Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhiõppe projekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
MEHHATROONIKAINSTITUUT
ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
PROJEKT
ÜLIÕPILANE: Kert Kerem
KOOD: 082657
JUHENDAJA : Igor Penkov
TALLINN
2010
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
MEHHATROONIKAINSTITUUT
PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020
Projekteerida elektriajamiga vints .
Tõstetav mass
m = 600 kg
Maksimaalne liikumiskiirus
v = 0,06 m/s
Maksimaalne liikumiskiirus
l = 400 mm
Mootori ja trumli ühendus
kettülekanne
Esitada: seletuskiri , mastaabis eskiisid , koostejoonis, detaili joonised
Joonis esitada formaadil A2 – A4
Töö välja antud: 04.02.2010.a.
Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a.
Töö väljaandja: I.Penkov

Sisukord


1.Projekteerimise objekt ja lähted 3
2. Ajami kinemaatiline skeem 4
3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus 4
4.Mootorreduktori valik 5
5.Kettülekanne arvutus 6
6.Võlli arvutus 8
7.Laagri valik 12
8.Liistu arvutus 13
9.Trumli arvutus 15
Lisa 1 18



  • Projekteerimise objekt ja lähted


    Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,06 m/s. Ajamiks on silindriline-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon . Terase mark – S235J2G3 EN 10025. Trummel kahe rummu kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal – teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on poltidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal – S355J2H) ja UNP profiilidest (materjal – S235JRG2) keevitatud konstruktsioon.
    Materjalide mehaanilised omadused [1]:
    teras S235
    voolavuspiir – ReH (σY) = 235 MPa;
    tõmbetugevus – Rm (σU) = 370 – 470 MPa;
    teras S355
    voolavuspiir – ReH (σY) = 355 MPa;
    tõmbetugevus – Rm (σU) = 490 – 610 MPa;
    teras C45E
    tinglik voolavuspiir – Rp0,2 (σY) = 370 MPa;
    tõmbetugevus – Rm (σU) = 630 MPa;
    väsimuspiir – σ-1 = 275 MPa, τ-1 = 165 MPa;
    terase elastsusmoodul – E = 2,1.105 MPa;
    terase nihkeelastsusmoodul – G = 8,1.104 MPa.
  • Ajami kinemaatiline skeem


  • Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus


    Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust
    Maksimaalne pingutusjõud Fmax=mg=600*9,81=5886 N
    kus g ≈ 9,81 m/s – raskuskiirendus ;
    m – tõstetav mass.
    Nõutav varutegur [S] = 5,5 [2].
    Trossile mõjuv kriitiline jõud Fkr=Fmax*[S]=5886*5,5=32,4 kN
    Pidades silmas trossi võimaliku keeramist, nii trumlil kui ka all olevate trossi keerdude peal, valime trossi TEK 13310 [3], mille Ft = 38,2 kN.
    Fmax=5,89 kN 60°), kr – ketti
    pingutusreguleerimist arvestatav tegur (kr = 1 – automaatsel reguleerimisel, kr = 1,25 –
    perioodilisel reguleerimisel), km – määrimist arvestatav tegur (km = 0,8 – pidev
    määrimine õlivannis või pumba abil, km = 1 – regulaarne tilkmäärimine või määrimine
    konsistentse määrdeainega, km = 1,3 ... 1,5 – ebaregulaarne määrimine).
    K = kd kaknkr km = 1,25⋅1⋅1⋅1,25 ⋅1,3 ≈ 2,03
    Üherealise rullketi samm
    p- keskmine erisurve
    Esimeses lähenduses valime p = 46 MPa, Lisa 1, Tabel 1.
    Kui z1 ≠ 17, siis
    p = 46 ⋅ kz = 46 ⋅[1+ 0,01(z1 -17)]= 46 ⋅[1+ 0,01(19 -17)]≈ 47 MPa.
    Tingimusele vastab üherealine kett 16B1W [5, 6], mille samm t = 25,4 mm.
    Mida suurem on keti samm, seda suurem saab ka ketiratta läbimõõt sama hammaste arvu puhul. Vähendada gabariitmõõdu saab kasutades väiksema sammuga kette. Seejuures tagades keti tugevust tuleb valida kahe- või kolmerealine kett.
    Seega valime keti 16B1W [5, 6], mille samm t = 25,4 mm, mass q = 2,6 kg/m, kriitiline koormus Fkr = 60 kN, rulli laius b = 17,02 mm, rulli läbimõõt d = 15,88 mm.
    Keti kiirus
    Ringjõud
    Rullis tekkiv surve
    Tugevustingimus on rahuldatud. Vastasel juhul tuleb valida kahe-või kolmerealine kett ja kontrollida kontaktsurvet p.
    Seega valitud on kett 16B1W (DIN8187).
    Jõud ketis
    Läbipainde tõttu
    kus kf – ülekande asendit arvestatav tegur (kf = 6 – horisontaalselt paigaldava keti
    puhul, kf = 1 – vertikaalselt paigaldava keti puhul, kf = 1,5 – nurgal 45° [7]),
    a – telgede vahe (valime a ≈ 800 mm).
    Minimaalne telgedevahe amin = 0,6(D01 + D02 )+ 30...50 mm, kus D01 ja D02 – ketirataste
    peaderingjoone läbimõõdud. Soovituslik telgedevahe a = 30t...50t , kus t – ketti samm,
    maksimaalne telgedevahe amax ≤ 80t .
    Siis
    Ff = 9,81k qa = 9,81⋅1,5 ⋅ 4,21⋅ 0,8 ≈ 50 N.
    Tsentrifugaaljõust tingitud jõud Ft = qv2 = 4,21⋅ 0,0942 ≈ 0,04N.
    Koormus võllile
    FV = FR + 2Ff = 4200 + 2 ⋅ 50 = 4300 N
    Keti tugevuse varutegur
    Sele 6. Ketiratas
    Ketirattaid
    Vedav ratas – N16B1-17, veetav ratas N16B1-31 [5, 6].
    üherealisele ketile N16B1 Zs 16,2 mm
    KOOD
    z
    D0, mm
    Dy, mm
    d, mm
    Dn, mm
    Ln, mm
    Mass, kg
    N16B1-17
    17
    138,23
    149
    20
    100
    45
    3
    N16B1-31
    31
    251,08
    262
    25
    120
    50
    8,9
  • Võlli arvutus


