöörlemiskiirus, p/min; P - valtsi ja tooriku vaheline survejõud, MPa; H1 - tooriku algkõrgus, mm; B1 - tooriku alglaius, mm; a - laienemistegur;
m2 := 1.06 lindi murdetegur, konveieri konstuktiivsed tegurid (2, lk 202, Tabel 50) m3 := 1 veotrumli tegur, konveieri konstuktiivsed tegurid (2, lk 202, Tabel 50) m4 := 1 pingutustrumli tegur, konveieri konstuktiivsed tegurid (2, lk 202, Tabel 50) ( ) P := g q + q 0 Lh + q H m1 m2 m3 m4 = 5.5 kN Trumlile pealejooksva lindiharu pingsus, kui f := 0.3 (hõõrdetegur, 2, lk 211), := 210deg (lindi haardenurk) f e Sp := P = 8.3 kN f e -1 3N Lindi kihtide arv, kui T := 115 10 ja varutegur k := 9.5 m k Sp i L := = 1.137 Bl T Valin vahekihtide arvuks i L := 2 Lindi pikkus 2 2 L := H + Lh = 38.478 m Lindi ühe tsükli aeg L T := 2 = 48 s v
76]); Smax lindi maksimaalne tõmbejõud, mis on võrdne vedavale trumlile pealejooksva lindiharu tõmbejõuga N; [K] lubatud varutegur ([K] = 9 [1, lk. 76]). Lindi maksimaalne tõmbejõud Smax on arvutatud järgmise valemiga (2.4) P e./ S&'( = ./ ,(2.4) e -1 kus P lindi veojõud N; e naturaallogaritmide alus; haardenurk ( = 180° [1, lk. 76]); f hõõrdetegur lindi ja trumli materjalide paarile (f = 0,2 [1, lk. 74, tabel 81]); e./ = 1,87 [1, lk. 74, tabel 81]. Lindi veojõud P on arvutatud alloleva valemiga (2.5) Q H Q P = 1w 3 + q67 cos + H= m> m? m@ mA = 3,6 v sin 3,6 v 600 5 600 = 10,04 3 + 3407 cos12 + 5= 1 1 1 1 = 635,799kg = 6358N
.0,7) n – ekstsentrikvõlli pöörlemissagedus, mis peab max tootlikkuse saavutamiseks olema antud purusti vastava haardenurga ja liikuva lõua käiguga kooskõlastatult nn „optimaalsetes“ piirides , V1- ekstsentrikvõlli ühe pöörde vältel väljumisavast väljuva materjali math, mis arvut purustusklambri mõõtmete alusel m3 milles, e- väljumisava min laius, s- liikuva lõua käigupikkus, b- väljumisava pikkus, α- lõugade vaheline haardenurk. 7. Koonuspurustite kasutusala ja liigitus. Kasutatakse kivimite jäme-, keskmiseks ja peenpurustuseks peamiselt teise staadiumi purustitena. Liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. Tehnoloogilise otstarbe alusel a) koonuspurustid jämepurustuseks b) keskmiseks purustuseks c) peenpurustuseks 2. Konstruktiivsete iseärasuste: a) pöörleva koonuse pikkus – pika- ja lühikesekoonuselised b) pöörleva
2 a= 8 2l - ( 315 + 100 ) + [2l - ( 315 + 100 ) ]2 8 ( 315 - 100 ) 2 a= = 278,3 mm 8 9. Rihma haardenurk ümber vedava ratta 1, kraadi. D2 - D1 315 - 100 1 = 180o 57o = 180 - 57 = 135,96o a 278,3 Nurk on > 120o! 10. Rihma kiirus v, m/s. D1n1 v= , kus 60 103
3. Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1min D1= 140 mm 4. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm D2=D1u(1-)=140*2,63*(1-0,015)=355mm D2=355mm 5. Tegelik ülekande arv uteg===2,5743 u= u= 6. Orienteeruv telgede vahe a, mm a0,55(D1+D2)+h=0,55(140+355)+10,5=282,75 mm 7. Rihma arvutuslik pikkus l, mm l=2a+*+=2*282,75+*+=1383,9mm l=1400mm 8. Rihma haardenurk ümber vedava ratta a1, kraadi a= 11 Autotehnika TTK a==291,4 9. Rihma haardenurk ümber vedava ratta 1=180°-57°=180°-57°=137°56´ 1=137°56´120° 10. Rihma kiirus v, m/s v= v= v=10,52 2. Rihma läbijooksude sagedus U, s-1 U=v/1 U=10,52s-1/1,4m=7,51 s-1 3. Ühe kiilrihmaga ülekantav lubatud võimsus [P], kW [P]= [Po]Cr Ca Cl Cz
