läbimõõduga Dnom=58mm ja sisevõru läbimõõduga dnom=45mm. Auto veoratta puhul on oluline, et pöörlev võru ehk antud juhul sisevõru saaks istatud võllile pinguga. Välisvõru peab olema istatud vabamalt ning võib olla kas lõtkuga või siirdeist. Võttes arvesse eelnevat ja seda, et veoratas pöörleb keskmistel kiirustel valisin sisevõru puhul istudeks ᴓ 45 L0/m5 ja välisvõru puhul ᴓ 58 JS7/l0. Kuna veerelaagrite korral sisevõru tolerantsitsoon võetakse hälvetega 0 ja - ning võlli tolerantsitsoon avasüsteemis siis saan m5 istuga pingistu. Välisvõru puhul moodustub siirdeist, mis on istatud vabamalt kui sisevõru. Arvutused Dnom 58mm dnom 45mm Välisvõru Ø58 JS7/l0 ESvv 0.015mm EIvv 0.015mm esvv 0mm eivv 0.013mm ULSH.vv Dnom ESvv 58.015mm LLSH.vv Dnom EIvv 57.985mm ULSS.vv Dnom esvv 58mm LLSS
1. Mõtestada lahti antud veerelaagri tinglik tähistus. 2. Leida laagrivõrude ja nendega liidetavate detailide piirhälbed. 3. Kujutada skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. 4. Arvutada tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. 5. Arvutustulemuste põhjal iseloomustada veerelaagri töötingimusi. 29. 0-20js6-62M7 1. 0 veerelaagri täpsusklass, 20 sisevõru läbimõõt, js6 võlli tolerantsitsoon, 62 välisvõru läbimõõt, M7 laagripesa tolerantsitsoon masina keres. 2. sisevõrule Ø20L0 : võllile Ø20js6: ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,010 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø62l0 korpuse avale Ø62M7 es = 0 ES = 0 ei = -0,013 EI = -0,030 3. JOONIS KÄSITSI TÄITA ! 4. Välisvõrul:
4], [5.5]. Laagrite terminoloogia on määratud standardiga ISO 5593 [5.6]. Tolerantside piirväärtuste ja istude arvutamisel on tuginetud õppematerjalile [5.3]. Laagrivõrude piirhälbed on võetud laagrivõrude piirhälvete tabelist [5.2]. Antud veerelaagri joonised on välja toodud töö lõpus. Veerelaagri tähistuse lahti mõtestamine. 6 – veerelaagri täpsusklass, 25 – sisevõru läbimõõt, js6 – võlli tolerantsitsoon, 52 – välisvõru läbimõõt, M7 – laagripesa tolerantsitsoon masina keres. Piirhälbed: Tabel 5.1 (piirhälbed) Sisevõrule Ø25L6 Võllile Ø25js6 ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,008 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø52l6 korpuse avale Ø52M7 es = 0 ES = 0
Ülesanne 2 +0 , 010 - 0 , 025 1. Ø120 - 0 , 022 + +0,010 ES=+0,010 +0,005 Ava es=0 0 Smax= 0,032 TD= 0,035 -0,005 dmax=120 EI=-0,025 ei=-0,022 Td= 0,022 ...
ÜLESANNE 2 1. Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja lisada sellele ka ava ja võlli kujutis ning näidata skeemil hälbed, piirmõõtmed, tolerantsid, lõtkude või pingude piirväärtused. 2. Määrata ava ja võlli tolerantsijärk. 3. Arvutada istu tolerants: a) lõtkude, pingude ja b) tolerantside kaudu. 4. Kas ist on ava- või võllisüsteemis? Millistel kaalutlustel seda järeldate? +0 , 029 29. Ø200 +0 , 010 -0 , 010 Joonis tuleb joonistada ! 1. TD =0,029 Td = 0,020 Tabeli järgi vastab avale IT6 ja võllile IT5 tolerantsijärk. 2. Smax = Dmax dmin = 200,029 199,990 = 0,039 Nmax = dmax Dmin = 200,010 200 = 0,010 TS,N = Smax + Nmax = 0,039 + 0,010 = 0,049 TS,N = TD + Td = 0,029 + 0,020 = 0,049 4. Ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on + ja alumine 0 , ehk ava tolerantsi...
