SISEKRUVIKUGA ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr.1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Töö käik: 1. Alustuseks mõõtsin silindri (nr. 35) siseläbimõõdu joonlauaga (ГОСТ 427-75) mille tulemusena sain silindri seademõõdu 119 mm. 2. Valisin sobiva mõõtevarda, seejärel kinnitasin varda siseindikaatori (КИ 100- 160) korpusesse nii, et asetades siseindikaatori silindrisse näitaks see ühte täispööret. 3. Seadistasin siseindikaatori seadmemõõtele nulli. 4
ÜLESANDED LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KMI 21 Juhendaja : lektor Juhan Tuppits Esitamisekuupäev Üliõpilase allkiri Õppejõu allkiri Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr 1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2.Valin sobiva liikumatu mõõtevarda, keeran selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatori silindrisse asetades näitab indikaator ühte täispööret. 3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit kolmest eri kohast, igas kohas kahes risti sihis ja kannan mõõtetulemused tabelisse.
U ( d ) = ( 0,0271) + ( 0,0333) 2 2 C = 0,0429mm 0,043mm Plaadi paksus on , usaldatavusega 0,95. Toru siseläbimõõt (nihikuga) Toru keskmine siseläbimõõt valemiga (1): 68,30 + 67,50 + 69,10 + 69,10 + 68,00 + 69,00 + 68,50 + 68,30 + 69,15 + 68,90 ds = = 68,59mm 10 Toru siseläbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (2): = 0,95 ; 2,81 U ( d ) = 2,3 A s 10 (10 - 1) = 0,406mm Toru siseläbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (3): (Nihiku täpsus ) 0,05 U B ( d s ) = 2,0 3 = 0,0333mm Toru siseläbimõõdu liitmääramatus valemiga (4): U ( d ) = ( 0,406) + ( 0,0333) = 0,407mm 0,41mm 2 2 C s
mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. L M N T Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
( 21,5 10 )-3 2 3,4 10 -10 0,95 10 -6 4 Kus: D - toru siseläbimõõt [mm] - vedeliku kinemaatiline viskoossus [m2/s] Järgmiseks arvutasin välja diafragma kuluteguri arvutamiseks vajalikud diafragma ava läbimõõdu ja toru siseläbimõõdu ruutude suhte m ning diafragma ava pinna F0. ( d 10 -3 ) (15 10 -3 ) 2 2 2 15 2 m=d = = 0, 48675 F = = = 0,000177 D2 21,5 2 0
LABORATOORNE TÖÖ 1 Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga Suuremate sisemõõtmete mõõtmiseks 0,01mm täpsusega kasutatakse laialdaselt sisekruvikut. Selle enamkasutatav mõõtepiirkond on 75...600 mm, kuid eritellimusel isegi kuni 10 m. Sisekruvik koosneb mõõtepeast (vn. k. " kpoooka" ), kuuest pikendusvardast (1,2,3,4,5,6 ) ja otsakust ( akoek ). Mõõte-kruvi on kaetud kõvasulamiga. 1 lõpplüli 3 pikendusvardad
Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud.
2. Mõõteskeem: 3. Mõõtetulemused Mõõte- Mõõtetulemused Ovaal- Kruv.kompl., siht 1 2 3 Keskm. sus mõõtepiirk I-I 149,97 149,98 149,99 149,98 0,01 138-150 II - II 149,98 149,98 149,97 149,97 4. Lühike töö kirjeldus. Mõõteriista ehitus, nulli seadmine, mõõtmisvõtted. arvutused, järeldused. Laagri siseläbimõõdu mõõtmine sisekruviku abil. Sisekruviku seadsime nulli kalibreerimis pukiga. Mõõtsime laagri sisemõõdu.
