patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) Kroom Cr - on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom- 50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle tuhande aasta. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3 . Kroomi sulamistemperatuur on 1857°C. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Kroom tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust, voolavuspiiri ja kõvadust. Kroom moodustab terases karbiide, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element takistab austeniiditera kasvu ja alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kroom tõstab terase tugevust ja alandab plastsust ja mõjub korrosioonkindlusele
Samuti on kroomil karbiidide moodustamise võime, mis aitab vältida Ti-teradevahelist korrosiooni ehk roostet. Kroom takistab ka austeniidi tera kasvu, mis soodustab peeneteralise struktuuri teket. Kroom avaldab mõju ka korrosiooni kindlusele ehk aitab vältida rooste tekkimise terasele (roostevaba teras). Selle saavutamiseks kasutatakse kroomi mõningatel juhtudel ka koos nikliga. 2) Nikkel lainedab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Nikkel tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Nikkel alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab KC, kasutatakse koos Cr-ga, soodustab austeniitstruktuuri teket. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabadest terastes 8- 10%. Umbes 10% Ni maailmatoodangust kulub katalüsaatorite
Legeerivate elementide mõju terase omadustele Merilyn Tohv TI-11 Räni (Si) – Lihtainena on räni halli värvi ja metallilise läikega kristalne aine. Ta on üpriski tugev, väga habras ja kergesti mõranev. Räni on toatemperatuuril tahke, suhteliselt kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga keemiline element. Tema suhteliselt kõrge soojusjuhtivuse tulemusena juhib räni hästi soojust ning ei ole seetõttu sobiv isolatsioonimaterjal. Mõju terase omadustele – Terase tugevuse ja kõvadus tõus, kuid plastsuse alanemine. Ferriidis lahustunud räni tõstab terase voolavuspiiri ja halvendab terase külmdeformeeritavust. Muud kasutusalad – Suurem osa sellest kasutatakse terase rafineerimisel, alumiiniumi valamisel ja kõrgkvaliteetses keemia...
See, et teras oleks roostevaba, peaks ta sisaldama vähemalt 12 % kroomi. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel, mangaan, titaan ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime korrosioonile paraneb reeglina legeerivate elementide sisalduse suurenemisega. Kõige levinum roostevaba teras sisaldab 18% kroomi ja 9% niklit, sellist tüüpi teras suudab vastu panna korrosioonile õhus ja mageda vee keskkonnas, sellepärast on ka paljud potid noad, kraanikausi jms valmistatud just selliselt legeeritud terasest. Huvitav fakt: Kui 1990-ndate aastate alguses disainiti Rootsi kiirrongi, viis ASEA BROWN BOVERI AB läbi laiaulatusliku uurimuse, et leida parim materjal rongi vagunite kerede tarbeks
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE Kodutöö nr. 2 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Kuressaare 2020 Sisukord 1. Koobalt (Co) ..............................................................
Johannes Tann II KODUTÖÖ: LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11 Õppejõud: Annika Koitmäe Tallinn 2014 TERASE LISANDID Teras on rauasüsinikusulam, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%. Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid, juhulisandid ja spetsiaalselt lisatud legeerivad elemendid. Tavalisandid on Räni(Si), Mangaan(Mn), Väävel(S), Süsinik(C) ja Fosfor(P). Juhulisandid on Lämmastik(N), Hapnik(O) ja Vesinik(H). Legeerivad elemendid on Kroom(Cr), Molübdeen(Mo), Koobalt(Co), Räni(Si), Nikkel(Ni), Nioobium(Nb), Tantaal(Ta), Titaan(Ti), Vanaadium(V), Vask(Cu) ja Volfram(W). Vanaadium Vanaadium on hõbehall, väga kõva, tugev ja plastne metall, mille: tihed...
