3. Ülesanne – liistliite tsentreerimine Tihe-liistliitelise istuga võllile läbimõõduga Ns=18mm on istuga Z6 istatud ventilaator, mille rummu läbimõõt on Nh=....mm ja ist H7 ning rummu pöia laius on ...... mm. Liistu arvutuslik laius on b =mm ja kõrgus h=6mm ning pikkus l=40mm on antud tinglikult. 𝒁𝟔 𝑯𝟕 𝟔 ∙ 𝑿 𝟔 𝒙 𝟒𝟎 𝒉𝟗 𝒉𝟗 Lahendus Liist võllisoones istuga Z6/h9 b 6mm ES 0.035mm 0.003mm 0.032mm EI 0.032mm 0.008mm 0.04mm es 0mm ei 0.03mm ULSH b ES 5.968mm LLSH b EI 5.96mm ULSS b es 6 mm LLSS b ei 5.97mm TH ES EI 0.008mm TS es ei 0.03mm Cmax ULSH LLSS 0.002mm Cmin LLSH ULSS 0.04mm Imax ULSS LLSH 0.04mm Imin LLSS ULSH 0.002mm THS.vv TH TS 0.038mm ITH Z6 ITS h9 Liist rummusoones istuga H7/h9 b 6mm ES 0.012mm EI 0mm es 0mm ei 0.03mm ULSH ...
Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad. Eelised: korduvalt lahtivõetav ja koostatav; suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus; liide võib edukalt olla suvalises asendis; tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad. Puudused: pingekontsentraatorite olemasolu; koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; keerme halb tsentreerimine. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid 17.Tõmbe-ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. 18.Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise tulemusena.
Maastiku reljeef: Pinnavormid (negatiivsed, positiivsed ja neutraalsed) Asimuut – meridiaani põhjasuuna ja antud suuna vaheline nurk; tõeline ja magnetiline Direktsiooninurk – telgmeridiaani ja antud suuna vaheline nurk Rumb – antud suunale kõige lähima meridiaani ja antud suuna vaheline nurk Teodoliitkäik – mõõdistuskäik, mille mõõdistaja rajab ise. Murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja nende vahelise horisontaal nurgad. Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine: statiiv loodi, treeger statiivile, tahhumeeter treegerile, tsentreerin treegeri alustõstekruvidega, loodin statiivi kinnitushoobadega silindrilise vesiloodi järgi, loodin treegeri alustõstekruvidega, tsentreerin aluse kinnituskruvidega, kordan viimast loodimist ja tsentreerimist Mõõdistusvõrgu tasandamine – iga mõõtmine sisaldab vigu, ka keskmised väärtused pole veatud ega võrdu teoreetiliste väärustega, parandatakse ka keskmisi väärtusi, kasutatkse
GEODEESIA EKSAMI KOKKUVÕTE 1. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõdistamiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad ja ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Teiste erialadega on seotud: füüsika, matemaatika, geograafia, geofüüsika, astronoomia, kartograafia jne. 2. Geoid- keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Ekvaatoriaal-pooltelg 6 378 137m Polaartelg 6 356 752m Ekvatoriaal P 40 075 km Keskmine R 6 371 km 3. Laiuskoordinaat (j) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel. Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S). Pikkuskoordinaat (l) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja...
reduktorid, käigukastid, generaatorid. Laagreid kasutatakse ka erinevates tööriistades nagu trellid, treipingid. Pilt 1. Rattalaager 0 0.030 5) 0.012 0 35 80 0.025 0 0 009 0 013 3. Ülesanne - Liistliite tsentreerimine Tihe liistliitelise istuga on võllile läbimõõduga d=52mm, istuga t6 istatud ventilaator, mille rummu läbimõõt on D=...... mm ja ist H7 ning rummu pikkus on lr= 70mm Liistu arvutuslik lauius on b=16mm ja kõrgus h=10mm ning pikkus l=90mm on antud tinglikult. 1) Liistliite tunnussuurused, kui b=16 mm, h=10 mm ja l=90 mm. a) Liist võllisoones istuga t6/h9 LIIST h9 VÕLL t6
Leiad direktsiooninurga( teed kindlaks veerandi abil) Arvutused mahamärkimistöödeks Sul on teada horisontaalnurk ja joone pikkus ning tuleb leida punkti asukoht looduses.(Punkti koordinaadid on teada) Punkti leidmisel tuleb tagasivaate suunalugem ära nullida. 2. loeng Mõõdistamise põhimõte 1) Tsentreerid ja horisonteerid tahhümeetri kindelpunkti 2) Mõõdad tagasivaate lugemi 3) Mõõdad edasivaate lugemi Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine 1) Tsentreeri ja horisonteeri statiiv silma järgi 2) Kinnita treeger statiivile(kinnituskruviga) ja elektrontahhümeeter treegerile. 3) Tsentreeri treegeri alustõstekruvidega. Kruvisid ükshaaval keerata, et nähtav ring oleks täpselt punktil. 4) Horisonteeri statiivi kinnitushoovadega treegeri ümarvesiloodi järgi. 5) Horisonteeri treegeri alustõstekruvidega elektrontahhümeetri silindrilise vesiloodi järgi.
