Robotkäigukast Poolautomaatne käigukast (robotkäigukast) on käigukast, kus kasutatakse sensoreid, andureid ning elektrimootoreid käigu vahetamiseks. Seetõttu kaob vajadus siduripedaali järele, sest automaatika hoolitseb käiguvahetuse eest. Siiski pole tegu automaatkäigukastiga, sest sidur on olemas ning juht saab käiku ka ise vahetada. Automaatika võtab käigu vahetamisel arvesse mootori pöördeid, kiirust, hetkel sees olevat käiku, kliimaseadet jms ning arvutab välja kõige optimaalsema ajastuse siduri kasutamiseks. Robotkäigukastide puhul võib tugeval kiirendusel siduri kasutamine käigu vahetamise hetkel üldse ära jääda, sest auto oskab vähendada mootori kiirust vastavaks järgmise käigu pöörlemise kiirusele. On olemas ka kahe siduriga robotkäigukastid, kus paaritutele ning paariskäikudele on eraldi sidur. Seega on järgmine käik juba alati valmis ning käiguvahetus toimub kiiremini, kui Vormel 1 autol. Näi...
Rakvere Ametikool NIMI AL11 MIG/MAG Keevitus Referaat Rakvere 2012 Keevitus MIG MIG poolautomaat keevitus inertgaasi keskkonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse argooni(Ar), heeliumi(He) või siis nende segu (Ar+He). MIG keevituse tunnusnumbriks on 131. Selle keevitusega keevitatakse roostevaba terast või siis värvilisi metalle. Põhilised siiski alumiinium ja mitte-rauda sisaldavaid metalle. *MIG keevitusel inertgaas ei osale keevituse keemilises protsessis. MAG keevitus MAG poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse
3. keevitustehnoloogia(mida hõlmab) 4. Keevitustehnika(sooritus tehnika) 5. keevisliidete põhitüübid(joonised) 6. keevisõmbluste põhitüübid(lühendid,seletus) 7. Keevituspositsioonid(joonis seletus) 8. Servavahemik 9. Läbikeevitus 10. Termomõju tsoon 1.Kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine 2.E111 elektroodkeevitus,Mig 131 pool automaat keevitus Inertgaasis(ar,he ,mix).MAG135 poolautomaat keevitus Aktiivgaasis(Co2,mix)MIG/MAG 136 Poolautomaat keevitus täidis traadiga (MIX,AR) TIG141 Kaarkeevitus sulamatu Wolfram elektroodiga inertgaasis(Ar,He) G311 Gaasikeevitus 3.Tehnika ala mis käsitleb keevitus protsesse kui toodete valmistamist detailidest või pool toodetest A)Keevitus toodete projekteerimist ,tugevus arvutusi ,kvaliteedi tasemete määramist. B)keevitus protsesse,seadmeid,mehhaniseerimist C)keevitus mettalurgiat,Põhi-ja lisamaterjalide sobivust,keevitatavust.
Keevitamine Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimise...
Keevituskaare toiteks kasutatakse reeglina madalapingelist ja suurt voolu andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat. Põhimõtteliselt saab kõiki keevituse vooluallikaid jagada kahte rühma: 1) püsivpingega, jäiga tunnusjoonega vooluallikad 2) püsivvooluga, ehk langeva tunnusjoonega vooluallikad. Täielikult jäiga tunnusjoonega vooluallikaid praktikas ei kasutata, aga kergelt langev tunnusjoon leiab kasutamist MIG/MAG keevitusel. Kergelt tõusva tunnusjoonega vooluallikad on kasutusel poolautomaat keevitusel. Trafo Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevitustrafosid. Transformaator ehk trafo on energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu ja pinget, voolusagedust muutmata. Keevitusvoolu seadistamiseks on enim levinud trafo mähiste vahekauguse muutmine. Trafo kasutamisega kaasneb vooluvõrgu ebaühtlane koormus. Eeliseks on lihtne konstruktsioon, töökindlus ning vähene hooldamise vajadus. Alaldi
,,Relvaõpe" Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B-455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) ,,Ohutuseeskiri" Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal
Fotograafia Põhimõisted Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Fotograafia ajalugu 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. 1834: Henry Fox Talbot loob püsivad pildid paberile, niisutatud hõbekloriidi ja fikseeritud soola lahuse abil. ...
PÜSTOLIKÄEPIDE PÄÄSTIK JA PÄÄSTIKUKAITSE Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B- 455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) Ohutus Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama
Fotograafia ajalugu 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. Hiljem avastati teiste hõbedasoolade valgustundlikkus. Edasi arenes fotooptika objektiivide täiustamise suunas. Vähenesid fotoaparaadi mõõtmed ja mass, aparaadi kasutamise võimalused laienesid. Rasketelt ja kohmakatelt ateljee- ja reisikaameratelt, millega sai võtteid teha ainult statiivilt, mindi järk-järgult üle väikestele fotoaparaatidele, mis oli varustatud fotograafi tööd lihtsustavate ja kergendavate abiseadistega. Kõrvuti proffessionaalidele ja amatööridele määratud aparaatide täiustamisega hakati konstrueerima ka eriotstarbelisi fotoaparaate. Fotograafia sünnipäevaks loetakse 19.augustit 1839, kui füüsik D.F.Arago tegi Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande L.J.M.Daguer...
