Siseenergia on aineosakeste energia(nii aineosakeste kineetiline kui ka potentsiaalne energia). U= 3/2 ·m/M ·R·T. (U-siseenergia, 1J; m-mass, 1kg; M-molaarmass; R-gaasi universaalkonstant; T-temp, 1K; R=8,31J/mol·K) Siseenergia muutmise kaks viisi: 1)mehaanilist tööd tehes(nt. hõõrumine, tagumine, muljumine), 2)soojusülekanne(lusikas kuuma tee sees, saunas käimine). Soojusjuhtivus levib energia kandub osakeselt osakesele põrkumise teel, (nt. lusikas kuuma vette, raudnael lõkkel). Konvektsioon levib soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. õhu ringlus toas, tuule liikumine, tõmme korstnas). Soojuskiirgus levib energia levib kiirguse teel, (nt. päikese kiirgus, lõkke soojuskiirte abil). Soojushulk on siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis
Koormusele Pp vastav deformatsioon on up = 1,24 mm. 6. Kahelõikelise naelühenduse kandevõime standardi EVS-EN 1995-1- 1:2005+NA2007+A1:2008+ NA:2009 kohaselt Arvutuseeldused: o I kasutusklass o Lühiajaline koormus o Puidu tugevusklass C24 Katsetatava naelühenduse kandevõime leitakse avaldisega Rd = Rd,min*m o Rd,min naela minimaalne arvutuslik kandevõime o m naelte arv ühenduses Rd,min on minimaalne järgmistest suurustest. Äärmise elemendi muljumine k = 350 kg/m3 t1 = 32 mm kmod = 0,9 M = 1,3 fh,1,k = 0,082*k*d-0,3 = 0,082*350*4-0,3 = 18,93 MPa Fv,Rk = fh,1,k*t1*d = 18,93*32*4 = 2,42 kN Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/M =2,42*0,9/1,3 = 1,68 kN Keskmise elemendi muljumine fh,1,k = fh,2,k = 18,93 MPa t1 = t1 = 32 mm Fv,Rk = 0,5*fh,2,k*t2*d = 0,5*18,93*32*4 = 1,21 kN Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/M =1,21*0,9/1,3 = 0,84 kN Naela paindumine keskelt = fh,1,k/fh,2,k = 1 My,Rk = 0,3*fu,k*d2,6 = 0,3*600*42,6 = 6617 Nmm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Neet- ja keevisliide Tallinn 2007 Neetliide Materjalid: Terased: [ ] Tämme = 160 MPa [ ] Surve = 80 MPa [ ] C = 100 MPa [ ] Lõige = 350 MPa (muljumine) h = 480 mm b = 450 mm k = 3 mm = 7 mm d = 8 mm z 0 (lõikepinnad ) = 3 - 1 = 2 pinda Määrata liitele lubatav koormus F, arvestades: · neetide lõikeohtu; · neetide ja lehtmaterjali muljumisohtu; · lehtmaterjalide purunemisohtu tõmbel. Tegemist on kahelõikelise neetliitega. Seega kahelõikelisele needile lubatud jõud on: z n d 2 F = 0 [ ] Lõige = 60,29 kN 4 Seega tugevustingimus lõikele on:
Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Selle tähtsusele ravis ja hügieenis viitasid arstid Vana-Roomas ja Vana-Kreekas, kus see oli laialdaselt kasutusel spordis, meditsiinis, kui tavaolmes. Võõrad polnud massaazimeetodid ka slaavlastega asustatud riikides, kus kasutati mitmete haiguste raviks ning organismi tugevdamiseks laialdaselt selliseid võttteid, nagu muljumine, hõõrumine ja saunas käimine. Kaasaegsesse teaduslikku ravipraktikasse juurdus massaaz 19. sajandi algupoolel. Tänapäeval on massaaz tuntud, kui taastumis-, profülaktika- ja ravivahend. See on bioloogiline stimulaator, millel on võime toetada enamuse elundite funktsioone ning neid isegi arendada. Efektiivse meetodina on massaaz saanud laialdasema kasutuse paljudes kliinilise meditsiini harudes. Kasutatakse palju erinevaid massaaziliike, mille toimed on organismile väga erinevad
AC Varras D Tegelik b muljumispind AC tinglik muljumispind (Crushing = muljumine), [m2]; b kontaktpinna laius, [m]; D varda läbimõõt, [m]; Joonis 4.8 Muljumispinge laotus muljumispinnal on mitteühtlane, kuid liidete lõikearvutustes eeldatakse (lihtsustades) tavaliselt, et (Joon. 4.9): F
AC Varras D Tegelik b muljumispind AC tinglik muljumispind (Crushing = muljumine), [m2]; b kontaktpinna laius, [m]; D varda läbimõõt, [m]; Joonis 4.8 Muljumispinge laotus muljumispinnal on mitteühtlane, kuid liidete lõikearvutustes eeldatakse (lihtsustades) tavaliselt, et (Joon. 4.9): F
Tooraine vastuvõtmine (rapsiseemned, rüpsiseemned) ja kaalumine. Mõõdetakse: õlisisaldust (60:40 kooki:õli. 40% baasiline – alumine piir, iga lisa % annab +1,5% hinda) valku (~40%) niiskust (6-9% piirides) vabu rasvhappeid (FFA) klorofülli (näitab seemne valmimisastet) glükosinolaate (mürgine ühend, jääb kooki) Seemnete silodesse paigutamine. Seemnete muljumine (lömastamine) – moodustuvad helbed. Toimub soojas, ~40 ºC juures. Kuumutamine. 110 – 120 ºC Kuumpressimine. Eraldub toorõli (pruuni värvi), järgi jääb õlikook (). Pressimise käigus temperatuur veel tõuseb. Õlikook jahutatakse 40 ºC-ni, et välitda isesüttimist. Hiljem jahvatatakse või granuleeritakse (~1%).
