Põhikombinatsioonid 1,30 1,25 1,25 Saepuit Okaspuidust saematerjal tugevusklassiga C35 Lamellpuit ja spoonliimpuit Puidupõhised plaadid Liited Ogaplaatliite nakketugevus Ogaplaatliite plaadi tugevus Avariikombinatsioon 1 Monoliitpuit Liimpuit Monoliitpuit Liimpuit 0,20 0,10 Jäik liigend jäik liigend 2 0,70 73 035,07 1,27 0,87 8 533,33 0,25 0,17 2,45 1,38 4 800,00 3,71 2,56 2,45 1,38 0,98 0,25 0,99 0,50 2,84 1,78 7 500,00 28 000,00 0,50 0,60 0,70
Kui seejuures ülesande lahendamisel tuli selle reaktsioonjõu arvuline väärtus positiivne, siis see tähendab, et algul valitud reaktsioonjõu suund kerge kinnitusvarda sihil osutuski õigeks. Kui aga reaktsioonjõu arvuline väärtus tuli negatiivne, siis see tähendab, et reaktsioonjõu tegelik suund on esialgu võetud suunale täpselt vastupidine. Nii või teisiti, aga ülesande lahendamise lõpuks on reaktsioonjõu suurus ja täpne suund alati käes. 5. Kinnitus silindrilise liigendiga, liigend on aluse küljes kinni. Seda kinnitust nimetatakse ka silindriliseks šarniiriks. Silindrilise liigendi ehk šarniiri puhul on aluse küljes liikumatu polt (joonisel 4.12 sinakas ümmargune polt). See polt on pandud läbi keha küljes J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 28 oleva silindrilise ava. Poldi telgjoont nimetatakse liigendi (ehk šarniiri) teljeks. Joonisel 4.12
5 käigukast, 6 tagasilla peaülekanne. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Tänu sellele tekib ülekandes kinnine osa toestatud kardaanvõll. Kardaanvõll kujutab endast õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav hark võib pöörelda ühtlaselt, kuid veetav hark pöörleb ebaühtlaselt, nö. ,,jõnksuliselt". Selline ebaühtlus on seda suurem, mida suurema nurga all pöördemomenti üle kantakse. Enam-vähem normaalseks võib ülekannet pidada kuni 20°...25° nurga all. Seetõttu ei saa selliseid liigendeid kasutada juhitavates sildades rattavõllide juures. Rattavõllide juures kasutatakse püsinurkkiirusega liigendeid, mis on
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Janar Jerofejev Teoreetiline töö ÕPV I ja II Juhendaja: Maili Jakobson Pärnu 2015 OS põhiteenused Operatsioonisüsteemi põhiteenus on, et olla liigend kasutaja ja riistvara vahel. Kasutajal peaks olema mugav kasutada ja kõik peaks olema lihtsasti ligi pääsetav. Peaks olema graafiline kasutajaliides mis näeb hea välja ja hea kasutada. Operatsiooni süsteemiga peab saama ligi internetile muidu oleks see kasutu tänapäeval. Androidi struktuur Androidi struktuur põhineb Linuxi kernelil kuhu kuuluvad ekraani,-klaviatuuri-, kaamera,- WiFi,-heli driverid ja aku kasutuse haldamine
vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Kardaanvõll on õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav hark võib pöörelda ühtlaselt, kuid veetav hark pöörleb ebaühtlaselt, nö. ,,jõnksuliselt". Selline ebaühtlus on seda suurem, mida suurema nurga all pöördemomenti üle kantakse. Enam-vähem normaalseks võib ülekannet pidada kuni 20°...25° nurga all. Seetõttu ei saa selliseid liigendeid kasutada juhitavates sildades rattavõllide juures. Rattavõllide juures kasutatakse
*Jõude, mis ei ole sidemete reaktsioonid, nimetatakse aktiivseteks jõududeks. *Sidemete reaktsioone nimetatakse passiivseteks jõududeks kui nad ainult kitsendavad keha liikumist teiste rakendatud jõudude toimel, aga ei põhjusta ise vaadeldava keha liikumist. * Jõudu, millega side mõjub kehale, takistades selle üht või teist liikumist, nimetatakse sideme reaktsioonijõuks ehk lihtsalt sidemereaktsiooniks. 9. Lihtsaimad seoste tüübid (toetumine siledale pinnale, painduvad sidemed, liigend e. sarniir, silindriline liigend, tugilaager, varras sidemena). Seoste tüübid: a) Toetumine siledale pinnale. b) Painduvad sidemed c) Liigend ehk sarniir d) Silindriline (hõõrdevaba) liigend e) Tugilaager f) Varrasside 10. Seostest vabastatavuse printsiip. Iga keha võib alati vaadelda vaba kehana kui ärajäetud seosed asendada vastavate reaktsioonidega. 11. Teoreem summavektori projektsioonist teljele (Teoreem: Summavektori projektsioon
tiftide, ristikiilude või hammaste abil. Sobib väikestepöördemomentide ülekandmiseks. On lihtne ja väikeste kabariitidega. Ketas sidur Koosneb kahest äärikust, mis asetatakse ühendatavate võllide otstele ning tõmmatakse poltidega kokku. Nukk-ketassidur On kaks poolmuhvi, mille laukpindadel on diametraalsed sisselõiked. Nendesse sisenevad vaheketta omavahelised ristuvad muhvid. Pöördemomendi ülekandmisel saavad ketta nukid liikuda poolmuhvide soontes. Liigend sidur (kardaan liigend) On võllide ühendamiseks juhul, kui nende teljed on omavahel kuni 45o nurga all. Sidur koosneb kahest hargist ja ristmikust. Kui vedav võll pöörleb püsiva nurkkiirusega siis annab liigend sidur pöörlemise veetavale võllile edasi pöördevältel muutuva nurkkiirusega. Elastne sõrmpuks sidur On tavaliselt elastsed kummielemendid, hea summutus võimega. Kaks äärik siduri poolt mis pressitatakse ühendatavate võllide otstele. Puksid koos sõrmedega käivad vastavatesse avadesse.
8. Risthõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus. Hõlm on baasmasina suhtes risti ja pole pööratav. Ehitus: tõuketald, hõlm, hüdrosilinder, tugevdused, silindr kinnitus kronstein, sirm, lõiketerad, kumera profiiliga metall plaat ehk hõlm 9. Pöördhõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus. Saab hõlma pöörata, kinnitub baas masinale universaalse raamiga. Ehitus: hõlm, lõiketerad, tugevtused, kaares profiiliga maetall leht, kand toed, tõstesilindrid, liigend, tõukuri kinnituskohad, sirm, 10. Teehöövli üldehitus, Koostisosade ülesanded. Saab planeerida, tasandada, materjali teisaldada üldehitus: liigend mootor, kabiin, tööraam, hudrosüsteem, esisild, tagasild, palansiir vedrustus, Raam-hoiab pea raami külge tööseadmeid Kabiin juhtimiseks Mootor energia saamiseks Tagasild annab veojõu Esisild veojõu Hõlm materjali teisaldamiseks Hudrosüsteem tõstmiseks ja langetamiseks Tandem et mõlemad tagu rattad oleks vastu maad 11
(kandevõime), mis võtab arvesse kõik konstruktsiooni omadused sellele arvutusväärtusega. Kandepiirseisundi ületamisel konstr. Puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid. Kivimaterjalid :
tööriist, veovõlli tolmukaitse klambrite tangid, voolikupihid, trummelpiduri vedrude tangid, iselukustuvad keevitus tangid, klambrite tööriist, otsalõikurid, augutangid, lukustusrõnga tangid, klapi rõngastihendi tangid, voolikuklambri tangid, tangid plasttüüblite eemaldamiseks, universaalne kuulliigendi tõmmits, akuklemmide tangid, universaaltangid-mutrivõti, liidisetangid vahetatavate otstega, tir liigend-lehtvõti (komplekt), silmusvõtmete komplekt, tellitav võti, käristiga lehtsilmusvõtmete komplekt, silmusnarre komplekt, tir võti, torx võtmete komplekt, e-torx võtmete komplekt, kaksteistkant otsikute komplekt, torx padrunid, auguga torx võtmete komplekt, torx kruvikeerajate komplekt, padrunivõti, padruni üleminek 1/4-3/8-le, padrunvõtmete komplekt, pikad padrunid, torx padrunid, kuuskant padrunid,
(14). Need vajutavad surveketta (2) vastu veetavat siduriketast (5) ja veetava ketta (5) vastu hooratast (1). Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele. Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada. Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad (7), viimik (12), lahutushark (17), varras(tross) ja pedaal. Käpad (7) on liigendühendatud korvi (21) külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega (15). Viimik (12) on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki (17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel.
Kandvate pikiseintega hoone 4 2 Kandvate põikiseintega hoone Koormusi kannavad hoone põikiseinad. põikiseinad. Seda kandesü kandesüsteemi iseloomustab suur jäikus oma pinnas (nihkele töö töötavad tavad seinad) ja liigendü liigendühendused pinnaga risti olevas suunas. Pikijä Pikijäikus saadakse põikseintega risti olevate seinte või raamidega. Ruumide planeering on seotud põikseinte asukohaga. 5 Kandvate põikiseintega hoone 6 3 Kandvate piki- ja põikiseintega hoone Kandvate piki-
roomikkäiguosaga. 3. Traktorite kasutusala ja liigitus. Iseliikuvad masinad põllumajanduslikeks ja transporttöödeks ning baasmasinaiks väga paljudele ehitusmasinatele. Liigitatakse: 1. Käiguosa tüübi alusel a) ratastraktorid b) roomiktraktorid 2. Otstarbe ja kasutusvaldkonna alusel a) põllumajanduslikud b) tööstusliku c) transportveotraktorid d) metsaveotraktorid e) jäätmetöötluseks 3. Raami konstruktsiooni alusel a) šarniir-liigend raamiga b) jäiga raamiga (raamita, poolraamiga ja täisraamiga) 4. Kabiini ja mootori paiknemise alusel a) ees asetseva mootori ja taga asetseva kabiiniga traktorid, milledel tööseadme eelistatuim paigutus on masina taga b) ees asetseva kabiini ja taga asetseva mootoriga, milledel tööseadme eelistatuim paigutus on masina ees c) keskel asetseva kabiiniga ja taga või ees asetseva mootoriga, millede tööseadmed võivad paikneda nii ees kui taga.
