Alumiiniumkeevitus ................. Põleti võimsus peab olema 100 liitrit tunnis metallis millimeetri kohta, leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid .Räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi, 50% kaaliumkloriidi , 14% liitiumkloriidi , 8% naatriumfluoriidi . Keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada temp 300 C. Kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne , puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel niisutatakse teda 5 min jooksul 2% kroomhappe lahuses.Mis on kuumutatud kuni 80 C ja seejärel pestakse õmblust kuumaveega.Osa detaile kuumutatakse ka ette temperatuurini 300 C, kui seina paksus on 4-9 mm valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema . Elektroodide katte imab hästi niiskust , seetõttu hoitakse elektroode kuivas kohas .Niiskunud elektro...
Koostas: Reppy 21.11.2012 Keevitamine 1. Keevitusprotsesside Liigitus: Käsikaarkeevitus Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse
Milliste elukutsete puhul on eduka tegevuse aluseks head soojusõpetusalased teadmised ja oskused? Andra Kirotaja 9.klass Paljudes elukutsete valdkondades on oluline tunda ja teada ühe või teise elemendi või keha omadusi. Tihti peale kuulub nende omaduste hulka mõisted nagu "soojuspaisumine", "sulamistemperatuur" jne. Niisiis on soojusõpetusalaste teadmiste olemasolu vajalik edukaks tegevuseks nii mõnelgi erialal. Toon järgnevalt mõned näited. Teedeinsener Teedeinsener projekteerib liiklussõlmi, teid, ja sildu ning korraldab nende ehitus-, teehoolde- ja remonditöid. Teedeinsener võib spetsialiseeruda maanteede ja tänavate, sildade ja viaduktide ning raudteede ehitusele või hooldele. Seejuures ongi oluline teada soojuspaisumise seaduspärasusi mingi kindla detaili juures objektil- olgu selleks siis paisumispilu silla ja teetammi vahel või raudtee rööbaste ja raudbetoonliiprite ko...
1912 a. E.G.Budd kasutas esmakordselt punktkeevitust autokere keevitamisel 1928.a. A. Alexander kasutas esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne.Tänapäeval enamkasutatavad elekterkeevituse liigid on: ? käsikaarkeevitus ? keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) ? kontaktkeevitus ? plasmakeevitus 3 Elektrikeevitus 1.Põkkliide – kõige levinum keevitusliide. Kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide jm keevitamiseks (joonis 1.a). 2.Ülekatteliide – kasutatakse õhukese lehtmetalli kokkukeevitamiseks (joonis 1.b). 3.Vastakliide – kasutatakse ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks (joonis 1.c). 4.Nurkliide – kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena (joonis 1.d).
plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab: Keevitustoodete projekteerimine, tugevusarvutused, kvaliteediastmed Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist
1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: · käsikaarkeevitus · keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) · kontaktkeevitus · plasmakeevitus Argoonkeevitus ehk TIG-keevitus Keevitatav materjal: Al,Cu,Fe,Ss TIG (tungsten inert gas) keevitus on keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. Rahvakeeli lihtsalt argoonkeevitus. Kasutamine: Kaarleek põleb sulamatu volframelektroodi ja põhimaterjali vahel. Kaitsegaas, millena tavaliselt kasutatakse argooni, juhitakse keevituskohani läbi tig-põleti, et kaitsta õhu oksüdeeriva mõju eest nii volframelektroodi kui ka sulametalli
a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada
Referaat Õppeaine - Õpetja: ------------------------ Koostja: -------------------- Tallinn 2009 Keevitus Keevituse ajalugu 1880-ndatel tegeleti keevitamisega vaid sepakojas. Sellest alates hakkas moodsa keevituse kiiret arengut mõjutama industrialiseerimine ja maailmasõjad. Peamised keevitusmeetodid: kontaktkeevitus, gaaskeevitus ja kaarkeevitus, leiutati kõik enne Esimest maailmasõda. 1900-ndatel olid tootmises domineerivamad gaaskeevitus ja lõikamine; mõned aastad hiljem hakkas elekterkeevitus sama suurt osakaalu saavutama. Kaarkeevituse 1810. aastal lõi H. Davy stabiilse elektrilise kaare kahe terminali vahel, see on tänapäeval tuntud kaarkeevituse aluseks. Maailma esimesel elektrinäitusel 1881. aastal Pariisis esitles venelane N. Bernados kaarkeevituse meetodit,
Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Keevitusviisi kasutatakse kõikide keevitatavate metalsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja Ni- sulamid. Sõltuvalt keevitatavast materjalist valitakse kaitsegaasi liik. Ehk sulatatakse kaks metalli omavahel kokku kasutades keevitusseadeldist protsessis mig-mag keevitust. 4 MIG-MAG Keevitus
Seetõttu kasutatakse valgusfiltritega kaitsekilppe.Valgusfiltrid valitakse sõltuvalt keevitusvoolust.Metalli pritsmete eest kaitsmiseks paigutatakse filterklaasi ette tavaline klaas.Keevituskabiinid suletakse tulekindlate kardinatega.Remondiruumis või hoovis keevitamisel piiratakse töökoht,teisaldatavate tulekindlate kilpidega.Ventilatsioon peab olema hea.Pritsmete eest hoidumiseks peab keevitaja kandma tihedast riidest õmmeldud tööülikonda ja kindaid. Kontaktkeevitus Kontaktkeevitusel läbib liite kohta tugev elektrivool, mille toimel metall kuumeneb veidi alla sulamistemperatuuri ning liitele rakendatakse survejõud. Keevisliide tekib ilma lisametallita kristallide molekulaarse vastastikkuse mõju toimel.Autode puhul kasutatakse : Punktkeevitust -kerede,katmike jne lehtmaterjalist detailide valmistamisel ja remondil. Joon(rull)keevitus on lehtmaterjalist detailide (kütusepaagid,summutid jne) ermeetiliseks liideteks tegemiseks.