paksus 0,5mm, mitteorienteeritud). Keemilise koostise järgi markeeritatavate (II grupp) teraste põhilised margitähiste sümbolid on: · Mittelegeerterased (v.a. automaaditerased) Mn- sisaldusega <1% 1) Täht C. C-sisaldus x 100 näitav number. Näiteks: C35 (35- C% x 100) · Mittelegeerterased Mn- sisaldusega 1%, mittelegeerautomaaditerased ja legeerterased (legeeriva elemendi sisaldus < 5%) 1) C-sisaldus x 100 näitav number 2) Legeerivate elementide keemilised sümbolid sisalduse alanemise või võrdse sisalduse korral tähestikulises järjekorras 3) Legeerivate elementide sisaldust näitavad numbrid x kordaja (tabel 3.7) Näiteks: 28Mn6 ( 28-C%*100, Mn1,5%) · Legeerterased (v.a. kiirlõiketerased), milles vähemalt ühe legeeriva elemendi sisaldus on 5%. 1) Täht X (C-sisaldus x 100 näitav number)
üks legeeriv element tõmbetugevus kuni 900 Rm kaks legeerivat elementi tõmbetugevus kuni 1200 Rm kolm legeerivat elementi tõmbetugevus kuni 1500 Rm Kui me veel enam tahame saada, siis on juba spetsiaalsed termotöötluse meetmed abiks ja survetöötluse meetmed. Siis me räägime juba kõrgtugevatest terastest, mille tugevus on üle 1500. Legeerivad elemendid nagu ka C - ei ole terastes puhtalt. C on terastes ferriidis, austeniidis, tsementiidis. Samuti on legeerivate elementidega nende mõju ei ole mitte puhta wolframi, molipteeni vms, vaid läbi muutuste. Nad lahustuvad rauas ferridis, austeniidis; moodustavad keemilisi ühendeid; mõjutavad temperatuure eutektoidse ja eutektse muutuse temperatuure jne. Legeerivate elementide mõju terastes Põhilised legeerivad elemendid: Mn, Si, W, Cr, Ni jt. Esimene on legeeriva elemendi mõju raua polümorfismile. Meil on faasidiagrammil alumine
Terase legeerivad elemendid 1. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Nоrmааltingimustеl on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenеmisega, kuni fеrriit muutub stаbiilseks kogu temperatuurivahemikus. Cr tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Kroom moodustab terases karbiide, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element takistab austeniiditera kasvu ja alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kroom tõstab terase tugevust ja alandab plastsust ja mõjub korrosioonkindlusele
adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) 2. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta.Omadustelt on kroom metall.Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus.Cr tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust.Kroom moodustab terases karbiide, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element takistab austeniiditera kasvu ja alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kroom tõstab terase tugevust ja alandab plastsust ja mõjub korrosioonkindlusele. Tõstab Rm, HB, suurendab
keevitatud konstruktsiooniterased. Surveotstarbelised terased, eriterased jt. legeervääristeraste gruppi kuuluvad roostevabad, kuumuspüsivad ja kindlad terased, kuullaagri-, tööriista ning eriomadustega terased. Kasutusotstarbe järgi liigitatakse nii mittelegeer- kui ka legeerterased kolme suurde gruppi: konstruktsiooniterased, tööriistaterased ja omadustega terased (roostevabad jt). Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 2,0%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1...2%) teraseid. Reeglina kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiilmetallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.) Masinaehituterased Masinaehitusterased sisaldavad süsinikku 0,2...0,7% nad on kõrge voolavuspiiriga, mille tagab eelkõige peeneteraline struktuur. Tööristaterased Tööriistaterased moodustavad teraste suure gruppi mida iseloomustavad suur kõvadus, tugevus ja kulumiskindlus, s.o
Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Teras on sitke ning läikiv metallide sulam, mille põhiliseks komponendiks on raud, kuid sinna on lisatud ka teisi ühendeid nagu näiteks süsinikku kuni 2,14%. Kõik me oleme näinud ja teame mis on roostevaba teras, kuid paljud ei tea, et selline terase liik on saadud just legeerimise teel. Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele). Roostevaba teras sisaldabki lisaks rauale ja süsinikule ka vähemalt 10,5% kroomi ning tavaliselt ka vähestes kogustes niklit, molübdeeni ja veel teisi ühendeid. Et saada erinevaid omadusi samale materjalile on vajagi materjale legeerida. Üks ja sama teras ei saaks töötada näiteks kiirlõiketerastena ja samas ka konstruktsiooniterastena, sest nende juures vajalikud on hoopis erinevad omadused
-titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt), haruldasteks metallideks (Li, Be, Ti jt), leelismetallideks (Li, Na, K jt). Kergsulamitest enim kasutatakse alumiiniumsulameid.Tehnikas kasutatavad vähima tihedusega konstruktsioonisulameid on aga magneesiumsulamid .Kergsulavad sulamid on leidnud eelkõige kasutamist joodiste ja laagrimaterjalina. Mitteraudmetallidest(Cr, Mn, Ni, V, Ti, Co, jt)kasutatakse legeerivate elementitena. Alumiinium-titaan ja magneesium sulameid kasutatakse kergkonstruksioonisulamites. Vask, tsink, plii, baasil sulameid kasutatakse laagri materjalina. Kuld, hõbe, plaatina, baasil sulameid aga väärismetallidena ja sulameina. Toodete valmistusviisilt lähtuvalt jaotatakse mitteraudmetallid ja sulamid deformeeritavteks ja valusulameiks. Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on levinumaid elemente maakoores. Alumiiniumil on rida omadusi (hea
Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Keemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon Biokorrosioon Korrosiooni kaitse: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). · Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast
Kõvad ja haprad tsementiidiosakesed tõstavad terase vastupanu deformeerimisele, vahendavad terase plastsust ja sitkust. C-sisalduse suurenedes kasvab tsementiidi kogus terase struktuuris ning koos sellega terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir, vähenevad aga plastsusnäitajad (A ja Z) ning sitkusnäitajad (KU), kasvab vastupanu väsimuspurunemisele. C-sisalduse tõusuga kaasneb terase tiheduse vähenemine, vähenevad ka soojusjuhtivus ja magnetomadused. 11. Legeerivate elementide mõju terase struktuurile ja omadustele Legeerivate elementide mõju terastes on mitmene ja sõltub sellest, millist mõju nad avaldavad rauale ja kuidas reageerivad raua ja süsinikuga. Legeerivad elemendid avaldavad mõju terase struktuurile ja omadustele. Nad mõjutavad: 1) raua polümorfse muutuse temperatuure A3 (911 °C) ja A4 (1392 °C) 2) eutektoidmuutuse temperatuuri A1 ja eutektoidi C-sisaldust 3) ferriidi tugevust ja kõvadust, terase mehaanilisi omadusi,
jahtumine ja malmi suur räni sisaldus) 9.kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes tihedusest, tooge piirtihetuse väärtused 1.kergmetallid ja sulamid <5000kg/m3 (Mg,Al,Ti) 2.keskmetallid ja sulamid 5000...10000 (Zn, Sn, Cu, Cr, Mn, antimon) 3.raskmetallid ja sulamid > 10000 (Au, Ag,Pb,W,Mo) 10. CC- CuSn12Ni Täht C vase baasil materjal, CC valandina; CuSn12Ni sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisalds ( Täisarv % ) 11. liigitage Plastid, temp toime järgi Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: Termoplastid ja termoreaktiivid 12. oksiidkeraamika koostisest Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid, mis esinevad looduses puhtal kujul või saadakse metallide kuumutamisel õhus või hapnikus: Al2O3, MgO, ZnO2, SiO2, TiO2, BeO. 2.variant 1. ruumkesendatud kuupvõre tähis, k-arv, baas? Tähis K8, k=8, baas (n)=1+8*1/8=2 2.
tühikutesse.
Vastus: fermiit
Eutektoidsegu rauasüsinikusulamites kannab nimetust perliit.
Vastus: tõene
Rauasüsinikusulamid liigituvad C-sisalduse järgi terasteks ja malmideks.
Vastus: tõene
Mis on 0,8% C-sisaldusega terase struktuuris, kui teras on kuumutatud temperatuurini 900 C?
Vastus: austeniit
Kahjulikud lisandid terases on:
Vastus: S ja P.
Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt. aga ka Mn ja Si on terases:
Vastus: Legeerivad elemendid.
Lisaks tavalisandina kasutakse legeerivate elementidena ka:
Vastus: Si ja Mn.
Teras tähistusega X5CrNi18-10 on:
Vastus: roostevaba teras.
...on spetsiaalsed lisandid vajalike omaduste saavutamiseks.
Vastus: Legeerivad elemendid
...on lisandid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus.
