Enim kasutatakse hallmalmi. Malmi survetugevus on ligikauda 2 korda suurem kui tõmbetugevus. Tempermalm (käigukasti detailid, hammasrattad jne) GJS – 500 -10 500 on tõmbetugevus ja tähis on Rm (mPA) 10 on venivustugevus või sitkuse tugevus ja ühik on % GJS – 350 NiMO 44 GJS on keragrafiit 350 on 3,5C % (C on süsinik) NiMo on legeerel 44 on 0,4% ja 0,4% TÄHISED Hallmalmi tähis - GJL Vermikulaargrafiid – GJV Tempermalm – GJMB, GJMW [ GJMW-360-12; (Rm=360 MPa, A=12%) ] Keragrafiit - GJS Teras Teras on rauasüsinikusulam, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%. Süsinikterase tavalisandid on: •mangaan (Mn) •räni (Si) •fosfor (P) •väävel (S) Alumiiniumi Alumiiniumi ümbersulatamisel selle omadused ei muutu, sõltumata ümbersulatamise kordadest. Seetõttu on teda võimalik pidevalt taaskasutada. Alumiiniumisulameid on pikka aega kasutatud järgmiste osade valmistamiseks: • mootori plokk
1. Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Correct Student Response Value Feedback Answer A. mittelegeerterased 50% B. legeerterased 50% C. madallegeerterased -30% (legeerivaid elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased -30% (legeerivaid elemente üle 10%) Score: 2/10 2. Milline on malmi GJMW-350-4 liik ja omadused? Student Correct Value Feedback Response Answer A. tempermalm, 100% Rm=350 N/mm2, A=4% B. tempermalm, -30% Rm=350 kgf/mm2, A=4% C. keragrafiitmalm, -10% Rm=350 N/mm2, A=4% D. keragrafiitmalm, -30% Rm=350 kgf/mm2, A=4% Score: 10/10 3.
15%, Cu – 6%, Cr – 3% 13. DIN EN 10083 C 45 – kvaliteetkonstruktsiooniteras, 0,45% süsinikku Malmid (1-2) G – (DIN järgi) malmid ja valatud materjalid GJ – hallid malmid (EN) GJL – libleja grafiidiga hallmalm GG – saksa valumalm GRS – Soome valumalm GJS – keraja grafiidiga malm (S- sfäär) GGG – Saksa kõrgtugev malm GJMB – must tempermalm (EN) GJMW – Valge tempermalm (EN) GTS – must tempermalm (DIN) GTW – valge tempermalm (DIN) L – lamellgrafiit S – Sferoidaalne grafiit B – joodised G – valatud X – kõrglegeerituse tunnus Terased (süsinikterased 3-5, legeerterased 6,7) Süsinikkonstruktsiooniteras – C=0,05-0,65% Süsiniktööristateras – C=0,7- 1,35% Fe – tavateras, mille järel tõmbetugevus 0,B,C,D,DD,2 – kvaliteedigrupid
5. Malmide liigitus, nende põhiomadused, tähistus. Hall- / liblegrafiitmalmi süsinik on liblelise grafiidi kujul. Hea vibratsioonisummutavus ja vastupanu väsimusele, hea valatavus. GJL 150. Keragrafiitmalm on tunduvalt tugevam ja sitkem kui hallmalm, vastupanu dünaamilisele koormusele ja väga hea valatavus. GJS 400 15. Tempermalmi murdepind on hele või tume, väga suure kõvadusega ja kulumiskindlusega, raskelt lõiketöödeldav. GJMW 350-4. 6. Vase- ja alumiiniumsulamite liigitus. Nende sulamite põhiomadused, põhikoostis, kasutusalad Alumiiniumsulamid jaotatakse: Deformeeritavad sulamid (kõvad, peamiselt Al ja Mn koostises, lennunduse konstruktsioonides) ja valusulamid (Hästi lõiketöödeldavad; Al koos, kas Cu, Mg või Si). Vasesulamid jaotatakse: Messinguteks (Suurem tugevus ja hea plastsus, Cu ja Zn peamiselt, juveelimaterjalina, padrunikestas) ja pronksiks (Hästi valatav ja
Vali üks: a. pronks; 38% Cu, 2% Pb, ülej. Zn b. messing; 38% Cu, 2% Pb, ülej. Zn c. messing; 38% Zn; 2% Pb, ülej. Cu d. pronks; 38% Zn, 2% Pb Küsimus 11 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on terase X210Cr12 keemiline koostis? Vali üks: a. 0,21% C; 1,2% Cr b. 0,21% C; 12% Cr c. 2,1% C; 1,2% Cr d. 2,1% C; 12% Cr Küsimus 12 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on malmi GJMW-350-4 liik ja omadused? Vali üks: a. keragrafiitmalm, Rm=350 kgf/mm2, A=4% b. tempermalm, Rm=350 N/mm2, A=4% c. keragrafiitmalm, Rm=350 N/mm2, A=4% d. tempermalm, Rm=350 kgf/mm2, A=4% Küsimus 13 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on alumiiniumi deformerivate sulamite tähttähis EN järgi? Vali üks: a. AC b. AL c. AW d. AK Küsimus 14 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Al, Be, Cu, Mo, Nb, Pb, Ta, 