1 x - 2 Jaotusf-n avaldub F ( x ) = e dx . 2 2 - Normaaljaotuse parameetrid on keskväärtus ja standardhälve . Kuna me näidatud integraali analüütiliselt leida ei oska (kui oskakski oleks see tülikas), on tulemused koondatud tabelisse ja seda standardiseeritud (keskväärtus= =0 ja standardhälve= =1) normaaljaotuse jaoks. Juhusliku suuruse tsentreerimine on tema lineaarteisendus valemiga Y = X-EX. Tsentreeritud JS keskväärtus =0. Normeerimine on JS lineaarteisendus valemiga Y=X/. Normeeritud JS dispersioon ja standardhälve =1. DJS standardiseerimine on tema tsentreerimine ja normeerimine. Standardiseeritud juhuslik suurus X0=(X-)/. Standardiseeritud normaaljaotuse juhusliku suuruse jaotusf-ni tähistame (x) ja tihedusf- ni (x). Normaaljaotusega juhuslik suurus tekib olukordades, kus on tegemist paljude sõltumatute tegurite
laiendiga .jpg vi . gif. BGCOLOR=RGB-kood vi sna dokumendi taustavrv TEXT=RGB-kood vi sna teksti phivrv LINK=RGB-kood vi sna klastamata viitade vrv VLINK=RGB-kood vi sna klastataud viitade vrv ALINK=RGB-kood vi sna viida vrv hiireklpsu hetkel Nide:
TEKSTI KUJUNDAMINEJoonis 1. Detail Töötlemislisa Töötlemisvarud Joonis 2. Töötlemisvarude paiknemise skeem erinevatel pindadel 1.Tooriku valmistamine Toorikuks on terasest S235 valtsitud ümarmaterjal läbimõõtuga ØDtoor = 52 mm; tooriku pikkus Ltoor = 142 mm. Mõlema mõõdu tolerantsijärk on IT14 (nimimõõdu kõikumine jääb alla 1 mm). 2. Otste freesimine ja tsentreerimine Tsentreerimis-freesimispingil freesida toorik pikkusmõõtu L1 = 142 mm, töödeldud otspindadesse puurida tsentriavad ØDts = 7 mm; sügavuseni Lts= 6 mm. Tooriku pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Otspindade pinnakaredus Ra 12. 3. Koorivtreimine (pealt) Treida välispind mõõtu ØDvälis = 42 +0-0.5 mm ja pikkusmõõduni L3 = 110 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega. Töötlemispikkus koorivtreimisel Lkooriv= 110 mm, lõikesügavus t = 2,5 mm.