Keevitamine Heinar Einla Keevitus, keevitamine kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitustehnoloogia tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest või pooltoodetest. 80% tootmiskeevitus, 205 remondikeevitus Keevitustehnoloogia hõlmab: a) keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteedi tasemete määramist b) keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav meta...
7. Eriotstarbelised autod 1. Offroad · Jeep · Land Rover · Suzuki · Hummer · Baggi 23 24 2. Teenistusautod · Politsei · Tuletõrje · Kiirabi · Falck · Toll 8. Kütuse liik · Bensiin · Diisel · Biokütus · Gaas · Elekter 9. Vedav sild · Esivedu · Tagavedu · Nelikvedu 10. Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor 25 · Pikkupidi · Ristipidi 11.Käigukastid · Poolautomaat · Automaat · Manuaalkast 12.Käikude arv · 3+1 · 4+1 · 5+1 · 6+1 · 7+1 13. Mootori toitesüsteem · Karburaator mootor · Sissepritse mootor 8. Veoautode liigitus 1. Kasutatav kütus · Bensiin 26 · Diisel 2. Sildade arv · 2 · 3 · 4 3. Vedav sild · Tagavedu · Mitmikvedu · Esivedu · Nelikvedu 4. Mootori tüüp · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 5. Kandejõud · 4t · 5t
Sissejuhatus Antud referaadi eesmärgiks on selgitada inverterkeevituse tööpõhimõtet, eeliseid ning puuduseid võrreldes teiste tänapäeval levinud keevitustehnoloogiatega. Inverterkeevitusi tuntake enamasti elektroodkeevituse nime all kuna elektrood- keevitusseadmed põhinevad alalisvoolu (DC) invertertehnoloogial. Elektroodkeevituse nimi tuleb inglise keelsest väljendist ,,manual metal arc welding" ehk käsikaarkeevitus. Tihtipeale kasutatakse ka inglise keelsest väljendist tulenevat lühendit MMA. Elektroodid valmistatakse traadist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Seetõttu on äärmiselt oluline valida alati sobiv elektrood, sest vastasel korral võib lõpptulemus jääda küll visuaalselt ilus, kuid keevitus äärmiselt nõrk. Enamlevinud elektroodid on ESAB andmetel mustale metallile (4320), roostevabale metallile (6330) ning nn. segaelektroodid, mis on mõeldud musta ja roostevaba metalli k...
Konveierite kasutamine ladudes Konveiereid kasutatakse ladudes materjalide siirdamiseks kindlaksmääratud punktide vahel ja kaupade ning saadetiste sorteerimiseks. Konveiersüsteemid on laialt levinud suure käibesagedusega peenkaubaladudes, postitöötlemiskeskustes ja väikepakisaadetiste sorteerimisterminalides. Konveiersüsteeme iseloomustab: · kõrge tootlikkus vähese personali ja väikese energiakuluga · võimalus kasutada neid ainult kindlate punktide (töökohtade) vahel laos · võimalus kasutada neid pidevalt või hoida töös katkendlikult vastavalt vajadusele · võimaldab kasutada täiuslikku kaupade (saadetiste) liikumise kontrolli Konveiersüsteemid on viimastel aastatel hakanud suhteliselt laialt levima nii konventsionaalsetes ladudes kui ka poolautomaat- ja täisautomatiseeritud ladudes. Seoses kooditehnika laialdase kasutuselevõtmisega kasutatakse üha enam erinevaid konveiersüsteeme sorteerimisliiniden...
Kordasime protsessi iga külje jaoks kuni saime sobiva kujuga detaili. Kuna freesides saadud servad polnud kvaliteetsed siis kasutasime servade silumiseks viili. 5 Keevitamine Kolmandaks tutvusime õppetöökodade käigus keevitamise praktilise osaga. Kolme korra jooksul keevitasime käsikaarkeevituse e.MMA'd (manual metal arc wlding) ning MIG/MAG e. Poolautomaat keevitust kasutades põkkliiteid ja T-liiteid. käsikaarkeevituse tööpõhimõte seisneb keevitatava metalli ning elektroodi vahelise kaarlahenduse tekitamises elektri abil.Kaarleegi poolt tekitatud soojus (5000-7000ºC) sulatab elektroodi ning keevitatava metalli servad omavahel kokku ning tekib keevisõmblus. Elektroodkeevituse vooluring koosneb vooluallikast, keevitusjuhtmest, elektroodihoidjast, elektroodist, kaarleegist ning klambriga detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhtmest.