E.G.Budd kasutas esmakordselt punktkeevitust autokere keevitamisel 1928.a. A. Alexander kasutas esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne.Tänapäeval enamkasutatavad elekterkeevituse liigid on: · käsikaarkeevitus · keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) · kontaktkeevitus · plasmakeevitus Enamik inimesi on kokku puutunud vajadusega keevitada: kas parandada midagi purunenut või ehitada midagi uut. Kui tegemist on keeruka tööga, siis pole valikut tuleb leida meister, kes aitab. Tuleb aga tõdeda, et selliseid meistreid, kelle poole pöörduda, pole palju. Suured metallitöökojad pole huvitatud tootmise kõrvalt väikeste eratööde tegemisest. Seega on valik lihtne: kas jätta töö tegemata või püüda see ise ära teha
20 ja keevisvanni ümbritseva õhu eest, ühtlasi keevituspõletit jahutades. Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse lisametalli. TIG-keevitus on levinud peamiselt käsikeevitusena. Kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 mm keevitamisel. Keevitatakse peamiselt kõrglegeerteraseid ja kergoksüdeeruvaid metalle ja metallisulameid (Al, Mg, Ti jt.), aga samuti pronksi. Joonis 16. TIG-keevitamine 25.4. Kontaktkeevitus Kontaktkeevitamine e. Elektrikontaktkeevitamine on survekeevitusmeetodite rühma üldnimetus, kus metallid ühendatakse detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise toimel. Lisametalli, räbusteid ja kaitsegaasi ei kasutata. Reeglina on liitekoht kõrgema elektritakistusega ja kuumeneb kuni sulamistemperatuurini, kuid võib jääda ka plastsesse olekusse. Keevisõmbluse geomeetrilise kuju järgi eristatakse: • punktkontaktkeevitust,
See on hambumisoleku ajal. Eelistatuim on evolentprofiil, Liide saadakse detailide liitekoha kuumutamisega sulaks tehnoloogiliselt lihtne valmistada, ülekanne ei ole eriti tundlik või plastiks ja selle koha tardumisel jahtumise koostevigade suhtes(odav), võimalik muuta ülkekande omaduse, kui tulemusena. Viisid:sulatuskeevitus: kaarleekkeevitus, kasutada hamba profiiliks evolendi erinevaid om gaasikeevitus, plasmakeevitus surve e kontaktkeevitus. 35 Sirg- ja kaldhammastega hammasrataste Iseloomustus: + metallisäästlik, suure tootlikusega, hambumismoodulid ja sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega, protsessi hea jaotusläbimõõdud. automatiseerimise võimalus – liites metalli truktuuri …………………………………………………….……….. +
Seetõttu kasutatakse valgusfiltritega kaitsekilppe.Valgusfiltrid valitakse sõltuvalt keevitusvoolust.Metalli pritsmete eest kaitsmiseks paigutatakse filterklaasi ette tavaline klaas.Keevituskabiinid suletakse tulekindlate kardinatega.Remondiruumis või hoovis keevitamisel piiratakse töökoht,teisaldatavate tulekindlate kilpidega.Ventilatsioon peab olema hea.Pritsmete eest hoidumiseks peab keevitaja kandma tihedast riidest õmmeldud tööülikonda ja kindaid. Kontaktkeevitus Kontaktkeevitusel läbib liite kohta tugev elektrivool, mille toimel metall kuumeneb veidi alla sulamistemperatuuri ning liitele rakendatakse survejõud. Keevisliide tekib ilma lisametallita kristallide molekulaarse vastastikkuse mõju toimel.Autode puhul kasutatakse : Punktkeevitust -kerede,katmike jne lehtmaterjalist detailide valmistamisel ja remondil. Joon(rull)keevitus on lehtmaterjalist detailide (kütusepaagid,summutid jne) ermeetiliseks liideteks tegemiseks.
