Bioloogia KT Seeneniit: ehk hüüf on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida. Hüüfid moodustavad mütseeli. Mütseel ehk seeneniidistik: on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. Viljakeha: on seente paljunemistsüklis esinev, tihedast seeneniidistikust koosnev moodustis. Viljakeha kannab seene eoseid. Seene viljakeha lihakat osa nimetatakse seenelihaks. Viljakeha ülaosa nimetatakse seenekübaraks. Kitiin: sellest koosneb seene rakukest Toituvad: valmis orgaanilisest ainest (lagundamine), parasitism, sümbioos Pärmseente eripära:neil on peale eoste moodustamise veel üks paljunemisviis,
Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. 3. Ampere`i seadus, vasaku käe reegel magnetvälja jõu kohta, magnetinduktsioon, magnetvälja mõju rakendus: Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 4. Magnetvälja jõujooned, kruvireegel: Magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks kruvi kulgeva liikumise suund. Selleks, et pöörata parempoolset kruvi sisse voolu suunas, tuleb tema pead pöörata selle voolu magnetvälja suunas. 5. Inklinatsioon, deklinatsioon: Inklinatsioon - nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel.
tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida[ mütseel ehk eeneniidistik- on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustanud seene paljunemisorgan arhe- nende rakus puudub rakutuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. Spoor ehk eos. 3. Epitee-, lihas-, närvi- ja sidekoe põhilised iseloomulikud ehituslikud iseäraused ja nende kudede ülesanded. Epiteetkude- keha ja elundite pindasid kattev kude, mis piirab kehade ja
salvestada Neuron - närvirakk, pikad jätked Neuriit e takson - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsi teistele rakkudele Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsse vastu Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaator - Virgatsaine Närviimpulss - Närvirakkudes toimuv lühiajaline nõrk elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude Kollageen - Sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk Sidekude - hajuselt paiknev rakkude kude, ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi Rasvkude - Sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud Kõhrkude - Elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude Luukude - Jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure Müofibrillid - Koosneb kordutavast struktuurielementidest, lihaskiudude sees Veri - Vedel sidekude. Koosneb punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest
Organismide aine- ja energiavahetus 1. aeroobne glükolüüs hapniku olemasolul toimuv glükolüüs 2. anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel toimuv glükolüüs 3. metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga 4. assimilatsioon (ühe osa organismi metabolismist moodustav) organismi kõik sünteesiprotsessid 5. dissimilatsioon (ühe osa organismi metabolismist moodustav) organismi kõik lagundamisprotsessid 6. ATP adenosiintrifosfaat universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis 7. ADP sellest tekib ATP, koostisesse kuulub 2 fosfaatrühma 8. makroergiline ühend madalmolekulaarne energiline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides 9. autotroofid organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud
Silinder Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik. Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks. Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega H ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r. Valemeid Silindri täispindala Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalage Sp
klamüüdia - tüüp rakusiseseid parasiitbaktereid; nende põhjustatud põletikuline haigus kloon - isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond kloonimine - DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine kohev sidekude - sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse kollageen - sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk konvektsioon - soojuse liikumine õhu- või veevooluga kooriongonadotropiin - raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin kõhrkude - elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude küberneetika - teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise seaduspärasustest masinad, elusolendis ja ühiskonnas ligaas - ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA fragmentide ahelate otsad lihaskude - kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon
Koonus Koonus on keha, mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk. Kaatet BC, mille ümber pööreb koonust moodustav täisnurkne kolmnurk, on koonuse teljeks. Kolmnurga hüpotenuus AB on koonuse moodustajaks. Koonuse moodustajat tähistatakse tavaliselt tähega m. Pöörleva kolmnurga teine kaatet CA moodustab ringi, mida nimetatakse koonuse põhjaks. Lõiku CA, mis on koonuse põhja raadius, tähistatakse ka tähega r. Kolmnurga hüpotenuus moodustab pöörlemisel koonuse külgpinna. Punkti B nimetatakse koonuse tipuks ning tipu kaugust koonuse
mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha:1) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda.2)parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2
o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju. Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid. o kollageen sidekeo elastseid kiudusid moodustav valk o kontraktsioon lihaste kokkutõmbumine o kude sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogum koos rakuvaheainega o kõhrkude elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude o leukotsüüt (valgelible) eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis, tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine o loomariik päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on
Mõisted Aglromeratsioon e. linnastu inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule. Demograafiline üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga. Eeslinnastumine inimeste elama asumine suurlinnade lähiümbrustesse. Geograafiline segregatsioon elanikkonna kontsentratsioon tunnuste alusel. Megalopolis suur linnade ala, mis moodustav linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafiline arengu etapp, mida iseloomustav madal sündimus ja suremus. Kvoot Rändajate sisse või väljarändel kehtestatud kindel piirang. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm.
