võimalik. Näiteks esineb sageli klemmliiteid väntade, rihmarataste, seaderõngaste jms. võllile istamiseks. Sagedaseim ist on H8/h8. 2. Kuidas arvutatakse pikijõuga koormatud klemmliide? Kuidas arvutatakse pöördemomendiga koormatud klemmliide? (kirjutada valemid + seletused). 94. 3. Kuidas arvutatakse pikijõu (telgjõu) ja pöördemomendiga koormatud klemmliidet? 95. 96. 97. osa 7. Sidurid ja lülitatavad pidurid 1. Mis on siduri ülesandeks masinates? 98. Siduri ülesandeks võib olla: 99. 1. Võllide telgede asendihälvete kompenseerimine; 100. 2. Ajami töö ebaühtluste leevendamine; 101. 3. Masinate sujuv või hetkeline käivitamine, seiskamine, kiiruste ümberlülitamine, reverseerimine; 102. 4. Kaitse ülekoormuste eest; 103. 5. Ainult ühesuunalise pöörlemise võimaldamine jne. 2. Kuidas liigitatakse sidureid? 104
ühendamiseks. Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Kiilliite ehitus ristlõikes: 1-võll, 2-võlli kinnituv ratas, 3-kiil, ja pikilõikes: a-kiil, b-võllile kinnituv ratas 2. Võllid, teljed ja sidurid Korpuse (3) tappidele (2) toetuv telg (1), millel on vabalt pöörlev Tüüpiline ratta ja võlliga masinasõlm:1-võll,2- Kiililiidetega võlle ühendav jäik silindriline siddur:1,2- ratas (4) laagrikaas,3-võlli kaelatihend,4-kinnituspolt,5-korpus,6- ühendatavad võllid,3-sidur,4-kiilud
Kuupäev: 05.03.14 1. Mida tähendab rattavalem 6 x 4*? Kuus ratast ja neist neli on vedavad. 2. Kuidas liigitatakse jõuülekandeid? Manuaal käigukastid ja Automaatkastid. 3. Millised seadmed/sõlmed kuuluvad nelikveoga kaheteljelisel sõidukil jõuülekandesse? Hooratas ,sidur ,väntvõll ,kardaani ülekanded, diferentsiaalid, jaotuskast, vedevad sillad(rattad) 4. Millistele nõuetele peavad vastama sidurid? Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei tohi libisema hakata. 5. Kuidas jaotatakse ehituse järgi mehaanilised sidurid ? Siduri ehitus 1. Siduri korv 2.Suruketas (surveketas) 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7. Hammasvöö 8
seiskamata. Auto järsul pidurdamisel ilma sidurit lahutamata hakkab sidur libisema, kaitstes ülejäänud jõuülekannet inertsmomendist tingitud ülekoormuse eest. Ühendatuna peab sidur tagama mootori kindla ühendamise jõuülekandega. Enamuses autodel on kasutusel kuivad ketashõõrdsidurid, kus kasutatakse ära kuivade pindade vahelist hõõrdejõudu. Veetavate ketaste arvu järgi jagunevad autode sidurid ühe- ja kahekettalisteks siduriteks. Nendest ühekettalised sidurid on tavaliselt sõiduautodel, kaubikutel ja väiksema kandejõuga veokitel. Raskematel veokitel on tavaliselt kahekettalised sidurid, sest need peavad üle kandma suuremat pöördemomenti. KADRAAN Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Siduri valik A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.12.12 1.Algandmed ja ülesande püstitus 1.1. Ülesande püstitus Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised mõõtkavas. n = 0 kuni 1000 p/min. 1.2. Algandmed Mv = 1300Nm Koormuse liik krez valimiseks = Keskmine Siduri nõutud eripära = Suur nurklõtk, suur ülekantav moment [s]=3 Teras C45 = ReH = 370 MPa n=0..