10 Ti, V, Zr Ce, N, P, S 100 B 1000 Näit. 28Mn6 (28 - C %x100, Mn 1,5 %) Kõrglegeerteraste korral (legeeriva elemendi sisaldus 5%): näit. X12CrNi18-10 (0,12% C, 18% Cr, 10% Ni) Malmide margitähistus Malmide margitähistussüsteemi kohaselt on malmide margitähiste sümbolid: GJL liblegrafiitmalm (hallmalm), GJS keragrafiitmalm, GJM (GJMB, GJMW) tempermalm. Sümbolile järgnevad numbrid, mis näitavad minimaalset tõmbetugevust Rm, N/mm(hallmalmid, näit. GJL-200) või tõmbetugevust Rm, N/mm ja katkevenivust A, % (keragrafiit- ja tempermalmid,näit. GJS-600-3). Malmide tunnusnumbrite süsteem on järgmine: Hallmalmid JL1010...JL1060 või JL2010...JL2060 (markeerimisel kõva- duse HB järgi) Keragrafiitmalmid JS1015...JS1090 või JS2010...JS2090 (HB järgi) Tempermalmid JM1010...JM1050 (valged). JM1110...JM1200 (mustad).
kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida tööstuses laialdaselt. lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti. - 17 - Selel 1.38b on näha grafiidiosakeste tüüpi- GJMW-350-4 350 4 keevitatavad line kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi GJMW-550-4 550 4 struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog- Tempermalm selt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe- või perliit. Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisal-
ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel (mittesüsinikärastuslõõmutatud tempermalm); b) Valge südamega ehk valge tempermalm, mis on põhiliselt perliitstruktuuriga ja saadakse oksüdeeruvas keskkonnas (rauamaak vm) lõõmutamisel (süsinikärastuslõõmutatud tempermalm). EN 1562 järgi on musta tempermalmi tähis GJMB (B – black) ja valge tempermalmi tähis GJMW (W – white), mille järel näidatakse tempermalmi tõmbetugevus ja on suhteline pikenemine samuti nagu keragrafiitmalmidel, näiteks EN-GJMB-700-2 on must tempermalm, mille Rm = 700 N/ mm 2 ja A = 2%. EN-GJMW on valge tempermalm, mille Rm = 360 mm 2 ja A = 12%. ERIOMADUSTEGA LEGEERMALMID Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi, st milliseid elemente ja kui palju % nad sisaldavad.
Tempermalmist valandeid toodetakse valgemalmi valandeist lõõmutamise teel. Vastavalt lõõmutuskeskkonnale eristatakse a)must tempermalmi – ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel, b) valge tempermalm – perliidstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (rauamaak) lõõmutamisel EN 1562 GJMB-400-2 (must) EN 1562 GJMW-…-.. (valge) DIN 1692 GTS ..-.. DIN 1692 GTW ..-.. SFS 2325 GRT.. b) Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi, s.t. milliseid elemente ja kui palju (%) nad sisaldavad Rahvusvahelise standardi ISO 2892/77 järgi näidatakse esmalt malmi liik grafiidi osakeste kuju järgi: a)libleja kujuga lamellgrafiit – L , b)keraja kujuga sferoidaalne grafiit – S. L-NiCuCr 15 6 3 –libleja grafiidiga malm, kus Ni-15%, Cu- 6%, Cr- 3%
GJS-350-22 350 22 Valuviisidest kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja GJS-600-3 600 3 metallvormi (kokilli) valu (sele 1.39 ja 1.40) GJS-900-2 900 2 Tempermalm Vastupanu (EN1562) dünaamilistele GJMB-300-6 300 6 koormustele, GJMB-700-2 700 2 kulumiskindlad, GJMW-350-4 350 4 keevitatavad GJMW-550-4 550 4 - 29 - Sulametall 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maa- Valuvorm koores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esi-
Keragrafiitmalm (EN1563) Suur tugevus, plastsus ja sitkus GJS-350-22 350 22 GJS-600-3 600 3 GJS-900-2 900 2 Tempermalm (EN1562) Vastupanu dünaamilistele GJMB-300-6 300 6 koormustele, kulumiskindlad, GJMB-700-2 700 2 keevitatavad GJMW-350-4 350 4 GJMW-550-4 550 4 Valgemalm saadakse malmvalu kiire jahutamise tulemusena, nii et vaba grafiit ei jõua tekkida. Omadustelt on valgemalm suure tugevuse ja kõvadusega habras materjal ning sellest tulenevalt ka raskesti lõigatav. Kasutatakse väiksemate kulumiskindlust vajavate detailide valmistamiseks. 23