Deformeeruv kuid kuju tagasi ise ei võta. Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja on suunatud nii ,et keha püüab võtta tagasi oma esialgset kuju. Elastsusjõu kohta käib Hooke seadus.Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on alati võrdeline suhtelise pikenemisega ja suunatud vastupidiselt osakeste nihke suunaga deformatsioonil. Deformatsioonid. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju või ruumala muutumist ingite väliste jõudude mõjul. Nt. 1. plastiline muljumine 2. kummipaela venimine 3.lusika painutamine Deformatsioone liigitatakse: 1) 1.Elastsed- võtab pärast jõu mõjumist esialgse kuju tagasi 2) Plastilised keha ei võta tagasi esialgset kuju. Jõu mõjumise suuna järgi: 1) veitus e tõmbejõudeformatsioon(näts, kumm) 2) survedeformatsioon(pall, plastiliin) 3) paindedeformatsioon(joonlaud) 4) väändedeformatsioon ( kruvikeeraja) 5) nihkedeformatsioon ( liigese paigast liigutamine)
kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB infot. Praeguseks on neist kasutusele jäänud 3,5 tollise läbimõõduga HD disketid, mille mahutavus on 1,44 MB. Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, sest nende magnetpind on väga õrn ja kergesti rikutav. Disketti võivad kahjustada muljumine, külm, magnetväli, mobiiltelefoni lähedus, tolm jms. Seepärast ei tohiks disketil hoida olulisi andmeid, millest mujal koopiat ei ole. Oluliste andmete viimisel disketiga ühest arvutist teise tuleks neist teha kindlasti koopia teisele disketile (või vähemalt samale disketile) ja soovitatav oleks kasutada disketi hoidmiseks disketikarpi. Kompaktketas (CD, compact disk) Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. CD-ketas on
haavatavamad kehaosad. Statistika näitab, et eri kehaosadega seostuvatest tööõnnetustest on üle poole juhtunud kätega. Samas teevad ka statistikud kokkuvõtteid vaid nende juhtude põhjal, millest on teatatud. Väiksemaid käevigastusi esineb töökohtadel palju rohkem. Kaitsmata käsi ähvardavad olenevalt töö olemusest väga paljud ohud. Lisaks lihtsamatele teguritele nagu mustus, niiskus ja vibratsioon, ohustavad käsi ka lõikehaavad, muljumine, veresoonte ja närvikahjustused, kahjustused liigse kuumuse ja külma tõttu,kemikaalid võivad põhjustada söövitust, ekseeme, vähki ja kahjustada siseorganeid. Elektrostaatilised laengud, radioaktiivne kiirgus ja bioloogilised faktorid võivad samuti vigastusi tekitada. 4 Tööriided Riietu targalt Nägus, vastupidav, läbimõeldud Looduslikud materjalid nagu puuvill, vill ja lina, on pehmed ja mugavad, kuid raskesti hooldatav,ad, taluvad pesu kehvemini, võivad pesus kokku
1. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 1.1. Missugust koormust nimetatakse lõikavaks! Lõikav koormus mõjub detaili materjali kihte üksteise suhtes nihutavalt. Lõikavaks koormuseks nimetatakse varda teljega risti mõjuvat põikkoormust. 1.2. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda deformatsioone! Lõikepiirkonnas tekivad nihkedeformatsioonid ja kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid. 1.3. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? Kui pindjõu intensiivsus ületab luvatava väärtuse, siis detailid deformeeruvad plastselt. 1.4. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND= TEGELIKU MULJUMISPINNA PROJEKTSIOON DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F- ühe kontaktiala koormus
Lahendus : olla ettevaatlik ja tähelepanelik ning järgida ohutusnõudeid. KOMISTAMISE, KUKKUMISE, LIBASTUMISE OHT - märg põrand, juhtmed, talvel libedad teed haigla ümbruses. Venitus, põrutus, nihestus, luumurd või muu kehavigastus. Lahendus : hoida põrandad kuivad ja käiguteed vabad ning talvel teha pidevalt libedustõrjet. VIGASTAMISE-, LÖMASTAMISE-, KINNIJÄÄMISE OHT - esineb patsiendi transportimisel. Põrutus, muljumine või muu kehavigastus. Lahendus : olla ettevaatlik ja tähelepanelik ning järgida ohutusnõudeid. KEEMILISED TEGURID OHTLIKUD KEMIKAALID - kokkupuude põhiliselt des.ainetega. Lahendus : tutvuda enne kemikaali kasutamist juhendiga ja isikukaitsevahendeid. ÕHU SAASTATUS KEMIKAALIDEGA - esineb. Hingamisteede ärritus. Lahendus : tõhus ventilatsioonisüsteem. LATEKS - igapäevane kokkupuude. Esineb lateksiallergia.