kulutades rehvi. Oleks võimalus näiteks, kus mootor veabki ainult ühte ratast ning teine pöörleb vabalt, kuid siis hakkaks auto kiirendades kiskuma. Lahenduseks ongi leiutatud differentsiaal ülekanne, kus kurvis saab üks ratas pöörelda aeglasemalt kui teine ning sirgel sõites saab mõlematele ratastele kanda jõudu. Sidur tüüpi diferentsiaal Sellist tüüpi differentsiaal on ehituselt peaaegu samasugune nagu tavaline, ainult satteliitide ja korpuse vahele on kinnitatud sidurid ning lisatud on vedrud, mis suruvad satteliite. Kui üks ratas hakkab pöörlema teisest kiiremini siis sidurid üritavad sellele vastu seista, üritavad seda takistada. Jõudu mida selline differentsiaal suudab libisemise vastu tekitada sõltubki vaid vedrude tugevusest ja sidurite hõõrdetegurist. Kui seda jõudu ületada siis käitub sellist tüüpi differentsiaal kui tavaline, milles kantakse jõud rattale, mida on lihtsam vedada. Tavaline diferentsiaal
üldotstarbelised detailid ning talitluselemendid 1.Üldotstarbelised konstruktsioonelemendid - tuua üldotstarbeliste masinadetailide ja -elementide süstematiseeritud loetelu (klassifikatsioon). Liitedetailid: lahtivõetavad ja kinnisliited nt. keermes-, liist-, neet-, keevis-.liim- jt liited) Tugi- ja kandedetailid teljed, võllid, laagerdused,juhikud, korpused nt. raamid,kronsteinid,toed. Ühendus- ja ülekandedetailid: sidurid, hõõrdülekanded, hammasülekanded, muud (nt. rihm-, kett-, kruviülekanne ja nukkmehhanismid). Elastsed detailid (peamiselt vedrud) Talitluselemendid (ajamid, reduktorid, pidurid, amortisaatorid jt). 2.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone (tuua näiteid iga liiteliigi kohta - nimetus ja eskiis). Liide on masina või aparaadiosade, üldjuhul mis tahes konstruktsiooniosade suhtelist liikumist
6 Variant nr. Töö nimetus: A -8 Siduri valik B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 134578 Mattias Liht MATB41 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 24.03.2015 Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised mõõtkavas. n = 0 kuni 1000 1/min. Koormused, liite nimimõõde koormuse liigid ning siduri nõutud eripära valitakse vastavalt õppekoodi
AUTOMAATKÄIGUKAST Kristjan Teearu KOOSNEB PLANETAARÜLEKANNE Päikeseratas Kroonratas Satelliithammasrattad ja satelliitide raam Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. SIMPSONI PLANETAARREDUKTOR Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaarülekannet, millel on ühine päikeseratas [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]
MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Siduri valik A-9 B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised. Mv = 1500 Nm Koormus = Väga raske (Summutab lööke, suur nurklõtk) ReH = 370MPa (teras C45) Analüüsida, millised masinad võiksid olla ühendatud mootoriga (vastavalt koormuse liigile
pooleldi vabastatud siduripedaali asendi korral. Arvuta suur kütusekulu. Teie auto regulaarne kontrollimine võimaldab pidada autot tehniliselt heas korras. Hoiate kokku aega ja raha, vahetades sidurit õigeaegselt. Küsige alati originaal sidurit Siduri kvaliteeti ei ole visuaalse vaatluse teel lihtne hinnata. Küsige TOYOTA originaalsidurit ning nautige probleemideta sõitu. TOYOTA hoolitseb inimeste ja keskkonna ohutuse eest, seetõttu võttis ta tootmisest maha sidurid, mis sisaldavad asbesti, nüüd kasutatakse materjale, mis ei sisalda seda kahjulikku komponenti.
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks.
Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ KODUTÖÖ NR. 6 Siduri valik Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised mõõtkavas. n = 0 kuni 1000 p/min. Koormused, liite nimimõõde (võlli ja rummu läbimõõt), koormuse liigid ning siduri nõutud eripära valitakse
D= 5x tähise viimane 50.Veerelaagri võimalikud tõrked ja laagri suuruse valiku eesmärk ning valiku põhimõte. ……………………………………………………………….. + ++ Veerepindade pindvõimsus e piting, abrasiivkulumine, muljumine ehk brinellimine, separaatori purunemine, võrude js veerekehade purunemine. Laagri suuruse valik: vajaliku resursi tagamine töötava laagri resurss olekus. 51.Sidurid ja nende peamised ülesanded. …………………………………………… ++ Sidur on samatelgseid võlle omavahel või samatelgseid võlle ja rattaid ühendav masinaelement. Ül: kanda üle pöördemomenti, kompseneerida võllide asendi koostehälbeid- kompenseerivaid sidurid:rööpsuse halve, nurkhälve, pikihälve. Leevendada dünaamilisi koormusi-elastsed sidurid. Kaitsta seadet ülekoormuse eest kaitsesiduril.
