HÜDROTURBIIN VÄIKELAEVAL Hüdroturbiin on jõumasin, mis muundab voolava vee energia pöörleva võlli mehaaniliseks (kineetiliseks) energiaks. Tüübid: · vesiratas · kopp- ehk Peltoni turbiin · radiaal-aksiaalne ehk Francise turbiin · pöördlabaline ehk Kaplani turbiin Hüdroturbiin jahtlaeval Mõned tuntumad jahtide hüdroturbiinide tootjad: · Watt & Sea (www.wattandsea.com/en) · Bruce Schwab (www.bruceschwab.com) · Leroy Somer (Prantsuse generaatoritootja) Jahtidel tuntakse kahte tüüpi hüdrogeneraatoreid: · Sõudevõlli generaatorid (Prop-Shaft Generator): purjetamise ajal ühendatakse sõudevõll spetsiaalse elektrilise siduri abil mootorajamist (tavaliselt diisel) ümber elektri-generaatorile või kasutatakse 2-võlli süsteemi, kus sama generaator toodab elektrit ka diisli töö ajal. · Uputatav (Submersion Hydrogenerator) generaator, mis sarnaneb päramootoriga, aga on tunduvalt väik...
21,85 mm pikk, kui silmamurdmisvõime on 60 dpt. Ehk siis 0,3 mm-ne pikkusemuutus annab 1 dpt-lise refraktsioonivea. Praktikas on refraktsiooniviga tingitud silma pikkuse või murdmisvõime kombinatsioonist. Silma refraktsiooniviga e ametroopia sõltub silma murdmisvõime või pikkuse kõrvalekaldest. Tegemist on refraktiivse või aksiaalse ametroopiaga. Silma murdmisvõime on sageli kombinatsioon mõlemast ametroopiast. On uuritud, et 4% uuritavatest ei ole silma aksiaalne pikkus 22-26 mm Silma ametroopia, Silma pikkuste vahemik, Dpt aksiaalne pikkus mm +1,00 - +6,00 20,6 – 26,5 ±0,00 - +1,00 21,5 – 26,5 -0,50 - -6,00 22,00 – 28,0 Redutseeritudsilma murdmisvõime arvutatakse kumeral pinna valemiga
"Laud" (19281929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. Need olid kubistlikud tööd, milles ei ole mingeid tundevälgatusi - kõik on kaine ja ratsionaalne. Neil aastail rikastas Märt Laarman oma ideedega eesti raamatu üsna konservatiivset stiili. Üks häid näiteid on kolme kunstniku (A. Akberg, M. Laarman, H. Olvi) näituse kataloog aastal 1926, milles on ilmselgelt näha rühmituse "Bauhaus" mõjutusi. Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega ning oluliseks sai kirja selgus ja lihtsus. Samal leheküljel võis leida kirjatüübi eri suurusi, horisontaalse kirjapildi vaheldumist vertikaalsega jms.Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse fotokunsti. 1923. aastal loodi Eesti Kunstnikude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ühines ning oli seal nii juhtiv kunstnik kui ka teoreetik. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923
Esimesed teadaolevad kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast ja siis kirjeldati läätsi kui vahendeid, mille abil on võimalik lõket süüdata. Tuld on võimalik teha kumerläätse abil ning järgnevalt tulebki juttu erinevatest läätsedest, nende valmistamisest ja rakendamisest. 1. Kumer- ja nõguslääts Lääts on läbipaistev optiline seade, millel on ideaalne või ligilähedane aksiaalne sümmeetria ning koondab või hajutab valgusallikast tulevaid kiiri. Eristatakse kahte erinevat liiki läätsesid, kumeraid ja nõgusaid. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgus, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast ning hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise
Saeketas kaotab püsivuse. Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri pinnaga. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga Tooriku vildak asen konveieri pinnaga (baaspinnaga) mitteparaleelsete surverullide tõttu. Juhtlati asend ei ole õige. 3. Tooriku laius ei ole täpne. Radiaalne ja aksiaalne lõik saevõlli laagrites. 4. Saelõige on ebaühtlane ja rebitud servadega. Juhtlatt ei ole paraleelne saeketaga. Sae kinnitusseibide "viskamine". Sahambad on nüri. Saehammaste räsa on 5. Karvane ja sügavate kriimudega lõikepind. ebaühtlane. Saevõll ei ole risti etenihke suunaga. Saekettas kaotab püsivuse hammaste 6
· Rayon-kiud (viskooskiud) Saadakse viskooskiu termilisel töötlemisel. Tema headeks külgedeks on madal soojusjuhtivus ja tihedus, kõrge termiline stabiilsus, piisav tõmbemoodul ning madal adsorbtsioon (kaks tähendust- valguse neeldumine ja teise aine kogunemine ainult esimese peale). Kasutatakse nt rakettide düüside valmistamisel. · Pigi Saadakse nafta või kivisöe töötlemisel. Head küljed: negatiivne aksiaalne soojuspaisumistegur, kõrge soojusjuhtivustegur, tõmbemoodul varieeritav laiades piirides (170-830GPa). Kasutatakse nt kosmosetehnikas, lennunduses ja mujal, kus vajatakse jäikasid, soojusjuhitavaid ja stabiilsete dimensioonidega materjale. · PAN Saadakse PAN-kiu kuumutamisel õhus 220C juures, seejärel kuumutamisel inertses atmosfääris 1000C juures ja lõpuks grafitiseermisel 2000C juures. Saadav süsinikkiud on kõrge tõmbetugevuse sarrus.