17. Millised on biogeneetilise reegli tõendid inimese loote arengus? Vähem kui kuu vanusel embrüol on saba ja lõpuspilud- sarnaneb kala lootega. Peatselt lõpused kaovad, kuid saba püsib teise arengukuu lõpuni. 18. Millised tegurid võivad põhjustada lootel väärarenguid (teratogenees)? Põhjuseks on teratogeenid: füüsikalised, keemilised ja bioloogilised. Füüsikalised: Erinevad kiirgused (ka UV, röntgen), mehaanilised mõjutused (pidev vibratsioon, löögid, muljumine, surve (nt riided)aju ja jäsemete väärareng, jänesemokk). Keemilised: Ravimid (antibiootikumid, talidomiid- veresoonte kujunemise pärssija+ jäsemete väärareng, hormoonpreparaadid), olmekemikaalid (liimid, värvid, taimekaitsemürgid, pesuvalgendajad), tubakasuits (nikotiin otse NS arengule,CO takistab O2 omandamist), alkohol. Bioloogilised: pärilikkus (emalt
ühenduses olevate närvirakkude abil. Ükski uuring pole siiani kinnitanud, et inimene suudaks hankida infot ümbritsevast veel kuidagi teisiti. Meelte arv on erinevate käsitluste kohaselt erinev, kuid üks tavalisemaid on jaotus viieks: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Tegelikult koosnevad need meeled veel paljudest erinevatest meeltest, nii on näiteks kompimisega. Meie taju puudutamisele sõltub paljudest erineva funktsiooniga neuronitest. Kerge puudutus, muljumine, erootiline puudutus, vibratsioon, temperatuuritaju ning valu tajuvad erinevad vaid selleks kohastunud sensoorsed rakud. Samuti on inimesel olemas palju meeli, millest ollakse märksa vähem teadlikud. Eksisteerivad spetsiaalsed kinesteetilised retseptorid, mis tajuvad lihaste ja kõõluste venitatust ning aitavad meil seeläbi normaalselt ja ennast vigastamata liikuda. On olemas retseptorid, mis aitavad säilitada tasakaalu või mõõdavad näiteks hapnikutaset veres. Erinevate
Selle järgi jagatakse keermepuurid käsi- ja masinpuurideks. Suurt tähtsust omab keermetatava augu läbimõõdu määramine. Kui läbimõõt on suurem ettenähtust, siis keerme profiil jääb poolikuks. Väikese läbimõõdu puhul on keermepuuri auku minek raskendatud, mis viib keermeniitide murdumiseni või keermepuuri kin-nikiilumise ja purunemiseni. Siinjuures tuleb teada, et keermepuuri pööramisel ei toimu ainult lõikamine, vaid lisaks veel metalli muljumine, kusjuures eri materjalid käituvad erinevalt. Kõvadel ja rabedatel materjalidel muutub augu läbimõõt keermetamisel vähem kui sitketel ja pehmetel. Kui puurida auk täpselt keerme siseläbimõõdu järgi, siis metalli voolavuse tõttu lõikeprotsessis augu läbimõõt väheneb, surve keermepuuri hammastele suureneb, keermepuur kuumeneb üle ja metall kleepub hammaste külge. Selle tulemusena saame mittekvaliteetse keerme, mille
Kasutatakse nii soolastes, kui ka magusates toitudes (pasta värv) Säilitatakse jahedas ja niiskes JÕULISEMAITSEGA KÖÖGIVILJAD Rucola ehk põldvõõrkapsas Kasvab looduslikult vahemeremaades Maitse meenutab röstidud vilja, pähklit, rõigas, hapuoblikas Teravalt vürtsikas Segatakse pasta ja risotto hulka Kasutatakse pesto valmistamisel basiiliku asemel Salatsigur Nimetatakse''kalamarjaks'' köögiviljade hulgas Roheline on mõrkjam ja kollane mahedam Väga õrn muljumine, vigastuste ja valguse suhtes- muutub mõruks Ei tohi töödelda raudnõudes kaotab värvi ja maitse, muutub mustaks Juurt kasutatakse sigurkohvi(kofeiinivaba) tootmisel. Lehtsigur ehk endiivia Siledalehelised ja käharalehelised, laialehelised ja kitsalehelised, erivärvilised Mõru maitse, mida saab pehmendada suhkru ja puuviljadega Kasutatakse garneeringuks või sisemisi lehti salatiks Säilitatakse jahedas ja niiskes Mangold ehk lehtpeet Peetide perekonna vanim
kuna on vaja rakendada ka medikamentoosset ravi. Põrutus · Põrutus tekib kehaosade põrkumisega tugevate esemetega, näiteks jäsemeid võidakse ära põrutada, hüpates vastu tõkkelatti Esmaabiks oluline piirkonna kiire jahutamine.Loomaarsti vajadus sõltub põrutuse tugevusest. Eesti Ratsaspordi Liit 9 Veterinaaria Muljumine · Pehmete kudede muljumist tuleb ette, kui hobune jääb jäsetpidi kuhugi vahele, näiteks lööb jäseme läbi boksitrellide. Sisuliselt tekib muljumine ka näiteks sadulavöö liiga tugeval pingutamisel. Eriti ettevaatlik peab olema kummiga sadulavööga, kus kumm tekitab vöö järelpingutuse. · Muljumisele on iseloomulik, et tekkimise hetkel on suhteliselt raske reaalselt hinnata
sihis; *rakendub ristlõike keskmes 4.6. Missugune tööseisund on lõige? = varda tööseisund, kus ristlõikes arvestatakse vaid põikjõudu Q: *lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes varda telje ristsihis; *lõiketsoonist väljas jääb varda telg sirgeks; *lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. 4.7. Kus paikneb liites lõikele töötava varda lõikepinna ohtlik punkt (punktid)? Kahe lõikele töötava pinna vahel 4.8. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? -kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; 4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga detail? muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Lihtsustuses: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi?