3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus
Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandmed 26 Käigukastide põhidetailid ja elemendid 30 Kordisti 35 Jaotuskastid. 37 Kardaanülekanded. 39 Autode veosillad 45
Elektromagnetid Elektromagneteid kasutatakse mitmesugustes elektriaparaatides nende kinemaatilise osa käivitamiseks (näiteks kontaktorid, elektromehaanilised releed jne.) aga sammuti ferrummagneetiliste detailide kinnitamiseks või haaramiseks (lihvpinkide elektromagnetilised lauad, tõstemagnetid) ja mitmesugustel muudel eesmärkidel (elektromagnetilised pidurid, sidurid, magnetklapid jne.). elektromagneti põhiosaks on magnetahel. Magneahelaks nimetatakse detailide kogumit, milliseid läbib magnetvoog. Magnetahela osadeks on ka õhupilud magnetahela osade vahel. Magnetahelad võivad olla: 1) mittehargnevad, 2) hargnevad 1) 2) Elektromagneti pooli läbiv vool tekitad magnetmotoorjõu (mmj), mis omakorda on magnetvoo tekke põhjuseks. Magnetvoog läbib õhupilu (kui see on olemas) ning teised magnetahela osad,
Võllide põhirikked on paindumine ja väändumine, liistupeade ja hammuste kulumine, tappide ja istukohtade kulumine. Kiirekäigulistes masinates mõjutavad võlle tsüklilised koormused nt motorites. Purunemisi võivad põhjustada ka detailide valmistamisel tekkinud sisepinged. Võllide omavahelisel ühendamisel tuleb hoolitseda, et nad oleksid samatelgsed. Võllide samatelgseks seadmiseks nimetatakse tsentreerimiseks. Sidurid Võllide ühendamiseks omavahel või neil pöörlevate detailidega. Sidur annab pöördemomenti edasi, kuid ei muuda selle suurust ega suunda. Ta kaitseb masinat avarii eest ülekoormuse korral. Summutab vibratsiooni. Tööpõhimõtte järgi jagatakse sidurid 3 põhirühma: · Mittelülitatavad (võllid on alalises ühenduses, töötamise ajal ei saa lahutada) · Lülitatavad (võlle saab töötamise- ja seisuajal lahutada ja ühendada)
Tphimttelt on need kastid hesugused,kuid risti asetusega AKK-del on kigukastis pealekanne. AKK llitatakse kike sisse sidu ajal automaatselt. Kikude muutus muutub vastavalt gaasipedaali asendile,auto liikumis kiirusele.AKK-l on ks tagasi kik, ja ks parkimis kik, Siduri asemel kasutatakse hdrotrafot, ja kigukast ttab kahel planetaarlekandel, Kogu AKK ttab juhtblokil. A esiveoga B tagaveoga 1.mootor,2. veovll3.automaatkast4.kardaanlekanne5.pealekanne AKK 4HP20 1soojusvaheti,pidurid,sidurid,vahevllisuurem hammasratas,parkimislukusti hammakas,differ,hdrotrafo kiguvalitsa asend. 3N71D AKK pikki asetusega kigkast ja selle ehitus. 1hdrossteemi li pump 2reaktori vabajooksu sidur 3.reakor 4.turbiin ratas. 5 pumpratas 6.esimene sidur 7.lintpidur 8. tagumine sidur 9. esimene planetaar lekanne 10.tagumine planetaar lekanne. 11.tagumiseplanetaarlekande kaasavedaja 12. mitmekettaline pidur 13.vabajooksusidur 14.parkimislukusti 15. veetavvll 16. tagumine kroom hammasratas 17
pööret,kus C-laagri dünaamiline kandevõime(W),mille suurus antakse laagreid tootva firma kataloogis ja mis sisuliselt on püsiva suurusega radiaal(telg)koormus,mille puhul laager tõenäosusega 90%,peab pindväsimusnähtudega vastu 1mln pööret koormus,mida laager ;Fp-laagri taandatud dünaamiline koormus(N),mis arvestab tegelikult laagrile mõjuvaid radiaal-ja telgkoormusi(dünaamika,temp jne);p-astmenäitaja(kuulilaagritele p=3 ja rulllaagritele p=10/3). 51.Sidurid ja nende peamised ülesanded. Sidur on samatelgseid võlle ja rattaid ühendav masinaelement.Ülesanded:1.Kanda üle pöördemomendi.2.Kompenseerida võllide asendi koostehälbeid kompenseerivad sidurid:rööpsuse e samatelgsuse hälve;nurkhälve;pikihälve;komplekshälve(A++Al).3.Leevendada dünaamilisi koormusi-elastsed sidurid(N:löökielektrimootori käivitamisel).4.Kaitsta seaded ülekoormuse eest-kaitsesidurid.