4. JÄRELDUS Kõik järgnevalt esitatud tulemused on usaldatavusega 0,95. Nihikuga mõõtes tuleb plaadi paksuseks d = 5,73±0,11 mm Kruvikuga mõõtes aga d = 5,905±0,021 mm Toru välisläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes dv = 67,44±0,14 mm Toru siseläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes ds = 65,16±0,26 mm1 1 Selline suur veavahe on tingitud asjaolust, et nihiku kasutamisel siseläbimõõdu mõõtmiseks tuleb tegelikkust tulemusest lahutada teatud suurus, see aga muudab mõõtmise veel ebatäpsemaks. Toru ristlõike pindala tuleb arvutuste teel, arvestades mõõtmistulemusi järgmine: S = 237,45±30,5 mm2
Süstemaatiline viga ds = tn - 1, d, kus d lubatud põhiviga 1. Katse keha paksuse mõõtmine nihikuga. Järeldus: Katsekeha paksus d= mm, usaldusväärsusega 0,67 2. Katse keha paksuse mõõtmine kruvikuga. Järeldus: Katsekha paksus d= mm, usaldusväärsusega 0.67 3. Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga. Järeldus: Toru välisläbimõõt d= mm, usaldusväärsusega 0,67 4. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. Järeldus: Toru siseläbimõõt d= mm, usaldusväärsusega 0,67 KOKKUVÕTE Täpsemad mõõtmistulemused tulevad siis, kui mõõta kruvikuga. Kruvikul on friktsioonsidur, tänu millele on kõigil mõõtmistel surve plaadile ühesugune ning mõõtmistulemused on täpsemad kui nihikuga mõõtmisel. 100% 1. Katsekeha paksuse mõõtmine ninikuga Järeldus: Katsekeha paksus d= mm, usaldatavusega 0,67 100% = 2
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru). mõõtmisel. Skeem Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm , mm , mm2 nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Tabel 1.2 Toru välismõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm , mm , mm2 nr. 1 2 3 4 5 6
2.1 Poltide ja ääriku valik Valin 4 polti tugevusklassist 8.8 Ääriku mõõtmeteks valin: Ääriku laius b = 140 mm Ääriku kõrgus h = 200 mm 2.2 Äärikule mõjuvad pinged Ääriku paindepinge Valin See survepinge peab tekkima poltide eelpingutusest. Valime eelpingutusjõuks 22 kN Ääriku survepinge on 1.1 Poldi arvutus Poldile mõjub välisjõud Koormus enimkoormatud poldile - koormusetegur, = 0,2 ... 0,3 Leian lubatava pinge Arvutan minimaalse siseläbimõõdu Valin poldi M12, mille d1 on 10,106 mm Arvutan poldi sisepinge Varutegur Arvutan poldi lõiketugevuse Arvutan poldile mõjuva lõikepinge Järeldus: tugevus on tagatud 3. Vastus Äärikuks sobivad mõõtmed on 140x200 ja kinnitamiseks sobivad poldid M12 8.8
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Tabelid Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 1 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 2 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvuda nihiku Töövahendid: Kruvik, nihik. ja nooniusega ja kruvikuga. Skeem: Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm d´ -d1, mm ´ ( d -d1)2, mm2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 d´ = Tabel 1.2 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm.
Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L = M + N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus – mõõtarv L – on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind – kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
Detail Katse 2 2 di , mm d-di , mm (d-di ) , mm nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d= Kokku: Tabel 1.2 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T= mm, null-lugem - mm. Detail Katse 2 2 di , mm d-di , mm (d-di ) , mm nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
tollides. l" = 25,4 mm Kinnitus tollkeermeid valmistatakse läbimõõduga 3/16...4", 24...3 niidiga 1" kohta. Torukeerme profiil sarnaneb tollkeerme profiiliga, kuid samm on väiksem, profiili tipud ja põhjad ümardatud, profiil madalam. Torukeerme läbimõõduks loetakse tinglikult toru siseläbimõõtu. Torukeeret tähistatakse tähega G, millele kirjutatakse juurde tingliku siseläbimõõdu väärtus, näiteks G3/4 või G1/2jne. Koonilisi torukeermeid tähistatakse Rc3/4 või R 11/2 jne. Samm leitakse tollsüsteemi keermetel järgmiselt: 25,4 P = n mm, kus n on niitide arv tollis. Lukksepatöös tuleb sageli mõõta valmisdetailide keerme-elemente. Keerme välisläbimõõtu mõõdetakse nihiku või kruvikuga, sammu mõõtmiseks kasutatakse meeter- , toll- või torukeermekamme.
Anton Adoson RÕNGA SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEKRUVIKUTEGA LABORITÖÖ NR. 11 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1. Sisekruvikuga mõõtmi...