5 on antud tugev löök näiteks autolt löögi saamisel (otsene jõud). Luumurd võib tekkida ka väänamise tulemusena. On ka rida haigusi, mis põhjustavad luutiheduse vähenemist ning luumurrud tekivad ilma olulise traumata (näiteks osteoporoos ehk luuhõrenemine). Sagedamini vigastatav kehaosa on labakäsi. Sõrmede vigastused saadakse enamasti pallimängudes. Labajala piirkonna vigastusi põhjustab vägivaldne muljumine. 6 3. RAVI 3.1. Luumurdude ravi Luumurdude ravi peaks algama juba vigastuse tekkimise momendil. See tähendab, et luumurruga haigel tuleb juba koha peal alustada esmaabi andmisega. Kinnise luumurru korral tuleb vigastatud jäse lahastada nii, et oleks fikseeritud murrust kõrgemal ja madalamal olevad liigesed. Kui luumurd on lahtine (esineb haav ja verejooks) tuleb haavale asetada puhas side ja
Põhjendage oma väidet. Kergelt töödeldav Ei juhi elektrit Soojusisolatsiooni omadused Varieeruvus – palju eri liike Vastupidavus 7. Loetlege puidu 5 omadust, mida Te ise peate nii negatiivseks kui positiivseks. Põhjendage oma väidet. Süttivus Tundlikkus vee toimele Juhib heli Pehme – muljumine, nt kruvi sisse keeramine Lõhn 8. Loetlege 3 puidu omadust, mida Te loete unikaalseks. Põhjendage oma valikut. Varieeruvus – palju eri liike Muster Kerge töödeldavus 9. Loetleda tootegruppe, mida valmistatakse Eestis puittoorme baasil. Spoon, paber, mööbel, vineer, puitkiudplaadid, muusikainstrumendid, parkett, ehitusmaterjal. 10. Milline on Eesti aastane raiemaht ? (Suurusjärk) 10, 11 mln m3
mis võib areneda aja jooksul piinavaks ning kurnavaks valuks ja vigastuseks, juhul kui sellele ei pöörata tähelepanu piisavalt vara. Mõlemat tüüpi vigastused võivad olla ületreenituse, ebapiisava puhkuse, ebapiisava soojenduse või lihtsalt kehva üldfüüsilise vormi tulemus. Antud referaadis käsitlen vigastusi, mis on minul endal esinenud (hüppeliigese vigastused, põlvevigastus) ning muid eespool mainituid sõrmede põrutused, reie/reielihase muljumine (sinikad), väsimusmurd, näovigastused (nt verine kulm). 1. HÜPPELIIGESE VIGASTUSED Hüppeliigese venitused, nikastused, murrud on ühed sagedasemad vigastused korvpallis. Sageli juhtub neid ka treeningutel, mitte ainult võistlustel. Venitustest, nikastustest või väänamistest taastub korvpallur kiiremini, murdude korral aga kauem. Võistkonna treener peaks olema teadlik antavast esmaabist, kui selline vigastus peaks noorel palluril juhtuma.
Plaadile mõjuv poltide eelpingutusjõud FE = 12 kN. Seibi M10 (DIN 125-1 A) välisläbimõõt D = 21 mm ja siseläbimõõt d = 10,5 mm [7, 8, 11] (vt. Lisa, Tabel 2). Lõikepinge FE F R 355 = = E [ ] 0,5 eH = 0,5 118 MPa A D S 1,5 Siis minimaalne plaadi paksus FE 12 * 10 3 = 2 *10 -3 m. D[ ] 3,14 * 0,021 *118 * 10 6 Valime = 4 mm. Survepinge (muljumine) FE C = , AC ( D 2 - d 2 ) 3,14 * (212 - 10,5 2 ) kus muljumispindala AC = = 260 mm2. 4 4 Siis FE 12 * 10 3 R 355 C = = -6 46 MPa < [ C ] 0,6 eH = 0,6 = 142 Mpa AC 260 * 10 S 1,5 Kokkuvõte ja järeldused
igasugune alusele kinnitamiseks kasutatav materjal tekitab täiendava kulu kinnitamiseks tehtav töö on arvestatav täiendava kulu allikas kui aluselt võetakse laos ära osa kaupa, jääb pakkematerjal (kile) tihti inetult kauba peale või kõrvale vedelema seadmed, mida kasutatakse pakkimiseks, on tihti kallid ja vajavad hooldust laos vajatakse täiendavaid riiulikohti, kuhu paigutada pakkematerjal pakendite nurkade muljumine on põhjustatud sageli kile liigsest pingutamisest Pakendid, taara ja konteinerid Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistilistele kuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistiliste kulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistiliste kogukulude hindamisel
südame rütmihäired. Stressi ilmingud Loodus on seadnud nii, et meie keha on võimeline stressiga toime tulema vaid teatud piirini. Kui negatiivne stress on aga pikaajaliselt kuhjunud, lakkab keha harmooniliselt töötamast. Esimene märk sellest, et oleme end üle pingutanud, on tahtmatute liigutuste tekkimine: küünte närimine, käte rusikasse tõmbamine, köhatamine, hammaste krigistamine, näo muljumine, sõrmede või jalgadega kopsimine, ärritumine, ümbritsevate peale karjumine jm. Tavaliselt võtab stress märklauaks mõne meie elundi, mis on organismi nõrgeim lüli. Tekivad vaevused: selja-, pea- ja lihasvalud, unetus, allergiareaktsioonid, astmanähud, nahalööbed, mao- ja seedehäired, haavandid, seksuaalhäired, südame- ja veresoonkonna häired (südamekloppi- 6
(HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB infot. Praeguseks on neist kasutusele jäänud 3,5 tollise läbimõõduga HD disketid, mille mahutavus on 1,44 MB. Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, sest nende magnetpind on väga õrn ja kergesti rikutav. Disketti võivad kahjustada muljumine, külm, magnetväli, mobiiltelefoni lähedus, tolm jms. Seepärast ei tohiks disketil hoida olulisi andmeid, millest mujal koopiat ei ole. Oluliste andmete viimisel disketiga ühest arvutist teise tuleks neist teha kindlasti koopia teisele disketile (või vähemalt samale disketile) ja soovitatav oleks kasutada disketi hoidmiseks disketikarpi. · Kompaktketas (CD, compact disk) Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid
radiaaltelglaagrid(võtavad vastu radial kui ka telgjõudu), tugliaager, telgjõudu vastu võttev. 3. Võime järgi taluda sise- ja välisvõru telgede nurgiasetust: seaduvad, mitteseaduvad. D= 5x tähise viimane 50.Veerelaagri võimalikud tõrked ja laagri suuruse valiku eesmärk ning valiku põhimõte. ……………………………………………………………….. + ++ Veerepindade pindvõimsus e piting, abrasiivkulumine, muljumine ehk brinellimine, separaatori purunemine, võrude js veerekehade purunemine. Laagri suuruse valik: vajaliku resursi tagamine töötava laagri resurss olekus. 51.Sidurid ja nende peamised ülesanded. …………………………………………… ++ Sidur on samatelgseid võlle omavahel või samatelgseid võlle ja rattaid ühendav masinaelement. Ül: kanda üle pöördemomenti, kompseneerida võllide asendi koostehälbeid- kompenseerivaid sidurid:rööpsuse halve, nurkhälve, pikihälve
Luu võib murduda kohas, kuhu on antud tugev löök näiteks autolt löögi saamisel (otsene jõud). Luumurd võib tekkida ka väänamise tulemusena (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). On ka rida haigusi, mis põhjustavad luutiheduse vähenemist ning luumurrud tekivad ilma olulise traumata (näiteks osteoporoos ehk luuhõrenemine). Sagedamini vigastatav kehaosa on labakäsi. Sõrmede vigastused saadakse enamasti pallimängudes. Labajala piirkonna vigastusi põhjustab vägivaldne muljumine. 2.2. Liigese nikastus Liigeste nihestus on vigastus mis ei ole just õige tõsine, kuid samas kõige levinum kõikide ülejäänud traumade kõrval. Hüppeliigese nikastus on küllaltki sageli esinev trauma. Enamesinevaks (90%-l juhtudest) vormiks on inversioonvääne, mis kaasneb labajala liigse sissepöördumisega. (http://www.kooli.ee/index.php?teema=4&vaata=2985). Sellega kaasneb tugev valu. Mõne tunniga tekib, hiljem traumeeritud kohale ka nahaalune verevalum.
· igasugune alusele kinnitamiseks kasutatav materjal tekitab täiendava kulu · kinnitamiseks tehtav töö on arvestatav täiendava kulu allikas · kui aluselt võetakse laos ära osa kaupa, jääb pakkematerjal (kile) tihti inetult kauba · peale või kõrvale vedelema · seadmed, mida kasutatakse pakkimiseks, on tihti kallid ja vajavad hooldust · laos vajatakse täiendavaid riiulikohti, kuhu paigutada pakkematerjal · pakendite nurkade muljumine on põhjustatud sageli kile liigsest pingutamisest [2]. 5. PAKKEMATERJALID 5.1. Pingutav kile Pakendite kinnitamine alustele tavalise pakkekilega on üks tavalisemaid viise transpordi teostamiseks. Ladudes on kõige rohkem kasutusel poolautomaatsed seadmed, kuna need suudavad suurendada tööviljakust võrreldes käsitsi mähkimisega mitmeid kordi, samas on aga suhteliselt odavad. Pingutava kile kasutamisega kaitstakse tooteid niiskuse, mustuse, tolmu ja vigastuste eest.
saadud ft =70…130 N/mm2 ja suhteline deformatsioon on u. 1%. SURVE Väike vigadeta katsekeha puruneb pikikiudu survele ca 35…40 N/mm2 juures. Survepurunemisel tekib puidus tugevamate ja jäigemate kiugruppide väljanõtkumine – nad surutakse pehmetesse kevadpuidu kihtidesse. Survel esinevad puidus suured plastsed deformatsioonid, mistõttu habrast purunemist ei teki. MULJUMINE Puidu tugevus survele risti kiudu fc,90 on tunduvalt väiksem kui pikikiudu fc,0 ning deformatsioonid on nii suured, et proovikeha võidakse õhukeseks suruda. Seetõttu kujutab muljumistugevus endast tinglikku suurust, mida piiratakse deformatsiooniga. Muljumistugevus saadakse puidu deformatsiooni põhjal selle töötamisel elastses staadiumis. Tavaliselt on puidu survetugevus ristikiudu umbes 5…10 N/mm2.