Mükoloogia- teadus seentest, seeneteadus Prokarüoot- organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine(bakterid), eeltuumsed Eukarüoot- päristuumsed,organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid,seened,taimed,loomad) Heteroof- organism,kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Pungumine- vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav seen
Kvartsi perekonna kristallid Helena Tarum 10B Kvarts Kvarts (saksa quarz) on silikaatne kivimit moodustav mineraal. Esineb nii tard, moonde kui ka settekivimeis. Iseloomuliku kujuga: heksagonaalne prisma , mille tippudeks on püramiidid. Esieb paljude kivimite koostises. Liiva olulisim koostisosa(8090%) Kvartsikristalle kasvatatakse ka tehislikult Omadused Keemiline valem SiO2 Mineraaliklass karkasssilikaadid Molekulmass 60,08 Värvus puhtana värvitu Tihedus (g/cm³) 2,65 Kõvadus 7 Lõhenevus puudub Kriips valge
· Kromoplast- membraanidest koosnev taimeraku taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. · Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks. · Mükotoksiin(seenetoksiin)- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine · Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide(hüüfide) kogum · Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks · Plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, koromo- ja leukoplaste · Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist
· Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk (tootemid). · Ornamentsõnumi edastamise viis, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest, nüüdseks kaunistus. TEE SELGEKS · Sakraalsakraalarhidektuur on kultusliku otstarbega arhidektuur, nt. Buddha kujud · Profaanprofaanarhidektuur on ilmaliku funktsiooniga arhidektuur, nt. Lossid, paleed, kindlused · Monumentaalsuurejoonelise arhidektuuriansambli moodustav üldistatud ideega kunstilooming · Tahvelmaalteisaldatavale alusele (lõuend, paber, puittahvel) maalitud teos · Sügavtrükktrükitehnika, mille puhul kujutis kantakse paberile trükipressi abil · Kõrgtrükktrükitehnika, mille puhul paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad · Lametrükktrükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane
raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere’i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujooned Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha: 1) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab
pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujooned Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha: 1) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab
• Igas punktis käivituvad erinevad nõelte kombinatsioonid Nõelmaatriksprint eri pea, nõelade asetus ja väljatrükitud täht Jagunevad 3 rühma • 9, 18 või 24 nõelase trükkimispeaga • Tavaliselt jaotatakse nad siiski kahte suurde gruppi: 9 • jaMida 24 nõelased suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on saadava kujutise kvaliteet • Tavaliste 9- ja 24- nõelase printeri väljastuskiirus on suurusjärgus 200- 300 märki/s Nõelte asetus ja tihedus Eelised ⁺ Võimalus trükkida isekopeeruvatele blankettidele ⁺ Odavad kulumaterjalid ⁺ Pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber ⁺ Trükijälg on arhiveerimiskindel ⁺ Printeri hind väga madal
1. Ainevahetus (mõisted, etapid, toiduained ja toitained ning nende liigitus. Ensüümid, ainevahetuse kiirus) Toitained jagunevad mikro- ja makrotoitaineteks. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumata. Ainevahetuse kiirus sõltub näiteks kehamassist. Mida väiksem on kehamass, seda kiirem on ainevahetus. Veel mõjutavad ainevahetust vanus, keha temperatuur jne. Ainevahetus kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Ainevahetuse etapid : Toit -> Söömine, seedimine, imendumine -> Ainevahetus rakkudes -> Lõppjääkide eritamine 2. Seedimine. Mõiste, koht. Süsivesikud, rasvad, valgud jne lõhustuvad. Seedimine toimub kaksteistsõrmikus, peensooles. 3. Imendumine. Mõiste, koht ja kuhu. Lõhustumissaadused imenduvad verre. Imendumine toimu...