2. Arvutada konksu keermetatud osa keerme nimiläbimõõt. Maksimaalne tõstekoormus F. Koormus on muutuv. Poldid valitakse alljärgnevatest tugevusgruppidest: 5.6; 6.8 ; 8.8; 10.9 ja 12.9 . Meeterkeerme mõõtmed on antud samal leheküljel: Teha poldi tugevuskontroll. Lahendus: Ft=20kN Lubatud tõmme poldile 8.8 on 640MPa. F = k Ft = 1 20 10 3 = 20kN Tugevustingimusest saame siseläbimõõdu: 4k F 4 1 20 10 3 d1 = = 0,0063m [ ] tõmme 640 10 6
Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2011 1 Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud. Nooniuse ehitus oleneb ka mõõteriista mõõtetäpsusest. Kõige levinum nihik, millega saab mõõta täpsusega 1/10 (0,1) mm. Taolise nihiku nooniuse pikkuseks on 19 mm ja see on jagatud 10-
Üliõpilane: Leo Kristopher Piel 123741 Teostatud: Õpperühm: IABB22 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, null-lugem mm. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga: Tabel 1.1 Katse nr. di, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga: Tabel 1.2 Siseläbimõõt Välisläbimõõt Katse nr. di, mm di, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
Anton Adoson SILINDRI SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEINDIKAATORIGA DIESELLA LABORITÖÖ NR. 10 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 19.11.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 20-200 mm 0,01 mm 2. Kruvik 75-100 mm 0,01 mm Töö käik: 1.Mõõta sama kruvikuga 75 – 100 mm eelnevalt koostatud siseindikaatori Diesella mõõtevarda pikkus 3 korral ja kanda tulemused alltoodud tabelisse 1. Mõõtevarrast tuleb mõõta maksimaalse pikkusega ja ilma kokkusurumiseta. 2...
numbreid kriipsude juurde ja samas on ka mõõtude võtmine mugavam. Täpsuse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et väikseim pikkus, mida saab mõõta, on vahemaa, mille võrra noonius nihkub esimese kriipsude kokkulangemiseni. Nihik: Pikkuste mõõtmiseks kasutatav nihik koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb liita lugemile mõõteharule märgitud parand. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. Kruvik: Kruvik kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind, kand, ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 0,5 mm või 1 mm. Kruviga on ühendatud trummel, mille serv
S S d v d s S d v d s d v d s d v d s 2 2 1. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. n d d i 2 0,50873 d j t n 1, i 1 2,3 2,3 0,0056526 2,3 0,07518 0,173 n n 1 90
NB! Ära aja segamini väliskeeret ja keerme välisläbimõõtu ning sisekeeret ja keerme siseläbimõõtu! Väliskeermel on nii välis- kui ka siseläbimõõt ja sisekeermel on sise- ja välisläbimõõt. Keermete profiilid Keerme kujutamine joonisel Kuna keeret on küllaltki keeruline kujutada, siis kasutatakse joonisel tinglike tähistusi: · Väliskeermel tõmmatakase pidev peenjoon keerme siseläbimõõdu järgi; · Sisekeemel aga välisläbimõõdu järgi; · Varjatud keermel tõmmatakse nii välis- kui siseläbimõõdu järgi kriipsjooned; · Keermestatud osa piirjooned märgitakse kontuurjoonega; · Otsvaatel märgib nii kruvil (väliskeere) kui mutril (sisekeere) keermepõhjajoont peenjoon, mis tõmmatud ¾ ulatuses kogu ringjoonest.
.. mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.1 Katse nr di , mm , mm , mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga nr ... Nooniuse täpsus ... mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.2 Katse nr di , mm , mm , mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr ... Nooniuse täpsus ... mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.3 Katse nr di , mm , mm , mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr ... Nooniuse täpsus ... mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.4 Katse nr di , mm , mm , mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
LABORATOORNE TÖÖ 2 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Siseindikaatorit kasutatakse silindriliste avade mõõtmiseks piirides 6...1000 mm ja sisepindade kujuhälvete määramiseks. Kui mõõtepiirkond on 100...160 mm, siis mõõtemääramatus on ± 0,02 mm. 1 liikuv mõõtevarb 6 soojusisolaator 2 survehoob 7 indikaatorkell 3 varras 8 indikaatori kinnituskruvi 4 toru 9 kere
= 1,96 t9, 0,95 = 2,3 10 2 - = 7 0,0000 + 3 0,0001 = 0,0003 =1 ( - )2 0,0003 () = , =1 = 2,3 = 0,0042 ( - 1) 10 9 Nihiku lubatud põhiviga on = 0,04 ,0.95 = 2,0 0,04 () = , = 2,0 = 0,0267 3 3 () = 2 () + 2 () = 0,00422 + 0,02672 = 0,0265 Plaadi paksus d = 1,9600 ± 0,0265 mm, usaldatavusega = 95% Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. = 36,91 t9, 0,95 = 2,3 10 2 - = 8 0,0001 + 2 0,0016 = 0,004 =1 ( - )2 0,004 () = , =1 = 2,3 = 0,0153 ( - 1) 10 9 Nihiku lubatud põhiviga on = 0,05 ,0.95 = 2,0 0,05 () = , = 2,0 = 0,0333 3 3 () = 2 () + 2 () = 0,01532 + 0,03332 = 0,0366 Plaadi paksus d = 36,9100 ± 0,0366 mm, usaldatavusega = 95%
2 = 0,035mm 3 = 0,95 Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d=(3,695 0,035) mm, usaldatavusega 0,95. 3.2. Toru siseläbimõõt (nihikuga). Toru keskmine siseläbimõõt: 29,90 + 29,80 + 29,80 + 29,80 + 29,90 + 29,80 + 30,00 + 29,80 + 29,70 + 29,90 dS = = 29,840mm 10 Toru siseläbimõõdu juhuslik viga: 0,0964 d j = 2,3 = 0,075mm 10 (10 - 1) = 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku ds arvutamine valemi (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,075) + 2 2 = 0,082mm 3 = 0,95 Toru siseläbimõõt nihikuga mõõtes ds=(29,840 0,082)mm, usaldatavusega 0,95.
¿ ¿2 ¿ 2 [ U A ( d´ ) ] + ¿ U C ( d´ )=√ ¿ Vastus: Plaadi paksus d = (6,07 ± 0.0365) mm, usutavusega 0.95 2. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus T= 0,05 mm, null-lugem 0 mm Toru keskmine siseläbimõõt : ´ 3 ∙68,90+ 2∙ 69,10+2 ∙68,30+2 ∙ 69,00+68,80 =68,83 mm d= 10 Hälve ruutude keskväärtus : d 2 3∙ 0,0049+2 ∙ 0,0729+ 2∙ 0,181+2 ∙0,0289+ 0,0009 (¿ ¿ i−d´ ) = =0,0058 mm2
PUMBAD SKA PÄÄSTEKOOL PUMP ON SEADE VEDELIKE LIIKUMAPANEMISEKS, TÕSTMISEKS MADALAMALT TASEMELT KÕRGEMALE JA EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et vo...
Õpime käsitlema antud mõõteriistu ning kuidas lugeda neilt mõõte tulemust. Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsused võivad ola 0,1 ; 0,02 või 0,05 mm. Nooniuse ehitus oleneb ka mõõteriista mõõtetäpsusest. Kõige levinum nihik, millega saab mõõta täpsusega 1/10 (0,1) mm
Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips a T= n kus a on põhiskaala väikseima jaotise väärtus ja n nooniuse jaotiste arv. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta on mõõteharudega metallist mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala nooniuse abil. Nihik on kohandatud ka detailide siseläbimõõdu määramiseks. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm, kuid praktikumis on kasutusel ka teistsuguse täpsusega nihikuid. Laserkaugusmõõtja Laserlaugusmõõtja saab ise pindala arvutada. Katseandmete tabelid Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus 0,005 mm Nullnäit 0 mm Tabel 1 Katse nr. di, mm d´ -di ( d´ -di)2 1 4,13 -0,004 0,000016