radiaaljõudu,radiaaltugilaager,mis on võimelised vastu võtma nii radial kui ka telgjõudu(koonuslaagrid,radiaaltugikuullaagrid);*tugilaagrid, mis võtavad vastu ainult telgjõudu 3.Võime järgi taluda sise- ja välisvõru telgede nurgiasetust:*seaduvad laagrid mis lubavad nurgiasetust,*mitteseaduvad, mis praktiliselt seda ei luba. 50.Veerelaagri võimalikud tõrked ja laagri suuruse valiku eesmärk ning valiku põhimõte. Tõrked:1.Veerepindade pindväsimus e piting.2.Abrasiivkulumine.3.Muljumine e brinellimine-veereteede plastne deformatsioon.4.Separaatori purunemine.5.Võrude ja veerekehade purunemine.6.Korrosioon.Laagri valiku alused.Laagri tüüp valitakse lähtudes laagrile esitatavatest nõudmistest(kandevõime,seadvus,koormuste iseloom. jne).Laagri suuruse valiku eesmärgiks on vajaliku ressursi tagamine ilma.et tekiks pindväsimus e piting.Reaalsetes tingimustes töötava laagri ressurss oleks L=(C/Fp)p miljonit
käitumishäired) § Mõju sõltub teratogeeni kogusest § Reeglina tugevate väärarengutega lapsed sünnini ei jõuac-ciseeseslik abort § Üldjuhul väärarengutega sünnivad surnult või surevad enne suguküpsust § Füüsikalised teratogeenid • Kiirgused: radioaktiivne, röntgen, elektromagnet, infrapuna • Mehaanilised mõjutused: vibratsioon, muljumine, kukkumised, löögid, surve § Keemilised teratogeenid • Ravimid: antibiootikumid, hormoonpreparaadid • Olmekemikaalid_ nitrolakid, värvid, liimid, orgaanilised lahustid, pesuvalgendajad, pestitsiidid • Tubakasuits: nikotiin (NS) • Alkohol, toiduainete konservandid
• värskest viljast jahvatatud jahu (teravamalt ilmneb kõrgema kvaliteediga jahude puhul) • kasvama läinud viljast jahvatatud jahu • tärklise nõrk veesidumisvõime VEEVIIRG (NÄTSEND) • Esineb tavaliselt toote alumisel või külgmisel koorikul. • Põhjused: • vedel taigen • ahju madal temperatuur • korralikult kääritamata taigen • kasutatud on kasvama läinud viljast jahu • kuuma toote põrutamine või muljumine • kuuma toote järsk jahutamine külmal pinnal RIKNEMINE TULENEB: • Temperatuurist • Suhtelisest niiskusest • Säilitusainete kogusest • Toote pH-st • Niiskusesisaldusest • Vee aktiivsusest • Pakkematerjalidest
Seenäitab, et lapse arengu esimene etapp kulgeb väga erinevalt. Sünnitustegevuse käivitumise täpne põhjus on siiani teadmata. Ka märgid, et sünnitustegevus on alanud, on erinevad. Ainus tõeline märk alanud sünnitusest on korrapärased kokkutõmbed. Sünnitusel on kolm perioodi: avanemine, väljutusperiood ja platsentaarperiood. Sünnituse venitab üldjuhul pikaks just esimene eelnimetatutest, sest emakakael avaneb aeglaselt. (Deans, A... 215-225) Võib arvata, et muljumine, mis lapse kehale emakast väljumisel osaks saab, võib olla kahjulik aga tegelikult aitab see lapsel eluga kohanduda. Surve peale vabanevad hormoonid, väljutatakse kopsudest lima ning surve ei lase tal omakorda protsessi käigus vedelikku ja verd sisse tõmmata. (Deans, A... 233) Juba looteeas toimuvad arengud erinevalt. Kirja on pandud vaid umbkaudsed daatumid (nädal, kuu) ning sellest võibki järeldada, et igaüks meist alustab juba looteeas ,,omas tempos" arenemist
Kuidas avaldub väändemomendi epüüril 4.5. Defineerige põikjõud! väänav joonkoormus? 4.6. Missugune tööseisund on lõige? 3.12. Määratlege nihkepinge! 4.7. Kus paikneb liites lõikele töötava varda 3.13. Kuidas on põhimõtteliselt suunatud sama lõikepinna ohtlik punkt (punktid)? sisepinna nihkepinge ja normaalpinge? 4.8. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas 3.14. Kuidas jagunevad nihkepinged vastavalt liites)? sisejõu tüübile (ja deformatsioonile)? 4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga 3.15. Defineerige positiivne ja negatiivne detail? sisepinnad! 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik 3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! muljumispinnad? 3.17
liikumiseks ohutud ilma mitte tormata. Objektid Erinevad aukudeta ja ohtlike kehavigastused Juhtida majahaldaja tähelepanu takistusteta. Objektidel võib (luumurd, avastatud puudustele. esineda kukkumise, muljumine, komistamise ja libisemise põrutused, ohtu. nahavigastused Talvisel ajal on kontorihoone jms) ja objektide territooriumil oht libeduse tõttu libiseda ja kukkuda. 2.2. Ohtlikud pinnad, servad sh sisselõike oht Page 13 of 25
4 4 N l 80 10 3 0,5 lõige A: l A l B 1 1 1,2 10 4 11 4 2,7 10 4 m = 0,27 mm. EA 2,1 10 4,9 10 Kanname saadud tulemused pikideformatsioonide epüürile. 6. LÕIGE JA MULJUMINE Kui varda põikpindadel tekib ainult põikjõud ja teised sisejõud võrduvad nulliga, siis vastavat varda deformeerumist nimetatakse nihkeks. Sel juhul mõjuvad põikpinnal ainult nihkepinged . Tüüpiliseks näiteks võib tuua kaht detaili ühendavaid tihvte. F F F F 43
Materjalide töötlemisel tekivad detailide pinnale korrapärased töötlemisjäljed pinnakonarused, mis annavad töödeldud pinnale pinnakareduse. Koostöötavate pindade karedusest sõltub nende hõõrdumine ja kulumine. Pinnakaredus mõjutab ka detailide tugevust. Siledama pinnaga detailid peavad kauem vastu. Pinnakaredusest sõltub pinguga istude mõjukus. Karedama pinnaga detailid korrodeeruvad kiiremini. Masinadetailide sissetöötamisel toimub pinnakonaruste intensiivne muljumine ja mahalõikamine, mille tulemusena detailide tegelikud mõõtmed muutuvad. 42. Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut
76. Kirjelda enamlevinumaid teriklõikamise liike?Tee joonis(ed)? Puurimine; Hõõritsemine; Avardamine; Freesimine; Kammlõikamine; Mikroteriklõikamine; templiga lõikamine; noaga lõikamine; Treimine; hööveldamine 77. Mis freese võib kasutada tasandi freesimiseks? Silinder- kui ka otsfreesi 78. Miks on ettenihkele vastufreesimine ebasoodsam kui kaasafreesimine? Hamba lõikesse minekul on lõigatava kihi paksus null, enne lõikamise alustamist tekib teatud ulatuses lõigatava materjali muljumine, kuid on kasutatav ka juhul kui pingi ettenihkekruvis on lõtkud 79. Mis liikumise saab kukaldamisel kukaldav riist? Kukalldamisel saab kukaldatav riist pöörleva tööliikumise, enamasti radiaalse ettenihkeliikumise. 80. Mis mõttes on tigufrees universaalne? Tigufrees on universaalne selles mõttes, et võimaldab lõigata ühe ja sama mooduliga, kuid erineva hammaste arvu ja profiili nihutusteguriga nii sirg- kui kruvi-hammastega hammasrattaid. Sageli ka kaldhammastega hammasratasteks 81
5-7 minutiline pigistamine tõstab pulsisagedust 12-15 löögi võrraa minutis. Hingamine muutub sügavamaks ja tihedamaks. Lihase igapäevane pigistamine umbes kuu aja jooksul tõstab märgatavalt selle töövõimet. Pigistamine on kõikide massaaziliikide põhivõtteks. Spordimassaazil kulub pigistamisele keskmiselt kuni 60% kogu seansi ajast, taastus- ja soojendusmassaazil isegi kuni 80%. · Muljumisvõtted. Lihast haaratakse, tõstetakse ja nihutatakse oma loozis. Muljumine ergutab verevarustust nii masseeritavas alas kui ka naaberpiirkondades, parandab rahuseisundis lihaste kontraktsioonivõimet. Väsimusel kiirendab märgatavalt taastumisprotsesse. Mõju kesknärvisüsteemile: kutsub esile aktiivsema hingamistegevuse, südame löögisageduse ja kehatemperatuuri tõusu. · Löökvõtted. Suurendavad vere juurdevoolu masseeritavasse piirkonda ja parandavad sellega kudede toitumist. Lihase kontraktsioonivõime paraneb, lihase toonus tõuseb.
( dünaamiline= ehk löök puidule).Puidu tugevust kontrollitakse kolmel eri moel, surve pikikiudu, surve ristikiudu ehk radiaalsuunas ja surve ristikiudu ehk tangensiaalsuunas. Kõige vastupidavam on puit painutades(radiaalne), siis survestades ja siis tõmmates. Surve- selle tulemusena pressitakse puit kokku, rakud surutakse kihtitesse ja tugevamad ning nõrgemad hakakvad välja nõtkuma. Surve tagajärjel on suured deformatsioonid, seega ei teki habrast purunemist. Muljumine- Puitu pressitakse ristikiudu, jõud on palju väiksem kui pikikiudu, seega on deformatsioon nii suur, et see võidakse sruda õhukeseks. Tavaliselt on muljumistugevus ristikiudu 5-10n/mmruudu kohta. Nihe- selle teel katsetatakse puidu lõiketugevust piki ja põiki kiudu. Puidu tugevuse tegurid: • Puidu kiudude nurk • Keemiline koostis • Aastarõngast laius • Rakkude pikkused • Tihedus
Haiguse kulg. Retsidiiv ehk haiguse kordumine taashaigestumine pärast haiguse eelnevat läbipõdemist. Reinfektsioon ehk taasnakkus teistkordne haigestumine läbipõetud nakkushaigusesse. Komplikatsioon ehk tüsistus teiste organsüsteemide talituslike häirete lisandumine Ägenemine eks eksatserbatsioon Mehhaanilised haiguspõhjused 6. Trauma haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7
lammutusprotsessidest, taanduvad üldised ja spetsiifilised haigustunnused. Haiguse kulg. Retsidiiv ehk haiguse kordumine – taashaigestumine pärast haiguse eelnevat läbipõdemist. Reinfektsioon ehk taasnakkus – teistkordne haigestumine läbipõetud nakkushaigusesse. Komplikatsioon ehk tüsistus – teiste organsüsteemide talituslike häirete lisandumine Ägenemine eks eksatserbatsioon Mehhaanilised haiguspõhjused 6. Trauma – haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus – anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7
II. Välimised: 1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid. Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! 2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel. See on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvilõpmetega nahaleste. Kuna on väga õrn, siis kuiva näpuga muljumine tekitab valu (analoogne sugutipeaga). Tupeava läheduses paikneb kusiti. Suguhaiguste tekitajatel on seega väga soodne tee sisenemaks kuseelundkonda. Naistel on just põiepõletik sagedamini esinevaid haigusi, millest arsti juures selgub, et tegemist võib olla mõne suguhaiguse bakteriga. NB! Olla hoolikas ja jälgida ennast ! · Günekoloog naistearst Tütarlapse murdeiga
parietaalrakkude aktiivsust. Maomotoorika • Lisaks maonõre sekreteerimisele on maol veel toidu salvestamise funktsioon, kuniks seedetrakti alumised osad on valmis toitu vastu võtma • Mao tühjenemist kontrollivad ENS, autonoomne NS ja rida hormoone • Mao motoorika eest vastutavad silelihaskihid mao seinas • Mao ülemine osa toimib reservuaarina, pülooruse poolses osas algavad mao täitumisel peristaltilised lained, mille ülesandeks toidumassi segamine ja muljumine • Iga kontraktsioonilainega kaasneb pülooruse (привратник) lõõgastumine, küümus (химус) surutakse mõne milliliitri kaupa kaksteistsõrmiksoolde • Mao tühjenemise kiirust mõjutavad: – Mao täitumise aste (mida rohkem täis, seda kiiremini tühjeneb) – Maosisu koostis (rasvad, valgud, hapu ja soolane toit aeglustavad tühjenemist) – Autonoomse närvisüsteemi sisend (sümpaatikuse aktivatsioon aeglustab, parasümpaatikuse aktivatsioon kiirendab)