VASTUS:
S335J0), masinaehitusteraseid (täht E) jt., tugevuspiiri järgi relsiteraseid (täht R margi ees, millele järgneb tugevuspiir Rm N/mm2) jt. II grupi teraste põhilised margitähiste sümbolid on: - mittelegeerterased (v.a. automaaditerased) Mn-sisaldusega < 1%; 1) täht C, 2) C-sisaldus x 100 nt. C35 (35 - C%x100) - mittelegeerterased Mn-sisaldusega ≥ 1%, mittelegeerautomaaditerased ja legeerterased (legeeriva elemendi sisaldus < 5%); 1) C-sisaldus x 100, 2) legeerivate elementide keemilised sümbolid sisalduse alanemise või võrdse sisalduse korral tähestikulises järjestuses, 3) legeerivate elementide sisaldust näitavad numbrid x kordaja. nt 28Mn6 (28 - C%x100, Mn 1,5%) - legeerterased (v.a. kiirlõiketerased), milles vähemalt ühe legeeriva elemendi sisaldus on ≥ 5%; 1) täht X 2) C-sisaldus x 100, 3) legeerivate elementide keemilised sümbolid sisalduse alanemise või võrdse sisalduse korral tähestikulises järjestuses,
Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted.
12% kogumassist. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime korrosioonile paraneb reeglina legeerivate elementide sisalduse suurenemisega. 3. KASUTUSALAD Kõige levinum roostevaba teras sisaldab 18% kroomi ja 9% niklit (selle teraseliigi tavaliseks tähistuseks on tüüp 304), jääk aga koosneb peamiselt terasest. Sellist tüüpi teras suudab vastu panna korrosioonile õhus ja mageda vee keskkonnas, st. kõige tavalisemates olukordades. Selle terasetüübiga puutume me igapäevases elus pidevalt kokku, kuna sellest on valmistatud paljud
suurem osa sellest on vabas olekus (malmi aeglane jahtumine ja malmi suur räni sisaldus) 9.kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes tihedusest, tooge piirtihetuse väärtused 1.kergmetallid ja sulamid <5000kg/m3 (Li,Mg,Al,Ti) 2.keskmetallid ja sulamid 5000-10000 (Zn, Sn, Cu, Cr, Mn,Fe)3.raskmetallid ja sulamid > 10000 (Au, Ag,Pb,W,Mo) 10. CC-CuSn12N1 Täht C vase baasil materjal: CC-valadina. CuSn12N1 sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisalds ( Täisarv % ) 11. liigitage Plastid, temp toime järgi Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: Termoplastid (PE polüetüleen, PP polüpropuleen, PS polüstüreen...) ja termoreaktiivid (EP epoksüplastid, fenoplast (PF), aminoplastid..) 12. oksiidkeraamika koostisest Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid Al2O3, MgO, ZrO2, SiO2,TiO2, BeO Oksiidid on kõrge
C + plii 327°C). Mõned siirdemetallide sulamaid on aga väga kuumakindlad. Kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel (messing = vask + tsink). Alumiiniumi, vase ja mangaani sulam duralumiinium on alumiiniumist vaid veidi raskem, kuid tugevuselt ja vastupidavuselt terasele väga lähedane (lennukitööstuses). Eriti suur praktiline tähtsus on terase omaduste parandamisel mitmesuguste legeerivate lisanditega (siirdemetallid). Lisaks parematele mehhaanilistele omadustele on nad ka korrosioonikindlamad (roostevaba teras, lisandiks kroom). Vahel piisab isegi väiksest kogusest. Mõned kroomi ja niklisulamid on suure elektritakistusega, volframi ja koobalti sulamid aga kõvaduselt teemanti lähedased. Elavhõbedasulameid nimetatakse amalgaamideks.