Ülemine käsi. Mopi kasutamisel teeb mop S kujulisi liigutusi. Mopp transpordib mustust, seega ei tohi moppi tõsta enne kui soovime prahti kokku korjata. Põrandamoppidega pühitakse siledaid põrandapindu kuivalt ja kergelt niisutatult. Lisaks pühitakse nendega ka lage ja seina. Mööblimopiga pühitakse mööblit kergelt niisutatult või kuivalt. Mööblimopi narmasosa on kotitaoline Tahvlimopiga puhastatakse tahvleid aga ka seinu ja mööbli siledaid pindu. Liigend on jäik mis võimaldab hoida mopiraami õiges asendis nii lükates kui tõmmates. Tahvlimopi laius on 30 kuni 40 cm Radiaatorimopiga puhastatakse radiaatori ja seina vaheline pind ja ka ribid. Moppide niisutamine Pressiga kahe kuiva mopi vahele panna niiske lapp ja rullida Pesumasinaga pärast pesemist pakkida mopid kilekotti Kastis mopipakk kallata üle vähese pesulahuse kogusega Niiskuse ühtlase ärakasutamisega kasta mop osaliselt pesulahusesse Pihustuspudeliga
kehad. Sisejõududeks nimetatakse jõude millega antud keha osad mõjutavad üksteist. Kuna jäik keha ei deformeeru pole ka sisejõude mõtet arvesse võtta. Mida nimetatakse sidemeks? Sidemed on keha asendit ja liikumist piiravad tingimused. Mis on sideme reaktsioon ja kuhu on see suunatud? Tuua näiteid. Sideme reaktsioon on jõud millega mõjub vaadeldavale kehale sidet moodustav keha. Suunatud on see kehale mõjuvate jõududel vastu. Näited: kerge varras, rullikute paar, liigend Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud (joonis!)? Xa, Ya, M Kahe vektori ja momendiga. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya, Za kolme vektoriga. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya kahe vektoriga. Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom).
5kN 5kN FBx=5,0kN z 0,50 0,50 0,35 0,35 m Kontroll: F z 0, 2,5 5,0 5,0 7,5 0, 6.5 KEHADE SÜSTEEMI TASAKAAL LEIA RAAMI TOEREAKTSIOONID x Liigend (ei kanna 6 kN/m momenti üle) z 2.5 m FAX A B FBX 3m 3m FAZ FBZ M yA 0; 6 3 1.5 6 FBZ 0; FBZ 4.5 kN M yB 0; 6 3 4.5 6 FAZ 0; FAZ 13.5 kN
27. Libisseibi ja lahutusmuhvi vaheline lõtk. 15 Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada ja lülitada sisse vabakäik (N). Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega 7 lahutuskäpad 19, viimik (lahutusmuhv) 15, lahutushark 21, varras(tross) 23 ja pedaal 25. Käpad 19 on liigendühendatud korvi 6 külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega 7. Viimik 15 on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal 25 liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki 21. Siduripedaalile 25 vajutamisel lükkab lahutushark 21 viimiku 15 vasakule, vajutades sellega tugiseibile 17 mis asetseb lahutuskäppade 19 seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad 19 pöörduvad tugede
oskuslikult üheks liidetud. Mõlemal käigukastil on oma sidur ja hammasrattad ja enamasti kasutatakse käigukast A puhul käike 1, 3, 5, (7) ja käigukast B puhul R, 2, 4, 6. · PLUSSID väikese massiga ja mõõtmetega, odav toota, väga kiire käigulülitusega. · MIINUSED madala pöördemomendi taluvusega, mitte nii mugav kui hüdromuhviga; tihedam hooldus ja ka remondivajalikkus. · https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&v=lFAtc-zOKZs Kardaan · Jäik liigend, mis kannab pöördemomendi käigukastist tagasillani või nelikveolistel sõidukitel vahekastist esi- ja tagasillani. Tavaliselt valmistatud terasest, vahest ka alumiiniumist ja eksootilistel juhtumitel ka süsnikkiust. Kuna auto vedrustus liigub üles-alla, peab ka kardaan seda tegema ja selleks on kardaanil mõlemas otsas universaalsed kardaaniristid, et kardaan saaks pöörlemise ajal ka vertikaalselt liikuda. Kardaanirist
seejärel tagasi tuua algasendisse; samuti kasutatakse nende liikumiskiiruse reguleerimiseks. (nt võimendiga roolisüsteem) 72-Kuidas liigitatakse ehitusmasinate juhtimissüsteemid toime alusel juhitavale elemendile? a) Otsene side b) Kaudse toimega side (võimendiga) c) Jälgitavad süsteemid d) Koormustundlikud ehk tagasisidega 73-Millised on ehitusmasinatel kasutatavad raamide tüübid? a) Jäik raam b) Sarniir-liigend raam 74-Mis on masina "krabi"-tüüpi liikumine? Masina külg-ees liikumine 75-Mis ülesanne on masina vedrustusel? Summutada vertikaalsed võnkumised masina liikumisel ebatasasel pinnal ning suurema kiirusega masinate puhul säilitada rataste kontakt toetuspinnaga. 76-Nimetage masinate vedrustuses kasutatavad elastsete elementide tüübid. a) Mehhaaniline vedrustus b) Pneumaatiline vedrustus c) Hüdrauliline vedrustus
vastupidi). Tõstevõime ei ületa harilikult 10-15 tonni. Poomid valmistatakse terastorust, mis keskel on jämedam ja otstes väiksema diameetriga. Poomi kand kinnitatakse kahvli abil masti külge keevitatud alustoes pöörleva pööreli külge (vaata Joon. 7.3.4.). Pöörel annab poomile tuge ja võimaldab talle pööret vertikaaltelje ümber. Pöörel läbib teljena ka plokiaasa, mille külge riputatakse juhtplokk. Joon 7.3.4. Losspoomi kanna liigend. 1- mast, 2- alustugi, 3- piderõngas, 4- juhtploki aas, 5- pöörel, 6- poom, 7- poomikanna kahvel, 9- horisontaalne telg. Vajaliku nurga alla seatakse poom topenandi abil, mille alumine ots kinnitatakse kas teki külge või võetakse pidurile spetsiaalsel
agregaadid ning mis toetub vahetult toetuspinnale või läbi elastsete vedrustuselementide veermikule. a) jäigad raamid masinatel on rattad telgede suhtes pööratavad, teljed aga kas jäigalt või läbi vedrustuse kinnitatud raami külge 1. Juhitavad on üks paar rattaid 2. Kõik rattad on juhitavad ja pööratakse välja kõik ühes suunas 3. Kõik rattad on juhitavad ja pööratakse välja paariti vastassuundades b) šarniir-liigend raamid koosnevad kahest telikust, mis on omavahel ühendatud vertikaalse ja horisontaalse teljega liigenditega, mis võimaldavad telikutel teineteise suhtes pöörduda. 25. Masina vedrustuse ülesanne ja liigitus. Ül on summutada vertikaalsuunalised võnkumised masina liikumisel ebatasasustel ja suurema kiirusega masinate juures säilitada rataste kontakt toetuspinnaga. Elastsete elementide tüübi alusel tuntakse: a) mehaanilist – vedruterasest
sihis mõjub ka varda reaktsioon FA. Pöörduva vardaga samade omadustega on painduv niit, kuid selle erinevusega, et niit on suuteline arendama ainult tõmbejõudu. Liikuv liigendtugi (tugirull tala otsa all). Rull tõkestab talaotsa liikumise ainult tugipinna normaali sihis, seega mõjub selles sihis ka reaktsioon FA. Et rull ja varras on samade omadustega, siis sageli kasutatakse liikuva toe tingmärgina tugivarrast. Liigend (sarniir) võib olla realiseeritud näiteks kaht ketast ühendava telje kaudu, mis tõkestab ketaste omavahelise liikumise telje risttasandis. Side mõjutab kettaid võrdvastupidiste reaktsioonidega, mille esitamiseks on vaja kaht suurust: näiteks moodulit ja kaldenurka või siis kaht projektsiooni.. 7. Seostest vabastatavuse printsiip Sidemete aksioom ehk sidemetest vabastatavuse printsiip: iga seotud keha võib
Need vajutavad surveketta (2) vastu veetavat siduriketast (5) ja veetava ketta (5) vastu hooratast (1). Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele. Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada. Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad (7), viimik (12), lahutushark (17), varras(tross) ja pedaal. Käpad (7) on liigendühendatud korvi (21) külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega (15). Viimik (12) on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki (17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel
edasi vaid moon. Oli üsna kohmaks ja tolleaegsed köied kartsid niiskust. Oma purustusomaduste poolest oli ta eelmisest parem. 4. Raskusjõudu kasutavad erinevad heitemehhanismid (blide, trebuchet) Raskusjõudu õppiti rakendama ründerelvana teistest hiljem. Selle väljailmumisel tõrjus ta teised ründerelvad võrdlemisi kiiresti välja. Kõige efektiivsem on kasutada kaevukoogu põhimõtet: ühte kangi otsa pandi moon ja teise otsa ballast, mida toetas keskelt liigend. Samuti kuuluvad siia alla oma tehnoloogilise sarnasuse tõttu ka nn. tõmbemasinad, kus raskuse asemel on kinnitatud nöörid ja vajaminev arv mehi lihtsalt tõmbab järsult nööridest. 5. Erinevaid jõuallikaid kasutava nn katapuldi ajaloolise tõepära küsimus? Erinevaid jõuallikaid, nagu on Eesti seni kõige enam kasutatud heitemasina joonisel, kasutava katapuldi ajalooline olemasolu ja tõepära on ülimalt kaheldav. Seda tänu paljudele tehnilistele puudustele: 1
k - tala osade arv (nii põhiosad kui ka lisaosad) w - vabadusastmete arv Mitmesildelise tala staatikaga määratavuse vajaliku tingimuse võib kirjutada kujule t + l =2k w, kus w=0 Liigendite asetus peab olema niisugune, mis tagab mitmesildelise tala geomeetrilise muutumatuse. Geomeetriliselt muutumatus staatikaga määratavas mitmesildelises talas ei ole ühes sildes rohkem kui kaks ja kahes naabersildes rohkem kui kolm liigendit. Kahes naabersildes peab olema vähemalt üks liigend. Staatikaga määratud mitmesildelist tala nimetatakse Gerberi talaks. Põhiosad ja lisaosad: Staatikaga määratavad mitmesildelised talad koosnevad põhi- ja lisaosadest. Põhiosa on geomeetriliselt muutumatu ka siis, kui naaberosad on eemaldatud. Lisaosad muutuvad naaberosade eemaldamisel mehhanismideks. Joonisel on põhiosad a-f1 ja f3-d. Lisaosadeks on f1-f2 ja f2-f3. Põhiosade ja lisaosade vahel mõjuvad kontaktjõud F1,F2 ja F, mille suunad on vastavuses põikjõudude suundadega
Tekivad taladevahelised vuugid. Paindemomendid on maksimaalsed silde keskel. 2. Jätkuvtala sild Kuna paindemomente võtab tala vastu tugede kohal, siis on samade koormuste korral avamomendid võrreldes lihttalaga väiksemad. Probleemiks on tugede vertikaalsed siirded (tugede ebaühtlane vajumine), mis põhjustab sisejõudude ümberjaotumise. Näiteks Sõpruse sild. 3. Konsooltalasild- Kasutatakse lihttala ja jätkuvtala elemente. Liigendeid ei tehta tugedele, vaid sillaavadesse. Kuna liigend paindemomente vastu ei võta, siis on liigendi asukohaga võimalik muuta paindemomendi epüüri. Probleemiks on vuugid liigendite kohal.. Plaatsildade- ava suurused ulatuvad maksimaalselt 6-8 meetrini. Plaat valmistatakse harilikult raudbetoonist. On kaks põhitüüpi: 1.Kohtbetoonist. Valmistatakse ehitusplatsil. 2.Monteeritavatest raudbetoonelementidest (paneelid, plaadid, pingbetoonelemendid jne). Paneelide vahelised vuugid monolitiseeritakse
· koormus F jaguneb nelja (m = 4) lõikepinna vahel võrdselt: Q = F / m ; · lõikepinge jaguneb üle iga lõikepinna A ühtlaselt: = Q / A . Priit Põdra, 2004 58 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL Sharniir-liigend Sõrme lõikepinnad m=4 F F F F
· koormus F jaguneb nelja (m = 4) lõikepinna vahel võrdselt: Q = F / m ; · lõikepinge jaguneb üle iga lõikepinna A ühtlaselt: = Q / A . Priit Põdra, 2004 58 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL Sharniir-liigend Sõrme lõikepinnad m=4 F F F F
väändevedrud silindrilised, koonilised, varras (ristkülik, ümar, ümarrislõige). Staatilise määratluse varieerimine Jäikadest kehadest koosnev süsteem on staatiliselt määratud, kui toestuse (laagrite) reaktsioonid on tasakaalutingimustest üheselt määratavad. Kuna üldise ruumilise juhu jaoks on meil iga keha jaoks kasutada 6 tasakaaluvõrrandit, võib staatiliselt määratud toestus omada ühe keha jaoks maksimaalselt 6 toereaktsiooni. (liigend (liikuv, liikumatu, jäik) Ühendusmooduse varieerimine : ridaühendus (läbib kogu vool), paralleelühenuds (läbib ainult osa koguvoolust), ringlülitus (osa voolu juhitakse tagasi) 2.5 Ajami liigi varieerimine: Üleminek teisele ajamitüübile tähendab ka teise füüsikalise lahenduspõhimõtte valikut. füüsikalise põhimõtte järgi: hoobülekanne; kiil- ; torsioon- ; ristdeformatsiooni; fluidum; elektromagnetiline
niiskete meterjalide peenestusel. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi vahele. Kivim ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse materjal valtside vahele kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rohveldatud valtsidega või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga. Löökpurustid , kus materjali purustavad suure kiirusega pöörlevad liigend- või jäigad vasarad. Habraste ja pehmete materjalide purustamiseks. Eristatakse vasarate kinnituse järgi: rootorpurustud ja vasarpurustid. Vasarpurustitega(ühe ja kaherootorilised) peenestatakse väheabrasiivseid materjale(kriit, kips, lubi). Materjal puruneb vasarate ja põrkeplaatide löökidest ning puruksmuljumisega vasarate ja purustusrestide vahel. Rootorpurustid- kivimi jämepurustamiseks. Üherootorilised ja kaherootorilised purustid
Kavitatsiooni vältimiseks hüdrotrafos peab ta olema pidevalt täidetud õliga, see tagatakse juhtimisventiiliga, avanemissurve on 5 bar'i. 25. Kardaanülekande ülesanne, ehitus, hooldus. Võimaldab pöördemomendi ülekandmist muutuva nurga all ja erineva vahekauguse all. Hoolduse alla läheb lõtkude kontroll, vajadusel reguleerimine ning liigendite ja ühenduskohtade määrimine. Ehitusse kuulub liigend jne. 26. Teehöövli DZ-122 vedava silla ülesanne, ehitus, hooldus. Vedavad rattad (kaks tagumist paari ) või võivad ka kõik rattad vedada. Koosneb peaülekandest, mis muudab pöördemomendi suurust ja suunda, külgreduktoritest koos balansiiridega, mis annavad liikumise ratastele ja tagavad pideva ühenduse maapinnaga ja rattarummudest, milledele kinnituvad rehvid ja annavad rehvidele edasi liikumise
a. PA konstrukt. b. HDPE tarbe c. PS tarbe d. PEEK kõrg e. PI kõrg f. POM konstrukt. g. ABS konstrukt. h. PPVC tarbe 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Veetoru HDPE b. Pakkekile PP c. Külmkapi plastosad HIPS d. Kardinad PPVC e. Emailvärv alküüd f. Paberplasti sideaine MF g. Lennukiaknad PMMA h. Tiivik, liigend POM ?( mis üle jäi) i. Test 7 1. Nimetage polümeerid ja mõisted. a. PS polüstüreen b. PEE polüetüleeneeter c. PESU polüeetersulfoon d. EPR etüleenpropüleenkummi e. PP-GF klaaskiuga modifitseritud polüpropüleen 2. Moodustage paarid järgmistest sisult sobivatest mõistetest. a. Monomeer propeen b. Homopolümeer PVC c. Juhuslik kopolümeer NBR d. Multi-plokk-kopolümeer PUR e
Kaare telg jälgib üldiselt hästi survejoont, mistõttu on dimensioonimisel mõõtuandvateks sisejõududeks pikijõud ja paindemoment. Kasutatakse kahe või kolme liigendiga nii täisseinalisi kui ka sõrestikkaari. Kaarte toed lahendatakse tavaliselt liigendina. Toel tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse vastu kas betoonvundamendi või tugedevahelise terastõmbiga. Kaari saab valmistada ka kahest poolest kokku monteeritavana, kolme liigendiga kaarel on harjasõlmeks liigend. Taoline konstruktsioon on staatikaga määratud. Kangasala jäähallis on kaarte otsad kinnitatud postidele, postidele mõjuva horisontaaljõu vähendamiseks kasutatakse terastõmbe. Raamid silded 10-50 m Funktsionaalsetel, esteetilistel või muudel põhjustel on tihti vajadus mitmesuguste kaarekujude järgi, mis erinevad ökonoomsetest ring- ja paraboolkujudest. Kui vajalik hoone kõrgus peab olema tagatud juba üsna seina ääres, siis kasutatakse liimpuitraame.
vt EVS-EN 1990 ja EVS-EN 1991 (ja aine ,,Projekteerimise alused" loengud) Teras 1 15 3 Ristlõigete klassifikatsioon 3.1 Ristlõikeklasside määramine Ristlõiked jagatakse sõltuvalt nende surutud osade käitumisest nelja ristlõikeklassi (RK) järgmiselt: - klassi 1 kuuluvad sellised ristlõiked, kus võib tekkida plastse arvutusskeemi kasutamiseks piisava pöördumisvõimega plastne liigend ilma, et ristlõike kandevõimet tarvitseks sellega seoses vähendada; - klassi 2 kuuluvad sellised ristlõiked, milles võib areneda plastse pingejaotuse kohane paindekandevõime, kuid mille pöördumisvõimet piirab kohalik stabiilsuse kaotus; - klassi 3 kuuluvad sellised ristlõiked, mille äärmises surutud kius võib pinge ulatuda voolavuspiirini, kuid kohaliku stabiilsuse kaotus ei võimalda plastse kandevõime arenemist;
elektrohüdraulilise pööretearvu regulaatoriga, mille elektrooniline juhtplokk asub masina kontrollruumis. Masina pöörete reguleerimine toimub elektroonilise süsteemi kaudu. Masinapealset Woodward regulaatorit juhib 0-200mA voolutugevusega signaal, mis antakse elektroonilisest juhtkplokist. Vastavalt voolutugevusele toimib elektromagnet, mis juhib Woodward-regulaatori 27 hüdrovõimendit. Mehhaaniline tagasiside hüdrovõimendis toimub hoob-liigend süsteemi kaudu. Woodwardi väline tagasiside on aga elektrililine küttelatilt ja masina tahhomeetrilt juhtplokilt. Pööretearvu regulaator Peamasina distantsjuhtimine Peamasina distantsjuhtimine toimub kontrollruumi juhtimispaneeli kaudu. Kontrollruumi arvuti kaudu peamasinaid juhtida ei saa, jälgida saab vaid masinate tööparameetreid. Eraldi juhtimispaneelilt on võimalik muuta järgmisi peamasinate tööd
juhtimisjõud ja seadmete suhteliselt väikesed mõõtmed. Puudusteks aga elementide valmistamise täpsus, töö jäikus, keerukas hooldamine, kõrgendatud nõuded elementide tugevusele ja tihenditele, keskkonnaohtlikkus võimalike lekete korral. 71-Milleks kasutatakse masinais jälgivat juhtimissüsteemi? 72-Kuidas liigitatakse EM juhtimissüsteemid toime alusel juhitavale elemendile? 73-Millised on ehitusmasinatel kasutatavad raamide tüübid? a) sarniir-liigend raamid ja b) jäigad raamid. 74-Mis on masina "krabi"-tüüpi liikumine? masin külg-ees liikumist,mida on hakatud nimetama "krabi- tüüpi" liikumiseks. 75-Mis ülesanne on masina vedrustusel? Vedrustuse ülesandeks on summutada vertikaalsuunalised võnkumised masina liikumisel ebatasasustel ja suurema kiirusega masinate juures säilitada rataste kontakt toetuspinnaga. 76-Nimetage masinate vedrustuses kasutatavad elastsete elementide tüübid. a) mehaanilist, b) pneumaatilist ja c)
Tõstesilindri kinnituskahvli laager Kahvleid on kolm, kaks paremal ja üks vasakul pool höövlit. Määrdeainena ei või kasutada molübdeenisulfiidi sisaldavaid, vaid käesoleva juhendi soovituste kohaseid määrdeid. Kahvlite laagrites raamil on 3 määrdeniplit. Määrimine on teostatav kahes osas: hõlm õhus ja maas. Siis on kindel, et laagrite koormatuimad kohad saavad korralikult määritud. Tõstesilindri liigendid Silindrite kolvivarte liigendites on 3 määrdeniplit. Üks liigend on höövli paremal ja kaks vasakul pool. Juhtsektorid on pöörderingi all 4tk. Igal sektoril on üks määrdenippel. Määrimiseks on saadaval eritoimelised määrdeaineid, mis võivad esineda ka aerosoolidena. Määrimine või õlitamine on piisav, kui seda tehakse iga päev. Puhasta juhtpinnad enne määrimist. !!!Lahtiste hammasrataste määrimiseks mõeldud määrdeid ei tohi kasutada. Tasandushõlma kasutamisel peab lisaseadme ümberlüliti olema asendis „TAGUMINE LISASEADE“.
väärtus) või preemiaga (müügihind > nimiväärtus). Veksel - arveldusraha erivariant; kindlavormiline eraõigusl. võlakohustuse variant, mis annab veksli võtjale õiguse nõuda vekslil märgit. summa tasumist veksli kehtiv. tähtaja möödum. 9 7. Omakapitali arvestus. Omakapital on bilansis: · esitatud jääkväärtusena (e/v vara, millest on maha arvatud tema kohustused); · liigend. õigusl. piirangute järgi (vastavalt äriseadustikule). Omakapital esit. 8 kirjel: 1) aktsiakapit. või osakapit. nimiväärtuses, 2) aazio (üle/alla nimiväärtuse), 3) annetatud kapital, 4) ümberhindluse reserv, 5) reservid, 6) eelmiste per. jaotamata kasum (kahjum), 7) aruandea. kasum (kahjum), 8) oma aktsiad või oma osad (miinus). Omakapital = käibevara + põhivara - lühiajal. kohustused - pikaajal
kombineeritud reduktorid, kus esimene aste on planetaarreduktor, järgmised astmed silindriliste hammasratastega. Kahe kettaline reversreduktor 1- väntvõlli ots, 2- muhvi kere, 3- tagasikäigu friksioon ketas, 4- lülitus friksioon ketas, 5- käigu lülituskang, 6- lülituskangi liigend muhv, 7- edasikäigu vedav hammasratas, 8-tagasikäigu vedavhammasratas, 9- tagasikäigu veovõll, 10- tagasi- käigu vahehammasratas, 11- väljund- võlli ja sõuvõlli ühendusvlants,
asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke. Kardaanülekanded autodel on ühe- või kahe võlliga. Ühevõlliline kardaanülekanne koosneb õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne. Peaülekanne paikneb autodel tavaliselt vedavas sillas. Peaülekannet on vaja kahel põhjusel: ta ühendab auto pikisuunalise kardaanvõlli ristisuunaliste rattavõllidega ja suurendab pöördemomenti. Kui peaülekane vedava hammasratta telg veetava taldrikhammasratta telje suhtes asub madalamal, on tegemist hüpoidülekandega. Tagaveoga auto üheastmelises peaülekandes on kaks koonushammasratast. Suuremat,
vaid mõni kraad. Nad korvavad raami kõverusest ja paigaldusvigadest tingitud vildakusi. Täisliigendid jagunevad asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks ja sünkroon- ehk püsikiirusliigenditeks. Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks. Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). 3.3 Ristliigend Muutkiirusliigend (ristliigend) 1. Nõellaagrikaus, 2. ja 4. Kahvel, 3.Ristmik, 5. Flants, 6. Stopperi soon, 7. Stopper, 8. Nõellaager. Selle nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid 2 ja 4, ristmik 3, nõellaagrid 8, tihendid. Nõellaagritega kausid 1 lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad 7 või
