Mopeedi mootor Arutlus Variaator Alustame esimesest variaatori osast. Variaatori liikumine aeglasel kiirusel. Variaatori tagumise taldriku taga asuvad rullikud. Rullikuid on erineva suuruse ja erineva raskusega, muidugi võib neid leida ka erineva värviga. Variaatori esimese ja teise taldriku vahel on rihm. Kui nüüd lisada pöördeid, siis tsentrifugaal jõud hakkab rullikuid pesadest väljapoole tõukama. Tänu sellele hakavad esimene ja teine taldrik üksteise vastu tõmbuma,
2. Puidu liigist 3. Puidu mõõtudest 4. Puidu niiskusest 5. Saekettaste arvukusest 6. Saekettaste teravusest Mitmekettalise lahkamissaagpingi osad Pikilõikesaagpinkide saevõllid paiknevad töölaua kohal ja etteandmine toimub vastavalt sellele kuidas on mõeldud, nt: roomikeenduriga, käsitsi, kettidega jne. Pikilõikesaepingi osad on järgmised: 1. Survevaltsid 2. Saekettad 3. Veotrummel 4. Veovõll 5. Kruvimehhanismid 6. Sidur 7. Reduktor 8. Variaator 9. Käsiratas 10. Elektrimootor 11. Käsiratas 12. Saevõll 13. Hammasülekanne 14. Määrimissüsteem 15. Veetav trummel 16. Roomik 17. Tagasilöögi kaitse 18. Tööpingi kere (enamasti ehitatud terasest) Olenevalt saevõlli pikkusest saab kinnitada sinna nii mitu saeketast Kuna mitmekettalisi lahkamissaagpinke on palju ja erinevaid võivad nad erineda ehituse poolest ning omada lisasid nagu nt laserid. Tööohutus
Tugevus-masinaelemendi võime vastu panna Pöördemoment kantakse üle hõõrdeõuga Fn siledapindsele purunemisele ja plastilisele deformeerumisele,jäikus- hõõrdrataste kokkupuutekohas. Hõõrdejõu tekkimiseks peavad keha omadus väliskoorumuse mõju elastselt mitte rattad olema teineteise vastu jõuga Fk. + lihtne konstruktsioon ja deformeeruda ,kulumiskindlus-masinaelemendi omadus hooldus, müratu töö, sobiv kasut, variaator – suur koormus säilitada hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed laagritele ja võllidele, suur kohalik pinge hõõrderataste etteantud tööaja vältel ,vibrokindlus-konstruktsiooni kokkupuutepinnas, piiratud ülekantav võimsus seoses võime töötada ilma lubamatult surveamplituudist ülekuumenemisega. Ülekandearv: u=w1/w2=d/d1(1-sigma)
ebaühtlane liikumise kiirus,sest kettratas käitub pöörlemisel nagu z kandiline ratas.z on ketiratta hammaste arv. 40.Kettülekande keti liikumise kiirused(selgitage skeemi abil). 41.Mis on reduktor? Reduktor on mehhanism pöörlemiaskiiruse vähendamiseks .Olenevalt ülekande tüübist on reduktorid: silinder-, koonus-, tigu-, planetaar-, kombineeritud reduktorid. 42.Mis on kiiruste kast?Töötamise põhimõte. Kiiruste kast võimaldab veetava võlli kiirust astmeliselt muuta. 43.Mis on variaator? Skeem ja töötamise põhimõte. Variaatorid võimaldavad ülekandearvu ja seega ka veetava võlli kiirust teatavais piires sujuvalt muuta. 44.Mis on võll ja mis on telg?Võllide liigitus. Võllid ja teljed on masinate pöörlevate osade kandjaks.Võllid kannavad üle väändemomenti ja võivad olla koormatud ka paindemomendiga.Võllide liigitus:1.Sirgvõllid a)astmeteta,b)astmelised,c)täisvõllid,d)õõnesvõllid.2.Väntvõllid.3.Paindvõllid.Telj
Laupvariaatoril (Sele 23.3 a) see on n r D 2 max max , n2 min rmin kus n2max ja n2min – veetava võlli suurim ja vähim pöörlemissagedus. Lihtsamate variaatorite (Sele 23.3 a ja b) reguleerimisdiapasoon on kuni 4. selle suurenemisega langeb variaatori kasutegur ja suureneb tööpindade kulumine. Kõige tuntumaid jõuülekandeis kasutatavaid variaatoreid on nihutatavate koonusratastega variaator (Sele 23.3 c). Kiirust reguleeritakse kettide 1, 2 ja vaheelemendi 4 raadiuskontakti muutmisega. Kettide vahekaugust muudetakse varrastega 3 ja kruvipaariga 5. Reguleerimisdiapasooni saab valemiga n d2 D 2 max 22max . n2 min d 2 min Reguleerimisdiapasoon on 6 ... 12, kasutegur 0,8 ... 0,9. latt a) b) c) Sele 23.4
.. 3.8 Tsükli keskmine mehaaniline kasutegur W W - Wh W = k = m =1- h Wm Wm Wm ja kaotegur W = h . Wm Seega kasutegur = 1 - ehk + =1 . Statsionaarsete geomeetriliste seonditega mehhanismides (ahelas puudub käigukast või variaator jne.) võib kasutegurite arvutamisel asendada tööde suhted võimsuste suhtega. Mitmest mehhanismist moodustatud ühendi üldine kasutegur sõltub ühendi struktuurist. Mehhanismide jada korral W1 W2 W3 n = ... = 1 2 3 ...n ehk = i . Wm W1 W2 i =1 23 [Näited loengul]
Vedavat dusi (joon. 67). ratast saab käitada ka käigukastiga ühendatud sõtkajami a. Käigukasti võllid on mootorratta pikiteljega risti. Jõu- abil. ülekanne mootorilt sidurile (mootoriülekanne) ja käigu- Juurutamisel on mopeedi jõuülekanne, kus käigukasti kastist veorattale (peaülekanne) on kettajamiga. Sidur asendab variaator, mis muudab ülekandesuhet automaat- paikneb käigukasti vedava võlli otsas. Selline jõuülekanne selt vastavalt liikumiskiirusele. on enamikul mootorratastel (M-106, «Voshod-2» M2K-K), M2K-II, «Jawa» ja «Pannonia») ning motorolleril «Turist». Sama jõuülekandeskeemi käsutatakse ka mootorratastel Sidur n^K-II «Sport», ainult mootoriülekanne on hammasaja-
annaabi.ee 