Score: 10/10 3. Milline on terase koostiga 0,9%C, 1%Cr, 1%W margitähis? Student Value Correct Answer Feedback Response A. 9CrW 0% Student Value Correct Answer Feedback Response B. 9CrW1-1 0% C. 90CrW1 0% D. 90CrW4- 100% 4 Score: 10/10 4. Teraste margitähises tuuakse nende keemiline koostis (legeerivate elementide sisaldus): Student Correct Value Feedback Response Answer A. kümnend % -30% B. täisarv % -50% C. alla 1 % 50% olevate elementide sisalduse korral arvu ei tooda D. sõltuvalt 50% legeerituse astmest täisarv % või kordaja võrra suurendatult
Puhtal kujul on ta sama tugev kui mõned terase sulamid, kuid 45% kergem. Keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest on titaan sarnane tsirkooniumiga, kuna mõlemal on sama arv valentselektrone ja nad asuvad perioodilisustabelis samas grupis. Titaanisulamid Titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral tema puhtusest. Kõik lisandid suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Metalsetest lisanditest avaldavad Ti-sulamite tugevusele mõju Sn, Al ja V, mistõttu neid kasutatakse legeerivate elementidena Ti-sulamites. Vastavalt paranenud omadustele kasutatakse titaanisulameid erinevates tööstusharudes. Keemiatööstuses, kus on oluline korrosioonikindlus toodetakse titaanisulamitest soojusvaheteid, klappe, mahuteid ja ka tarbekaupu juveelitööstusele. Titaanisulamid leiavad tänu väiksele tihedusele, kõrge tugevuseleja väsimustugevusele laialdast kasutust masinate tootmisel. Titaanisulamitest
olekus); räni olemasolul ja aeglases jahutamisel 9)kuidas liigitakse mitteraudmetallid ja sulamid lahtudes tihedusest, tooge piirtiheduse vaartused · Kergmetallid ja sulamid: <5000 kg/m3 (Li, Mg, Al, Ti) · Keskmetallid ja sulamid: 5000-10.000 kg/m3 · Raskmetallid ja sulamid: >10.000 kg/m3 (Pt, Pb, Sn) 10)CC-CuSn12N1 taht C- vase baasil materjal: CC- valadina, CuSn12N1- sulamite korral legeerivate elemetide sumbolid ja nende nominaalsisaldus (täisarv %) (ehk siis 12% Sn-i ja 1% N-i) 11)liig.plastid, temp toime jargi Temperatuurile reagerimise järgi liigitakse plastid kahte gruppi: · termoplastid(polüetüleen (PE), polüpropuleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), polükarbonaat (PC), polüamiidid (PA) jt); · termoreaktiivid(epoksüplastid (EP), fenoplast (PF), aminoplastid). 12)oksiidkeraamika koostisest
Answer A. 30Cr13 B. X30Cr13 C. 30Cr130 D. X300Cr13 4. http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 2 3 Teraste margitähises tuuakse nende keemiline koostis (legeerivate elementide sisaldus): Student Response Correct Answer A. sõltuvalt legeerituse astmest täisarv % või kordaja võrra suurendatult B. alla 1 % olevate elementide sisalduse korral arvu ei tooda C. täisarv % D. kümnend % 5. Milline tähttähis on survetöödeldavate vasesulamite ees EN järgi?
nimetatakse alumiiniummagneesiumisulamiks. Tööstuslikud sepistatud sulamid sisaldavad harva üle 5 massiprotsendi magneesiumi, kuna üle selle taseme väheneb sulami stabiilsus, eriti temperatuuri mõjul. Enamik 5XXX seeria sulameid sisaldavad muid lisandeid, näiteks mangaani ja kroomi, mis suurendavad tõmbetugevust ja/või teatud omadusi, sealhulgas korrosioonikindlust ja keevitatavust (Vargel, 2020). Lisaks mangaanile ja kroomile lisatakse 5XXX seeria sulamitele väiksemate legeerivate elementidena titaani (Ti), vanaadiumi (V), berülliumi (Be) ja galliumi (Ga) (Kopeliovich, 2012). 5XXX seeria sulamite korrosioonikindlus sõltub β-faasi sadestumise tasemest, mis suureneb kiiresti, kui magneesiumi sisaldus on kõrge, töötemperatuur on
Nende kasutamine on aga palju kallim rauast kallimate lisandmetallide tõttu. Teine võimalus kaitsta rauasulameid roostetamise eest on takistada raua oksüdeerumist. Selleks on mitmeid võimalusi. Kõige tuntum neist võimalustest on raua ppinna katmine värvi-, laki- või vastupidavama metallikihiga, takistamaks õhuhapniku ja niiskuse tungimist rauani. lKorrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: lKorrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. lKorrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). lMittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on
moodustab ühtlase sulami ehk tahke lahuse. Tahket lahust saab moodustada 2 moodi: 1. lisandmetall asendab põhimetalli kristallvõres 2. aatomid lähevad kristallvõre vahele tahked lahused on reeglina tugevad ja töödeldavad. Tüüpsulam koosneb erineva koostisega kristallides · valatavad,kõvad,mitte töödeldavad · MALM Enam kasutatavad sulamid: Eritreaseid saaadakse legeerivate lisandite abil. N: roostevaba teras(juurde N;Cr),kulumiskindel(juurde Ma-Mangaan),kuumuskindel teras( juurde wolfram) Amalgaanid ehk elavhõbeda sulamid: Amalgaanid moodustavad 2.metalli kokku puutel või pulbrite segamisel Hambaplomm-elavhõbeda amalgaan Kõige kauem inimese poolt tuntum sulam on pronks (Cu;tina):tugev;N:kujud;kiriku kellad MELHIOR(vask+nikel):N:mõni sent ALPAKA e . uushõbe: (Cu+Ni+Zn) tugev ,kulumiskindel N:lusikad,ehted,kellaosad, MESSING e. Valgevask (CU ja Zn)