    Projektarvutus
    Võlli vaba otsa läbimõõt
    kus [τ] = 20 … 30 MPa;
    Valime võlli vaba otsa läbimõõdu dv = 44 mm.
    Tapi läbimõõt dt = 50 mm.
    Rummu siseläbimõõt dr = 55 mm.
    Teised mõõdud valime konstruktiivselt.
    Rummu pikkus lr = (1,2...1,8)dr = (1,2...1,8)⋅ 55 = 66...99 mm.
    Valime lr = 80 mm.
    Rummu välisläbimõõt dr 2 = (1,6...1,8)dr = (1,6...1,8)⋅ 55 = 88...99 mm.
    Valime dr2 = 90 mm.
    20 mm
    235
    470
    204
    47
    280
    Sele 7. Võlli sisejõud
    Laagrite vahe valime konstruktiivselt, lähtudes trumli pikkusest, ketiratta ja laagrisõlmi laiusest ning trumli ja korpuse minimaalsest vahekaugusest.
    Ketiratta laius Ln = 50 mm;
    laagrisõlme laius Lb ≈ 60 mm;
    trumli rummu pikkus lr = 80 mm;
    trumli pikkus Ltr = 400 mm.
    Seega
    Koormus F = 5,89 kN; FV = 4,3 kN;
    Reaktsioonjõudude leidmine.
    Siis
    Siis
    Ehitame painde- ja väändemomentide epüürid
    M = -FV *l1 = -4300 * 0,065 ≈ -280 Nm
    M= -FV *(l1 + l2 )+ RA * l2 = -4300 ⋅(0,065 + 0,09)+7800*0,09 ≈ -36 Nm
    M= RB *(l - l2 - l3) = 2400 *(0,5 - 0,09 - 0,32) ≈ 216 Nm.
    Ekvivalentne moment (IV tugevusteooria ) ohtlikes lõikes I - I
    Ekvivalentpinge
    Võlli kontrollarvutus
    Pingekontsentraatoriks on võlli aste
    Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid Kσ ja Kτ saab
    tabelist 3 (Lisa 1) ja mastaabitegurid Kdσ ja Kdτ - tabelist 4. Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90. Empiirilised tegurid ψτ = 0,1 – legeeritud ja süsinikterastel ning ψσ = 0,25 ... 0,3 – legeeritud ja ψσ = 0,2 – süsinikterastel. Sele 8. Pingekontsentraator
    Valime R = 1 mm, siis Kσ = 1,96; Kτ = 1,3; Kdσ = 0,83; Kdτ = 0,69; KF = 0,95; ψτ = 0,1; ψσ = 0,2.
    Amplituudpinge
    ja keskmine pinge
    Varutegur paindele
    Keskmine- ja amplituudpinge
    Seega üldvarutegur
    Silmas pidades võlli jäikustugevust soovituslik üldvarutegur [S] = 2,5 ... 3. Seega loeme antud varu rahuldavaks.
  • Laagri valik


    Kasutame korpuses laagrit. Laagriks tuleb valida iseseaduva laager . Seega kasutame sfäärilise välisvõruga laagrisõlme SY [8].
    Sele 9. Korpuses laager
    Tapi läbimõõt dt = 50 mm.
    Valime laagrisõlme SYJ 50 TF, mis koosneb
    laagrist YAR 210-2F ja korpusest SYJ 510.
    Sele 10. Laagrisõlm SYJ 50 TF.
    Laagritele mõjuv jõud: RA = 7,8 kN ja RB = 2,4kN. Tööressursi arvutus teeme suurima koormuse järgi. Laagri pöörlemissagedus n = nT =7,2≈ 8 min-1.
    Kasutades SKF arvutusprogramme (juhend vt. eraldi lisana) saame laagri tööressursiks L10h =189800 töötundi. Minimaalne nõutav tööressurss peab olema L10h = 14000 töötundi.
  • Liistu arvutus


    Liistu valime Tabelist 5, Lisa 1.
    Võlli vabaotsa läbimõõt dv = 44 mm, siis b = 14 mm, h = 9 mm, t1 = 5,5 mm, t2 = 3,8 mm.
    Rummu siseläbimõõt dr = 55 mm. Optimeerides võlli valmistamistehnoloogiat valime sama ristlõikega liist , mis ka võlli vabaotsal. Ehk siis b = 14 mm, h = 9 mm, t1 = 5,5 mm, t2 = 3,8 mm.
    Rummu pikkus lr ≈ 80 mm. Liistu pikkus peab olema 8 ... 10 mm lühem. Seega liistu 14x9 pikkuseks valime 70 mm (Tabel 5, Lisa 1).
    Rummu liistu arvutus:
    Koormus trumlist võllile kantakse kahe liistu kaudu (iga rummul üks liist).
    Muljumispinge
    Liistu lubatav muljumispinge [σ]C = 130 MPa terasrummu ja tõukava koormuse korral.
    Lõikepinge
    Võlli vaba otsa liistu arvutus:
    Võlli vabaotsa pikkus lv ≈ 50 mm (võrdne kettiratta laiusega). Liistu 14x9 pikkuseks valime 40 mm (Tabel 5, Lisa 1).
    Muljumispinge
    Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust,
    valime kaks liistu ning paigaldame neid nurgal
    180° (Sele 12.).
    Siis
    Tugevustingimus on rahuldatud. Vastasel juhul peab kasutama hammasliidet.
    Lõikepinge
  • Trumli arvutus