EESTI VABARIIGI HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KEEVITUSTEHNOLOOGIA AINETÖÖ Koostas: Juhendaja: Väimela 2012 SELETUSKIRI Antud keevitatav toode on 1400 mm pikk ning 100 mm kõrge. Toode valmistatakse kahest metallplaadist, mille paksus on 8 mm. Alusplaadi laius on 60 mm ning teise detaili laius 94 mm. Keevisõmbluse pikkus on 1400 mm. KEEVISLIITE ESKIIS Keevisõmblused mida kasutan (standard ISO 22553: 2000) on nõgus nurkõmblus. Asendi keevitamisel (EVS EN ISO 6947) Nurkõmblus seina alumine nurkõmblus EN: PB Arvutuslik mõõde Õmbluste pikkus kokku 1400 X 2 = 2800mm KEEVITUSVIISI OLEMUS MIG/MAG keevituse poolautomaadi skeem: 1gaasiklapp; 2keevitustraadi pool; 3traadi etteandemehhanism; 4keevitustraat; 5traadi etteande kiiruse reguleerimise nupp; 6keevituspõleti e. keev...
Fotograafia ajalugu Sissejuhatus Muinasajast tänapäevani Sõna fotograafia tuleneb kreeka sõna "FOS" - tähendab valgus ja "grafo" - kirjutada. Sõna sai tuntuks tänu Sir. John Herschel'ile aastal 1839. Kaasaegne fotograafia algas 1820 esimeste algeliste fotodega. Fotograafia sünd Sünnipäev: 19. august 1839 D.F.Arago ettekanne Pariisi Teaduste Akadeemias L.J.M.Daquerre ja J.N.Niepce'i Fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Muutus eraldi kunstiliigiks laiendada tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ringi. Ajalugu muinasajast: Kaamera obscuras kasutatakse piltide vormimiseks pimendatud seintega tuba, pilt moodustatakse pisiava kaudu 16. sajand: Heledust ja selgust kaamera obscuras parandati laiendades teleskoobi objektiivi auku. Camera...
Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitat...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ES.-------.------- ------------ EA-06 Keevitus Referaat Õppeaine - Õpetja: ------------------------ Koostja: -------------------- Tallinn 2009 Keevitus Keevituse ajalugu 1880-ndatel tegeleti keevitamisega vaid sepakojas. Sellest alates hakkas moodsa keevituse kiiret arengut mõjutama industrialiseerimine ja maailmasõjad. Peamised keevitusmeetodid: kontaktkeevitus, gaaskeevitus ja kaarkeevitus, leiutati kõik enne Esimest maailmasõda. 1900-ndatel olid tootmises domineerivamad gaaskeevitus ja lõikamine; mõned aastad hiljem hakkas elekterkeevitus sama suurt...
neist on oma kolu, kuhu tuleb vastav jahu laadida. Sööda laadimiseks kulub enamasti 30 minutit. Kui jahu laetud kolusse, siis tuli kogu toiming kirja panna lehele, mis kuupäeval sööt toodi, kui palju ja millisesse lauda osasse. Ühes päevas jõuti kaks korda jahu jahvatada ja see transportida sigalasse. 5. TÖÖTAJA ROLL Töötaja vastutab selle eest, et sead saaksid oma sööda kätte. Üks viis toimib enamus lautades käsitsi. Jahu tuleb laadida kolust kärru, kus oli niiöelda poolautomaat süsteem, nupu vajutusega hakkas jahu tulema, kuid vahepeal tuli ise käsitsi vastavat kangi vajutada, et jahu juurde tuleks ning käsitsi tuli liikuda käruga vahekäikudes ja toitu tõsta ette kühvliga künadesse või siis ämbriga valada juurde söödaautomaatidesse. Kärru mahub üle 100 kg jahu ja seega oli töötajal füüsiliselt raske töö. Põrsastele tuli kottidest võtta graanuleid ja valada nende söödaautomaatidesse. 8
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteras...
KRIMINALISTIKA Kirjandus: 1. Thorwald, Jürgen ,,Sada aastat kriminalistikat" Tallinn: Eesti Raamat, 1981 I Kriminalistika mõiste 1. Kriminalistika mõiste Kriminalistika onn teadus kuritegude uurimise meetodist, kuritegude avastamisest ning kurjategijate avastamise ja tabamise viisidest ning vahenditest see on uurib kuritegevuse uurimise metoodikat ja taktikat. Seega on kriminalistika juriidiline distsipliin, mis käsitleb kuritegude kohtueelses uurimises tõendite kogumist. Kriminoloogia uurib kuritegevuse olukorda, tema dünaamilisi põhjusi ja kuritegevuse ennetamise abinõusid. Kriminoloogia kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. 2. Kriminalistika süsteem Jaguneb: kriminalistika üld- ja eriosaks. Üldosa: · kriminalistika kui teaduse kujunemine · kriminalistikas rakendatavad meetodid · identifitseerimine (samastamine) · versioonide püstitamine · kriminaalregistratsiooni põhimõtted Kriminalisti...
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengu...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti s...
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 ...
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