5)tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid) 6)Kontrollerid ja juhtmasinad (andurid, ajamid) 7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t
käigukastile ei kanta. Kui suruda surukettaga veetav ratas vastu hooratast, siis hakkavad hõõrdejõud veetavat ketast kaasa vedama ning jõud kantakse hoorattalt käigukastile. 4. Siduri ülesanne, arvutamine 1. ülesanne : Siduri abil on võimalik mootor ajutiselt jõuülekandest lahutada ja nad omavahel sujuvalt ühendada. Jõuülekande lahtiühendamine mootorist on vajalik masina peatamisel, käikude vahetamisel, liikuma hakkamisel jne. Sidurid peavad vastama järgmistele nõuetele: väljalülitamisel peab sidur kiiresti ja täielikult lahutama, sisselülitamisel peab sidur mootori sujuvalt ühendama jõuülekandega, et vältida masina järsku paigalt liikumist, kaitstes sellega kõiki jõuülekandemehhanismi detaile suurte ülekoormuste eest. Sisselülitatult peab sidur kindlustama hea ühenduse mootori ja jõuülekande vahel ilma, et tekiks ketaste vaheline libisemine. 2
ühendatud komponentide liikumatu ühenduse. Tarvilik, kui on vaja süsteeme laiali lammutada valmistamisel, transportimisel, remondil (Poltliide) Kinnisliide liikumatu liide, mida ei ole võimalik lahti võtta. Lahtivõetav liide saab lahti võtta ilma materjali purustamata. Milliseid ajamite komponente teate? Nimetada vähemalt 4 komponenti. Telg, võll, laagerdused, (lülitatavad ja mittelülitatavad) sidurid. Mis on telje ja võlli vahe? Tuua näiteid võllidest ja telgedest (nende rakendusest). Telg võib olla nii paigalseisev või pöörlev, võll tavaliselt ainult pöörlev. Telg ei kanna üle pöördemomenti, aga võll kannab. Telg vaguni telg. Võll käigukasti võll. Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. Ülekanne = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas. Hõ(õ)rdumisega (liikumine kantakse
Gerassimovi 16A, 20105 Narva telefon: (+372) 3569300 faks: (+372) 3569303 24h teenindus: (+372) 56636208 Kauba 3A, 44311 Rakvere telefon: (+372) 3258490 faks: (+372) 3258495 24h teenindus: (+372) 56636233 Firma juht: Indrek Orro Tegevus: Tööstustarvikute müük - SKF tööstuslaagrid, REXNORD ketid - müük ja tellimine - SEW EURODRIVE mootorreduktorid, ATLAS COPCO kompressorid - müük, tellimine - kompressorite hooldus ja varuosade tellimine - VEM elektrimootorid - REXNORD tihendid, sidurid - ESAB keevitusaparaadid ja keevitustarvikud - keevitusaparaatide hooldus - LOCTITE tööstuslikud liimid - tööstuslikud kiil- ja hammasrihmad Felandia OÜ Jannseni 7, 87701 Vändra alev, Pärnumaa e-post: [email protected] GSM: (+372) 5117844 Firma juht: Teemar Saar Tegevus: Elektrimootorite müük ja remont Fortum Termest AS Kassi 1, 12618 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.fortumtermest.ee telefon: (+372) 6678600 faks: (+372) 6678601
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne
Eristatakse alalisvoolu ja vahelduvvoolu elektromagneteid. Vahelduvvooluelektromagnetite karakteristikud jäävad alalisvoolu omadele alla: neil on samade gabariitide juures väiksem tõmbejõud, on väiksema tundlikkusega ja nad maksavad rohkem. Elektromagnetite poolt käivitatavad reguleerivaid organeid nimetatakse solenoidideks. Elektromagnetilised täiturseadmed Elektromagnetiliste täiturmehhanismide hulka kuuluvad solenoidseadmed ja elektro magnetilised sidurid. Solenoidseade koosneb mähisega poolist 1, mille sees liigub solenoid 2. Voolu puudumisel mähises vedru 3 surub solenoidi alumisse asendisse, voolu läbimisel mähisest solenoid tõmmatakse pooli sisse. Solenoidmehhanismi sisendsignaaliks on pinge Us ja väljundsignaaliks solenoidi liikumine lv. Solenoidi
1826 - L. Navier’ avaldab esimese tugevusõpetust süstemaatiliselt käsitleva õpiku. MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne). Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: • Mehhaanilised - poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasratad, rihmarattad, korpused, sidurid jne • Mittemehaanilised - elektrilised, optilised, elektroonilised jne • Lõimitud - st sisaldavad erineva tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Põhimõisted Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile).