    Trumli materjaliks on teras S235J2G3 EN 10025.
    Siis lubatav pinge [σ] ≈ 120 MPa.
    Trossi mõõt d =8 mm.
    Seinapaksus
    kus t – trossi keerdude vahekaugus , t d = 8 mm.
    Valime δ = 7 mm ja δ≈b.
    Trumli läbimõõt D = 160 mm,
    Siis
    515
    Reaktsioonijõud
    Maksimaalne paindemoment
    Survepinge
    Paindepinge
    Väändepinge
    Ekvivalentpinge

    Lisa 1


    2
  • Vasakule Paremale
    Põhiõppe projekt #1 Põhiõppe projekt #2 Põhiõppe projekt #3 Põhiõppe projekt #4 Põhiõppe projekt #5 Põhiõppe projekt #6 Põhiõppe projekt #7 Põhiõppe projekt #8 Põhiõppe projekt #9 Põhiõppe projekt #10 Põhiõppe projekt #11 Põhiõppe projekt #12 Põhiõppe projekt #13 Põhiõppe projekt #14 Põhiõppe projekt #15 Põhiõppe projekt #16 Põhiõppe projekt #17 Põhiõppe projekt #18 Põhiõppe projekt #19 Põhiõppe projekt #20 Põhiõppe projekt #21 Põhiõppe projekt #22 Põhiõppe projekt #23 Põhiõppe projekt #24 Põhiõppe projekt #25 Põhiõppe projekt #26 Põhiõppe projekt #27 Põhiõppe projekt #28 Põhiõppe projekt #29
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 204 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kertrek Õppematerjali autor
    ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
    PROJEKT

    Sarnased õppematerjalid

    ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
    18
    odt

    ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.

    Masinatehnika
    ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT-
    11
    doc

    ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm

    Põhiõppe projekt
    PROJEKT-ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
    25
    doc

    PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised

    Masinatehnika
    ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
    34
    docx

    ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0050 PÕHIÕPPE PROJEKT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg

    Põhiõppe projekt
    Kettülekanne
    10
    docx

    Kettülekanne

    MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Kettülekanne A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 d2 M d1 T KETTÜLEKANNE 1. Projekteerida rihm- või kettülekanne. Kui õppekoodi viimane number A on paarisarv – projekteerida rihmülekanne, kui A on paaritu arv – projekteerida kettülekanne. Lähteandmed valida tabelist õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi. A 0 1 2 3 4

    Masinelemendid II
    KODUTöö AINES-MASINATEHNIKA
    15
    doc

    KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................

    Masinatehnika
    Reduktori projekteerimine moodul 1
    37
    docx

    Reduktori projekteerimine moodul 1

    Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on lintkonveieri koormus; v on lindi liikumise kiirus; D konveieri trumli läbimõõt. Pöördemoment töövõllil ehk III võllil: T3 = FD/ 2 = 3,3 ⋅ 103 ⋅ 0,35/ 2 = 578 Nm. Trumli pöörlemissagedus: n3 = 60 v /πD = 60 D = 60 ⋅ 2/πD = 60 ⋅0,35 =109,2 1/min. Trumli nurkkiirus ω3 = 2πD = 60 n / 60 = 11,43 rad/s Kasulik võimsus võllil III: P3 = T3 ⋅ ω3 = 57

    Masinaelemendid
    Tõste transpordiseadmetes
    20
    docx

    Tõste transpordiseadmetes

    Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1   plp ol pol  ip o l1   pl  , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max  , kN ipol  pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimes

    Tõsteseadmed




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    revilo1212 profiilipilt
    revilo1212: täitsa okeilt tehtud
    10:42 04-02-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun