Põhikombinatsioonid 1,30 1,25 1,25 Saepuit Okaspuidust saematerjal tugevusklassiga C35 Lamellpuit ja spoonliimpuit Puidupõhised plaadid Liited Ogaplaatliite nakketugevus Ogaplaatliite plaadi tugevus Avariikombinatsioon 1 Monoliitpuit Liimpuit Monoliitpuit Liimpuit 0,20 0,10 Jäik liigend jäik liigend 2 0,70 73 035,07 1,27 0,87 8 533,33 0,25 0,17 2,45 1,38 4 800,00 3,71 2,56 2,45 1,38 0,98 0,25 0,99 0,50 2,84 1,78 7 500,00 28 000,00 0,50 0,60
Kui seejuures ülesande lahendamisel tuli selle reaktsioonjõu arvuline väärtus positiivne, siis see tähendab, et algul valitud reaktsioonjõu suund kerge kinnitusvarda sihil osutuski õigeks. Kui aga reaktsioonjõu arvuline väärtus tuli negatiivne, siis see tähendab, et reaktsioonjõu tegelik suund on esialgu võetud suunale täpselt vastupidine. Nii või teisiti, aga ülesande lahendamise lõpuks on reaktsioonjõu suurus ja täpne suund alati käes. 5. Kinnitus silindrilise liigendiga, liigend on aluse küljes kinni. Seda kinnitust nimetatakse ka silindriliseks šarniiriks. Silindrilise liigendi ehk šarniiri puhul on aluse küljes liikumatu polt (joonisel 4.12 sinakas ümmargune polt). See polt on pandud läbi keha küljes J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 28 oleva silindrilise ava. Poldi telgjoont nimetatakse liigendi (ehk šarniiri) teljeks. Joonisel 4.12
5 käigukast, 6 tagasilla peaülekanne. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Tänu sellele tekib ülekandes kinnine osa toestatud kardaanvõll. Kardaanvõll kujutab endast õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav hark võib pöörelda ühtlaselt, kuid veetav hark pöörleb ebaühtlaselt, nö. ,,jõnksuliselt". Selline ebaühtlus on seda suurem, mida suurema nurga all pöördemomenti üle kantakse. Enam-vähem normaalseks võib ülekannet pidada kuni 20°...25° nurga all. Seetõttu ei saa selliseid liigendeid kasutada juhitavates sildades rattavõllide juures. Rattavõllide juures kasutatakse püsinurkkiirusega liigendeid, mis on
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Janar Jerofejev Teoreetiline töö ÕPV I ja II Juhendaja: Maili Jakobson Pärnu 2015 OS põhiteenused Operatsioonisüsteemi põhiteenus on, et olla liigend kasutaja ja riistvara vahel. Kasutajal peaks olema mugav kasutada ja kõik peaks olema lihtsasti ligi pääsetav. Peaks olema graafiline kasutajaliides mis näeb hea välja ja hea kasutada. Operatsiooni süsteemiga peab saama ligi internetile muidu oleks see kasutu tänapäeval. Androidi struktuur Androidi struktuur põhineb Linuxi kernelil kuhu kuuluvad ekraani,-klaviatuuri-, kaamera,- WiFi,-heli driverid ja aku kasutuse haldamine
vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Kardaanvõll on õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav hark võib pöörelda ühtlaselt, kuid veetav hark pöörleb ebaühtlaselt, nö. ,,jõnksuliselt". Selline ebaühtlus on seda suurem, mida suurema nurga all pöördemomenti üle kantakse. Enam-vähem normaalseks võib ülekannet pidada kuni 20°...25° nurga all. Seetõttu ei saa selliseid liigendeid kasutada juhitavates sildades rattavõllide juures. Rattavõllide juures kasutatakse