VARIANT 20 1. 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 58 d 58 2. Ülemine ES -0,005 es 0 piirhälve EI -0,024 ei -0,019 3. Alumine Dmax 57,995 dmax 58 piirhälve Dmin 57,976 dmin 57,981 4. Suurim TD 0,019 Td 0,019 piirmõõde 57,976 ... 57,981 ... 58 5. Vähim 57,995 piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,014 detailid Nmax = 0,024 8. Suurim lõtk Sa = -0,005 9. Suurim ping T(S,N) = 0,038 10.Keskmine l...
21 AS 50 +0,01 0 +0,00 +0,01 50,018 50,000 50,01 50,009 0,01 0,00 0,00 0,01 8 9 6 6 8 7 9 6 AS dmin = 50,009 Td = 0,007 Smax = 0,009 Nmax = 0,016 LAHENDUS 1. Avasüsteem (AS) ütleb, et ava alumine piirhälve on 0 ehk ava tolerantsitsoon toetub vastu nulljoont ülaltpoolt (H): Dmin = EI = 50,000 ehk D=d=50 Nmax = dmax - Dmin; ehk dmax = Dmin + Nmax =50,000+0,016= 50,016 Smax = Dmax - dmin ehk Dmax = Smax + dmin =0,009+50,009= 50,018 TD = Dmax- Dmin= 50,018-50,000= 0,018 3. Istu skemaatiline kujutis: 4. Istu tähistus kombineeritud kujul: H. + 0,018 Ø50 m4 ++ 00,,016009
Nmax= 0,032 Nmin= -0,044 Ava piirhälvete tabelist (Tabel 2) leiame, et ava Ø65 ülemise piirhälbega ES +0,014 vastab tolerantsijärk IT8 ja põhihälbega K8. Selle tulemusena saame leida EI ja D min. Kuna es=0, siis ist on võllisüsteemis. Võllisüsteem (VS) ütleb, et võlli ülemine piirhälve on 0, ehk võlli tolerantsitsoon toetub vastu nulljoont altpool. Smax = Dmax dmin => dmin = Dmax - Smax = 65,014 0,044 = 64,970 Nüüd saame avaldada ei, mis on -0,030. Võlli piirhälvete tabelist (Tabel 3) leiame, et võlli Ø65 alumise piirhälbega ei -0,030 vastab tolerantsijärk IT7 ja põhihälbega h7. K 8 0 , 014 Nüüd saame istu kirjutada kombineeritud tähistuses: Ø65
T d 22 +0,0 300 0,01 0,04 32 2 3 4.3 Lahenduskäik Kuna ES=+0,032 ja Dmin=300, saan leida tolerantsi tabelist ava piirhälbed, millest võib järeldada, et D=d=300 ES ütleb, et ava ülemine piirhälve on +0,032 ehk ava tolerantsitsoon toetub vastu nulljoont ülevalt poolt. Ava tolerants Dmin võimaldab arvutada ava alumise piirhälbe ja ava suurima piirmõõtme. a) Täidetud tabel VAR SÜS D= ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin T d 22 +0,0 300 0,01 0,04
Imax min (kontrollarvutus) T F =T +T 2.4 H S Kokkuvõte Sele 1.1 Istu läbimõõt 100 mm tolerantsitsoonide H7/n6 skeem Lähteülesandes antud ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on +0,035 ja alumina 0, ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt. Istu tolerantsitsoonide skeem on esitatud selel 1.1. Selel on näidatud maksimaalne ping ja maksimaalne lõtk, mis antud istu korral võib piirolukordades ette tulla. Siirdeistu korral on tegu istuga, kus tolerantsitsoonid on teine-teisega kattuvad ja ist võib meile anda teoreetiliselt nii pingu kui lõtku võlli ja ava istamisel. 2.5 Järeldus Koostejoonisele kantakse istu tähis, mis annab infot tehnoloogile, konkreetse töökoha