Hammasliide moodustatakse võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid peegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Hammasliite eeliseks on vastupidavus suurele väändemomendile. Kiilliite moodustamiseks freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliiteid eelistatakse nende lihtsuse pärast. Nende puuduseks on vähene vastupidavus suuremale väändemomendile. 2. Võllid, teljed ja sidurid Ratas pöörleb jäigalt kinnitatud teljel. Ratas on liidetud võlliga ja pöörleb koos sellega. Sidureid kasutatakse kahe võlli omavaheliseks ühendamiseks. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat. Hüdroajamis (hüdromootoris) kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist koosnevat kinnist hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energia elektrimootorilt.
trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2 Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Kaasaegsetel tankeritel hüdroajamiga. Ankrupeli võlli otstel on kopad kinnitusotste pingutamiseks. Sidurid ühendavad ja lahutavad trumleid võlliga nii, et need võivad töötada teineteisest sõltumatult. Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud ankruklüüsi. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kahte ankrut 50 m sügavuselt kiirusega 8 m/min. Ankru alla laskmisel väikesel sügavusel (~40m.) lahutatakse ketitrummel võllist ja tema põõrlemiskiirust (ankru langemiskiirust) reguleeritakse lintpiduriga. Suuremate sügavuste korral lastakse ankur vette ühendatud ketitrumliga mootori abil.
rummu väändemomenti üle kanda ühtlaselt kogu perimeetri ulatuses. Kiilliite korral freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliite korral kandub väändemoment võlli ja ratta vahel üle kiilu kaudu ning siis jaotub jõud ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam. 2. Võllid, teljed ja sidurid 3. Võllid ja teljed on eelkõige mõeldud mitmesuguste rataste monteerimiseks masinatesse. Mõlemad on silindrilise profiiliga elemedid, mis toetuvad otstega seadme korpusele. Telg on selline masinaelement, mis ei pöörle, võimaldades näiteks pöörelda sellel oleval rattal. Tema otsad kinnituvad masina korpusele jäigalt (joonis 8). Võlli otsad aga toetuvad laagritele, mis võimaldab neil pöörelda koos sellele (kiil-või hammasliite abil) kinnituva rattaga (joonis 9).
jõuvõtuvõll. Mõlema juhtimine toimub ühe pedaali abil. Ülemine pool pedaali käigust lahutab ära sõidusiduri; surudes aga pedaali lõpuni, lahutame ära ka jõuülekandest jõuvõtuvõlli. On olemas kaksiksidur, mis tähendab seda, et hoorattale on monteeritud kaks eraldi töötavat sidurit ja kummagi juhtimiseks on kabiinis eraldi seisvad, erineva suurusega pedaalid: suurem pedaal - sõidusidur, väiksem pedaal jõuvõtuvõlli sidur. Sidurid võivad töötada ka õlivannis, siis nimetatakse neid märgadeks siduriteks. Sellisel juhul on tegemist spetsiaalsete hõõrdkatetega või on veetavad kettad üleni terasest. Sellise siduri leiame traktori käivitusmootoril ja ka mootorrattal. Olenevalt siduri lahutamisele kuluvast jõust võivad nad varustatud olla ka hüdroajamitega ja lisavõimenditega. Sellisel juhul pannakse pedaalile surumise jõuga liikuma õli torus, kust kaudu ta juhitakse survelaagri
Satelliitide raamis on tavaliselt 3...5 satelliithammasratast. Planetaarülekandel võivad olla vedavaks või veetavaks osaks nii päikeseratas, kroonratas kui ka satelliitide raam. Planetaarülekande eri osade lukustamisel saab palju erinevaid ülekandearve. Kuna siirdumine ühelt ülekandelt teisele saab toimuda ilma ülekannet lahutamata, siis sobivad sellised ülekanded väga hästi automaatkäigukastidesse. · Sidurid ja pidurid Planeetaarülekande eri osade lukustamine toimub hüdrauliliselt juhitavate sidurite- ja piduritega. Mõnedel juhtudel kasutatakse ka mehaanilisi vabakäigusidureid. Piduritega lukustatakse planetaarülekande mõni osa käikukasti kerega. Pidurina kasutatakse ujuvaid ketas- või lintpidureid. Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena
Tarvilik, kui on vaja süsteeme laiali lammutada valmistamisel, transportimisel, remondil (Poltliide) Kinnisliide liikumatu liide, mida ei ole võimalik lahti võtta. Lahtivõetav liide saab lahti võtta ilma materjali purustamata. Seega liigitatakse lahtivõetavuse, tööpõhimõtte ja saamise viisi järgi :). Milliseid ajamite komponente teate? Nimetada vähemalt 4 komponenti. Telg, võll, laagerdused, (lülitatavad ja mittelülitatavad) sidurid. Mis on telje ja võlli vahe? Tuua näiteid võllidest ja telgedest (nende rakendusest). Telg võib olla nii paigalseisev või pöörlev, võll tavaliselt ainult pöörlev. Telg ei kanna üle pöördemomenti, aga võll kannab. Telg vaguni telg. Võll käigukasti võll. (sorry ma siiski ei õpi seda asja ja olen suht sooda!) Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. Ülekanne = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas.