*Jõude, mis ei ole sidemete reaktsioonid, nimetatakse aktiivseteks jõududeks. *Sidemete reaktsioone nimetatakse passiivseteks jõududeks kui nad ainult kitsendavad keha liikumist teiste rakendatud jõudude toimel, aga ei põhjusta ise vaadeldava keha liikumist. * Jõudu, millega side mõjub kehale, takistades selle üht või teist liikumist, nimetatakse sideme reaktsioonijõuks ehk lihtsalt sidemereaktsiooniks. 9. Lihtsaimad seoste tüübid (toetumine siledale pinnale, painduvad sidemed, liigend e. sarniir, silindriline liigend, tugilaager, varras sidemena). Seoste tüübid: a) Toetumine siledale pinnale. b) Painduvad sidemed c) Liigend ehk sarniir d) Silindriline (hõõrdevaba) liigend e) Tugilaager f) Varrasside 10. Seostest vabastatavuse printsiip. Iga keha võib alati vaadelda vaba kehana kui ärajäetud seosed asendada vastavate reaktsioonidega. 11. Teoreem summavektori projektsioonist teljele (Teoreem: Summavektori projektsioon
Materjali õpetus Sularaua ühinemisel süsinikuga saadaksegi malm. Kõrgahju protsessi juhtimisega saadakse, kas toormalm (valgemalm) või valumalm (hallmalm). Valgemalm On väga kulumis kindel äärmiselt kõva ja mehaaniliselt raskesti töödeldav. Murde pind on hele, valu omadused on viletsad, detaile valmistatakse äärmiselt harva. Kasutatakse lähtematerjalina tempelmalmi saamiseks. Hallmalm Halli murde pinnaga, tugev, kulumis kindel, hästi töödeldav, hästi valatav, puuduseks on haprus ja vähene vastupidavus löök koormustele. Kasutatakse mootoribloki, kered, rihmarattad valmistamiseks. Tempelmalm Mehaaniliste omaduste poolest hallmalmi ja terase vahepealne. Tugev kannatab hästi löök koormusi on korrosiooni kindel, terasest odavam. Valmistatakse hammasrattaid, tagasillad, ketilülid jne....
lõiketerad, kumera profiiliga metall plaat ehk hõlm 9. Pöördhõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus. Saab hõlma pöörata, kinnitub baas masinale universaalse raamiga. Ehitus: hõlm, lõiketerad, tugevtused, kaares profiiliga maetall leht, kand toed, tõstesilindrid, liigend, tõukuri kinnituskohad, sirm, 10. Teehöövli üldehitus, Koostisosade ülesanded. Saab planeerida, tasandada, materjali teisaldada üldehitus: liigend mootor, kabiin, tööraam, hudrosüsteem, esisild, tagasild, palansiir vedrustus, Raam-hoiab pea raami külge tööseadmeid Kabiin juhtimiseks Mootor energia saamiseks Tagasild annab veojõu Esisild veojõu Hõlm materjali teisaldamiseks Hudrosüsteem tõstmiseks ja langetamiseks Tandem et mõlemad tagu rattad oleks vastu maad 11.Teehöövli hüdrosüsteem üldiseloomustus, kaitseklapid, nende ülesandedd 2 kontuuriline vasak ja parem pool, avatud tüüpi ehk ühenduses
(kandevõime), mis võtab arvesse kõik konstruktsiooni omadused sellele arvutusväärtusega. Kandepiirseisundi ületamisel konstr. Puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid. Kivimaterjalid :
Töökojas kasutatavad tööriistad Õlivahetustööriistad Õlifiltri tangid, õlifiltri võti, õlivahetuskanister, vana õli vaakumkoguja, õlipüstol, õlipumbad Tungrauad, pressid, kraanad Hüdropress, garaazikraana, tungraud, pukk, silindertungrauad, agregraaditungrauad, hallitungrauad, bussimootorite tõstuk, mootoripukk, lükketungrauad, pukseerimistungrauad, sillatõstuk, tross-tali,. Autokere taastamisseadmed Keretungraud, hüdrosüsteemi pump, keretööde tõstuk, rattavanker Autotöökoja ventilatsiooniseadmed Heitegaasivoolik, kummiotsik klambri ja sulguriga Garaazitõstukid Kanalitõstuk, käärtõstuk, mootorrataste tõstuk, põrandasisesed tõstukid, posttõstukid Garaazi eriseadmed Rattakäru, lamamisalus Amordivahetus Golf 2/3 Tungraudasid kasutatakse auto üles tõstmiseks ja ka toestamiseks. Tõkiskingad on vajalikud selleks, et ülestõstetud auto veerema ei hakkaks (kui kasutada on tõstuk, siis neid vaja ei lähe). Veljev...
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Si...
tuleb arvestada: sillet, hoone kõrgust, koormusi, pinnase iseloomu, jne. Post-sõrestik Kolmnurkferm Trapetsferm Sprengelferm 39 Hallide karkassi tüübid Trapetssõrestiku tüüp: K, TK, N. Sille: puit 9-15m, teras 20-40m, diagonaal >30°. Sõrestiku samm >6m, kõrgus L/8…L/12 (transport) Postid liigend või jäik ühendus 40 20 Hallide karkassi tüübid Post-sõrestik; Tala-post karkass Kahe kaldega tala Bumerang tala Gerbertala 41 Hallide karkassi tüübid Post-sõrestik; Tala-post karkass; Raamid Sõrestikraam Täisraam 42
Transpordimasinad. Kordamisküsimused 1. Transpordimasinate kasutusala ja liigitus. Transpordimasinad on ettenähtud mitmesuguste veoste (kaubad, ehitusmaterjalid, -konstruktsioonid jne) transportimiseks vähemate või suuremate vahemaade taha. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomu alusel a) pideva tööprotsessiga b) tsüklilise tööprotsessiga 2. Töökeskkonna alusel a) maismaatransport- (raudteetransport, rööbasteta horisontaal-transpordi masinad, pidevtranspordi vahendid) b) meretransport- c) õhutransportvahendid 2. Autode kasutuala, põhielemendid, jaotus kere tüübi ning läbimisomaduste alusel. Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja kogustes lastide vedamiseks erinevates tingimustes. Auto kolm põhielementi: mootor, kere, šass...
Ülemine käsi. Mopi kasutamisel teeb mop S kujulisi liigutusi. Mopp transpordib mustust, seega ei tohi moppi tõsta enne kui soovime prahti kokku korjata. Põrandamoppidega pühitakse siledaid põrandapindu kuivalt ja kergelt niisutatult. Lisaks pühitakse nendega ka lage ja seina. Mööblimopiga pühitakse mööblit kergelt niisutatult või kuivalt. Mööblimopi narmasosa on kotitaoline Tahvlimopiga puhastatakse tahvleid aga ka seinu ja mööbli siledaid pindu. Liigend on jäik mis võimaldab hoida mopiraami õiges asendis nii lükates kui tõmmates. Tahvlimopi laius on 30 kuni 40 cm Radiaatorimopiga puhastatakse radiaatori ja seina vaheline pind ja ka ribid. Moppide niisutamine Pressiga kahe kuiva mopi vahele panna niiske lapp ja rullida Pesumasinaga pärast pesemist pakkida mopid kilekotti Kastis mopipakk kallata üle vähese pesulahuse kogusega Niiskuse ühtlase ärakasutamisega kasta mop osaliselt pesulahusesse Pihustuspudeliga
kehad. Sisejõududeks nimetatakse jõude millega antud keha osad mõjutavad üksteist. Kuna jäik keha ei deformeeru pole ka sisejõude mõtet arvesse võtta. Mida nimetatakse sidemeks? Sidemed on keha asendit ja liikumist piiravad tingimused. Mis on sideme reaktsioon ja kuhu on see suunatud? Tuua näiteid. Sideme reaktsioon on jõud millega mõjub vaadeldavale kehale sidet moodustav keha. Suunatud on see kehale mõjuvate jõududel vastu. Näited: kerge varras, rullikute paar, liigend Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud (joonis!)? Xa, Ya, M Kahe vektori ja momendiga. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya, Za kolme vektoriga. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya kahe vektoriga. Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom).
5kN 5kN FBx=5,0kN z 0,50 0,50 0,35 0,35 m Kontroll: F z 0, 2,5 5,0 5,0 7,5 0, 6.5 KEHADE SÜSTEEMI TASAKAAL LEIA RAAMI TOEREAKTSIOONID x Liigend (ei kanna 6 kN/m momenti üle) z 2.5 m FAX A B FBX 3m 3m FAZ FBZ M yA 0; 6 3 1.5 6 FBZ 0; FBZ 4.5 kN M yB 0; 6 3 4.5 6 FAZ 0; FAZ 13.5 kN
liigenditeks. 39 Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks. Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). Joonis 41:Elastne liigend. 1. ja 5.Võllid, 2. Laager, 3. ja 6. Flantsid, 4. ja 7. Metallkestad, 8. Kummikeha. Ristliigend (Joonis 42) . Joonis 42:Muutkiirusliigend (ristliigend). 1. Nõellaagrikaus, 2. ja 4. Kahvel, 3
oskuslikult üheks liidetud. Mõlemal käigukastil on oma sidur ja hammasrattad ja enamasti kasutatakse käigukast A puhul käike 1, 3, 5, (7) ja käigukast B puhul R, 2, 4, 6. · PLUSSID väikese massiga ja mõõtmetega, odav toota, väga kiire käigulülitusega. · MIINUSED madala pöördemomendi taluvusega, mitte nii mugav kui hüdromuhviga; tihedam hooldus ja ka remondivajalikkus. · https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&v=lFAtc-zOKZs Kardaan · Jäik liigend, mis kannab pöördemomendi käigukastist tagasillani või nelikveolistel sõidukitel vahekastist esi- ja tagasillani. Tavaliselt valmistatud terasest, vahest ka alumiiniumist ja eksootilistel juhtumitel ka süsnikkiust. Kuna auto vedrustus liigub üles-alla, peab ka kardaan seda tegema ja selleks on kardaanil mõlemas otsas universaalsed kardaaniristid, et kardaan saaks pöörlemise ajal ka vertikaalselt liikuda. Kardaanirist
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõp...