0,0045 Maksimaalne lõtk CMax = DMax – dMin =32,025-31,992=0,033 Minimaalne lõtk C Min = D Min−d Max =32-31,992=0,008 Istu tolerants Tfit = TD + Td =0,025+0=0,025 2.4 Istu skemaatiline kujutamine Sele 2.1 Istu skemaatiline kujutamine 2.5 Kokkuvõte Lähteülesandes antud ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on + ja alumina 0, ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt. Istu tolerantsitsoonide skeem on esitatud selel 2.1. Selel on näidatud maksimaalne ping ja maksimaalne lõtk, mis antud istu korral võib piirolukordades ette tulla. 2.6 Järeldus Kui ava on piirides 32,025… 32,008 siis tekib alati lõtk, sest võlli piirmõõtmed on ava omadest väiksemad. Kui võll on piirides 32 … 31,992, siis tuleb ka alati lõtk, sest nüüd on ava piirmõõtmed võlli omadest suuremad
0 ,149 0 , 065 liistusoone laius rummus 18D10 0, 052 liistu laius 18h9 0 , 052 liistusoone laius võllis 18H9 Liistusoone pikkusele võllis antakse tolerantsitsoon H15, liistu pikkusele h14 ja liistu kõrgusele h11 0,870 liistu pikkus 100h14 1, 400 liistusoone pikkus 100H15 0,110 Liistu kõrgus 14h11 Liistusoone sügavuse leidmiseks rummus on valem: d + t2 ja võllis d – t1
teor j) Profiili poolnurga viga = _ 2 2 mõõd 2 teor 4. Mõõtetulemuste analüüs a) Tuletatud keskläbimõõt: d2 tul = d2 mõõd + 1,732· P· 10-3 + 0,36 /2· P· 10-3 b) Keskläbimõõdu hälving d2 = d2 tul d2 teor c) Määrata keermele tolerantsitsoon nii, et keere oleks kõlbulik Td2 > d2 d2 d2 d2 T. Td2 d2 P 2 tul teor kl. P V d2V d2P d2 PV PP Pmõõd
Karl Sepp Kodune töö Nr.0.5 Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. VEERELAAGRI TINGLIK TÄHISTUS 4 – veerelaagri täpsusklass 25 – sisevõru läbimõõt h5 – võlli tolerantsitsoon 47 – välisvõru läbimõõt K5 – laagripesa tolerantsitsoon masina keres 02. LAAGRIVÕRUDE JA NENDEGA LIIDETAVATE DETAILIDE PIIRHÄLBED Sisevõrule Ø25L5 : Võllile Ø25h5: ES = 0 es = 0 EI = -0,006 ei = -0,009 Välisvõrule Ø47l2 Korpuse avale Ø47K6 es = 0 ES = +0,003 ei = -0,004 EI = -0,013 [01.1] [01.4] [01.5] [01
10. Esitage näiteid pinnakareduse märkimise kohta joonisel. 11.Mida mõistetakse ava- ja võllisüsteemi all? Võllisüsteem on istude kogum, kus sama nimimõõtme ja täpsusega liite moodustamisel jäävad võlli piirmõõtmed muutumatuks. Erinevad istud saadakse ava piirmõõtmete muutmisega. Võllisüsteemi kõigil istudel on võlli ülemine hälve alati 0 ja alumine - märgiga. See tähendab võlli tolerantsitsoon toetab vastu nulljoont altpoolt. Sellist võlli nimetatakse põhivõlliks. Avasüsteemon istude kogum, kus sama nimimõõtme ja täpsusega liite moodustamisel jäävad ava piirmõõtmed muutumatuks. Erinevad istud saadakse võlli piirmõõtmete muutmisega. Avasüsteemi kõigil istudel on ava ülemine hälve alati + märgiga ja alumine hälve 0. 12. Mis on kombineeritud ist? täpne siirdeist. Siin on võll avast tolerantsijärgu võrra täpsem (kombineeritud ist)
