14,85mm A C A C B Tabel 1. Mõõtetulemused Aste Astme Indikaatori Indikaatori Radiaal- Lubatud- Täpsus- läbimõõt, suurim vähim viskumine, radiaal- aste mm lugem, mm lugem, mm mm viskumine A-A 14,85 0,02 0 0,02 8 5 B-B 31,91 0,01 -0,3 0,29 30 7 C-C 16,95 0,17 0 0,17 20 7 Radiaalviskumise tolerantsid μm – tes: Nimimõõde Täpsusaste ja lubatud radiaalviskumine mm
See oleks pingelangude mõõtmine juhtmetes. Käiviti elektromootori kontrollimine Ankru kontrollimine Ankru mähis ei tohi olla lühises kerega. Juhul kui väärtus on Moom siis rike on kollektoris, väiksem takistus aga lühis. Ankru mähise ja kommutaatori katkestus Mõõdetakse lamellide vahelist takistust. Lamellide seisukord Kontrollitakse visuaalselt. Lamelli pind ei tohi olla kulunud üle 0,2 mm. Pind ei tohi olla mustunud. Lamellide viskumine - viskumine ei tohi olla üle 0,4 mm. Pinda taastatakse treimisega. Lamellide osa läbimõõdu muutus.
on Góngorat nimetatud ka hermetistiks. Samuti kasutatakse kultismi ehk kulteranismi kohta tema järgi nimetust gongorism. Kontseptismi peaesindajaid on poeet Francisco de Quevedo (1580 – 1645). Kontseptismi peateoreetik, samuti selle stiili rakendaja ilukirjanduslikus proosas on Baltasar Gracián (1601 – 1658). conceptism cultism, culteranism, gongorism Kultism ahk kulteranism ehk gongorism on eriti peen, erudeeritud, kujundlik stiil; viskumine maailma meelelisse olemusse, asjade „sisse“ minek luules, ohjeldamatu kujunditele või kujutlustele andumine, seejuures objektide nähtumusliku külje jäägitu usaldamine; keeleline väljendus, mis on suunatud sõnadele, keelemängule, „otsitud“ kujunditele. Kontseptism (hispaania keeles conceptismo, agudeza de concepto) on paradokslik, ideedega mängiv stiil; seob eideetilised- ideelised (kreeka sõnast eidos) kujundid mõistete ehk kontseptidega kaineks selguseks.
kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide, pinnete, sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus.
Täiendavalt annavad Audi ettevõtted uutele Audi esindusest müüdud autodele garantii selle kohta, et 3-aasta jooksul pärast uue auto kätteandmist ei esine värvirikkeid; 12-ne aasta jooksul pärast uue auto kätteandmist ei esine kerel läbivaid korrosioonikahjustusi. Garantii alla ei kuulu: hõõglambid piduriklotsid pidurikettad / -trumlid sidurikettad ja -korv filtrid rehvid klaasipuhastaja harjad Piiratud garantiiga on: rataste / velgede viskumine: kuni 180 päeva/10000km kiilrihmad: kuni 12 kuud/60000km originaal-aku: kuni 3 kuud sõiduki kätteandmisest Garantii on välistatud, kui vea või kahjustuse põhjus on seotud alljärgnevaga: vaatamata nõudmistele ei ole omanik / kasutaja andnud võimalust vea kõrvaldamiseks; autot on eelnevalt autoriseerimata ettevõttes asjatundmatult hooldatud, remonditud või tehnohooldatud; autole on paigaldatud tootja poolt keelatud osi; autole on tehtud tootja poolt keelatud muudatusi (tuuning);
Töös mõõdetakse kellindikaatoriga astmelise võlli radiaalviskumist erinevatel silindrilistel astmetel kasutades spetsiaalset mõõtestendi. Kasutasin nihkkaliibrit ja radiaalviskumise mõõdikut Sele 1. Tabel 1 Mõõtetulemused Aste Astme Indikaatori Indikaatori Radikaal Lubatud Täpsusaste läbimõõt suurim väikseim viskumine radikaalviskumine lugem lugem A-A 1,475 0,38 0,26 0,12 120 12 B-B 3,19 0,69 0,35 0,34 400 14 C-C 1,71 0,19 -0,01 0,18 200 19 3. LABORATOORNE TÖÖ NR 11 Kasutan ja kalibreerin sisekruviku HM 75, kasutades seademõõtu 75+/- 0,002.