seadmed. ,Vibroplaadid,Vibrorullid 230-Milliseid puurimismeetodeid kasutatakse puurimismasinais? 6 Löökpuurimine,Keerpuurimine,Keerdlöökpuurimine,Pöördlöökpuurimine,Leekpuurim ine 236-Millised on kivimaterjalide purustusmeetodid? Staatiliste välikoormuste rakendamisega,Dünaamiliste e lööktoimeliste välikoormuste rakendamisega 242-Milline peab olema lõug-, koonus- ja valtspurustites purustuspindade vaheline haardenurk, et toimuks purustamine? Haardenurk peaeb olema väiksem või võrdne kahekordsest hõõrdenurgast. 2 248-Nimetage veskite tüübid tööprotsessi iseloomu alusel. Tsükliline,Pidev 254-Millise tööpinnaga võivad olla tööstuslikud sõelad? Kumminööridest moodustatud tööpinnaga keelsõelad,Üksteise suhtes kaldu asetsevatest paralleelsetest terastraatidest tööpinnaga kannelsõelad,Kummiplaatidest moodulelementidega isepuhastuva tööpinnaga plaatsõelad 260-Nimetage peamised ehituslike segude tüübid
Rida-asetus, malekorras 28. Milline peab olema tihendusmasina tööorgani kontaktsurve tihendavale materjalile, et toimuks tihendamine? Peab olema väiksem materjali survetugevusest 29. Olemasolevate ehitiste vahetus läheduses vaivundamendi rajamiseks sobivaim on 3. puurmasin kohtvaiade rajamiseks 30. Nimetage perioodilise tööprotsessiga kivipurustid. Lõugpurusti 31. Milline peab olema purustuspindade vaheline haardenurk, et purustamine toimuks? <=2 32. Suurima läbipaistvusega on: 4. võrksõelad 33. Betoonisegisti täitemaht on: 3. kuivkomponentide maht 34. Nimetage betooni- ja mördisegude transpordivahendid platsi piires tööpõhimõtte järgi. Mördi segud on : Mehhaanilised, pneumaatilised Betooni : kolbpumbad ja rootorpumbad 35. Loetlege käsimasinate liigid energia muunduri tüübi järgi. Mehhaanilised, kompressioon-vaakum, ilma muundurita 36
- järskkoonuselised, nurk <45o (vt TV lk 33 joon 4.1, 4.2) - lamekoonuselised, nurk >45o ( 241-Nimetage valtspurustite tüübid valtside arvu järgi. ühevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.1); - kahevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.2); - mitmevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.3) - differentsiaalvaltsidega 242-Milline peab olema lõug-, koonus- ja valtspurustites purustuspindade vaheline haardenurk, et toimuks purustamine? Lõug-, koonus- ja valtspurustite töötamise võimalikkuse tingimus Kõikide eelnimetatud purustite töötamise eeltingimuseks on purustatava materjali ja terase, kuna purustite tööorganid on valmistatud terasest, vahelise hõõrdeteguri = hõõrdenurga ja purustite tööpindade vahelise haardenurga omavaheline seos. Kõikides eelnimetatud purustites saab purustamine toimuda ainult siis, kui on täidetud tingimus:
VT.KONSPEKTILE.29.Rihmülekande töötamise põhimõte.Euleri valem. Koormust kantakse üle hõõrdejõuga rihma ja ratta kokkupuutepinnas. Rihm on ratastel pingutatult.Jõudude jaotust rihma harudes iseloomustatakse Euleri seadust kasutades. See seadus kehtib kaaluta niidi kohta hetkel kui niit hakkab siledal silindril libisema. Fmj(mahajooksu jõud)>Fpj(pealejooksu jõud) Fmj/Fpj=eµ ,e- naturaallogaritmi alus,µ-hõõrdetegur,-niidi haardenurk silindril T=Fd/2=(Fmj-Fpj)d/2 T-pöördemoment silindri teljel .F-ringjõud silindri pinnal. 30.Selgitage rihülekandes rihma elastse libisemise tekkimise mehhanismi.Ülekandearv. 31.Rihmülekande rihma pingutamise viisid.Pingutuse kontrollimine. 1.Pingutuskruvi abil 2.Pingutusrattaga.3.raskusjõuga 4.Automaatselt toimiva seadmega, kus pingutusjõu suurus oleneb koormusest.Pingutusjõudu kontrollitakse rihma läbirippe kaudu. 32.Hammasülekande iseloomustus