19. Milles seisneb lõikepingi mõõduline häälestamine? Lõikepingi mõõdulise häälestamise eesmärk seisneb lõikurile sellise optimaalse asendi andmises lõikepingi paigalduselementide või rakiste suhtes, mis kindlalt tagaksid töödeldavate detailide tegelikud mõõtmed ettenähtud piires võimalikult pika töö kestvusega kuni järelhäälestamiseni (joon. 2.31). Joonis 2.31. Täpsusdiagrammi asendi skeem detaili tolerantsitsoon: T detaili tolerantstsoon; L hm häälestamismõõde; Lmin - detaili vähim piirmõõde; Lmax - detaili suurim piirmõõde. 20. Mis on häälestusmõõde? Häälestusmõõde selline keskmise jooksva mõõtme algväärtus töötlemise täpsuse diagrammil, mille korral välistatakse töödeldavate detailide tegelike mõõtmete oht juhuslikult ületada detaili tolerantsitsooni piiri, ja saavutatakse suurim võimalik töö kestvus kuni järelhääletamiseni. 21
13.Tolerantsijärgu faktor. Tolerantsijärgu faktor a - (tolerantsiühikute arv tolerantsijärgus) sõltub ainult valitud tolerantsijärgust. 14.Tolerantsi väärtus ISO-süsteemis. IT = a × i, kus i - tolerantsiühik,mis sõltub nimimõõtmest ja a - tolerantsijärgu faktor. 15.Ava ja võlli mõiste tolereerimisel. · Ava (ik. hole) - mistahes haarav (seestpoolt mõõdetav) toote element. · Võll (shaft) - mistahes haaratav (väljast mõõdetav) toote element. 16.Tolerantsitsoon. Tolerantsitsoonide tähistamine ja graafiline kujutamine. Tolerantsitsoon - piirhälbe ja põhihälbe vahe. Tähistamine: Graafiline kujutamine: +0,012 m + 0,006 5 17.Kuidas saavutada erinevaid täpsustasandeid? Iga tehnoloogia ja tööpink võimaldab saavutada teatud kindlat temale omast täpsusetaset.
h11 h9 h7 h6 h6 Tolerantsitsoonid märgitakse joonisele kas numbritega, tähtedega või kombineeritult. Viimasel juhul kirjutatakse numbrilised hälbed tähelise tähise järel sulgudesse. Numbrilist märkimist kasutatakse üksiktootmisel, tähelist märkimist aga sari- või hulgitootmisel. Kombineeritud tähistust kasutatakse siis kui toodetavate detailide arv ei ole teada (tootmise ettevalmistus) või kui on harvaesinev tolerantsitsoon. 35 35H7 35g6 35 35+0.025 35 35H7(+0.025) 35g6 Sele 12.6. Tolerantside ja istude märkimine joonistele. Istude arvutamine võib seisneda kahes tegevuses: - istu analüüs, mis seisneb teadaoleva istu tingtähise järgi liite iseloomu kirjeldavate
Tootmist lihtsustavad ümbriku nõue ja maksimaalse materjali tingimus. Tolerantside ja hälvete rakendamisel tuleb leida vastus järgmistele küsimustele: - mis on mõõtme funktsioon; - kas mõõtme üldtolereerimine on piisav, kui mitte, milliseid samme tuleb astuda; - millist geomeetrilist hälvet on vaja limiteerida, kas hälve on otsene või tulenev teisest; - mis on lähteks, kas on reaalne pind või üleviidud pind; - milline on tolerantsi väli, silindriline, joon vm; - kuidas on tolerantsitsoon määratletud, lähtega, piirangutega vm; - milliseid ekstreemseid geomeetrilisi hälbeid võib omadus omada. Paine, mitteristseis, konstantne paksus, elliptilisus, maksimaalne materjali tingimus; - kas mõni tolerants on ülemuslik, kas rakendatav on ümbriku tingimus; - sobiv on joonistada tolerantside ja hälvete skeem. Geomeetriliste omaduste tolereerimine Tehniliste kaupade kvaliteedi ja tootmise kvaliteedi tagamiseks tuleb limiteerida geomeetrilisi omadusi.
annaabi.ee 