vastupidi). Tõstevõime ei ületa harilikult 10-15 tonni. Poomid valmistatakse terastorust, mis keskel on jämedam ja otstes väiksema diameetriga. Poomi kand kinnitatakse kahvli abil masti külge keevitatud alustoes pöörleva pööreli külge (vaata Joon. 7.3.4.). Pöörel annab poomile tuge ja võimaldab talle pööret vertikaaltelje ümber. Pöörel läbib teljena ka plokiaasa, mille külge riputatakse juhtplokk. Joon 7.3.4. Losspoomi kanna liigend. 1- mast, 2- alustugi, 3- piderõngas, 4- juhtploki aas, 5- pöörel, 6- poom, 7- poomikanna kahvel, 9- horisontaalne telg. Vajaliku nurga alla seatakse poom topenandi abil, mille alumine ots kinnitatakse kas teki külge või võetakse pidurile spetsiaalsel
Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitat...
sihis mõjub ka varda reaktsioon FA. Pöörduva vardaga samade omadustega on painduv niit, kuid selle erinevusega, et niit on suuteline arendama ainult tõmbejõudu. Liikuv liigendtugi (tugirull tala otsa all). Rull tõkestab talaotsa liikumise ainult tugipinna normaali sihis, seega mõjub selles sihis ka reaktsioon FA. Et rull ja varras on samade omadustega, siis sageli kasutatakse liikuva toe tingmärgina tugivarrast. Liigend (sarniir) võib olla realiseeritud näiteks kaht ketast ühendava telje kaudu, mis tõkestab ketaste omavahelise liikumise telje risttasandis. Side mõjutab kettaid võrdvastupidiste reaktsioonidega, mille esitamiseks on vaja kaht suurust: näiteks moodulit ja kaldenurka või siis kaht projektsiooni.. 7. Seostest vabastatavuse printsiip Sidemete aksioom ehk sidemetest vabastatavuse printsiip: iga seotud keha võib
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamis...
edasi vaid moon. Oli üsna kohmaks ja tolleaegsed köied kartsid niiskust. Oma purustusomaduste poolest oli ta eelmisest parem. 4. Raskusjõudu kasutavad erinevad heitemehhanismid (blide, trebuchet) Raskusjõudu õppiti rakendama ründerelvana teistest hiljem. Selle väljailmumisel tõrjus ta teised ründerelvad võrdlemisi kiiresti välja. Kõige efektiivsem on kasutada kaevukoogu põhimõtet: ühte kangi otsa pandi moon ja teise otsa ballast, mida toetas keskelt liigend. Samuti kuuluvad siia alla oma tehnoloogilise sarnasuse tõttu ka nn. tõmbemasinad, kus raskuse asemel on kinnitatud nöörid ja vajaminev arv mehi lihtsalt tõmbab järsult nööridest. 5. Erinevaid jõuallikaid kasutava nn katapuldi ajaloolise tõepära küsimus? Erinevaid jõuallikaid, nagu on Eesti seni kõige enam kasutatud heitemasina joonisel, kasutava katapuldi ajalooline olemasolu ja tõepära on ülimalt kaheldav. Seda tänu paljudele tehnilistele puudustele: 1
k - tala osade arv (nii põhiosad kui ka lisaosad) w - vabadusastmete arv Mitmesildelise tala staatikaga määratavuse vajaliku tingimuse võib kirjutada kujule t + l =2k w, kus w=0 Liigendite asetus peab olema niisugune, mis tagab mitmesildelise tala geomeetrilise muutumatuse. Geomeetriliselt muutumatus staatikaga määratavas mitmesildelises talas ei ole ühes sildes rohkem kui kaks ja kahes naabersildes rohkem kui kolm liigendit. Kahes naabersildes peab olema vähemalt üks liigend. Staatikaga määratud mitmesildelist tala nimetatakse Gerberi talaks. Põhiosad ja lisaosad: Staatikaga määratavad mitmesildelised talad koosnevad põhi- ja lisaosadest. Põhiosa on geomeetriliselt muutumatu ka siis, kui naaberosad on eemaldatud. Lisaosad muutuvad naaberosade eemaldamisel mehhanismideks. Joonisel on põhiosad a-f1 ja f3-d. Lisaosadeks on f1-f2 ja f2-f3. Põhiosade ja lisaosade vahel mõjuvad kontaktjõud F1,F2 ja F, mille suunad on vastavuses põikjõudude suundadega