l = 2800 mm 8. Täpsustada telgede vahe väärtust standardpikkusel. mm 2 - (2 + 1 ) + [2 - (2 + 1 )]2 - 8(2 - 1 )2 = 8 2 2800 - 3,14(160 + 710) + [2 2800 - 3,14(160 + 710)]2 - 8(710 - 160)2 = = 668,77 8 a=668,77 mm 9. Määrata kindlaks rihma haardenurk ümber vedava ratta 1 , kraadi. 2 - 1 710 - 160 1 = 180 - 57 = 180 - 57 = 133,11° 668,77 13 a1=133,110 10. Määrata kindlaks rihma kiirus v , m/s. 1 1 3,14 160 1435
1, 3.2, 3.4) ja liitliikumisega 240-Nimetage koonuspurustite tüübid liikuva koonuse tipunurga järgi. järskkoonuselised , nurk <45o (vt TV lk 33 joon 4.1, 4.2) ja lamekoonuselised, nurk >45o 241-Nimetage valtspurustite tüübid valtside arvu järgi. ühevaltsilised; kahevaltsilised; mitmevaltsilised differentsiaalvaltsidega 242-Milline peab olema lõug-, koonus- ja valtspurustites purustuspindade vaheline haardenurk, et toimuks purustamine? Haardenurk peaeb olema väiksem või võrdne kahekordsest hõõrdenurgast. 2 243-Nimetage vasarpurustite tüübid võllide arvu alusel. - ühevõllilised - kahevõllilised 244-Nimetage rootorpurustite tüübid rootori võlli asetuse järgi. Horisontaalvõlliga,Vertikaalvõlliga 245-Nimetage tsüklilise tööprotsessiga purustid Lõugpurustid 246-Nimetage pideva tööprotsessiga purustid.
2 2×𝑎 2 2 × 434 = 2078 ≈ 2000 Telgede vahe täpsustamine 2 × 𝑙 − 𝜋 × (𝐷2 + 𝐷1 ) + √[2 × 𝑙 − 𝜋(𝐷2 + 𝐷1 )]2 − 8 × (𝐷2 − 𝐷1 )2 𝑎 = 8 2 × 2000 − 𝜋 × (630 + 140) + √[2 × 2000 − 𝜋(630 + 140)]2 − 8 × (630 − 140)2 = 8 = 292,71 Rihma haardenurk ümber vedava ratta 𝛼1 , kraadi 𝐷2 − 𝐷1 630 − 140 𝛼1 = 180° − 57° = 180° − 57° = 121,3𝑓° ≥ 120° 𝛼 292,71 Rihma kiirus v, m/s 𝜋𝐷1 𝑛1 𝜋 × 140 × 1425 𝑣= 3 = = 10,45 𝑚/𝑠 ≤ [𝑣] 60 × 10 60 × 103 𝑛1 – vedava ratta pöörlemissagedus
3.1, 3.2, 3.4) ja liitliikumisega 240-Nimetage koonuspurustite tüübid liikuva koonuse tipunurga järgi. järskkoonuselised , nurk <45o (vt TV lk 33 joon 4.1, 4.2) ja lamekoonuselised, nurk >45o 241-Nimetage valtspurustite tüübid valtside arvu järgi. ühevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.1); kahevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.2); mitmevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.3) differentsiaalvaltsidega 242-Milline peab olema lõug-, koonus- ja valtspurustites purustuspindade vaheline haardenurk, et toimuks purustamine? Lõug-, koonus- ja valtspurustite töötamise võimalikkuse tingimus Kõikide eelnimetatud purustite töötamise eeltingimuseks on purustatava materjali ja terase, kuna purustite tööorganid on valmistatud terasest, vahelise hõõrdeteguri = hõõrdenurga ja purustite tööpindade vahelise haardenurga omavaheline seos. Kõikides eelnimetatud purustites saab purustamine toimuda ainult siis kui on täidetud
5. Rihmrade pingutusskeemid . a – mootori liikumisega, b – mootori pööramisega, c – pingutusrullidega, d – rihmarattal tekkiva reaktiivmomendiga. Pingutusrull asetatakse vähemkoormatud (veetavale) rihmaharule. Reaktiivmomendiga pingestuse eeliseks on see, et rihmu asjata ei koormata tühikäigul ja seisul, millega suureneb rihma tööressurss. 22.3. Rihmülekande geomeetria. Ülekande projekteerimisel määratakse harude vaheline nurk , haardenurk , rihma pikkus L ning lõputu rihma puhul ka telgede vahe a. a Sele 22.6. Rihmülekanne geomeetria. d 2 d1 Harude vaheline nurk 2 arcsin . 2a Haardenurk 180 . Minimaalne haardenurk lamerihmadele 150, kiilrihmadele 120.
annaabi.ee 