töötlemine kontsentreeritud seebikivi (NaOH) lahuses temperatuuril 15- 18°C. Melanžlõng Kedratud eri värvi kiudude segust. Muliinlõng Saadud erinevat värvi lõngade korrutamisel. Sõlmlõng Korrutamisel hoitakse põhilõnga tagasi ja efekti moodustav lõng kerib ühe punkti ümber sõlmekese. Bukleelõng Kaheastmeline, kusjuures efekti moodustab pehme ja paks eellõng, mis korrutatakse laugjalt ümber ühekordselt korrutatud lõnga. Šenill- lõng Saadakse kootud eelkangast. Eelkangal on lõimelõngad 4-
tugevam, siledam ja läikivam. Melanžlõng Eri värvi kiudude segust või värvitud ja värvimata kiudude segust kedratud lõng. Muliinlõng Erinevat värvi lõngade korrutamise teel saadud lõng. Sõlmlõng Korrutamisel hoitakse põhilõnga tagasi ja efekti moodustav lõng (teist värvi) keritakse ühe punkti ümber sõlmekese. Bukleelõng Koosneb pehmest ja paksust eellõngast, mis korrutatakse laugjalt ümber ühekordselt korrutatud lõnga. Senill-lõng Kootud eelkanga ribadest moodustatud lõng.
Karüoplasmarakutuuma poolvedel sisu Kloroplastorganell, milles toimub fotosüntees Kromoplastorganell,mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente Leukoplastorganell, milles puudu pigmendid, võib sisalda varuainei Mikrotuubulvalguline toruke, mis kuulub mõnede organel koostisse Mitokonderorganell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine (varustab ATPga) Mükotoksiinmõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Mütseelhulkraksete seenete keha moodustav seeneniitide kogum Plasmiidbakterirak olev DNA rõngasmolek milles sisalduv geenid Plastidmembraanidest koosnev taimerakule omane organell Polüsoomühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum Prokarüootorganism, mida isel rakutuuma ja membraansete organellide puudumine Ribosoomnii eel kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest (valgusüntees) Rõngaskromosoombakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist
CLOSTRIDIUM TETANI Koostaja: Berit Noormets TK II MORFOLOOGIA Sale, ümarate otstega, liikuv ja eoseid moodustav batsill. Pikad peritrihhiaalsed viburid Väliskeskkonnas säilib aastaid Raske söötmetel kultiveerida Iseloomulik roomav kasv üle kogu söötmetassi Ühine somaatiline antigeen EPIDEMIOLOOGIA Laialt levinud pinnases, võib koloniseerida loomade ja inimeste seedetrakti Vegetatiivsed vormid hapnikutundlikud Eostel pikk eluiga Tänapäeval arenenud riikides väga harvaesinev Kogu maailmas suremus 3050% Miljon haigusjuhtu aastas
suunatud piki selle joone puutujat. Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad positiivse laengu liikumise suunda (negatiivse laengu liikumise vastassuunda) , siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab laengule mõjuva jõu suunda. Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust
segust. Muliinlõng Saadud erinevat värvi lõngade korrutamisel. Efektlõng Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Sõlmlõng Korrutamisel hoitakse põhilõnga tagasi ja efekti moodustav lõng(teist värvi) kerib ümber ühe punkti ümber sõlmekese. Bukleelõng Kaheastmeline,efekti moodustab pehme ja paks eellõng, mis korrutatakse laugjalt ümber ühekorselt korrutatud lõnga
Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, klorofülli sisadav plastiid. Kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse pigmentide sisalduse alusel. Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor-protistidel, seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus
kõrrerooste, tuletael (puuseen- kasvab ülevalt) 4) Viburseened tavaliselt vaheseinteta; hulktuume seeneniit kerajas rakk (kui seeneniiti pole) tavaliselt saprotroofid või taimede/seente/loomade parasiidid Samblikud: · sümbioos seenega: seen + rohevetikas = samblik seen + tsüanobakter = samblik · mükobiont samblikku moodustav seen enamus mükobionte kuulub kottseente hulka toodab mineraalaineid ning annab neid fotobiondile · fotobiont samblikku moodustav rohevetikas või tsüanobakter fotosünteesivad!! toodab orgaanilisiühendeid tsüanobaket annab ka lämmastikku (N) · samblikel pole organeid · tallus vegetatiivne keha, millel puuduvad juured, varred ja lehed ehituse alusel jagatakse:
pistikud pookimine silmastamine puhmikute jagamine Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb samblal eelniit, millest kujuneb sambla taim, mille peal arenevad sugurakke moodustavad organid. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. Eoseline paljunemine eos (n)eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastamine sporofüüt(eoskupar, 2n) eos(n) eos (n)eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim
elektrolüüdi suunas FeCl + Ga(OH) Fe(OH) + GaCl FeCl + 2KOH Fe(OH) + 2KCl Fe² + Cl + 2K + 2OH 2K + 2Cl + Fe(OH)(pikk ioonvõrrand) Fe² + 2OH Fe(OH) (lühike ioonvõrrand) HSO + LiOH HO + LiSO H + SO² + 2Li + OH 2HO + Li + SO H + OH 2HO Soolade hüdrolüüs Näide NaCl KCO² Al³Cl CHCOONH Soola moodustav NaOH (tugev KOH (tugev alus) Al(OH) NH·HO (nõrk alus alus) hape) Soola moodustav HCl (tugev hape) HCO² (nõrk hape) HCl (tugev CHCOOH (nõrk hape hape) hape) Soola keskond neutraalne aluseline hapeline neutraalne
1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid kerjusmungaordud: frantsisklaste ja dominiiklaste ordu, neil ei tohtinud vara olla ja nad pidid kerjama ja jutustama. 1223 - lõik Frantsisklaste ordu Franciscus Assistist. 1216 lõi vaimulik Dominicus Dominiiklaste ordu, nendel oli kogu keskaja parim haridus süsteem. 15 saj keskpaigas läksid paljud kloostrid üle rangemale elukorralduse. Tunnipalvused tähtsama osa iga kloostri päevast moodustav tegevus. Kloostrid kirjutasid ümber ka raamatuid. Skriptoruum ümberkirjutus tööde tegemis ruum. Dormiitsium ühine magamisruum. Refektoorium ühine söögiruum.
Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. Levila on ühe liigi levinemisala. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Kõik putukad moodustavad erinevate putukaliikide kogumi ehk niidu putukakoosluse Kõik vaadeldud niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioonid moodustavad selle niidu taimekoosluse. Niidu loomakooslus ja taimekooslus moodustav koos niidukoosluse. Ökosüsteem on loodus elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Konkreetsetest elutingimustest sõltub, millised elusolendid saavad vastavas elupaigas elada. Looduslik tasakaal Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Elusolendite arv ja liigiline kooseis mingil alal on tihedalt seotud eluta loodusega, sõltudes temperatuurist, valgusest jm.
3. Osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ. 4. Raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. 5. Organism, mida iseloomustab membraansete organellide esinemine. 6. Seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. 7. Nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell. 8. Membraanidest koosnev taimeraku organell. 9. Kerabakterid ehk... 10. Seeneliik 11. Hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. 12. Mida korjatakse sügiseti metsaalt? Leia segadikust üles 19 sõna, mis on seotud bakterite ning seentega. Lahendussõna saad kokku lugeda 12 ülejäänud tähest. S R E T A K B A R E K H Ü Ü F E E B A K T E R M Ü T S E E L N N I I T R V R E K T A B K L
põrkuvad ja liituvad ->planetesimaalid.(100m läbimõõduga) · Planeteimaalid põrkuvad, liituvad->moodustuvad planeedid. · Aine diferenseerumise tulemusena tekkisid maa ja jupiteri tüüpi planeedid. MAA TEKE JA ARENG 1. Planetesimaalid olid ühtlase koostisega. 2. Planetesimaalide ühinemisel vabaneb energia;aktivne meteoriitne pommitamine 3. Soojusenergia hulk suureneb, temperatuur tõuseb, maad moodustav aine sulab üles. 4. Moodustub rauarikas tuum, silikaatne vahevöö; raskema ainev vajuvad planeedi keskosa poole. 5. Planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub: · Maakoor · Atmosfäär · Hüdrosfäär · Biosfäär GEOKRONOLOOGILINE SKAALA - maakoore kihtide ja organismide tekkimise järjekorra ja aja kindlaks määramise süsteem; geoloogiline ajaarvamine 1. Arhaikum(aguaeg) 2. Proterosoikum(ürgaeg) 3
kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Tähtsamaid ühendeid Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel, nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised: Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata, sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (FeCO3). Kasutamine 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi lõpul algas raua võidukäik tehnikas: ehitati esimene raudsild, esimene rauast veejuhe, ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, rajati raudteed. Nagu ülistuslaul rauale kerkis Eiffeli torn.
Miks lähestikku olevad vooluga juhtmed mõjutavad üksteist? Sest nende ümber on magnetväli 5.Ampere´i seadus (sõnastus, valem) Magnetäljas B vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=B*I*l*sin 6.Vasaku käe reegel Vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 7.Magnetinduktsioon (sõnastus) Magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. 8.Magnetinduktsiooni ühik (sõnastus) Magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. 9.Magnetvälja jõujoon Mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 10.Mis iseloomustab pöörisvälja?
Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Raud looduses: Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Tähtsamad rauamaagid on järgmised Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekuliga (2Fe2O3, 3H2O jt ). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Pilte rauamaagist Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kus kasutatakse rauda ?
, mistõttu on lõng tugevam ja siledam. Kerge läikega. MELANŽLÕNG Kedratud eri värvi kiudude segust või värvitud ja värvimata kiudude segust. MULIINLÕNG Saadud erinevat värvi lõngade korrutamise teel. Korrutamisel hoitakse põhilõnga tagasi ja efekti moodustav lõng SÕLMLÕNG kerib ühe punkti ümber sõlmekese. Sellisest longest kootud kangast nimetatakse tviidiks. On kaheastmeline, kus efekti moodustab BUKLEELÕNG pehme ja paks eellõng , mis korrutatakse laugjalt umber ühekordselt korrutatud lõnga. Saadakse kootud eelkangast. Eelkangal on SENILL-LÕNG lõimelõngad 4- või 5-
KORDAMISEKS (Õ lk 90 146). 1. Selgita mõisteid: universum(91)- Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja meie endiga, moodustab maailma,ehk unversumi ehk kosmose astronoomia(91)-Teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi ehk täheteadus astronoom(91) täheteadlane fenoloogia (100)-mis uurib regulaarselt looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- Kuu faas on Kuu Päikesest valgustatud osa väljanägemine väljaspool Kuud, tavaliselt Maal asuva vaatleja jaoks asteroid(128)-ehk väikeplaneedid komeet(128)-on väga hõredad taevakehad. meteoorkeha(129)-kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jää. galaktika tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest 2. Mis suunas pöörleb Ma...
selgroolülides, rinnakorvi ja vaagnavöötme luudes, õlavarreluu ja reieluu peades Punase ja kollase luuüdi paigutus lapsel ja täiskavanul Lapse reieluu Täiskasvanu reieluu Täiskasvanuil on umbes pool luuüdist punane ja hemopoeetiline. Kollane luuüdi võib vajadusel muutuda punaseks luuüdiks. Tüvirakud · Pluripotentsed tüvirakud => multipotentsed eelrakud => unipotentsed eelrakud · Kolooniaid moodustav ühik (CFU) · Multipotensed eelrakud: lümfoidrea eelrakk ja granulotsütaarse, erütrotsütaarse, monotsütaarse ja megakarüotsütaarse rea eelrakk (CFU-GEMM e. CFU-mix) · Unipotentsed eelrakud: CFU-E; CFU-GM => CFU-M ja CFU-G; CFU-Eo; CFU-Bas; CFU-Meg Vereloome tüvirakkude arengut mõjutavad faktorid · Kasvufaktorid proliferatioon diferentseerumine küpsemine · Igal faktoril on üks või mitu toimet; osad
Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele Kruvireegel kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda Vasaku käe reegel vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda Magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS Magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm Ampere'i seadus Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning
Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilma moodustav paksenenud sarvkiht ulatub pärisnahasse ja tekitab närvilõpmetele surudes valu. Jalgadel põhjustab konnasilmi kõige sagedamini ebasobiv, kitsas või hõõruv jalats. Soodustavateks teguriteks on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste selgmisel pinnal liigeste kohal moodustunud konnasilmad on tavaliselt sõlmjad, tunduvalt paksenenud sarvkiht ulatub koonusetaoliselt nahasse. Kui konnasilma all on tekkinud mädanik, siis on ta eriti valus
vahelise nurga cos korrutisega ( =BAcos ) Amperei jõud on magnetväljas mõjuv jõud, sõltub vektori B-> ja juhi vahelisest nurgast. Ampere´i seadus: F=Ilsin Jõud F on risti nii vooluelemendiga, kui ka vektoriga B->. Tema suuna võib määrata vasakukäe reegliga: vasak käsi asteda nii, et B-> suundub peopessa ja 4 väljasirutatud sõrme näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab vooluelemendile mõjuva jõu suunda. Laurentzi jõud - jõud, millega magnetväli mõjutab laetud osakest. (Fl = F//N) Magnetiline läbitavus B/Bo=µ iseloomustab keskkonna magnetilisi omadusi. Ferromagneetikud suure magnetilise läbitavusega (µ>>1) kehad, kus magnetväljad ei teki mitte ainult elektronide ümber tuuma liikumisel vaid ka nende pöörlemisel. Curie temp. igal ferromagneetikul on oma kindel temp., millest kõrgemal temp. kaovad tema
Tolmukad Ühe õie tolmukad moodustavad tolmukkonna e. Androtseumi Tolmukas oosneb tolmukaniidist Tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest tolmukakotist Tolmukakotis on tolmuterad milles kaks isassugurakku Tuultolmlejatel taimedel tolmuteri palju rohkem kui putuktolmlejaltel Mõnedel taimeliikidel on osa tolmukaid ilma tolmukapeadeta ainult tolmukaniitidega- selliseid viljatuid tolmukaid Vahel omandavad kroonlehtede kuju Emakkond ehk güneetsium On ühe õie emakate kogum Emakas moodustav nn viljalehtedest Ühest viljalehest moodustunud emakkond üheosaline Mitmest viljalehest moodustunud mitmeosaline Lahkviljalehine - apokarpne Liitviljalehine tsönokarpne Emakas Suletud elund milles arenevad seemnealgmed Emaka osad on: Sigimik, millest arenevad seemnealgmed Emakakael Emakasuue, mida katab magusat vedelikku eraldavad epidermis Emaka asend teiste õieosade suhtes võib olla nn. Ülemine või alumine Sigimik
kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude Kohev sidekude sidekoeliik, mis eraldivõetuna täita ei suuda. hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse. Elundkond on ühtset ülesannet täitev elundite süsteem. Kollageen sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk. Elundkonnad esinevad üle terve kere. Kõhrkude elastseid ja painduvaid Dendriit närviraku lühemad jätked, tugistruktuure moodustav sidekude. mis võitavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse. Lihaskude kude, mille talituseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon. Epiteelkude kude, mis katab
Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale, mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : · Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud-oksiidi, mis on hüdratiseeritud vee molekuliga. · Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. · Püriiti tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. · Sideriit kujutab endast raudkarbonaati. Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi
Hüvitis kahjutasu, kompensatsioon Juhend juhtnöör, näpunäide, eeskiri. Juhis reegel. Täpsed, praktilised juhised. Kaitse:kaitse Kaitse:kaitsme Kestus millegi ajaline kestmine, selle ajaline pikkus, vältus. Kestvus Kohaldama JUR seadustes ettenähtud karistust, mõjutamisvahendit jne. (Selles asjas tuleb kohaldada 15. Paragrahvi lõiget.) Kohandama teatud tingimustele, olukorrale vastavaks, kohaeks, sobivaks muutma, millegagi kokku sobitama. Kompleks tervikut moodustav omaette ehitiste, esemete, nähtuste, toimingute kogum. Käsitlema teatud küsimuse või ainega tegelema, tegemist tegema. Midagi kõne, vaatluse alla võtma, arutama. Käsitsema masinat, tööriista vm käte abil kasutama. Parandama kahjustust, riket, viga kõrvaldama, kasutamiskõlblikuks tegema. Parendama millegi kvaliteeti paremaks muutma Pitsat pitseri löömiseks kasutatav kõvast materjalist vorm, millesse on peegelpildis uurendatud pilt, märk või kiri.
Koe liik on ripsepiteel, mille pinnal asuvad ripsmed. 2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Jaguneb kuueks: Kohev sidekude - hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ja tagab nende elastsuse. Rasvkude- rasvaga täidetud rakud. Fibrillaarne sidekude- moodustab sidemed ja kõõlused. Kõhrkude- elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude. Luukude- jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure. Veri- hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. 3) Lihaskude- kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. Kontraktsioon. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Vöötlihaskude- koosneb
haavade kaudu. Toksiin tungib närvirakku, närirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ja selle tulemusena tekib lihaskramp. peiteperiood 1-36 H. ASPERGILLUS esineb kõikjal looduses. See on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Sümptomid: palavik, kõha, valu rinnas või õhupuudus. Kui hallitusseente eoseid satuvad hingamisteedesse ja kopsu võib areneda kpsupõletik. BACILLUS CEREUS haigus on eoseid moodustav mikroob mis saub pinnasest, puudulikult puhastatud ja konfitseeritud riistadelt. Bacillus cerus on soolpõletik. Haigusnähud: äge kõhuvalu, kõhulahtisus, mis muutub veriseks, võib esineda oksendamist. Kriitilsed toiduained: toorpiim, toorjuust, riis, vürtsid, toorveiseliha jne. Peiteperiood 8- 22 H. Haiguseilmnemisel kestab see 12-24 H ning o iselinüteeruv. Oksendamisega kulgev puhangul on peiteperiood 0,5 - 5 H ja haiguse ilmnemisel kestab see 6-24H. PENICILLIUM
markomolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteerituid aineosakesi. Mikrotuubul- päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organeliide koostisesse. Mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab raku ATP molekule Mükotoksiin- mõnete seente poolt sünteesitav mürkaine Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Plasmiidid- bakterirakus esinev väike dna rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonnas eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiidid- membraanist koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse kolme kloro, leuko ja kromoplast Polüsoom- ühe mrna molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Prokarüoot- organism, kellel puudub rakutuum ja membraansed organellid. Sinna kuuluvad bakterid
Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulis aminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett (OH H ). Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntess toimub alati kindlas suunas: N- terminusC-terminus. Valkude omadused sõltuvad: a. aminohapete järjestusest valgu molekulis b. aminohapete arvust (DNAvalktunnus) Oluline on, et valgumolekul on lineaarne, ei hargne() ega on tsülklis. Valke jagatakse: i. lihtvalgud-koosnevad aminohappejääkidest; ii. liitvalgud- koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Valkudel on 4 struktuuri:
annaabi.ee 