5. Hoonimine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 5.1. Gaaskeevitus 6.1. Karastamine 5.1.1. Propaankeevitus 6.2. Noolutamine 5.1.2. Atsetüleenkeevitus 6.3. Lõõmutamine 5.2. El.kaar-keevitus 6.4. Normaliseerimine 5.2.1. MMA- e. elektroodkeevitus 6.5. Vanandamine 5.2.2. Kaitsegaasiga keev. 6.6. Tsementeerimine 5.2.2.1. MAG- e. CO2 - keevitus 5.2.2.2. TIG- e. propaankeevitus 5.3. Kontaktkeevitus 8. Pinnakatted 5.3.1. Punktkeevitus 8.1. Värvkatted 5.3.2. Joonkeevitus 8.1.1. Õlivärvid 5.3.3. Põkk-keevitus 8.1.2. Pentaftaalvärvid 8.1.3. Kahekomponentsed 8.2. Galvaanilised katted 7. Sädetöötlemine 8.2.1. Tsinkkatted 7.1. Mahtsädetöötlemine 8.2.2. Vaskkate 7.2. Traatsädetöötlemine 8.2.3. Kroomkate
metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: Oscar Kjellberg kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: · käsikaarkeevitus · keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) · kontaktkeevitus · plasmakeevitus 3 Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat
metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: Oscar Kjellberg kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: käsikaarkeevitus keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) kontaktkeevitus plasmakeevitus 3 2. Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat
5. Hoonimine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 5.1. Gaaskeevitus 6.1. Karastamine 5.1.1. Propaankeevitus 6.2. Noolutamine 5.1.2. Atsetüleenkeevitus 6.3. Lõõmutamine 5.2. El.kaar-keevitus 6.4. Normaliseerimine 5.2.1. MMA- e. elektroodkeevitus 6.5. Vanandamine 5.2.2. Kaitsegaasiga keev. 6.6. Tsementeerimine 5.2.2.1. MAG- e. CO2 - keevitus 5.2.2.2. TIG- e. propaankeevitus 5.3. Kontaktkeevitus 8. Pinnakatted 5.3.1. Punktkeevitus 8.1. Värvkatted 5.3.2. Joonkeevitus 8.1.1. Õlivärvid 5.3.3. Põkk-keevitus 8.1.2. Pentaftaalvärvid 8.1.3. Kahekomponentsed 8.2. Galvaanilised katted 7. Sädetöötlemine 8.2.1. Tsinkkatted 7.1. Mahtsädetöötlemine 8.2.2. Vaskkate 7.2. Traatsädetöötlemine 8.2.3. Kroomkate
Termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiirkeevitus jt.). Termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui mehaanilist jõudu (elekterkontaktkeevitus). Mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, külm-, hõõrde- ja plahvatuskeevitus). Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: käsikaarkeevitus keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) kontaktkeevitus plasmakeevitu Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse Kaarkeevitamine e. elektrikaarkeevitamine on enimkasutatav keevitusmeetod (protsess). Kaarkeevitamisel kasutatakse elektrikaare poolt eralduvat soojusenergiat. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine,
4F t = a2 [ t ] = IReH d1 10 Fc-poldile mõjuv väliskoormus I-eelpinget, väänet, koormusiseloomu ja pinget konts-i arvestav tegur 50. Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keevisliite eelised: kõrge tootlikus, liidete hea kvaliteet, metalli kokkuhoid. Keevitamisel ühendatakse detailid omavahel nende kohaliku ülessulatamise või plastsesse olekusse viimisega. Keevitusviisid on elektrikeevitus, kontaktkeevitus, gaaskeevitus, elekter-räbukeevitus, laser-ja ultrahelikeevitus. Õmbluste tüübid 1) Normaalne nurkõmblus 2) Kumer nurkõmblus 3) Nõgus nurkõmblus 4) Parendatud nurkõmblus 51. Keevisliidete arvutus. Keevisliited arvutatakse põhiliselt nimipinge järgi, pingete konts-i arvestamata. F = [ ] Tõmbe või survepinge l
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
: a – õmblus asub noole pool; b – õmblus asub noole vastaspoolel; c ja d – sümmeetriline õmblus; e – õmblusel peab viitenool olema suunatud faasitud servale (V- ja Y-õmblused selel 70) Viitejoone laudi peaks eelistatult olema paralleelne joonise kirjanurgaga. Kui see pole aga võima- lik, siis on lubatud joonestada ta risti kirjanurgaga. Terminid elekterkaarkeevitus – электрическая дуговая сварка kontaktkeevitus – контактная сварка faasitud serv –- скос lisamärk, abimärk – вспомогательный кромки знак gaaskeevitus – газовая nurkõmblus, vastakõmblus – тавровый сварка шов
vajaliku kujuga detailid ja need kuumutatakse temp, kus toimub ümberkritalliseerumine. Kasutatakse , kui metall on väga kõrge sulamistemp, on väga erineva sulmaistemp, väga väikese deformeeritavusega või on vaja väga täpset detaili. Liigitakse: 3.1)Keevitamine- metallide ühendamine molekulide- või aatomitevaheliste jüududega. Sulatatakse keevitavad pinnad või surutakse kokku kuumutamisel. On gaaskeevitus, elektrikeevitus, kontaktkeevitus.; 3.2) Jootmine--- sulatatakse madala sulamistemp joodis, mis tahkumisel nihkub joodetavaks metalliks. Jaotus: pehmejoodis, kõvajoodis. Kasutatakse jootmisel räbusteid(lahustavad oksiidid) 4)Detailide valmistamine lõikamisega--- valmistamisviisid: treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. 13.Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioonid. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust
Metallelektrood kaetud räbustiga, andes keevisliite jaoks vajalikku lisametalli. Sulakeevitus sobib mitmesuguste metallide puhul, odav, kiire, tehniliselt lihtne, kergesti automatiseeritav, tugev liitekoht, ei nõu pindade puhastamist, puudused- metalli sulamine keevisliite kohal, keevisliite ümbruse tugev kuumenemine, metalli omadused võivad muutuda ja koostis. Termiline keevitus kaarkeevitus, gaaskeevitus, plasmakeevitus, laserkeevitus. Termomeh keevitus kontaktkeevitus, kõrgsagedusvooluga, sepistamine, hõõrdekeevitus. Meh keevitus- ultrahelikeevitus(mikroelektroonikas), külmkeevitus, plahvatuskeevitus. Hästi keevitatavad on süsinikuvaesed terased, alla 0,25%. Süsinikuterased on vaja enne kuumutada 250-300, peale keevitamist kuni 700 ja aeglaselt jahutada. Legeeritud teraste keevitamine keerukas võib vajada eelkuumutamist, järelkuumutamist, noolutmist jne. Al keevitamiseks parim meetod Ar keevitus W elektroodiga
Pulbermeetodite alla liigitatakse ka metallide keevitamise ja kokkujootmise meetodid. Keevitamisel kasutatakse metallide ühendamiseks molekulide- või aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel
Pulbermeetodite alla liigitatakse ka metallide keevitamise ja kokkujootmise meetodid. Keevitamisel kasutatakse metallide ühendamiseks molekulide- või aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdj...
Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on...
Pulbermeetodite alla liigitatakse ka metallide keevitamise ja kokkujootmise meetodid. Keevitamisel kasutatakse metallide ühendamiseks molekulide- või aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine
tööjõukulu. Levinumad keevisühendused (-õmblused) on: - põkkliide, - vastak-põkkliide, - ristliide ja - nurkliide Poltühendus:Vundament,Lafett, Seib Talade ja kere väliskesta eri osad ühendatakse keevitamise teel. Kergetest mittekeevitatavatest sulamitest valmistatav laevakere needitakse. Laevaehituses toimub elekterkeevitus käsitsi, poolautomaatide või keevitusautomaatide abil. Viimane on tunduvalt tootlikum 5-10 korda, kvaliteet parem, töö maksumus odavam . Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide saadakse lisametallita, vahelduvvooluga kuumutatud liitekohti lihtsalt kokku surudes. Kontaktkeevituse liigid on punktkeevitus, joonkeevitus ja põkk-keevitus. Levinum elekterkeevitus on kaarkeevitus: -käsikaarkeevitus -automaatkaarkeevitus räbustis -kaarkeevitus kaitse gaasis -plasmakeevitus Elekterkeevitus kõige levinum keevitusliik. Vajalik temperatuur umbes 4000 C saavutatakse elektrivoolu abil
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge ...
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
keevisõmblus nii, et sulatatakse liidetavate detailide servad lisamaterjali (elektrood, vardad) kasutades või ilma selleta. Sulakeevituse hulka kuuluvad kaarkeevitus, gaaskeevitus, räbukeevitus, elekter- kontaktkeevitus jt. Survekeevitusel saadakse keevisõmblus liitepindu kokku surudes, vajaduse korral lisaks ka kuumutades. Survekeevituse alla kuuluvad külmkeevitus, ultrahelikeevitus, hõõrd- keevitus, plahvatuskeevitus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