Tekivad taladevahelised vuugid. Paindemomendid on maksimaalsed silde keskel. 2. Jätkuvtala sild Kuna paindemomente võtab tala vastu tugede kohal, siis on samade koormuste korral avamomendid võrreldes lihttalaga väiksemad. Probleemiks on tugede vertikaalsed siirded (tugede ebaühtlane vajumine), mis põhjustab sisejõudude ümberjaotumise. Näiteks Sõpruse sild. 3. Konsooltalasild- Kasutatakse lihttala ja jätkuvtala elemente. Liigendeid ei tehta tugedele, vaid sillaavadesse. Kuna liigend paindemomente vastu ei võta, siis on liigendi asukohaga võimalik muuta paindemomendi epüüri. Probleemiks on vuugid liigendite kohal.. Plaatsildade- ava suurused ulatuvad maksimaalselt 6-8 meetrini. Plaat valmistatakse harilikult raudbetoonist. On kaks põhitüüpi: 1.Kohtbetoonist. Valmistatakse ehitusplatsil. 2.Monteeritavatest raudbetoonelementidest (paneelid, plaadid, pingbetoonelemendid jne). Paneelide vahelised vuugid monolitiseeritakse ning nende peale rajatakse sõiduteekonstruktsioon
51 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Lõikav koormus ja lõikele töötavad liited. Lõikav koormus = · varda teljega risti mõju põikkoormus; · varda paine selle koormuse mõjul on tühine (Joon. 4.1) Varras ja lõikav koormus F Lõikav koormus Varras Lõigatud varras Zoom Lõikepind ...
51 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Lõikav koormus ja lõikele töötavad liited. Lõikav koormus = · varda teljega risti mõju põikkoormus; · varda paine selle koormuse mõjul on tühine (Joon. 4.1) Varras ja lõikav koormus F Lõikav koormus Varras Lõigatud varras Zoom Lõikepind ...
EMT0110 Projekteerimise metoodika, teemad/küsimused eksamiks 2018/2019 1. Tehnilised süsteemid ja nende omadused. Tehnilised süsteemid on kunstlikult loodud geomeetrilis-materiaalsed moodustised, mis täidavad kindlat eesmärki (funktsiooni), see tähendab teostavad operatsioone (füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi protsesse). Konkreetsed omadused: 1)erinevat uudsust ja tuntust (füüsikalised tingimused, konstruktsiooni liik, normeerimisaste); 2) erinevat komplektsust (energiate füüsik efektide liik ja arv, materialide liik, osade komplektsus, toote komplekts, tootmisprogrammi komplektsus); 3) erinevaid turge (majandusharude liik, turu suurus, geograafiline ulatus); 4) kindlat määratud omadusi (elementide liik, kujundus, asetus); 5) kaudselt määratud omadusi (funktsioon, ohutus, kasutamine, tootmine, ergonoomika, keskkond, kulutused,aeg; 6) norme, seadusi, garantiisid (normid, reeglid, seadused, tarbijale garanteeritud omadused jne) ...
1. Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid(põhilised elemendid) TROSSJUHTIMISEGA- nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saaks seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõste- ja tõmbetrossidega. Kopp on varrele kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. HÜDRAULILINE ESKAVAATOR- ühest või mitmest elemendist koosnev jäik nool, kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega. TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2. Vaivundamendi rajamisel kasutatavate rammivasarate tüübid ja ehitus (loetelu, kirjeldus, põhimõttelised toimimise ...
Kavitatsiooni vältimiseks hüdrotrafos peab ta olema pidevalt täidetud õliga, see tagatakse juhtimisventiiliga, avanemissurve on 5 bar'i. 25. Kardaanülekande ülesanne, ehitus, hooldus. Võimaldab pöördemomendi ülekandmist muutuva nurga all ja erineva vahekauguse all. Hoolduse alla läheb lõtkude kontroll, vajadusel reguleerimine ning liigendite ja ühenduskohtade määrimine. Ehitusse kuulub liigend jne. 26. Teehöövli DZ-122 vedava silla ülesanne, ehitus, hooldus. Vedavad rattad (kaks tagumist paari ) või võivad ka kõik rattad vedada. Koosneb peaülekandest, mis muudab pöördemomendi suurust ja suunda, külgreduktoritest koos balansiiridega, mis annavad liikumise ratastele ja tagavad pideva ühenduse maapinnaga ja rattarummudest, milledele kinnituvad rehvid ja annavad rehvidele edasi liikumise
a. PA konstrukt. b. HDPE tarbe c. PS tarbe d. PEEK kõrg e. PI kõrg f. POM konstrukt. g. ABS konstrukt. h. PPVC tarbe 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Veetoru HDPE b. Pakkekile PP c. Külmkapi plastosad HIPS d. Kardinad PPVC e. Emailvärv alküüd f. Paberplasti sideaine MF g. Lennukiaknad PMMA h. Tiivik, liigend POM ?( mis üle jäi) i. Test 7 1. Nimetage polümeerid ja mõisted. a. PS polüstüreen b. PEE polüetüleeneeter c. PESU polüeetersulfoon d. EPR etüleenpropüleenkummi e. PP-GF klaaskiuga modifitseritud polüpropüleen 2. Moodustage paarid järgmistest sisult sobivatest mõistetest. a. Monomeer propeen b. Homopolümeer PVC c. Juhuslik kopolümeer NBR d. Multi-plokk-kopolümeer PUR e
Kaare telg jälgib üldiselt hästi survejoont, mistõttu on dimensioonimisel mõõtuandvateks sisejõududeks pikijõud ja paindemoment. Kasutatakse kahe või kolme liigendiga nii täisseinalisi kui ka sõrestikkaari. Kaarte toed lahendatakse tavaliselt liigendina. Toel tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse vastu kas betoonvundamendi või tugedevahelise terastõmbiga. Kaari saab valmistada ka kahest poolest kokku monteeritavana, kolme liigendiga kaarel on harjasõlmeks liigend. Taoline konstruktsioon on staatikaga määratud. Kangasala jäähallis on kaarte otsad kinnitatud postidele, postidele mõjuva horisontaaljõu vähendamiseks kasutatakse terastõmbe. Raamid silded 10-50 m Funktsionaalsetel, esteetilistel või muudel põhjustel on tihti vajadus mitmesuguste kaarekujude järgi, mis erinevad ökonoomsetest ring- ja paraboolkujudest. Kui vajalik hoone kõrgus peab olema tagatud juba üsna seina ääres, siis kasutatakse liimpuitraame.
vt EVS-EN 1990 ja EVS-EN 1991 (ja aine ,,Projekteerimise alused" loengud) Teras 1 15 3 Ristlõigete klassifikatsioon 3.1 Ristlõikeklasside määramine Ristlõiked jagatakse sõltuvalt nende surutud osade käitumisest nelja ristlõikeklassi (RK) järgmiselt: - klassi 1 kuuluvad sellised ristlõiked, kus võib tekkida plastse arvutusskeemi kasutamiseks piisava pöördumisvõimega plastne liigend ilma, et ristlõike kandevõimet tarvitseks sellega seoses vähendada; - klassi 2 kuuluvad sellised ristlõiked, milles võib areneda plastse pingejaotuse kohane paindekandevõime, kuid mille pöördumisvõimet piirab kohalik stabiilsuse kaotus; - klassi 3 kuuluvad sellised ristlõiked, mille äärmises surutud kius võib pinge ulatuda voolavuspiirini, kuid kohaliku stabiilsuse kaotus ei võimalda plastse kandevõime arenemist;
Jõukolb 6. Vedru 7. Äärik Pöörete regulaator(Governor) Pööretearvu regulaatori osad: 1. Kütuselatt 15.Hoob 2. Vedru 16.Vedruga keps 3. Hoob 17.Governori hoob 4. Tift 18. Governor 5. Vedru 19. Polt 6. Kütuselati hoob 20. Reguleerimispolt 7. Liigend 8. Liigend 9. Laager 10. Reguleerimisvõll 11. Käivituskütuse koguse piiraja hoob 12. Indikaator 13. Hoob 14. Mehhaanilise pöörete-piiraja hoob 84
Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ...
Tõstesilindri kinnituskahvli laager Kahvleid on kolm, kaks paremal ja üks vasakul pool höövlit. Määrdeainena ei või kasutada molübdeenisulfiidi sisaldavaid, vaid käesoleva juhendi soovituste kohaseid määrdeid. Kahvlite laagrites raamil on 3 määrdeniplit. Määrimine on teostatav kahes osas: hõlm õhus ja maas. Siis on kindel, et laagrite koormatuimad kohad saavad korralikult määritud. Tõstesilindri liigendid Silindrite kolvivarte liigendites on 3 määrdeniplit. Üks liigend on höövli paremal ja kaks vasakul pool. Juhtsektorid on pöörderingi all 4tk. Igal sektoril on üks määrdenippel. Määrimiseks on saadaval eritoimelised määrdeaineid, mis võivad esineda ka aerosoolidena. Määrimine või õlitamine on piisav, kui seda tehakse iga päev. Puhasta juhtpinnad enne määrimist. !!!Lahtiste hammasrataste määrimiseks mõeldud määrdeid ei tohi kasutada. Tasandushõlma kasutamisel peab lisaseadme ümberlüliti olema asendis „TAGUMINE LISASEADE“.
väärtus) või preemiaga (müügihind > nimiväärtus). Veksel - arveldusraha erivariant; kindlavormiline eraõigusl. võlakohustuse variant, mis annab veksli võtjale õiguse nõuda vekslil märgit. summa tasumist veksli kehtiv. tähtaja möödum. 9 7. Omakapitali arvestus. Omakapital on bilansis: · esitatud jääkväärtusena (e/v vara, millest on maha arvatud tema kohustused); · liigend. õigusl. piirangute järgi (vastavalt äriseadustikule). Omakapital esit. 8 kirjel: 1) aktsiakapit. või osakapit. nimiväärtuses, 2) aazio (üle/alla nimiväärtuse), 3) annetatud kapital, 4) ümberhindluse reserv, 5) reservid, 6) eelmiste per. jaotamata kasum (kahjum), 7) aruandea. kasum (kahjum), 8) oma aktsiad või oma osad (miinus). Omakapital = käibevara + põhivara - lühiajal. kohustused - pikaajal. kohustused e
kombineeritud reduktorid, kus esimene aste on planetaarreduktor, järgmised astmed silindriliste hammasratastega. Kahe kettaline reversreduktor 1- väntvõlli ots, 2- muhvi kere, 3- tagasikäigu friksioon ketas, 4- lülitus friksioon ketas, 5- käigu lülituskang, 6- lülituskangi liigend muhv, 7- edasikäigu vedav hammasratas, 8-tagasikäigu vedavhammasratas, 9- tagasikäigu veovõll, 10- tagasi- käigu vahehammasratas, 11- väljund- võlli ja sõuvõlli ühendusvlants,
asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke. Kardaanülekanded autodel on ühe- või kahe võlliga. Ühevõlliline kardaanülekanne koosneb õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne. Peaülekanne paikneb autodel tavaliselt vedavas sillas. Peaülekannet on vaja kahel põhjusel: ta ühendab auto pikisuunalise kardaanvõlli ristisuunaliste rattavõllidega ja suurendab pöördemomenti. Kui peaülekane vedava hammasratta telg veetava taldrikhammasratta telje suhtes asub madalamal, on tegemist hüpoidülekandega. Tagaveoga auto üheastmelises peaülekandes on kaks koonushammasratast. Suuremat,
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid .............
Ristlõikeklass määratakse vastavalt ristlõikes mõjuvatele normaalpingete jaotusele, kus määrav osa on survepingetel. Vaatleme koondatud koormusega koormatud lihttala. Hakates tala järk järgult koormama, näeme, et esialgu käitub tala elastselt. Kui ristlõike osade mõõtmete paksuse suhe pikkusesse on piisavalt väike, st. ristlõike mõõtmed on piisavad et survepingete mõjul ei tekiks kohalikku stabiilsuskadu, võib lubada paindel plastse liigendi tekkimist - plastne liigend võimaldab ristlõikel pöörduda. Edasi koormates tõusevad pinged tala ristlõike äärmistes kiududes voolavuspiirini fy, millele vastab tala elastne paindekandevõime Mel. Eeldusel, et tala ristlõige ei kaota kohalikku stabiilsust, saab koormust veelgi suurendada, kuni kogu ristlõige plastifitseerub (saavutab voolupiiri kõigis ristlõike kiududes ristlõike plastne kandevõime Mpl). Ristlõike plastifitseerumisega suureneb tala läbipaine,
Kardaanülekanne koosneb: · Kardaanvõllidest · Võlliliigendidest · Vahetoest · Kompenseerivast ühendusest Väikeste vahekauguste korral vahetuge ei kasutata. Kardaanide või võlliliigendid jagunevad: · Täisliigendid 20-25 kraadi · Poolliigendid mõni kraad. Täisliigendid jagunevad: · Asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks. · Sünkroon- ehk püsikiirusliigenditeks Poolliigendid jagunevad: · Elastseks · Jäikadeks Elastne liigend kannab pöördemomenti üle elastse elemendi deformatsiooni abil. Elastsel ja jäigal on vedava ja veetava hargi pöörlemiskiirused erinevad. Erinevus sõltub telgevahelisest nurgast. Jäigal võib ülekande nurk olla 5-10kraadi, elastsel 3-5kraadi. Kompenseerivad ühendused tagavad kardaani pikkuse muutumise. Valmistatakse tavaliselt nuutühendusena. Vahetuge kasutatakse suurte vahekuaguste puhul kui on tegemist mitmeosalise kardaanülekandega
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
- sidudes konstruktsioonid omavahel. 2.2. PIIRSEISUNDID. Kandepiirsiesundi ületamisel konstruktsioon puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Kasutuspiirseisundi ületamine ei too kaasa konstruktsiooni purunemist, vaid kasutamise ebamugavuse ja välijanägemise kahjustamise. Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: - alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele;
3). Inertsjõu moodul on siis inertsjõud dsuunatud raadiuse sihis tsentrist Ok eemale (vt 2 d = a kn dm = rk dm (3.2) r Siin oleva raadiuse k on mugav esitada rk vardasuunalise koordinaadi kaudu. Võtame selleks A 3.3a). Sel juhul koordinaadi , mille alguspunktiks on liigend O (joonis rk = sin (3.3) Millline on aga osakese mass dm? Ühtlastel peenikestel varrastel antakse tihedus alati joontihedusena, s.t massina ühe pikkusühiku kohta ning tavaliselt see tähistatakse tähega . Kuna vaadeldava vardaosakese pikkus on d (joonis 3.3b), siis dm = d (3.4) Arvestades valemeid (3.3) ja (3
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund............................................................................................
Betooni ja terase plastsete deforma- tsioonide mõju arvesse ei võeta. Arvestatakse muutuva koormuse ebasoodsa asetuse mõju. Plastne arvutus Paindemomentide määramisel võetakse arvesse materjalide plastseid deformatsioone ja plaadi töötamisskeemi muutumist koormamise käigus. Vaatleme kaheavalist jätkuvplaati joonisel 9.6: a) olukord vahetult enne armatuuri voolamist toel B; koormus p'; toemoment M'B= fydAs,Bz; avamoment M'1< fydAs,1z; b) toel tekib plastne liigend, toemoment MB = M'B enam suureneda ei saa, koormuse juurdekasv p'' võetakse vastu avamomendi suurenemise arvel. Plaadi kandevõime ammendub, kui koormusel p = p' + p'' tekib ka avas plastne liigend ja M1 = M'1+ M''1 = fydAs,1z. Kandepiirseisundis M0 = M1 + MB / 2 ehk MRd,1 + MRd,B / 2 = pl² /8. (9.2) MRd,1 = fydAs,1z. ja MRd,B = fydAs,Bz. Joonis 9.6 Plastse liigendi tekkimine Avaldis (9
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
takse jõud käigukastist vedavale rattale kardaanülekande ja hammasratas-peaülekande kaudu (joon. 85). Kardaanülekanne. Käigukast koos mootoriga on kinnitatud raamile liikumatult, vedav ratas aga vedrasta- tud õõtshargi kaudu. Seetõttu tuleb pöördemoment käigu- kastist kända peaülekandele muutuva nurga all. Seda või- maldab kardaanülekanne. Viimane koosneb kardaanvõllist 12 ja kahest kardaan- liigendist 11 ning -15. Käigukastipoolne, elastne liigend 11 võimaldab võllil kalduda väikese nurga piirides käigukasti veetava võlli suhtes. Ta leevendab ka järske tõukeid moo- tori pöörete järsul muutumisel ja võimaldab kardaanvõlli Jäik kardaanliigend 15 koosneb kahest hargist, ristmi- telgnihkumist, sest veoratta üles-alla õõtsumisel selle kau- kust ja nõellaagritest. Harke ühendab omavahel ristmik, gus käigukastist muutub. Veorattapoolne, jäik kardaanlii- mille harud asuvad harkide silmades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