sümeetriliselt. Vaatekiire ligidal ei tohi olla päikeses kuumenenud pindu. Instrumentaalne viga peaks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse väärtusega, millele lisanduvad justeerimise ebatäpsused ja teatud mõõtmistingimused.Komponendid: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfookuseerimise viga, limbi ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga,teodoliidi vertikaaltelje kalle.Reduktsiooniviga- on prisma tsentreerimine vaadeldavale puntkile nihkega. Tsentreerimis ja reduktsioonivea vähendamiseks kasutatakse kolme statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse. Mõõtmised valguskaugusmõõturite abil-Leviaja mõõtmiseks kasutatakse kahte meetodit: Inferentsmeetod, kus mõõtühikuks on kindla monokromaatilise valguslaine pikkus, mida kasutatakse etalonkaugusmõõtureis.Modulatsioonimeetod, mis omakorda jaguneb
Vaatekiire ligidal ei tohi olla päikeses kuumenenud pindu. Instrumentaalne viga peaks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse väärtusega, millele lisanduvad justeerimise ebatäpsused ja teatud mõõtmistingimused.Komponendid: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfookuseerimise viga, limbi ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga,teodoliidi vertikaaltelje kalle.Reduktsiooniviga- on prisma tsentreerimine vaadeldavale puntkile nihkega. Tsentreerimis ja reduktsioonivea vähendamiseks kasutatakse kolme statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse. Mõõtmised valguskaugusmõõturite abil-Leviaja mõõtmiseks kasutatakse kahte meetodit: Inferentsmeetod, kus mõõtühikuks on kindla monokromaatilise valguslaine pikkus, mida kasutatakse etalonkaugusmõõtureis.Modulatsioonimeetod, mis omakorda jaguneb
Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad. Eelised: korduvalt lahtivõetav ja koostatav; suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus; liide võib edukalt olla suvalises asendis; tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad. Puudused: pingekontsentraatorite olemasolu; koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; keerme halb tsentreerimine. 50. Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on Keevisliide detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid. liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise 49. Tõmbe- ja põikjõuga koormatud poldi arvutus
soontest rummuavas.Iseloomustus:+1.väiksem elementide arv liites.2.suurem kandevõime.4.suurem väsimustugevus. - valmistada keerukam.Võlli sonte kujud:- ristkülikulised evolventsed -kolmnurksed 23.Pressliide(skeem) ja selle iseloomustus. Pressliide on sisuliselt pinguga ist ja ei ole lahtivõetav sest peale lahtivõtmist ja uuesti koostamist väheneb ping ja seega ka kandevõime.Iseloomustus:+ 1.Lihtne konstruktsioon.2.Hea tsentreerimine.3.Suur pöördemomendi ja telgjõu kandevõime.- 1.Probleemid koostamisel(eriseadmed,täpsus jne).2.Kandevõime suur hajuvus(hõõrdeteguri ebastabiilsus ja pingu sõltuvus detailide tegelikest mõõtmetest).3.Pingete kontsentratsioon.4.Rummu lõhenemise oht.5.Ei sobi õhukeseseinaliste detailide jaoks. 24.Millised asjaolud tingivad mehaanilise ülekande vajaduse? 1.Jõu-ja töömasina võllide pöörlemiskiiruste erinevus.2.Töömasina kiiruste muutumise vajadus.3
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
n= = = 796,2 /" $ 4 56 4 73 Arvutan masinaaja: 9 2A Tm = : = = 0,5 s ; < ; ?B@, Hülss avade tsentreerimine Tsentripuur:MSP0300SB [5] C = 3 mm + = 2 mm fn = 0,1 mm/p Leian pöörete arvu n: 73 2333 n= = 5308 /" $ 4 = Leian arvutusliku lõikekiiruse: 4 5 - 4 = 7=3>
ülekannetes. Hammas liide (nuutliide) Saadakse võllil asuvate hammaste ja detaili rummus olevate vastavate süviste ühendamisel. Hammasliiteid võib vaadelda palju liistuliste liidetena, mille liistud on kujundatud koos võlliga. Tööpindadeks on hammaste külgpinnad. Liikuvate hammasliidete puhul saab detail võllil vabalt liikuda. Hammasliidete eeliseks, liistliidetega võrreldes on ühendatavate detailide parem tsentreerimine, samuti ka suuremate pöördemomentide ülekandmise võimalus. Ühendus detailide väiksem hulk ja suur töökindlus. Puuduseks on suhteline keerukas valmistamine. Tift liide Ühendus elemendiks on tift. Kasutatakse väikeste võimsuste puhul, aga ka käepidemete, kinnitusrõngaste jms puhul. Monteerimis töödel kasutatakse seade tifte. Keermesliited Keermesliited on detailide ühendamisel kõige rohkem kasutatavad liited. Keermestatud
mõõtmistäpsus, võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge) värvitud ümmarguse ristlõikega ühest otsast teravikuga varustatud ca 2m pikkused metallist või puidust kepid. Kui joone pikkus on liiga suur (üle 100m ), siis tuleb asetada ka vahetähised. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai. 25. Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine 28. 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) 27. Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) 28. Horisontaalnurga mõõtmine C A B Horisontaalnurga mõõtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit.
niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge) värvitud ümmarguse ristlõikega ühest otsast teravikuga varustatud ca 2m pikkused metallist või puidust kepid. Kui joone pikkus on liiga suur (üle 100m ), siis tuleb asetada ka vahetähised. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai. 25. Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine 28. 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) 27. Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) 28. Horisontaalnurga mõõtmine C A β B Horisontaalnurga mõõtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit.
2011a. 11 1.6. Kinnitusrakise kirjeldus ja detaili paigaldus 1.6.1. Detaili paigaldus Detail paigaldatakse rakise alusplaadile. Põhipaigalduspinnaks on koonusavaga pind (Ø40mm). Paigalduselementidena kasutatakse 2 silindrilist tihvti (DIN427 M6x17mm) [5]. Tihvtid keeratakse vastavatesse avadesse alumises paneelis, mis võimaldab rikke korral neid asendada. Detaili paigaldus ja tsentreerimine toimub tihvtide ja neile vastavate, detailis olevate, avauste arvelt. Detaili kinnitus toimub rakise ülemise plaadi abil, mis paigaldatakse detaili peale ja tsentreeritatakse 4 silindrilise tihvti abil (DIN427 M10x30mm). Skeematiliselt detaili ,,Flants" paigaldus on toodud joonisel ,,Paigalduse eskiis 1" FL.02.00.00 (vt. punkt 2 ,,Graafiline osa"). 1.6.2. Kinnitusmehhanism Rakise ülemise plaadi kiireks kinnitamiseks kasutatakse 6 kiirkinnitit, mis kinnitatakse
4 4 K ts = 0,9 0,85 tsentreerimise koefitsient 6 l spoonipaku pikkus, 1,63m Ebatäpsel tsentreerimisel või paku tsentri kõrvalekaldumisel pöörlemise teljest 1 mm spooni väljatulek väheneb 1,5 3 %, aga kõrvalekaldumisel kuni 5 mm väheneb väljatulek 7 15 %. Täpne tsentreerimine mitte ainult ei võimalda suurendada toormaterjali kasutamist, vaid suurendab ka pingi tootlikkust. Pinkidel pakkude mehhaniseeritud tsentreerimisel ja teleskoopiliste spindlitega tsentreerimisel kasulik spooni väljatulek on 51,9 64,9 %. 2.2.3. Spoonilindi (riba) pikkuse saab arvutada valemiga Ls = = ( 3,14 ( D 2 - d 2 ) 3,14 210 2 - 70 2 )
9 T-moment d- liitenimiläbimõõt l- liite pikkus k-liistu ja rummu vahelise kontaktpinna kõrgus [p]-lubatud pindsurve 46. Hammas- ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus. Hammasliide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga soontest rummuavas(ruumiavas). Kasut. nii liikuva kui ka la liikumatu ühenduse korral. Pindsurve jaotub ühtlasemalt suunalt, tööpind on suurem, suurem kandevõime, võlli väsimustugevus on suurem, tsentreerimine ja juhtimine on parem kui liistul. Hammasliited jagatakse täisnurk- evolent- ja kolmnurk profiiliga liideteks. Profiilliidete all mõistetakse liiteid, mille kontaktpind on sujuva mitteümara profiiliga , liistude või hammasteta. Valmistatakse vastavad profiilid loopuspinkidel. Eelised on pingekontsetraatorite puudumine ja isetsentreerimine. Puudused on vahetamise keerukus ja sobimatus liikuvliiteks 47. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad.