- Lipaas rasvu lõhustav ferment. Toitainete lõhustamine toimub peensooles intensiivsemalt sooleseina vahetus läheduses. Seinalähedaste protsesside intensiivsus on tingitud fermentide hulga suurenemisest seoses nende absorbeerumisega sooleseina poorsel pinnal. Seega lõhustuvad toitained efektiivsemalt kohas, kus toimub nende imendumine. Soole motoorika: rütmiline segmentatsioon (soole seinalihaste kontraktsioon) peensoolest jämesooldetoidusegamine; muljumine peensool, jämesooltoidumassi kontakti suurendamine soole seinaga. Seedimine jämesooles. Põhiliselt lõpeb toidu seedimine peensooles. Jämesoole limaskesta näärmed nõristavad seedemahla, mis on fermentide poolet võrdlemisi vaene. Ta sisaldab väikesel hulgal madala aktiivsusega fermente, mis lõhustavad valkude, rasvade ja süsivesikute jääke. Jämesoole mahlanõristus toimub tema limaskesta kohalike ärritajate mõjul. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles
joon. 140 Suurt tähtsust omab keermetatava augu läbimõõdu määramine. Kui läbimõõt on suurem ettenähtust, siis keerme profiil jääb poolikuks. Väikese läbimõõdu puhul on keermepuuri auku minek raskendatud, mis viib keermeniitide murdumiseni või keermepuuri kin-nikiilumise ja purunemiseni. Siinjuures tuleb teada, et keermepuuri pööramisel ei toimu ainult lõikamine, vaid lisaks veel metalli muljumine, kusjuures eri materjalid käituvad erinevalt. Kõvadel ja rabedatel materjalidel muutub augu läbimõõt keermetamisel vähem kui sitketel ja pehmetel. Kui puurida auk täpselt keerme siseläbimõõdu järgi, siis metalli voolavuse tõttu lõikeprotsessis augu läbimõõt väheneb, surve keermepuuri hammastele suureneb, keermepuur kuumeneb üle ja metall kleepub hammaste külge. Selle tulemusena saame mittekvaliteetse keerme, mille
II. Välimised: 1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid. Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! 2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel. See on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvilõpmetega nahaleste. Kuna on väga õrn, siis kuiva näpuga muljumine tekitab valu (analoogne sugutipeaga). Tupeava läheduses paikneb kusiti. Suguhaiguste tekitajatel on seega väga soodne tee sisenemaks kuseelundkonda. Naistel on just põiepõletik sagedamini esinevaid haigusi, millest arsti juures selgub, et tegemist võib olla mõne suguhaiguse bakteriga. NB! Olla hoolikas ja jälgida ennast ! Intiimhügieen: Väliste suguelundite ja päraku piirkond määrdub rohke valgurikka higiga ja muude kehaeritistega.
Parim viis kirjeldada oolong teed on see, et see tee jääb kuhugile rohelise ja musta tee vahele. See on nii, kuna nad on ainult osaliselt oksüdeerinud protsessi käigus. Oolong tee töötlus nõuab ainult osalist lehtede oksüdatsiooni. Peale lehtede noppimist jaotatakse need laiali närbuma 8 kuni 24 tunniks. See laseb enamikul veel aurustada. Siis korjatakse lehed kokku korvidesse, et muljuda lehtede ääri. See muljumine põhjustab ainult lehtede osalise oksüdatsiooni, kuna ainult osa ensüüme vallandatakse õhku. Järgmisena lehed aurustatakse, et neutraliseerida ensüüme ja peatada igasugune oksüdeerimine. Oolong tee võib läbida erinevaid oksüdeerimise astmeid. Mõned on lähedased mustale teele ja mõned on lähedased rohelisele. Peale seda toimub lõplik kuivatamine. Sealt alates läheb see edasi sortimisele, hindamisele ja pakkimisele. 6.4 MUSTA TEE TÖÖTLUS
määramisega, kusjuures allpool olev käsi kuulub alluvale, järeleandjale, pealmine domineerijale, jõulisemale. Kuna suhtlemine võrdses positsioonis on meeldivam ja tulemusrikkam, on kasulik sellisel juhul kas tervitada kahe käega (kinnas) või astudes partnerist nagu veidi mööda, nii et ta on sunnitud oma käe vertikaalseks keerama. 22 Tervitamine lõdva käega, väga jõuline teise käe muljumine, tervitamine vaid sõrmeotstest või tervitades randmest jätab ebameeldiva mulje, võib tekkida tunne, nagu ei hoolitaks partnerist. Tuttavatevaheline tervitamine näeb tavaelus välja vaid käega viipamisena. Mida ja kuidas valida, jääb juba teenindaja osaks lähtudes konkreetsest situatsioonist ja suhetest. Tihti inimesed seovad oma jäsemeid (sõlmime käed/jalad omavahel kokku istume jalg üle põlve, seisame käed rinnal ristatud jne)
jõulisemale. Kuna suhtlemine võrdses positsioonis on meeldivam ja tulemusrikkam, on kasulik sellisel juhul kas tervitada kahe käega Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 67 Suhtlemisvahendid (kinnas) või astudes partnerist nagu veidi mööda, nii et ta on sunnitud oma käe vertikaalseks keerama. Tervitamine lõdva käega, väga jõuline teise käe muljumine, tervitamine vaid sõrmeotstest või tervitades randmest jätab ebameeldiva mulje, võib tekkida tunne, nagu ei hoolitaks partnerist. Tuttavatevaheline tervitamine näeb tavaelus välja vaid käega viipamisena. Mida ja kuidas valida, jääb juba teenindaja osaks lähtudes konkreetsest situatsioonist ja suhetest. Seotud käed. Käsi on võimalik siduda sõrmedest, küünarnukkidest jne. Sõrmede sidumine viitab tavaliselt ebakindlusele, endassetõmbuvusele,
annaabi.ee 