Koonuspinnad, 12. Ristmik, 13. Vahekettad. Blokeerivad diferentsiaalid jagunevad ehituslike tunnuste alusel: jagunevad nad nukk-, tigu- ja hammasratasdiferentsiaalideks. Viimastel on hõõrdumise suurendamiseks eriseadis. Suurhõõrdediferentsiaali ja hõõrsidurite abil blokeeriva koonus-diferentsiaali ehitusin peaaegu samasugune, kui ülalkirjeldatud diferentsiaalil, kuid tal on kaks ühesugust sümmeetriliselt paiknevat hõõrsidurit ja teistsuguse ehitusega ristmik. Mõlemad sidurid koosnevad vedavatest (7, Joonis 52) ja veetavatest (6) ketastest. Kettad 7 on ühenduses karbiga 3 ja kettad 6 võllidega 1. Kui diferentsiaal töötab, tekitavad koonushammasrattad telgjõu, mis surub kettad 7 ja 6 kokku. Sellisel juhul kannavad pöördemomenti edasi nii satelliidid kui sidurid ja diferentsiaal on osaliselt blokeeritud. Mida suurem on veorataste takistusmoment, seda suurem on peaülekande pöördemoment. Järelikult on ka sidurite kettad tugevamini
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja
Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit. Automaatkäigukasti põhikomponendid Kuigi automaatkäigukaste on eri liike, on nende üldtööpõhimõte ja üldehitus on üldjuhul sarnane. Automaatkäigukasti põhikomponendid on: · Hüdrotrafo · Õlipump · Planetaarülekanne ja selle lukustamiseks vajalikud sidurid ja pidurid · Hüdroplokk · Elektrooniline juhtimissüsteem 2 3 2. Mehaanika 1. Mida mõjutab käiguvalitsa liigutamine? Käiguvalitsaga muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri ja parkimislukusti asendit. Lisaks muudetakse käiguvalitsa asendianduri mikrolülite asendit,
Keerdvedrud: materjaliks tavaliselt teras. Lehtvedrud: koosneb erineva suurusega lehtedega vedrupakist, kasutatakse veokitel, maasturitel. Pneumovedrud: kasutatakse õhkpatjades. Torosioonvedrud: võtab vähe ruumi, paindub pöörde, mitte väände peale. Puhvrid -30 kuni +80 Pöörlevat liikumist tagavad elemendid Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle või nende osi pöördmomendi edasiandmiseks sidestada. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöörmomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle. Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad.
2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel kasutatavad abi vahendid 8.1. Langetuslabidad 8.2. Langetuskiilud 9. Ohutusnõuded mootorsaega töötamisel Töökaitsejuhend metsa- ja võsaraietöödel
(www.asbest.ee) Asbesti kui materjali iseloomustab: -vastupidavus kõrgele temperatuurile ja keemilisele töötlusele - hõõrdumiskindlus -isoleerimisvõime. Tänu neile füüsilistele ja keemilistele omadustele on asbest leidnud väga laialdast tööstuslikku kasutamist üle maailma. Mis on asbest? Asbesti on kasutatud järgmistes materjalides: -Asbesttsementtoodetes (katuse-, seina- ja laeplaadid) -Soojusisolatsioonimaterjalides (katlad, torud, anumad) -Hõõrdematerjalides (pidurid, sidurid) -Põrandakattematerjalides (vinüülasbestplaadid) -Pihustus- ja puistematerjalides (metallkonstruktsioonid, laed, seinad) Mis on asbest? Asbest on kiuline mineraal, mida on kaevandatud ning kaevandatakse siiani riikides nagu Venemaa, Hiina, Kanada, Brasiilia ja Kasahstan. Asbestitolm tapab! Asbesti sisaldavad materjalid on ohtlikud kui neist vabaneb ja lendab õhku tolmu, mis sisaldab asbestikiude. Uuringute kohaselt sureb tänases Euroopas 15 000
) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja deformeerimata. Tööpõhimõtte järgi: Ainesliited, Hõõrdliited, Geomeetrilise lukustusega liited. Või siis ka polt-, liist-, keevisliited. 6. Milliseid ajamite komponente teate? Nimetada vähemalt 4 komponenti. Teljed ja võllid, Laagerdused, Sidurid. 7. Mis on telje ja võlli vahe? Tuua näiteid võllidest ja telgedest (nende rakendusest). Telg · Võib olla paigalseisev või pöörleb· Ei kanna üle pöördemomenti (Vaguni telg) Võll· On tavaliselt pöörlev· Võib olla sirge, painduv või väntvõll· Kannab üle pöördemomenti (Käigukasti võll). 8. Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. ÜLEKANNE = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas.