Jõuülekanne Kristjan Teearu · Jõuülekande all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad kanda mehaanilist energiat üle vahemaa (nt mootorist ratasteni) ning seejuures muuta pöördemomenti, jõudu, kiirust ja liikumise iseloomu. Pea kõigil tänapäeva autodel on jõuülekande suurimaks komponendiks käigukast. · Olenemata kas auto on esi-, taga- või nelikveoline, on igal sõidukil käigukast. Käigukast võimaldab muuta mootori pöördemomendi kordajat ning seeläbi lubab autole suuremat kiirust. Põhimõte on sarnane ratta käiguvahetile, kus suurema kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol kui autol oleks vaid üks käik, siis enamik kütuse põlemisest saadud energia läheks raisku mootoriosade tühja pöörlemise ja kulutamise...
(baaspinnaga). pinnaga. · Tooriku vildak asend konveieri pinnaga mitteparalleelsete surverullide tõttu. 3. Tooriku laius ei ole täpne. · Juhtlati asend ei ole õige. 4. Saelõige on ebaühtlane ja rebitud servadega. · Radiaalne ja aksiaalne lõtk saevõlli laagrites. · Juhtlatt ei ole paralleelne saekettaga. 5. Karvane ja sügavate kriimudega lõikepind. · Sae kinnitusseibide ,,viskamine". · Saehambad on nürid. · Saehammaste räsa on ebaühtlane. · Saevõll ei ole risti ettenihke suunaga. 6
Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga · Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri (baaspinnaga). pinnaga. · Tooriku vildak asend konveieri pinnaga mitteparalleelsete surverullide tõttu. 3. Tooriku laius ei ole täpne. · Juhtlati asend ei ole õige. 4. Saelõige on ebaühtlane ja rebitud servadega. · Radiaalne ja aksiaalne lõtk saevõlli laagrites. · Juhtlatt ei ole paralleelne saekettaga. 5. Karvane ja sügavate kriimudega lõikepind. · Sae kinnitusseibide ,,viskamine". · Saehambad on nürid. · Saehammaste räsa on ebaühtlane. · Saevõll ei ole risti ettenihke suunaga. 6
• mehaaniline pealevool/naturaalne äravool • mehaaniline äratõmme/naturaalne pealevool • mehaaniline pealevool/mehaaniline äratõmme Laoruumid ja töökohad võivad olla varustatud naturaalse ventilatsiooniga, kuid ruumides kus on oht mürgiste aurude tekkeks, peab olema tagatud mehaaniline väljatõmme Mehaaniline ventilatsioon on tagatud masinaruumis. Laeva trümmid on enamasti ventileeritud mehaanilise sissepuhe ja naturaalse väljatõmbega Tsentrifugaal ja aksiaalne ventilaator: Aksiaalne ventilaator on kompaktne, efektiivne, kuid on mürarikas • Tsentrifugaal ventilaatoreid kasutatakse kohtades kus on oluline vähem müra tekitada, ning ka ruumides, kus võivad olla plahvatusohtlikud gaasid, kuna tsentrifugaalsel ventilaatoril ei asu mootor õhukanalis. Ventilatsioonitorustik peaks ideaalis olema tulekindla sektsiooni sisene, kuid kui läbib tuletsooni, peab olema vasrustatud automaatselt sulguva tulesiibriga 37. Isolatsiooni vajadus
Kontrolli, kas tead järgmiseid mõisteid ja termineid I 1. Kas oskad nimetada kõiki loengus loetletuid funktsionaalrühmi 2. Kas oskad nimetada eesliiteid, mida kasutatakse sageli biokeemiliste suuruste iseloomustamisel 3. Kas oskad ära tunda D ja L isomeere, R ja S isomeere Hüdrofiilne – suures osas polaarsete või iooniliste rühmadega ühend, moodustab veega sidemeid. Hüdrofoobne – suures osas mittepolaarsete rühmadega molekul, ei ole veega olulist vastastikmõju. Amfipaatne – molekul, millel on eristatavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad. Elektronegatiivsus – aatomi võimekus endaga elektrone liita (madala elektronegatiivsusega aatom loovutab kergelt oma elektronid). Vesinikside – keemiline side, mis moodustub liigsete elektronidega (- laeng või osalaeng) elektronegatiivse aatomi ning vaba orbitaaliga (kasvõi osaliselt, st + osalaeng) vesiniku aatomi vahel (seotud omakorda elektronegatiivse aatomiga, mis tõmbab temalt ...
