1) istu tüüp (ava-või võllipõhine) 2) istu detailid 3) istu vastavus standardi ISO 286-1:2010 soovitatud istudele kohandada vastavalt standardile. 4) istu tolerants. Piirlõtkud või piirpingud. Istu tüüp ja miks just sellist tüüpi. 5) istu analüüsi skeem (mõõtkavas) Algandmed: Võlli ja rummu läbimõõt 110mm Ist H7/p6 Lahendus 1) Tegemist on avapõhise istuga, sest ava põhihälve (H) on null. 2) Ist koosneb võllist ja rummust 3) Ist vastab standardi ISO 286-1:2010 soovitatud istudele. 4) Piirhälbed (tabelitest): ES= 35 m, EI=0 m es=59 m, ei=37 m ES ava ülemine hälve es võlli ülemine hälve EI ava alumine hälve ei võlli alumine hälve Tolerantsväli: TD= ES-EI=35-0= 35 m Td=es-ei= 59-37= 22 m Istu (lõtku-) tolerants: T0= TD+Td= 35+22=57 m ________________________________________________________________________________________
4T 2T p p Ddl Ddl Tugevusarvutus pindsurvele Lõikele d- tihvti läbimõõt D- sisemise detaili läbimõõt l-tihvti pikkus T-moment 13.Liist-ja kiilliited. Liigitus ja tugevusarvutus. Liistliide koosneb võllist, liistust ja ratta või muu detaili rummust. Liistu kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks võllilt rummule või vastupidi, samuti ka garanteerides rummu mittepöörlemist võlli suhtes. Liistude põhitüübid on standarditud. Sooned lõigatakse võllidesse kas ketas- või sõrmfreesidega, rummu aga tõukepinkidel või kammlõikuriga. Liistud valitakse standardtabelitest, lähtudes võlli läbimõõdust ja kontrollitakse liistu tugevust. Prismaliistudega liidete põhiarvutuseks on arvutus muljumisele. Standardliistude
pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast, muhvist, rummust, kolmest fiksaatorist ja kahest fiksaatorvedrust. Rõngad, mis asetsevad hammasratta ja sünkronisaatori rummu vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga, mis asetsevad rummu pesades ja on ühenduses muhviga. Rumm on ühendatud võlliga nuudlite abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv asub rummu nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. Käigu sisselülitamisel nihutab käigukang muhvi lülitatava hammasratta poole koos muhviga
3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 31.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 PRESSLIIDE Rummust ja hammasvööst koosnev tiguratas on kinnitatud võllile pingistuga H7/r6. Kontrollida liite tugevust ning arvutada selle lubatav ülekantav pöördemoment. Võlli ja rummu materjal on parendatud teras C60E. 1. Koostada istu skeem ning arvutada pingu piirväärtused. 2. Kontrollida rummu tugevust. Vajaduse korral optimeerida mõõtmeid d ja/või d2 ja/või valida mõni teine materjal. 3. Arvutada liitele lubatav pöördemoment. 4
Variant Töö nimetus A B Pressliide 9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 17.03.2017 P.Põdra Rummust ja hammasvööst koosnev tiguratas on kinnitatud võllile pingistuga H7/r6. Kontrollida liite tugevust ning arvutada selle lubatav ülekantav pöördemoment. Võlli ja rummu materjal on parendatud teras C60E. 1. Koostada istu skeem ning arvutada pingu piirväärtused. 2. Kontrollida rummu tugevust. Vajaduse korral optimeerida mõõtmeid d ja/või d2 ja/või valida mõni teine materjal. 3.
sujuvam. Rihmale lubatav kiirus sõltub sammust (kuni 80 m/s väikeste ja kuni 40 m/s suurte sammude korral), lubatav töötemperatuur kuni +80 °C. Massiliselt kasutusel näiteks sisepõlemismootorite jaotusvõlli käivitamiseks; rihmad kas ühe- või kahepoolse hammastusega. 4. RIHMARATTAD Sõltumata rihma tüübist, koosnevad rihmarattad üldjuhul rihma (rihmu) kandvast pöiast, võllile kinnituvast rummust ja rummu ning pöida ühendavaist elementidest (kodarad või vahekilp). Valmistusmaterjalina kasutatakse erinevaid malme; terast; kergsulameid või plastikut. Lamerihmülekande üks ratastestv (enamasti suurem) võidaks rihma parema pealepüsivuse huvides teha kumer. Kumeruse suurus, samuti nagu ratta laius, määratakse lähtuvalt rihma laiusest. Kiilrihmade, samuti mitmikkiilrihmade rataste pöias olevate soonte mõõtmed on loomulikult seotud kasutatava profiiliga.