14660-2 ISO 13225 ISO 13385 ISO 14253-1 2 Vahemaa 3 Raadius 4 Nurk 5 Baasist sõltumatu joon 6 Baasist sõltuv joon 7 Baasist sõltumatu pind 8 Baasist sõltuv pind 9 Suund 10 Asetus 11 Ringviskumine 12 Täielik viskumine 13 Lähted 14 Pinnakaredus 15 Pinna lainelisus 16 Esmaspind 17 Pinna rikked 18 Kalded (nurgad) 3 3 "SKIN" MUDEL Masinaehituse on detaili mõõtmed ja geomeetria üheks olulisemaks osaks. Mõõtmiste osakaal: - 85 % mõõtmed+pind, - 10 % materjalide katsetamine (tugevus, elastsus, kristallide struktuur), - 5 % siduvad näitajad (pinnakõvadus, riknemine, pinge)
pöörlemissuund on erinevad, on lõikejõu teljesihiline komponent P suunatud spindli poole. Seega nimetatud jõud surub freestorni spindli avasse, mitte aga ei kisu torni koos freesiga spindli pesast välja. Freesi viskumise kontrollimiseks kasutatakse spetsiaalset indikaatorkellaga mõõteriista. Freesidel läbimõõduga kuni 100 mm ei tohi lõikeservade radiaalviskumine ava suhtes kahel naaberhambal ületada 0,02 mm ja kahel vastashambal 0,04 mm.Tugiotste viskumine ei tohi freestornil kontrollimisel olla üle 0,02 mm freesidel pikkusega kuni 50 mm ja üle 0,03 mm freesidel pikkusega üle 50 mm. Kahe naaberhamba radiaalviskumine ei tohi freesidel 100 kuni 125 mm olla üle 0,02 mm ja freesi enda viskumine - mitte üle 0,05 mm; läbimõõduga üle 125 mm - vastavalt 0,03 ja 0,08 mm. Töötsükli automatiseerimiseks on freespinkidel seadised töölaua kiirkäigu sisselülitamiseks, selle ümberlülitamiseks tööettenihkeks ja seiskamiseks lõppasendis.
põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrasioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrasioonikindlamad on keraamilised ja plastsed materjali. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse vähendama kulumiskindlate materjalide, pinnete või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime
Materjaliõpetus A. LUKASIN Sissejuhatus, materjalide liigitamine Tehnikas kasutatavad materjalid tahked, vedelad, gaasilised. Tahked materjalid liigituvad: kristallilised (metallid jm), amorfsed (mittemetallid). Metallid omakorda jagunevad: Mustad (raua sulamid), Värvilised (vask, alumiinium, volfram jm). Materjalide klassifikatsioon Materjale kasutusala on määratud nende omadustega. Selle omaduse järgi liigituvad materjalid: konstruktsioonilisteks eriotstarbelisteks. Konstruktsioonilisi materjale kasutatakse korpuste, kinnitus-, kande- ja montaazi elementide valmistamiseks. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt kasutusvaldkonna nõudmistele. Näiteks elektrotehnikas elektrimasinate, aparaatide ning muude seadmete tootmiseks kasutatavatel materjalidel peavad olema teatud elektrilised ja magnetilised omadused. Neid nimetatakse elektrimaterjalideks. Materjalide klassifikatsioon Elektrimaterjalid liigitatakse vastavalt...
katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide, pinnete või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus.
katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide, pinnete või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus.