posterior minor ci- pitalis M. obliquus atlas linea nuchae -sirutab pead A-O suboccipitalis capitis superior M. obliquus axis atlas -ipsilateraalne atlanto- suboccipitalis capitis inferior pea rotatsioon aksiaalne liiges (A-A) Kaela eesmise rühma lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt koht koht toimuvad liigutust
- Nucleus mesencephalicus nervi trigemini (AB2) kolmiknärvi mesentsefaaltuum - Strata grisea colliculi superioris (A3) ülakünka hallainekihid -> moodustavad koorealune nägemiskeskuse - Nucleus colliculi inferioris (B4) alakünkatuum -> koorelaune kuulmiskeskus - Nuclei pretectales väikesed tuumad kesk-vaheaju piiril (nucleus interstitsialis jne) PEDUNCULUS CEREBRI TEGMENTUM MESENCEPHALI - ajutüve vana aksiaalne osa, hõlmab basaalplaadi derivaate - sisaldab hall- ja valgeainet Hallaine: - Kraniaalnärvide tuumad (AB III, IV) III närvi tuumad on ülaküngaste kõrgusel IV närvi tuumad on alaküngaste kõrgusel - Retikulaarformatsiooni hallaine -> nuclei tegmenti - Nucleus ruber (A5) punatuum -> roosakas -> sisaldab rauda uus väikeserakuline ja alumine vana suurerakuline osa - Substantia nigra mustaine
Kasutatakse kolme tüüpi püsikiirusliigendeid: Lühike püsikiirusliigend mis kannab pöördemomenti üle kuni 38° nurga all. Spetsiaalne variant isegi 47°-se nurga all. Lühike püsikiirusliigend 1. Kuulid, 2. ja 3. Kõverad õnarused, 4. Liigendi korpus, 5. Sisemine tähik, 6. Separaator. 3.5 Pikk püsikiirusliigend Neid on kahe ehitusega. Mõlemad kannavad pöördemomenti üle kuni 20°-se nurga all ja aksiaalne (teljesuunaline) käik on kuni 30mm. 3.6 Vahetugi Käigukasti või jaotuskasti ja veosilla vahelised kardaanülekanded koosnevad sageli kahest võllist ja vahetoendist. Raami külge kinnitatud tõendis asub võlli kandev kuullaager. Toend võimaldab vähendada liigendvõlli pikkust, et ülekande jäikus ja töökindlus oleksid suuremad. Autode liigendvõllide paigutus sõltub jõuülekande skeemist ning veosildade arvust ja asukohtadest. 1. ja 4. Tolmukaitse plekid, 2. Tugilaager, 3
väikese potentsiaalimuutusega. Kui membraani ainult veidi polariseerida, nii et see ei ulatu läveni ja pingest sõltuvad kanalid veel ei avane, tekib astmeline potentsiaal, mis liigub küll mööda membraani edasi, kuid hakkab kustuma e. kaugemale liikudes väheneb. Iseloomustatakse kolme suurusega : Sisendtakistus- määrab, kui palju potentsiaal muutub. rakusisene aksiaalne takistus- määrab, kui kaugele ja kui kiiresti impulss levib. Tsütoplasma takistuse ja närvi diameetriga määratud. mahtuvus- määrab, kui kiiresti pärast ärritust muutus tekib. Membraanipotentsiaal ja AP levik omavad nii passiivsete kui aktiivsete nähtuste tunnuseid. (NB!!AP puhul Na K liikumised alati päri kontsentratsioonigradienti) 27) Iooni tasakaalupotentsiaal, Nernsti võrrand.
mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager – ühepoolne aksiaalne – radiaalne veerelaager liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk – hõõrdülekanne – pidur – nookur
Kasutatakse kolme tüüpi püsikiirusliigendeid: Lühike püsikiirusliigend mis kannab pöördemomenti üle kuni 38° nurga all. Spetsiaalne variant isegi 47°-se nurga all. Joonis 44:Lühike püsikiirusliigend. 1. Kuulid, 2. ja 3. Kõverad õnarused, 4. Liigendi korpus, 5. Sisemine tähik, 6. Separaator. 42 Pikk püsikiirusliigend Neid on kahe ehitusega. Mõlemad kannavad pöördemomenti üle kuni 20°-se nurga all ja aksiaalne (teljesuunaline) käik on kuni 30mm. Joonis 45:Pikad püsikiirusliigendid. 43 Vahetugi Käigukasti või jaotuskasti ja veosilla vahelised kardaanülekanded koosnevad sageli kahest võllist ja vahetoendist. Raami külge kinnitatud tõendis asub võlli kandev kuullaager. Toend võimaldab vähendada liigendvõlli pikkust, et ülekande jäikus ja töökindlus oleksid suuremad.
Spermatiidid transformeeruvad järk- järgult ümarast vormist viburiga, liikumisvõimelisteks spermideks, protsessi käigus lõhutakse rakke ühendavad plasmasillad. Spermi ehitus. Sperm koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast. Spermis on muutunud tsütoplasma-tuuma suhe: 1:1. Pead katab akrosoom ning peas paikneb tuum. Kaelaosas on moondunud distaalne tsentriool, millest kasvab välja viburi toes – aksoneem Kaelas on tsentrioolid. Vaheosas paiknevad mitokondrid. Sabas on aksiaalne filament, mis sisaldab mikrotuubuleid. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Leydigi rakud toodavad androgeene, nt. testosterooni. Sertoli rakud suunavad meessugurakkude arengut. Samuti tekitavad Sertoli rakud barjääri, mis laseb spermil ainult valendiku poole liikuda. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). Regulatsioon algab hüpotalamusest, kust sekreteeritakse GnRH. GnRH stimuleerib ajuripatsis (hüpofüüsis) FSH ja LH sekreteerimist
parietaalseks endodermiks Gastrulatsioon algatatakse ürgjuti tekkimisega epiblasti posterioorses osas Sarnaselt linnule tekivad endodermi ja mesodermi rakud läbides EMT ja migreerudes (ingressioon) läbi ürgjuti Ürgjuti eesmises otsas paikneb tähtis induktiivsete signaalide keskus, mida kutsutakse sõlmeks (analoog lindude Henseni sõlmele ja kahepaiksete dorsaalsele blastopoori ülahuulele) Hilises gastrulas on eristatavad aksiaalne e seljakeeliku mesoderm, mis pärineb sõlme regioonist, paraksiaalne e somiitide mesoderm ürgjuti aterioorsest osast, külgplaadi mesoderm ja vahelmine 32 mesoderm keskmisest osast ning ExM (ingresseerub arenguliselt esimesena) posterioorsest osast AVE paikneb tulevases anteriooreses piirkonnas sekreteerides signaalmolekule Cerebrus, Lefty1 (Nodal anatgonistid) Dkk1(Wnt antagonist). Need
kompartmente. Umbes 10 TADi moodustavad ühe fraktaalse gloobuli. • uus nägemus mitootilise kromosoomi kondenseerumisest ‘polümeer-sulami’ mudel alusel (põhinedes HiC andmetel). G1, S faasis esinevad kompartmendid ja TAD struktuur, mitoosis kompartmendid ja TAD strukutuur kaovad. Tekib fiiber mille aluseks on silmused. Esimene faas – lineaarne kokkupakkumine järjestikuste kromosomaalsete silmuste moodustumisega. Teine faas – fiibri selgroo aksiaalne kokkusurumine, moodustub tihedalt pakitud kromosoom 1 0 • FISH metoodikate põhistel uuringute alusel loodud CT-IC mudeli ja 3C metoodikate põhistel uuringute alusel loodud FC-TAD mudeli järelduste kokkulangevus. FISH 3C CT põhiliseks strukturaalseks elemendiks CT põhiliseks strukturaalseks elemendiks on kromatiini domeenid
hüdrauliline karakteristika nihkub pompaazi reziimi suunas Laeva diiselmootorite ehituses kasutatakse kolme erinevat VKM-i Sa = r(1 cos + ½ sin 2) ehk madalama rõhutõusu astmel ( pk0 / p0 ) reziimile. skeemi: Sa = r (1-cos ) + ½× r2/L sin 2 saame kolvi kiiruse v : 1. Aksiaalne VKM, Õhufiltrite ja jahutite mustumine kutsub esile suure rõhu languse 2. Desaksiaalne VKM, v = dS/dt = dS/d×d/dt = dS/d× ( valemis korrrutasime ja enne ja peale filtreid ja jahuteid , väheneb soojusvahetus , tõuseb 3. Kaaskepsuga VKM.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