1.6 Ühekettaline sidur- 1.7 Mitmekettaline sidur- Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem vastupidavus kõrgetele pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine. Joonis 1. Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) sidur Joonis 3. Fidanza Twin-Disc Performance Clutch Line Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve
Pmootorid: kolbmootor, rootormootor,turbiinmootor. Pajam on keskk sõbralik, lihtne ja odav, rasketes oludes vastupidav ja tuleohutu. Mehh sujuv sisselülitus, kuid madal kasutegur. Töö hüdroajamist ebastabiilsem. Madalad tugevusnõuded konstruktsiooni ja tihenduselementidele. Puudused: töö ebatäpsus ja aeglane reageerimiskiirus, elementide suured mõõtmed, väikesed võimsused, tundlikus väliskeskk temp suhtes. SIDURID Seadmed, mis on ettenähtud samatelgselt pöörlevate võllide või detailide ühendamiseks. Eristatakse JÄIKU sidureid ( võllide jäigalt ühendamiseks). KOMPENSEERIVAID(mis lubavad ühendatud võllide vastastikust nihkumist ja nurgiasetust, LÜLITATAVAID sidureid ( võimaldavad võlle lahutada ja ühendada töötamise ajal. 1.muhvsidur,ääriksidur 2. sõrmpukssidur, kettsidur, liigendsidur,hammassidur. 3. hõõrdsidurid,nukksidur RIHMÜLEKANNE
sete välja - Panna peamasinate kütuselatid asendisse STOP ja ajada peamasinaid ringi suruõhuga vähemalt 2 sekundi jooksul - Sulge inidkaatorklapid, ava õhu kraanid õliudu detektorisse - Aseta kütuselatid asendisse WORK - Teha lampide kontroll kontrollruumis - Käivita utiilkatelde tsirkulatsioonipumbad ja juhtõhk 36 - Käivita peamasinad - Käivita masinaruumi ventilaatorid - Lülita sidurid sisse - Lülita masinad konstantsetele pööretele - Lülitada diiselgeneraatorid kahe generaatori režiimi - Anda juhtimine üle sillale - Anda sillale teada, et peamasinad on valmis väljumiseks Peamasinate ja abimaisnate teenindamine töö ajal, vahimotoristi kohustused Peamaina töö ajal peavad vahimehhaanik ja vahimotorist jälgima masinate ja teda teenindavate süsteemide tööparameetreid konrollruumi peaarvutist ning
tekkimist, näiteks peamasin seisma panemine. See jaguneb sellisena, et süsteem jääb automaatselt seisma. Või blokeering, milles takistatakse probleemi tekkimist või ei ole võimalik midagi käivitada, näiteks hammasrattad ei ole hambumises ja ei lase käivitada. Samal ajal on ka signalisatsioon töös. 60.Olulisemad tegevused ennem diiselmootori käivitamist. Tuleks vaadata: ·Mootori ja mehhanismide liikuvad ja kuumenevda osad oleks kaetud kaitsekattega nt sidurid, hammmas-, kett-, rihmülekanded ·Liikuvatel osadel ja mootorite silindrikaantel ei ole kõrvalisi esemeid ·Võllipeli on välja lülitatud ·Puuduvad torude ja toruühenduste lekked Enne käivitamist on vaja: ·Liikuvate osade ja silindrikaante lähedal ei viibiks inimesi ·Avada suruõhuballoonide ja -süsteemide klapid järjest, et ei tekiks rõhulööke ·Kategooriliselt on keelatud käivitada mootor suruhapnikuga
2. Tugijalgadeta massiivsete pontoonidega ja selle ümber roomikutega (USA KORI, Jaapani HITACHI MA-125). On eriti sobivad tööks pehmetel pinnastel (erisurve 0,1 kg/cm2. Kaevamisel ujuvas asendis on probleemiks tugijalgade puudumine. 3. Rooniidukid - madala süvisega pontoonidel ja liiguvad sõuderatta abil. 25) Loetlege ja kirjeldage lühidalt sidurite tüüpe. Siduriteks nim. seadmeid, mis on ette nähtud samatelgselt pöörlevate võllide või detailide ühendamiseks. Jäigad sidurid: kasutatakse võllide jäigalt ühendamiseks · muhvsidur · ääriksidur Kompenseerivad sidurid (mittesamateljelisus 2 mm, nurgalisus 1,5 0): lubavad ühendatud võllide mõningast vastastikust nihkumist ja nurgiasetust · sõrmpukssidur · kettsidur; · liigendsidur; · hammassidur Lülitatavad sidurid: võimaldavad võlle lahutada ja ühendada töötamise ajal. · hõõrdsidurid (ketas-, koonus-, lintsidur) · nukksidur 26) Loetlege pneumomootori eelised käsitööriistadel.
