Antud: Voolepiir: σ y =350 Mpa Pikkus: L = 400 mm Koormus: F = 5 kN Profiil: UNP180 Teras: S355 Paksus: δ=¿ 8 mm 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed b, c ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. b = 180 – 2 ¿ 5=170 mm c = 180 – 2 ¿ 5=170 mm t = 5 mm 3. Tuvastada keevisliite ohtliku ristlõike ohtlik(ud) punkt(id) ning arvutada summaarse pinge suurim(ad) väärtus(ed). Keevisõmbluse tööseisund: b=170 mm c=170 mm X c =42,5 mm Z c =42,5 mm F=5 kN Keevisliitele mõjuv pöördmemoment: M =F∗( L+t +b−X C ) =5 ( 0,4+0,005+0,17 +0,0425 )=3,09 kN m Ohtliku lõike põikjõud: Q=F=5 kN Ohtliku lõike väändemomoment: T =M =3,09 kNm Keevisõmbluse lõikepinge: ...
Kodutöö nr 3 õppeaines Masinaelemendid I Variant Töö nimetus A B Keevisliideliide 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 18.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 3 KEEVISLIIDE Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge keevisliitega (kolm keevisõmblust). Konstrueerida keevisliide (elektroodi voolepiir on 350 MPa). 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed b, c ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest....
). Tõmbediagramm (= pinge - deformatsiooni tunnusjoon) = (standardsest) tõmbekatsest saadud taandatud koormuse ja suhtelise deformatsiooni graafik. Ristlõike geomeetrilised karakteristikud A pindala m2 Sx, Sy staatiline moment m3 (raskuskese) Ix, Iy telginertsmoment m4 (paine) Ixy tsentrifugaalinertsmoment m4 (peatelgede asend) Ip polaarinertsimoment m4 (vääne) Imax, Imin (Iu, Iv) peainertsimomendid Wx, Wy vastupanumoment m3 Aktiivsed jõud koormised (välisjõud). Passiivsed jõud toereaktsioonid. Tangentsiaalpinged suurimad 45 all-haprad matejalid purunevad diagonaalselt. Plastse materjali puhul on voolavuspiir piirpingeks, mille järel toimuvad materjalis suured jääkdeformatsioonid ja konstr esineb purunemise oht. Hapra materjali ohutu pinge peab olema vahemikus, mida piiravad tõmbetugevus ja suvetugevus.
Jõud- suurus, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks. Tähis F, ühik njuuton N. Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos määravad jõu mõjusirge. Ekvivalentsed ehk samaväärsed on need jõud, millel on sama rakenduspunkt, suund ja moodul. Jõusüsteemi moodustavad mitu ühele ja samale kehale rakendatavat jõudu. Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jõusüsteemiga. Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel.. Tasakaalu all mõistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Staatika- mehaanika haru , mis uurib jõusüsteemide omadusi ja nende tasakaalu. Põhiülesanneteks on jõusüsteemi taandamine ja jõusüsteemi tasakaalutingimustega. Jäiga keha mudel- vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks...
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Keevisliited A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesanne : Projekteerida teabetahvli aluspost. Arvutada posti ja alusplaadi keevitusühendus. Konstruktsiooni kõrgus l = 7,0 m Tahvli kõrgus h = 2,0 m Tahvli laius b = 3,0 m Tahvli mass mT = 550 kg Paigaldamisala linnaväline maastik 1. Tuulejõu määramine Tuulejõud määratakse avaldisest [1] Fw = q ref ce ( z )c f Aref c d (1) ...
= = = 144 2 4 4 2 302 ä = = = 225 2 4 4 ä 225 = = 1,56 144 Toruvõll on 1,56 korda kergem kui täisvõll. 8 6. Võlli väändedeformatsioonid Väändenurga valem 32 = 0 4 T vääne momendil G nihkemoodul E295, 73 GPa L lõigupikkus mille võtsin 0,12m ning asukohad on joonisel märgitud I0 polaarinertsimoment Väändenurgad täisvõlli puhul: 32290,24 = = 0,00119 rad = 0,068 ° (+) 73109 0,034 32 68 0,12 = = 0,00141 rad = 0,081 ° (+) 73 109 0,034 32 40 0,12 = = 0,00083 rad = 0,048 ° (-) 73 109 0,034 32 20 0,24 = = 0,00083 rad = 0,048 ° (-) 73 109 0,034 Väändenurgad toruvõlli puhul: = 0
Joonis 3.20 T Väändepinge laotus ümarvarda ristlõikes: = I0 kus: punkti väändepinge, [Pa]; I0 ristlõike polaarinertsimoment, T ristlõike väändemoment, [m4]; [Nm]; punkti kaugus varda teljest, [m]. Funktsioon = f() on lineaarne väändepinge epüüri saamiseks on vaja määrata vaid pinge suurim väärtus max (suurim väändepinge) varda ristlõike serval.
kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne) defekte koormuse ja pikenemise vahel. Tõmbeteimi tulemused esitatakse tavaliselt tõmbediagrammina. Tõmbediagramm- tõmbekatsest saadud taandatud koormus ja suhtelise deformatsiooni graafik Telg- ja polaarinertsimoment on alati positiivsed. Dimensiooniks on 15. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. pikkuseühik neljandas astmes, tavaliselt cm4. Koormusetsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid: väärtuselt suurim pinge, väärtuselt vähim pinge, keskmine pinge, amplituudpinge, asümmeetriategur 16. Mis on materjali väsimus? Detaili tugevuse kahanemist kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel nimetatakse väsimuseks
b1 b2 A 72 b Ring Polaarinertsimoment z D2 4 D D 4 I 0 = 2 dA = 2 d =
b1 b2 A 72 b Ring Polaarinertsimoment z D2 4 D D 4 I 0 = 2 dA = 2 d =
n Kϕ = ∑K i= 1 1 ⋅ ri 2 või K ϕ = K 1 ⋅ Ip K1 - ühe kinnituselemendi nihkemoodul (N/mm) 2 ⋅ K ser kasutuspiirseisundis Kser või kandepiirseisundis Ku = 3 Ip - liite polaarinertsimoment (mm2) Ip = ∑ r = ∑ (x i 2 2 i ) ∑x +∑y + yi2 = 2 i
2 2 Ix dA . A A Põikpinna polaarinertsimomendiks nimetatakse geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga I 0 2 dA . A 46 Telg- ja polaarinertsimoment on alati positiivsed. Dimensiooniks on pikkuseühik neljandas astmes, tavaliselt cm4. Lihtkujundite inertsimomendid b h3 h b3 Ristkülik: Ix ; Iy . 12 12 d4 d4 Ring: Ix Iy ; I0 .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