9 LEGEERTERASTE LIIGITUS Legeerterased liigitatakse eelkõige legeerimisastmete järgi, mis on riigiti mõnevõrra erinev, samuti sisalduvate legeerelementide, otstarbe, kvaliteedi ja struktuuri järgi. Vastavalt standardile EN 10027-1 liigitatakse legeerterased legeerimisastme järgi: 1) Legeerterased, kus vähemalt ühe legeeriva elemendi sisaldus ületab tabelis 2 toodud piiri ja kõigi legeerivate elemendite sisaldus kokku ei ületa 5%; 2) Kõrglegeerterased, kus vähemalt üht legeerelementi peab olema üle 5%; 3) Roostevabad terased, kus kroomi sisaldus peab olema üle 10,5%; 4) Kiirlõiketerased erilegeeritud tööriistaterastena, kus püsivaid kõvu karbiide moodustavaid legeerivaid elemente peab olema üle 5%. Tabel 2: Legeerivate elementide nõutav sisaldus
eest. Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles sulatatud tsink ning mis on kuumutatud 460 °C-ni. Õhu kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva hapnikuga, tekitades ZnO, mis reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ning tekib halli värvi ZnCO 3, mis on tugev materjal ning takistab mitmetel tingimustel korrosiooni • Korrosioonikindlad sulamid - Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras KORROSIOONI KAITSE • Korrosioonikindlad metallkatted - Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine) • Mittemetalsed kaitsekatted - Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast
loomi, kes oma elutegevusega avaldavad metallidele toimet. Korrosioon pinnases sõötub eeskätt pinnase füüsikalis- keemilistest omadustest. Väga korrodeeriva toimega on happelised mullad (eriti turba- ja soomullad) ,Tunduvalt vähemaktiivsed on liivmullad. Korrosioonivastane kaitse 4 Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted.
3. Kvaliteedi järgi (lähtub väävli ja fosfori sisaldusest) - tavakvaliteetterased S 0,05%, P 0,04% - kvaliteetterased S 0,035%, P 0,035% - kõrgkvaliteetterased S 0,025%, P 0,025% - eriti kõrge kvaliteediga terased S 0,015%, P 0,025% 4. Termotöötlemise järgi - tsementiiditavad terased C 0,25% - parendatavad terased C=0,3-0,5% Legeerterased – legeerivate elementide sisaldus alla 5%. Legeerkonstruktsiooniterased: tsementiidivad, parendatavad(karastusjärgne kõrgnoolutus), nitriiditavad. Karbiidid – keemilised ühendid, mille moodustavad legeerelemendid terases oleva süsinikuga. (karbiide moodustavad: Mn, Cr, W; ei moodusta: Si, Ni) Kõrglegeerterased – ühe legeerelemendi sisaldus üle 5% Roostevabad terased – kroomi sisaldus üle 10,5%
protektoriga, mis on galvaanipaaris lahustuvaks anoodiks. Aktiivsem metall (protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektor on täielikult oksüdeerunud. Protektoranoodi kasutatakse näiteks elektriboilerite terasest anuma kaitseks. 5. KORROSIOONI VÄHENDAMINE 1. Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. 2. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). 3. Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga
kõrgkvaliteet- ehk vääristerased (S 0,015 % ja P 0,025 % ), b) otstarbe järgi : legeeritud konstruktsiooniterased, legeeritud tööriistaterased, legeeritud vedruterased jm; c) legeerimisastme järgi: madallegeeritud terased leg. elem. kuni 2,5 %), (kesk-) legeeritud terased leg. elem.2,5 ... 10 %, kõrglegeeritud terased leg. elem. üle 10 % ; d)legeerivate elementide järgi : kroomterased (leg. põhielement Cr ), mangaanterased (leg. põhielement Mn ), nikkelterased (leg. põhielement Ni ), kroomnikkelterased (leg. põhielement Cr ja Ni ) jne. 3. Üldkasutatavad kummid Pilet nr. 6 1. Elektrijuhtivus. Korrosioonikindlus. Kulumiskindlus. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate
legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt., tise ja paremate mehaaniliste omaduste suhtes. sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab Sellised terased tavaliselt termotöödeldakse. tavalisandina terasesse viidu oma (s.o. Mn korral Legeerkonstruktsiooniteraseid kasutatakse vastu- 1,65% ja Si korral üle 0,5%). tusrikaste ja raskkoormatud detailide korral. Nende Legeerivate elementide mõju terastes teraste tõmbetugevus termotöödeldult ulatub kuni avaldub eelkõige järgmises: 2000 N/mm2. - nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutek- Tabel 1.9. Legeerivad elemendid terastes toidi süsinikusisaldust terastes, - nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, Ele- Sisaldus Mõju terastes
Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik, muutes terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel flokeenide teket (väga väikesed ovaalsed või ümarad praod terases), mis murdepinnas on hõbedakarva plekkidena. Flokeenid halvendavad järsult teraste omadusi ja see võib olla otseseks takistuseks ka teraste kasutamisel. Keevitamisel soodustab vesinik terases pragude teket nii põhi- kui keevismetallis. legeerivate elementide mõju terastes, Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid legeerivaid elemente nagu Cr, Ni, W, V, Mo, jt.. Legeerivad elemendid on ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab tavalisandi määra (so. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%). Nende mõju seisneb selles, et nad asuvad kristallivõres raua aatomite asemele, muutes sulami omadusi. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud
sinakaks. Tina ja plii korrosioon Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Korrosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Kaitse korrosiooni eest Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: 1. Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate (lisanditega manustatud) metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. 2. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). 3. Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga
Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne passiveeriv titaanoksiidi kiht, mistõttu nii titaan kui selle sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees, peaaegu kõikides orgaanilistes ja paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes, nad on vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. Metallsetest lisanditest avaldavad titaanisulamite tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaadium, mistõttu kasutatakse neid legeerivate elementidena titaanisulamites. Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kuld on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldab sepistada väga erineva kujuga esemeid. Lõhenevus ja magnetilisus kullal puuduvad
kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600o - 700oC; 800o - 900oC võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub, sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. 5.2 Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui terasel), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Elektriline eritakistus suurem kui vasel. Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektr.masinate harju, antennijuhtmeid ja hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses. Deformeeritavad GOST 5017-74; O 8,0 0,3 O Sn 7,5 ÷ 8,5%
See meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse määramiseks. Materjali sisse surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136°, jõuga 9,8.-980 N (1-100 kgf). Vickersi kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja jälje pindala suhtena. Joonis 12. Vickersi kõvaduse määramise skeem 7. Metalli reaalne struktuur Terase puhul paigutuvad raua kristallivõresse süsiniku või legeerivate elementide aatomid. Seejuures tekkivad süsiniku tardlahused α-rauas (Feα) ja γ-rauas (Feγ); raua ja süsiniku omavahelise reageerimise tulemusena aga keemiline ühend – raudkarbiid. Fe aatomid rauas ja Fe ja C aatomid terases paiknevad kindla korra järgi, mida ise- loomustab kristallivõre. Terase erinevate struktuuride tekke eri termotöötlusviiside korral teeb võimalikuks eelkõige raua polümorfism – erinevate kristallivõrede esinemine erisugustel temperatuuridel
, sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab Löökpaindeteim tavalisandina terasesse viidu oma (s.o. Mn korral Katsetamine löökpaindele on materjali sitkusnäitajate 1,65% ja Si korral üle 0,5%). määramise põhiline meetod. Legeerivate elementide mõju terastes Katsetamine löökpaindele võimaldab otsustada avaldub eelkõige järgmises: selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale - nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste purunemisele. Katsetamine löökpaindele seisneb ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutektoidi keskelt soonitud ja mõlemast otsast toetatud teimiku süsinikusisaldust terastes,
Korrosioon pinnases sõötub eeskätt pinnase füüsikalis- keemilistest omadustest. Väga korrodeeriva toimega on happelised mullad (eriti turba- ja soomullad) ,Tunduvalt vähemaktiivsed on liivmullad. 5 Korrosioonivastane kaitse Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted.