0,05 Valemiga (5) leian B-tüüpi laiendmääramatuse: u B ( d m )=2,0 =0,0333 3 Valemiga (6) saan liit(standard)määramatuse: U c (d )= 0,042172 +0,03332 =0,0537 Lõpptulemus: d = 2,965 ± 0,054 mm, usaldatavusega 0,95. Toru siseläbimõõt Valemi (1) järgi arvutan toru keskmise siseläbimõõdu: dvk = 36,260 Valemiga (3) arvutan aritmeetilise keskmise A-tüüpi laiendmääramatuse: U a ( d k )=2,3 0,104 10 (10-1) =0,0782 0,05
Kruviku lubatud põhiviga p 0.004 mm t , 0.95 2.0 2 2 p 0.004 d (d j ) t , 0.007 2.0 2 2 0.007 mm 3 3 Vastus: katsekeha paksus d = (4.827 ± 0.007) mm, usutavusega 0.95. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. d S 31.47 cm t 9, 0.95 2.3 (d d ) 2 1.7 10 2 5 9.0 10 4 4 4.9 10 3 0.411 mm 10 i 1 i (d n i d )2 0.411 0.411 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.16 mm
Kruviku lubatud põhiviga p 0.004 mm t , 0.95 2.0 2 2 p 0.004 d (d j ) t , 0.007 2.0 2 2 0.007 mm 3 3 Vastus: katsekeha paksus d = (4.827 ± 0.007) mm, usutavusega 0.95. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. d S 31.47 cm t 9, 0.95 2.3 (d d ) 2 1.7 10 2 5 9.0 10 4 4 4.9 10 3 0.411 mm 10 i 1 i (d n i d )2 0.411 0.411 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.16 mm
Kui varutegur on tagatud, on võlli tugevus tagatud (st väändepinge ei ületa lubatavat pinget). Varutegur on võrdne voolepiiri ja suurima väändepinge jagatisega. 6 29510 y [] = = 16152,8 10,2 8, tugevus tagatud. max 3 0,03 5. Õõnesvõlli mõõtmete arvutamine Õõnesvõlli siseläbimõõdu d ja välisläbimõõdu D suhe on ette antud 0,6. Ka õõnesvõlli puhul mõjub pinge (rõngas-)ristlõike perimeetrile kõige enam (vt. joonis 2.). Diameetri avaldan taaskord suurima pinge ja lubatava pinge kaudu. [ () 4 d [ ] 1- D 3 D 16T ¿ ¿ =
Hamba laius b 14,7 12,5 7,5 5,3 Ülesannetes on hamba laiuse järgi tsentreerimisel võetud keskmise seeria hammasliited, mis on saadud rullumismenetlusega töödeldes. Hammasvõlli siseläbimõõt tehakse sel juhul kas A või C teostuse järgi: TABEL 14. 20 3. Joonis 4. Siseläbimõõdu d järgi tsentreerimist kasutatakse juhul kui rummu materjal on nii kõva, et seda ei saa töödelda kammlõikamisega või kui võlli termiline töötlemine pole võimalik, sest see tekitaks võlli kaardumise. Nii rummu kui võlli siseläbimõõt lihvitakse, kuid see on keerukas ja välisläbimõõdu järgi tsentreerimisest tunduvalt kallim, aga ka täpsem. Seda tsentreerimisviisi kasutatakse eriti range samateljelisuse nõude korral, samuti liikuvates
400N/mm2 Antud: q= 12 l/min v=4m/s [Rm]=400 N/mm2 Leida: Dtoru= ? Pmax= ? Teisendan mahulise vooluhulga vajalikeks ühikuteks: Mahulise vooluhulga valemist avaldan voolu ristlõike pindala: q mahuline voolu hulk, m3/s; v vedeliku voolu kiirus, m/s; a voolu ristlõike pindala, m2 . Teisendan voolu ristlõike pindala sobivatese ühikutese: Voolu ristlõike pindala järgi arvutan minimaalse toru siseläbimõõdu, avaldades ringi pindala valemist diameetri. S voolu ristlõike pindala d toru siseläbimõõt Valin 8mm siseläbimõõduga toru 10x1ZN ja arvutan maksimaalse mahulise vooluhulga kontrollimaks, et valitud toru sobib. Teisaldan ühikud ja arvutan millist maksimaalset rõhku (bar) valitud toru talub, antud materjali lubatud tõmbepinge korral. Toru seina tõmbgepinge valemist avaldan rõhu mida valitud toru talub. toru materjali lubatud tõmbepinge, Pa; p rõhk, Pa;
Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk p [bar] ? Hüdrosilindrite standardsete normaalläbimõõtude rida [mm] : 12; 16; 20; 25; 32; 40; 50; 63; 80; 100; 125; 160; 200; 220; 250; 280; 320; 360; 400. Valemid. Vajalik silindri poolt arendatav jõud F antud massi vertikaalsuunas tõstmiseks : F = mg F = pA m Siit saame valemid vajaliku kolvi pindala ja töövedeliku rõhu arvutamiseks : F A= p m F p= A m Silindri siseläbimõõdu leidmiseks kolvi pindala järgi: A = ×r2 A r= A d = 2r = 2 4 Arvutuskäik. m F = 400kg × 9,81 = 3924N s2 3924 N A= = 0,000206525m 2 = 206,525mm2 200 ×10 N × 0,95 5 206,525mm2 d =2 = 16,22mm
keerme pikkus, H -- keermeprofiili kõrgus, P -- keerme samm. Meeterkeere (M) on kolmnurkse profiiliga (profiili tipunurk 60°). Igale välisläbimõõdule vastab mitu erineva sammuga meeterkeeret. Kõige suurema sammuga keeret antud läbimõõdu puhul nimetatakse jämekeermeks (näit.M8). Väiksemaga peenmeeterkeermeteks ja nende tähises näidatakse ka keermesamm (näit. M10x1). Silindriline torukeere (G) on kolmnurkse profiiliga (profiili tipunurk 55°). Kuna tähis annab tinglikult toru siseläbimõõdu, kirjutatakse see vastu keermeharja kontuuri suunatud viitejoone laudile. Trapetskeere (Tr) on trapetsikujulise profiiliga (külgedevaheline nurk 30°), millele lisatakse keerme välisläbimõõt, keerme käigupikkus ja sulgudesveel keerme samm (näit. Tr20x4(P2)). Trapetskeermel võib olla mitu rööpset keermeniiti. Niisugust keeret nimetatakse mitmekäiguliseks. Keerme käigupikkus näitab telgsuunalist edasinihet kruvi ühe täispöörde jooksul, keermesamm aga kõrvuti asetsevate
Hammas- ehk soon- ehk nuutliide leitakse laialdast kasutamist jõuülekannetes nt käigukastides. Liide on võimeline üle kandma suuri võimsusi, on hästi tsntreeritav ja töökindle. Kasutatakse kolmnurk-, sirgkülgedega ja evolventprofiiliga hambaid (sooni, nuute). Liite põhielement on sisuliselt ühes tükis tehtud liistudega mitmeliistuline võll. Valmistamine vajab paremaid seadmeid ning on kohane suurtootmisele. Tsentreerimine võib toimuda kas välisläbimõõdu D, siseläbimõõdu d või hambalaiuse b järgi. Rummu sooned saadakse enamasti kammlõikamise teel ning täpsus on kõrge. Võlli nuudid saadakse freesimisega ja vajadusel lihvitakse. Välisläbimõõtu on lihtne töödelda ja seega odavam toota ning sageli ei karastata. Välisläbimõõdu järgi tsentreerimist kasutatakse odavust silmas pidades liikumatutes ja vähekoormatavates liidetes. Siseläbimõõdu järgi tsentreerimine on soodus, kui rummuava karastatakse ja lihvitakse. Kasutatakse
Silinderkeerme põhimõõtmed. Vääne on varda koormusseisund, milles ristlõikepindaladel jaotatud elementaarsisejõud Keerme välismõõt d (hamba tipuni) on tema nimiläbimõõt. taanduvad väändemomendiks Tv.??? Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Surutud varraste stabiilsus. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge Varda telje sihis mõjuv jõud peab olema võrdne varda sisejõuga
mutrid sobivate pindadega. Keermesliidete suur levik seletub võimalusega saada võtmele üsna väikese jõu rakendamisega suuri telgjõudusid, võimalusega kinnitada liidet igas asendis, sest kinnituskeermed on isepidurduvad. Liite elemendid on väikesed ja lihtsa kujuga, mis võimaldab kasutada tootlikku tehnoloogiat. 53. Silinderkeerme põhimõõtmed. Keerme välismõõt d (joon. 247) on tema nimiläbimõõt. Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge läbiva tasapinnaga. Profiilinurk on telgtasandis mõõdetud nurk profiili külgpindade vahel (joonisel 60o). Profiili iseloomustavad veel tema teoreetiline kõrgus H ja töökõrgs H1 (joonis 247 ja 248).