Lubatud sulgemisviga leitakse valemist: flub = ± 0,2 L( m) Kui saadus sulgemisviga on väiksem kui lubatud, jaotatakse sulgemisviga vastupidise märgiga ja võrdeliselt joontepikkustega keskmistele kõrguskasvudele. Saadud parand loodetakse algebraliselt keskmisele kõrguskasvule ja arvutatakse tasandatud kõrguskasvud. 14. Kuidas toimub tahhümeetriline mõõdistamine elektrontahhümeetriga? Tahhümeeter paigaldatakse teodoliitkäigu punkti o Tsentreerimine o Loodimine o Parameetrite (õhurõhk, temperatuur, prisma konstant) sisestamine Tagasivaate punkti numbri ja instrumendi kõrguse sisestamine, lugemi nullimine tagasivaate teodoliitkäigu punktile. Prisma seadmine instrumendi kõrgusega samale kõrgusele, prisma kõrguse sisestamine. Vaid erandkorras (nähtavuse puudumisel) prisma kõrgust ühes jaamas punktide mõõdistamisel muudetakse, sel juhul tuleb kindlasti aparaati sisestada uus prisma kõrgus.
Teadmised; skeemid o Adaptsioon Välise KK element integreeritakse olemasolevasse süsteemi (kognitiivne struktuur) o Akumulatsioon Kog.struktuuri muutmine KK struktuuride omaseks - Laps areneb järjepidevalt - Lastel raske toime tulla uute situatsioonidega ->lahenduses täiskasvanute jaoks põhjendamatud - Ei näe tervikut, vaid üksik osi - Tsentreerimine lapsed näevad mingit osa ja keskenduvad sellele - Detsentreerimine laiendab motiive, suurem kompleksus - Lihtsam -> keeruline - Lapse kogemus reaalse maailmaga vastavusse . nt praktikas asi ei tööta, pean mõtlemist muutma - Kognitiivne areng põhineb neljal arengustaadiumile o Kindel järjekord; kõigil ühesugune o Ei arene mitte ainult kvaliteedi vaid ka kvantiteedi poolest - Astme vaheldus toimub jõudes küpsuseni ja.....
Krokii koostaja liigub koos latihoidjaga maastikul ja märgib krokiile lati asukoha ning numbri. Töö alguses kontrollitakse instrumendi kaugusmõõturit. Igas jaamas mõõdetakse käigu nurk täisvõttega ja mõõdetakse nii horisontaalnurk kui ka vertikaalnurk. Mõõdistatavatele punktidele võib mõõta nurga ühe poolvõttega ja vertikaalnurga mõõtmise täpsuseks võib võtta 1'. 4. Tööde järjekord tahhümeetrilise mõõdistamise jaamas - Tsentreerimine seda tehakse täpsusega 1-2cm ripploodi abil, täpsemate instrumentide puhul nõutakse tavaliselt ka täpsemat tsentreerimist, paljudel mudelitel on olemas optiline tsenriir - Instrumendi loodimine - Horisontaalringi orienteerimine alidaadi pööramisega seatakse horisontaalringi lugemiks 0, seejärel alidaad kinnitatakse, vabastatakse limb ning limbi pööramisega viseeritakse käigu naaberpunktile, kui onteada lähtesuuna
Mõõtmine tülikas, kuid lihtne, kasutada mugav. Sobib kasutada seal, kus kauguse mõõtmine objektini on takistatud. Abriss - silmamõõdistamise skeem, millele kantakse kõik mõõdud ja selgtavad märkused. 18. Horisontaalnurga mõõtmine. Horisontaalnurga mõõtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali
Mõõtmine tülikas, kuid lihtne, kasutada mugav. Sobib kasutada seal, kus kauguse mõõtmine objektini on takistatud. Abriss - silmamõõdistamise skeem, millele kantakse kõik mõõdud ja selgtavad märkused. 18. Horisontaalnurga mõõtmine. Horisontaalnurga mõõtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. · tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. · horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali
niitkaugusmõõturigamääratud kaugus Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemi järgi peale seda kui on teada horisontaalkaugus. Samuti võib joonte mõõtmiseks kasutada elektronkaugusmõõtureid. Elektronkaugusmõõturi töö joone mõõtmisel põhineb valguse kiiruse c ja kulutatud ajan korrutise leidmisel. Joone mõõtmisel läbib valgus vahemaa kaks korda punktini ja sealt tagasi. 25. Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läibima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasutatakse selleks nööriloodi e. ripploodi. (instrument tsentreeritakse jaama punkti kohale ja tavaliselt täpsusegat +-1 ..2 cm ja seda tehakse ripploodi abil.Täpsemate instrumentide puhul nõutakse ka täpsemat tsentreerimist, paljudel instrumendi mudelitel on olemas optiline tsentriit) horisonteerimine- põhitelg vertikaalseks 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) 27
Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB ...