b. Legeerivad elemendid terases üldjoontes suurendavad terases läbikarastuvust c. Kõik legeerivad elemendid terases peale Mn takistavad austeniidi tera kasvu termotöötlusel austeniitsesse alasse kuumutamisel d. Kõik legeerivad elemendid terases peale Mn soodustavad austeniidi tera kasvu termotöötlusel austeniitsesse alasse kuumutamisel Küsimus 4 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Teraste margitähises tuuakse nende keemiline koostis (legeerivate elementide sisaldus): Vali üks või enam: a. sõltuvalt legeerituse astmest täisarv % või kordaja võrra suurendatult b. alla 1 % olevate elementide sisalduse korral arvu ei tooda c. kümnend % d. täisarv % Küsimus 5 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on tempermalmide margitähise tähttähis? Vali üks: a. GJS b. GJT c. GJL d. GJM Küsimus 6 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
ning sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. 9 6.2Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui terasel), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Elektriline eritakistus suurem kui vasel. Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektrimasinate harju, antennijuhtmeid ja hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses. Deformeeritavad pronksid O Sn 7,5 ÷ 8,5% A P 0,25 ÷ 0,35%
soojusjuhtivus. T>600˚ hakkab aktiivselt reageerima keskkonnaga. Kõik lisandid ↑ kõvadust, tugevust. C- sis>0.01% põhjustab Ti haprust (H-rabedust). Sis. maakoores >0,6%, kuulub looduses enamlevinumate me hulka. Ti-maagist saad.kontsentraat, mis töödeldakse Ti-tetrakloriidiks TiCl4. Neutralses keskkonnas T=800…900˚ puhutakse sulaMg läbi gaasilise TiCl-ga. Taandunud Ti-osakese paakuvad poorseks käsnaks, mispeenestatakse, saadud Ti-pulbrist pressitakse elektroodide pressimist legeerivate vaakumahjus. Sul-te saamiseks lis. Ti-pulbrile enne elektroodide pressimist legeerivate el-tide pulbrid. 22. Ti sulamid, liigitus, kasutamine. Puhas Ti a paljud sulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad. Kõigis sulameis on legeerivaks el-diks Al, paljudes ka V, Mo, Cr. Str-ri järgi liig: 1) ühefaasilised α-str-ga sulamid: (Al-ga 4-6%), nt. TiAl6Sn2,5, TiCu2. nende Rm =700-900 MPa, plastsus 10-12%. 2) kahefaasiline α+β-str-ga
Väävel soodustab punarabedust, fosfor aga sinirabedust. Süsinik tööriistateraste kuumuskindlus on 250 350C. Legeeritud terased. Legeeritud terasteks nim niisugust teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatav % legeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele: Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. Ni nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist
legeerivaid elemente nagu Cr, Ni, W, V, Mo, jt.. Legeerivad elemendid on ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab tavalisandi määra (so. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%). Nende mõju seisneb selles, et nad asuvad kristallivõres raua aatomite asemele, muutes sulami omadusi. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5%) teraseid. Legeerivate elementide mõju terases on väljatoodud alljärgnevas tabelis (Tabel 1) . Tabel 1 Legeerivad elemendid terastes Element Sisaldus %, üle Mõju terastes Si 0,5 Tõstab voolavuspiiri, halvendades plastust.
7. Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile Teras ja malm. Räni ja mangaan - parandavad terase omadusi Räni - halvendab terase külmdeformeeritavust Mangaan - tõstab märgatavalt terase tugevust Väävel ja fosfor - terases kahjulikeks lisandeiks Mangaan – nõrgendab terade vaelist sidet Väävel - vähendab terase löögisitkust Fosfor - tõstab terase tugevus- ja voolavuspiiri 8. Rauasüsiniksulamid ja legeerivate elementide mõju sulamile Cr, Ni, W, V, Mo, Co, Mn ja Si Si - Tõstab voolavuspiiri, halvendades plastsust. Trafoterastes kuni 4% Mn - Tõstab terase tugevust ja kõvadust, suurendab läbikarastuvust. Kulumiskindlates terastes ca 13% Cr - Tõstab terase tugevust ja kõvadust (moodustuvad karbiidid), suurendab läbikarastuvust, soodustab ferriitstruktuuri teket, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr).
Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. 2.2 Metallide keemilised omadused 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeeniidid halogeen + metall), sulfiidid väävel + metall, oksiidid hapnik + metall. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele: Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. Ni nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase Peenestruktuurilisust Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust
annaabi.ee 