ühendada, seega saab auto liikumiskiirust manööverdamisel ka siduri abil reguleerida. Lahutatud siduri korral veetavat (siduri-) ketast enam kaasa ei veeta, jäävad käigukasti vedav ja vahevõll ning veetaval võllil paiknevad hammasrattad peatselt seisma. Hooratta külge poltidega kinnitatud sidurikorv ja sellega ühendatud surveketas ning lahutuskäpad pöörlevad koos väntvõlliga ka siis, kui siduripedaal on alla vajutatud. Et suurveoautode sidurid peavad kandma üle suuri pöördemomente, on nende spiraalvedrudega sidurites suruvedrusid palju (kuni 36), see omakorda teeb siduri lahutamise pelgalt mehaanilisel teel raskeks. Juhi töö hõlbustamiseks kasutatakse õhkvõimendiga siduri vedelikajamit, kus töövedelikuks on pidurivedelik. 128. Kirjelda käigukasti ehitust ja käikude lülitusmehhanismi vedavvõll; peavõll; lülitusvõll; vahevõll; väljundvõll
poid on võimalik ära tunda punase-musta 3) Lootsilipp merepraktikas, hüdroajamiga. Ankrupeli võlli otstel on kopad triipude ja kahe musta kera järgi topis vt pilet lootsiväljakutse, loots pardal kinnitusotste pingutamiseks. Sidurid ühendavad nr 2 joonist; Ida poid poid on võimalik ära Vastaval rahvusvahelise signaalkoodile on ja lahutavad trumleid võlliga nii, et need võivad 2 Pilet tunda tema must-kollane-must triipude järgi ja tähed H ja G. töötada teineteisest sõltumatult.
vedava ja veetava osa kokku r ning siduri lahutus- mehhanismi, mille abil lahutatakse vedav osa veeta - vast. Veetavate ketaste arvu järgi liigitatakse sidurid ühe-, kähe- ja mitmekettalisteks. Kodumaistel mootorratastel, motorolleritel ja mopeedidel käsutatakse praegu kähe- ja mitmekettalisi sidureid. Mitmekettalised märgsidurid. Ketaste suur arv on siin
unitaarkoodiks. Seega interpolaator deshifreerib kodeeritud programmi. Interpolaatori väljundist antakse see elektriliste impulsside kogum elektriajami EA juhtimis- seadmesse ning elektriajam, lähtudes sellest impulsside jadast, liigutab tööpingi täiturorganit, kusjuures impulsside arv määrab liikumise suuruse, nende sagedus aga liikumise kiiruse. Arvprogrammjuhtimissüsteem tagab ka tööpingi mitmesuguste elektromehaaniliste ja elektromagnetiliste seadmete nagu elektromagnetilised sidurid, pingi mehaaniliste seadmete elektromagnetid, releede ja kontaktorite elektromagnetid jne juhtimise. Skeemil on nad tinglikult koondatud plokki EAut. Arvprogrammjuhtimissüsteemi võib täiendada ka tehnoloogilise protsessi parameetri(te) anduri(te)ga TPA ja elektriajami koordinaatide anduritega (ei ole skeemil näidatud). Sel juhul muutub süsteem suletuks ja tagab toodete töötlemise kõrgema kvaliteedi. Peale selle sisaldab süsteem ka teisi skeemil mitte näidatud
- reguleeritava ülekandefunktsiooniga: - astmelise reguleerimisega (käigukastid), - sujuva reguleerimisega (variaatorid). b) liikumise teisendamise kuju järgi: - pöörlev liikumine pöörlevaks liikumiseks: - reduktorid sisend väljund , - multiplikaatorid sisend väljund , - sidurid sisend väljund . - pöörlev liikumine translatoorseks liikumiseks, - translatoorne liikumine pöörlevaks liikumiseks, - translatoorne liikumine translatoorseks liikumiseks. Mehhanismide põhitüübid: - varbmehhanismid, - nukkmehhanismid, - hammasmehhanismid (hammas- ja tiguülekanded, planetaar- ja diferentsiaalmehhanismid, laineülekanded),
annaabi.ee 