13.3. GARANTEERITUD PINGUGA LIITED (PRESSLIITED) Liide saavutatakse haarava ja haaratava detaili tegelike mõõtmete erinevuse abil. Võlli (haaratava detaili) tegelik mõõde on ava (haarava detaili) tegelikust mõõdust suurem ning liite koostamisel tekib kontaktsurve. Liiteid kasutatakse pöördemomendi ja/või telgjõu ülekandmiseks. M Eelised: - hea tsentreerimine ja töökindlus; - konstruktsiooni lihtsus; - pingekontsentraatorite puudumine. T Puudused: Fh - istualuste pindade mõõtmete suurendatud täpsuse vajadus; - töökindluse kontrollimise raskus liite koostamisel; - kontaktpindade vigastumine liidete lahtivõtmisel. Liite moodustamise viis:
Hammas- ehk soon- ehk nuutliide (splines) Hammas- ehk soon- ehk nuutliide leitakse laialdast kasutamist jõuülekannetes nt käigukastides. Liide on võimeline üle kandma suuri võimsusi, on hästi tsntreeritav ja töökindle. Kasutatakse kolmnurk-, sirgkülgedega ja evolventprofiiliga hambaid (sooni, nuute). Liite põhielement on sisuliselt ühes tükis tehtud liistudega mitmeliistuline võll. Valmistamine vajab paremaid seadmeid ning on kohane suurtootmisele. Tsentreerimine võib toimuda kas välisläbimõõdu D, siseläbimõõdu d või hambalaiuse b järgi. Rummu sooned saadakse enamasti kammlõikamise teel ning täpsus on kõrge. Võlli nuudid saadakse freesimisega ja vajadusel lihvitakse. Välisläbimõõtu on lihtne töödelda ja seega odavam toota ning sageli ei karastata. Välisläbimõõdu järgi tsentreerimist kasutatakse odavust silmas pidades liikumatutes ja vähekoormatavates liidetes.
Kui viseerimine ei toimu instrumendi kõrgusele siis h= (L/2) * sin(2) + i - l ; l on mõõdetud kõrgus. Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemi järgi peale seda, kui on teada horisontaalkaugus. Samuti võib joonte mõõtmiseks kasutada elektronkaugusmõõtureid. Nende töö joonte mõõtmisel põhineb valguse kiiruse c ja kulutatud aja korrutise leidmisel. Joone mõõtmisel läbib valgus vahemaa kaks korda punktini ja sealt tagasi. 25. Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) (Nivelliir ka ju? niveriiriga ei mõõda sa nurka...) 27. Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) Teodoliidi pikksilm koosneb: silindrikujulisest torust, objektiivist, okulaarist, niitristikust ja fokuseerivast läätsest. Ühel leheküljel olid kirjas need aga paar lehte edasi korratakse neid ja seal on kirjas vaid objektiiv, okulaar, niitristik. Ei tea, kumba uskuda.(lk 137 ja 139, sinine raamat)
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
Linkimine: küsimus mida külastaja lehelt kõige enam otsib, vastavalt sellele lingid teha. Menüü ja alamenüüde linkide vahel loogiline seos, ühte alamlinki võib paigutada mitme kõrgema lingi alla. Fondi (kirjastiili) valik: Times New Roman ei ole ekraanisõbralik, parem lugeda Arial, Verdana. Fondi ja reavahe suurus: ei tohi kasutada väga väikest teksti (8), reavahe peaks olema pisut suurendatud. Teksti paigutamine leheküljele: tekst ei tohi joosta ekraanis servast servani, tsentreerimine pole lubatud (joondada vasakule või võrdselt) Tausta: ei tohi häirida, tekst peab olema taustast hästi eraldatud. Lehekülgede süsteemi struktuur ja kujundus: ühesugune kõigi lehekülgede jaoks. Kujunduse üldmulje lakooniline ja neutraalne. Vältida mittestandardseid ja mitteavalikke formaate. Väga pikk leht ei ole hea. Ei tohi olla horisontaalselt keritav. Alammenüü peaks avanema peamenüü sisse või asendama tervepeamenüü