99a,b), treipingil, revolverpingil või puurpingil (joon. 99c,d) Vedrude valmistamine: a...d vedrude keeramise viisid; e sanga valmistamine juhttornil; f otsa lihvimine; g vedru kontrollimine nurgikuga. joon. 99 Silindervedrudel eristatakse välisläbimõõtu Dv , keskmist läbimõõtu Do ja siseläbi- mõõtu Ds. Välisläbimõõdu järgi arvutatakse vedrud, mis töötamisel paiknevad aukudes, siseläbimõõdu järgi vedrud, mis asetsevad varrastel. Traadi pikkus vedru valmistamiseks leitakse valemiga L = Don mm, kus L on vedru valmistamiseks vajamineva traadi pikkus mm; Do - vedru keskmine arvutuslik läbimõõt mm; n - vedru keerdude arv. 2.6. Metalli lõikamine. Lõikamine on niisugune lukksepatööoperatsioon, kus metall, toorik või detail
aparaatides. 25. Millised tegurid (4 G, Hsum, , 1,2) määravad pumba vajaliku võimsuse N (koos selgitustega)? N = G Hsum 1,2 / (3600 102 ); kW Pumba vajaliku võimsuse määravad: pumba kasutegur- mida suurem kasutegur seda väiksem võimsus, tootlikkus- mida suurem tootlikkus seda suurem võimsus, summaarne tõstekõrgus- mida suurem tõstekõrgus seda suurem pumba võimsus, varutegur- ootamatute kadude katteks 26. Selgitada voolukiiruse w, torustiku siseläbimõõdu d, liinipikkuse L ja voolava vedeliku viskoossuse mõju survekaole liinis. Mida pikem liin seda suurem survekadu; mida väiksem viskoossus seda paremini voolab; mida kitsam torustiku läbimõõt seda suurem survekadu. mida suurem voolukiirus seda suurem survekaudu. 27. Esitada vähemalt 2 näidet segamisprotsesside kasutamise / tähtsuse kohta tehnoloogilistes protsesseides. Kasutatakse soojuslike protsesside kiirendamiseks mahulistes soojusvahetites
toruga. See sõltub märgperimeetrist ja voolu ristlõikepinnast. 11. Millised tegurid määravad pumba vajaliku võimsuse N? Tunnitootlikkus G – mida suurem see on, seda suurem on võimsus. Vajalik surve/tõstekõrgus Hsum – mida suurem, seda suurem on võimsus. Pumba kasutegur ŋ – mida suurem see on, seda väiksem on võimsus. Varutegur (1,2) – mida suurem see on, seda suurem on võimsus. 12. Selgitada voolukiiruse w, torustiku siseläbimõõdu d, liinipikkuse L ja voolava vedeliku viskoossuse v mõju survekaole liinis. w – mida suurem voolukiirus, seda suuremad kaod. d – mida suurem siseläbimõõt, seda väiksem kadu. L – mida pikem on liin, seda suurem kadu. v – mida suurem viskoossus, seda suurem kadu. Mehaanilised protsessid 1. Esitada vähemalt 2 näidet segamisprotsesside kasutamise/tähtsuse kohta tehnoloogilistes protsessides.
Näide Ettevõttele vajalik suruõhu kogus on Q=4Nm3/min (240Nm3/h). Tarbimise kasvuks planeeritakse kolme aasta jooksul 300%. Vajalik õhu kogus suureneks seega 12Nm3/min (720Nm3/h) võrra. Kokku oleks õhu tarve seega 16Nm3/min (960Nm3/h). Pneumotorustiku pikkuseks oleks 280m, mis sisaldab: - 6 T- liidet, - 5 L- liidet, - 1 sulgurventiil. Lubatav rõhu langus p=10kPa. Töörõhk on 800kPa. 22 Sele 21 Pneumotorustiku siseläbimõõdu leidmine Kasutades nomogrammi (sele 21) saame pneumotorustiku siseläbimõõduks esimeses lähenduses d=90mm. Järgnevalt tuleb meil arvesse võtta õhu liikumist takistavaid elemente. Kasutades nomogrammi (sele 22), leiame nendele komponentidele vastavad ekvivalentpikkused: 1. Läbivventiil; 2. Nurkventiil; 3. Hargnemine (T- liide); 4. Sulgurventiil; 5. Nurgik (L- liide). 23 Tulemuseks saame: 6 T- liidet (90 mm) 6×10,5m = 63m
annaabi.ee 