tõttu, membraanvedru otsad kulunud või täielikult läbi lihvitud, soonekujuline sisetöötlus siduri väljalülitamise siseringil, korpus paindunud, membraanvedru murdunud. 2. Sidur ei lahuta Kui sidur ei lahuta ei pruugi tegemist olla siduri põhjusega. Sagedasti on viga ainult siduri väljalülitamise süsteemis või siduri võlli laager ei pöörle enam. Probleemi tekitajaks võivad olla korrudeerunud nuudi profiilid, siduriketta otspinna viskumine ületab lubatud piiri, nuudi profiil kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru murdunud või deformeerunud, membraanvedru puudutab välja lülitamisel siduriketta
differentsiaali ristmik on kulunud; laagrid kulunud; tihendid on kulunud või vigastunud; õli immitseb välja tagasilla karteri ühendustest. Pooltelgede rikked: Pooltelje murdimine; hambad või liistusoon on murdunud, mis kinnituvad pooltelje äärikut ratta rummu külge, onlõdvenenud või murdunud. Kardaanülekande korratuse tunnuseks on järsud tõmbed ja löögid paigalt liikumisel või käigu vahetamisel sõidu ajal. Kardaani viskumine pöörlemisel näitag et võll on kõvertunud. Peaülekande rikked avalduvad tugeva mürana, mis kostub tagasilla karterist auto liikumisel nii väiksel kui ka suurel kiirusel. Kardaanülekande rikked kõrvaldatakse remontimise või kulunud detailide välja vahetamise teel. Kõverdunud võll tuleb õgvendada. Väiksemad lõtkud laagrites ja peaülekandes kõrvaldatakse reguleerimise teel. Peaülekande ja differentsiaali detailide tunduva kulumise korral tuleb kulunud detailid asendada
Pidurite erinevus tekib siis kui üks pidur on teisest sama telje pidurist tugevam või üks on teisest nõrgem. Erinevuse põhjusteks võivad olla piduriõli lekkimised, pidurikolbide kinnijäämised, pidurisuporti kinni kiilumised oma liuguril, pidurisüsteemis kasutatavate regulaatorite klappide ja kolbide kinnijäämised, klotside kulumised ja piduriketaste ning trumlite ebaühtlasest kulumistest tekkinud pidurite viskumine. Kui üks kolb pidurisilindris liigub raskendatult (mida teie ei näe), siis piduritesti tehes võib tekkida olukord, kus korras piduriga ratta pidurdusjõud saavutab maksimumi kiiremini ja blokeerub. Piduristend lülitub hetkega välja fikseerides suure pidurite erinevuse, kuna sama telje teises otsas ratta pidur ei jõua saavutada saavuta maksimaalset pidurdusjõudu sest pidurisilindris liigub üks kolb raskendatult või on lausa kinni.
osa 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid 1. Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? MASINAD ja APARAADID, SEADMED jne.peavad töötama TÕRGETETA ja OHUTULT!!! 2. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kind...
tõttu, membraanvedru otsad kulunud või täielikult läbi lihvitud, soonekujuline sisetöötlus siduri väljalülitamise siseringil, korpus paindunud, membraanvedru murdunud. 2. Sidur ei lahuta Kui sidur ei lahuta ei pruugi tegemist olla siduri põhjusega. Sagedasti on viga ainult siduri väljalülitamise süsteemis või siduri võlli laager ei pöörle enam. Probleemi tekitajaks võivad olla korrudeerunud nuudi profiilid, siduriketta otspinna viskumine ületab lubatud piiri, nuudi profiil kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan- vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru murdunud või deformeerunud, membraanvedru puudutab välja lülitamisel siduriketta
- piirhõõrdumine (hõõrduvate pindade vahel on väga õhuke (molekulaarne) määrdekile, - kuivhõõrdumine ( hõõrduvate pindade vahel puudub määrdekiht). Kõigil juhtudel võib kulumise mehhanismina esineda adhesioon kui ka abrasiivkulumine, pindväsimus ning tribokeemiline reaktsioon. Seega hõõrdekulumise tagajärjel muutuvad pidevalt detailide mõõtmed ja kuju, suurenevad lõtkud hõõrduvate pindade vahel, detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masin või mehhanism läheb rivist välja. Veeremise on ülekaalus pindväsimusmehhanism, kuna veeremisega kaasneb enamasti mõningate libisemine (hammasülekanded, nukkmehhanismid, veerelaagrid), siis pole võimatu ka adhesioon või tribokeemiline reaktsiooni mõju. Fretting ehk vibratsioonkulumine tekib kontaktis pindade omavahelisest väikeamplituudilisest (<0,1 mm) tangentsiaalvõnkumisest. Seda esineb pressliidete,
käitumine ka liigutuste jooksvat orienteerimist ümbritseva keskkonna suhtes. Selleks vajab organism keskkonnast mitmekülgset tagasisidet, mida ta hangib oma meeleelundite sensorrakkude (tajuretseptorite) abil. Seda tagasisidet nimetatakse sensoorseks informatsiooniks. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll: • põlverefleks, siidiliblika koorumine, konna viskumine putuka järele (jooksev sensoorne regulatsioon puudub) • hallhane munaveeretamiskäitumine (jooksev sensoorne regulatsioon esineb osaliselt) • saaklooma jälitamine, murdmaajooks (jooksev sensoorne regulatsioon väga oluline). Pelgalt käitumise välise keerukuse järgi on sageli raske hinnata sensoorse orienteerumise tähtsust käitumismustri regulatsioonis. Orienteerumiseks kasutavad loomad erinevaid mehhanisme, mida võib laias
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
misel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutu- mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud vad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb tõmbeteimi tulemuste põhjal. detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise Tõmbeteim seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall- püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide, materjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