ühendatud hõõrdeketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku. Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas kiiluvad nukid välisvõru ja rummu omavahel kinni. Märg mitmekettaline sidur on ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnane mitmekettalisele pidurile. Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti kerega, siduriga aga planetaarülekande teise liikuva osaga. Käigul ühendab ederpidisõidu sidur C1 käigukasti vedava võlli esimese planetaarülekande P1
Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku · Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas kiiluvad nukid välisvõru ja rummu omavahel kinni. · Märg mitmekettaline sidur on ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnane mitmekettalisele pidurile. Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti kerega, siduriga aga planetaarülekande teise liikuva osaga.
ainult ühes suunas. Automaatkäigukastides kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vabakäigusidureid: rull- ja nukksidur. Nende ehitust ja tööpõhimõtet kirjeldab joonis 17. Kui näiteks vabakäigu rullsiduri vedavaks osaks on tema välisvõru (1) ja ta pöörleb noolega näidatud suunas, siis pöörlevad hõõrdejõudude toimel rullid (3) oma kiilukujulisest pesast välja ja välisvõru pöörlemine eraldatakse rummust (2). Kui aga välisvõru peaks pöörlema vastupidises suunas, siis blokeeruvad rullid oma kiilukujulistesse pesadesse, ühendades sel viisil välisvõru ja rummu, ning kogu vabakäigusidur pöörleb ühes suunas. Analoogselt töötab vabakäigu nukksidur: kui välisvõru pöörleb noolega näidatud suunas, siis on vabakäigusidur vaba, sest hõõrdejõudude toimel kalduvad nukkide (4) ülemised otsad välisvõruga samas suunas, võimaldades välisvõrul pöörelda rummust eraldi
Liited tihvtidega: pikitihvt(paralleelne pööramisteljega) ehk ümarliistliide; põiktihvtliide (risti pööramisteljega) Tugevusarvutus pindsurvele p = 4T [ p ] Lõikele = 2T Ddl Ddl [ ] d- tihvti läbimõõt D- sisemise detaili läbimõõt l-tihvti pikkus T-moment 45. Liist- ja kiilliited. Liigitus ja tugevusarvutus. Liistliide koosneb võllist, liistust ja ratta või muu detaili rummust. Liistu kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks võllilt rummule või vastupidi, samuti ka garanteerides rummu mittepöörlemist võlli suhtes. Liistude põhitüübid on standarditud. Sooned lõigatakse võllidesse kas ketas- või sõrmfreesidega, rummu aga Liistud valitakse standardtabelitest, lähtudes võlli läbimõõdust ja kontrollitakse liistu tõukepinkidel või kammlõikuriga. tugevust
Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku. Joonis 8. Märg Mitmekettaline pidur 2.3.3 Vabakäigusidur Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas kiiluvad nukid välisvõru ja rummu omavahel kinni. 2.3.4 Mitmekettaline sidur Märg mitmekettaline sidur on ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnane mitmekettalisele pidurile. Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti kerega, siduriga aga planetaarülekande teise liikuva osaga. Joonis 9. Mitmekettaline sidur 2.4 Õlipump
pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast 10, muhvist 1, rummust 3, kolmest fiksaatorist 2 ja kahest fiksaatorvedrust 8. Rõngad 10 mis asetsevad hammasratta 6 ja sünkronisaatori rummu 3 vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga 2.mis asetsevad rummu 3 pesades ja Joonis 36:Esiveolise auto 5 käigulise käigukasti skeem koos käikude lülitusskeemiga. 34 1. Lülitusmuhv 2. Fiksaatorid 3. Sünkronisaatori rumm 4. Sünkronisaatori koonuse hambad 5. Hammasratta lülitushambad 6. Hammasrattas. 7. Lülitusmuhvi hambad 8. Sünkronisaatori vedru 9
Nende kõrvale ilmus üsna ruttu ka metseesel. Möödus tükk aega, enne kui 2100. aastal e.m.a. kerkisid päevakorda hoburakendid. Esimesena 5 kasutasid hobuseid egiptlased. Ka Indias võeti hobune umbes samal ajal vankreid vedama(6). Hobuse kasutusele võtmine tähendas arengut ka ratta ehituses. Kiire loomana oli ta suuteline ka vankrit kiirelt vedama, kuid see pidi omakorda kerge olema. Leiutati kodarratas, mis koosnes rummust, kodaratest ja pöiast. Meistrite tööd olid väga täpsed ja teati, millist puitu kus kasutada. Jumalate vankritele tehti kullast ja hõbedast rattaid(10). Mehhaanilised ratasseadmed Esimene mehhaanilist otstarvet omav ratas, mille abil on võimalik muundada energiat, oli vesiratas. Selle võtsid kasutusele 1. saj e.m.a. Ees- Aasias elanud kõrgtsivilisatsioonid orjajõudude languse tõttu. Vesiratast kasutati põldude ja aiamaade niisutamiseks
võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast 10, muhvist 1, rummust 3, kolmest fiksaatorist 2 ja kahest fiksaatorvedrust 8. Rõngad 10 mis asetsevad hammasratta 6 ja sünkronisaatori rummu 3 vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga 2.mis asetsevad rummu 3 pesades ja 33 on ühenduses muhviga. Rumm 3 on ühendatud võlliga nuudlite abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv 1 asub rummu 3 nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. Käigu
kantakse pöördemoment pumpadele(õlipump, HT kontuuri pump ja LT kontuuri pump). 24 1) Vastukaal 2) Pingutus polt 3) Poldi kinnitusmutter 4) Õlikanalite düüs 5) Ülekande hammasrattas 6) Võllitihedusrõng 2.2.4.3 Hooratas Hooratas kinnitatakse poltidega ja fikseeritakse terassõrmedega väntvõlli ahtripoolsesse otsa külge. Hooratas ühtlustab väntvõlli pöördeid. Hooratas on valatud malmist. Koosneb rummust, pöiast ja hammasvööst. Hooratta rumm kinnitatakse jõuvõllile ärikuga läbi elastse vulkaanühendusmuhvi. Muhv leevendab pingeid väntvõllile , mis tekivad masina ja reduktori ühendamishetkel käivitamisel ja töö ajal. Hooratta peale on tehtud hammasvöö, mis on selleks, et saaks pöörata võllipööramisseadme abil. Võllipööramisajamiks on elektrimootor. Völlipelit viiakse hambumisele hoorattaga käsitsi kangi abil. Elektrimoorot käivitatakse kohalikust puldist
kus 1,3 – väändepinget arvestatav tegur; K 1,2 – läbilibisemist vältiv varutegur. Poldi tugevustingimus 4 Fa . d12 4 Fa ning poldi siseläbimõõt d1 . 13.5. LIISTLIITED Liistliide koosneb võllist, liistust ja ratta või muu detaili rummust. Liistu kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks võllilt rummule või vastupidi, samuti ka garanteerides rummu mittepöörlemist võlli suhtes. Liistude põhitüübid on standarditud. Sooned lõigatakse võllidesse kas ketas- või sõrmfreesidega, rummu aga tõukepinkidel või kammlõikuriga. Eelised: - liite lihtsus ja töökindlus, - kerge koostamine ja demonteerimine, - madal maksumus. Puudused: - liistusooned nõrgestavad võlli ja rummu ristlõikeid,
Liistliide sisaldab palju mõõtmeid ahelas ning koostu projekteerimisel tuleb tingimata arvestada erinevate tingimustega. Liistu ristlõige on seotud võlli läbimõõduga ning antud soovitused mõõtmetele. Liistu pikkus valitakse soovitavalt standardreast ja kontrollitakse tugevusarvutusega, peamiselt muljumisele. Liistu materjaliks tavaliselt teras tõmbetugevusega vähemalt 590 MPa. Rummu pikkus võetakse 8 kuni 10 mm liistust pikem st liist ei ulatu rummust välja. Kui arvutuste tulemusel osutub rummu pikkus 1,5d suuremaks, tuleb kaaluda kahe liistu kasutamist või kasutada nuutliidet või pressistu. Liistude mõõtmed on normitud kuid tuleb arvestada, et erinevates rahvustandartites on erinevused. Liistliidetes on soovitatavateks tolerantsideks ja istudeks võlli ja rummu silinderpinnal: - sirghammastega silinderhammasratas istamiseks H7/p6; H7/r6; - kaldhammastega ja tigurataste istamiseks H7/r6; H7/s6;
Ankrumähise sektsioonide otsad ankru trummel koostatud üksteisest laki või oksiidiga eral- on joodetud kausja hooratta põhjas asuva kommutaatori datud trafoteras-ketastest. Ankrumähis koosneb mitmest lamellide külge. Ankru selline kujundus suurendab ta läbi- sektsioonist, mille otsad on joodetud k o m m u t a a t o r i mõõtu ja väntvõllile rakendatavat pöördemomenti masina vasklamellide külge. Viimased on rummust ja üksteisest töötamisel käivitina. isoleeritud vilgukivist vahekihiga. Magnetsüsteem, s. o. 12 pooluskinga koos kähe eraldi Voolu juhtimiseks ankrust välisahelasse ja ergutusmähi- ergutusmähisega on kinnitatud silindrilisele alusele, mis sesse surutakse vedruga vastu kommutaatorit vaselisan- paikneb hooratta õõnsuses ja on nelja kruviga kinnitatud diga grafiidist harjad. Neid hoiavad vajalikus asendis karteri külge
Saadud energia muudetakse soojusenergiaks, mis vundamendis ja laeva korpuse detailides pragusid , torustike kantakse üle silikoonõlile (3). purunemisi , rikkuda laeva juhtimis- ja automaatika seadmeid , Pikkivõngete tekitajaks on mootori sisemised jõud ja need ei sõltu Summutav mass võib demferi rummust olla lahutatud ka neid sõukruvi tööst, kuid võivad olla tihedalt seotud süsteemi väntvõll- mõjuda kahjulikult meeskonna tervisele. ühendavate vedrude või kummimuhvide kaudu. Sel juhul on võngete Väntkepsmehhanismi liikumist tekitav paisuvate gaaside ( P g )