Ristlõikeklass määratakse vastavalt ristlõikes mõjuvatele normaalpingete jaotusele, kus määrav osa on survepingetel. Vaatleme koondatud koormusega koormatud lihttala. Hakates tala järk järgult koormama, näeme, et esialgu käitub tala elastselt. Kui ristlõike osade mõõtmete paksuse suhe pikkusesse on piisavalt väike, st. ristlõike mõõtmed on piisavad et survepingete mõjul ei tekiks kohalikku stabiilsuskadu, võib lubada paindel plastse liigendi tekkimist - plastne liigend võimaldab ristlõikel pöörduda. Edasi koormates tõusevad pinged tala ristlõike äärmistes kiududes voolavuspiirini fy, millele vastab tala elastne paindekandevõime Mel. Eeldusel, et tala ristlõige ei kaota kohalikku stabiilsust, saab koormust veelgi suurendada, kuni kogu ristlõige plastifitseerub (saavutab voolupiiri kõigis ristlõike kiududes ristlõike plastne kandevõime Mpl). Ristlõike plastifitseerumisega suureneb tala läbipaine,
Kardaanülekanne koosneb: · Kardaanvõllidest · Võlliliigendidest · Vahetoest · Kompenseerivast ühendusest Väikeste vahekauguste korral vahetuge ei kasutata. Kardaanide või võlliliigendid jagunevad: · Täisliigendid 20-25 kraadi · Poolliigendid mõni kraad. Täisliigendid jagunevad: · Asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks. · Sünkroon- ehk püsikiirusliigenditeks Poolliigendid jagunevad: · Elastseks · Jäikadeks Elastne liigend kannab pöördemomenti üle elastse elemendi deformatsiooni abil. Elastsel ja jäigal on vedava ja veetava hargi pöörlemiskiirused erinevad. Erinevus sõltub telgevahelisest nurgast. Jäigal võib ülekande nurk olla 5-10kraadi, elastsel 3-5kraadi. Kompenseerivad ühendused tagavad kardaani pikkuse muutumise. Valmistatakse tavaliselt nuutühendusena. Vahetuge kasutatakse suurte vahekuaguste puhul kui on tegemist mitmeosalise kardaanülekandega
metalltugedega konstruktsiooni. Fermide ülemistele vöödele on poltidega kinnitatud puitlaudis. Töölavad on piiratud inventaarse kaitsepiirdega. Töölava kõrguse muutmiseks on ploki alumise osa 31 külge liigendiga kinnitatud 1 m kõrgused pööratavad toed. Toed kinnitatakse, ükshaaval ploki otstesse või paarikaupa selle pikiservadele. Esimesel juhul paigaldatakse töölavad piki vahelaepaneele, teisel juhul aga nendega risti. Liigend paneeltöölavade ehitus on lihtsam. Nad koosnevad kahest keevitatud metalltoest, mis on liigendiga kinnitatud puitraamile toetuva töölaudise alla. Ümbertõstetavaid töölaudiseid kasutatakse trepikodade välisseinte ladumisel. Nad paigaldatakse kraanaga trepikoja sisemistele põikseintele. Töölaudis kujutab endast karp- ja nurkraudadest (raami, otstes) raami kilplaudise ja puidust kaitsepiirdega.
- sidudes konstruktsioonid omavahel. 2.2. PIIRSEISUNDID. Kandepiirsiesundi ületamisel konstruktsioon puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Kasutuspiirseisundi ületamine ei too kaasa konstruktsiooni purunemist, vaid kasutamise ebamugavuse ja välijanägemise kahjustamise. Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: - alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele;
3). Inertsjõu moodul on siis inertsjõud dsuunatud raadiuse sihis tsentrist Ok eemale (vt 2 d = a kn dm = rk dm (3.2) r Siin oleva raadiuse k on mugav esitada rk vardasuunalise koordinaadi kaudu. Võtame selleks A 3.3a). Sel juhul koordinaadi , mille alguspunktiks on liigend O (joonis rk = sin (3.3) Millline on aga osakese mass dm? Ühtlastel peenikestel varrastel antakse tihedus alati joontihedusena, s.t massina ühe pikkusühiku kohta ning tavaliselt see tähistatakse tähega . Kuna vaadeldava vardaosakese pikkus on d (joonis 3.3b), siis dm = d (3.4) Arvestades valemeid (3.3) ja (3
h ≥0.13 l – 0.17 l PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 82/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Kui sõrestike sõlmed on teostatud mehhaaniliste kinnititega (poldid, naelad,...), siis sõrestike läbipainete leidmisel tuleb sõlmede järeleandvusest tekkivad lisadeformatsioonid arvesse võtta. Liigendsõlmedega sõrestiku läbipaine varraste deformeerumisest Deformeeruvate (liigend)sõlmedega sõrestiku läbipaine varraste deformeerumisest ja sõlmede järeleandvusest. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 83/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Kui arvestatakse varda pikenemisele või lühenemisele lisaks sõlmede järeleandvusest tingitud lisadeformatsioone, siis tehakse seda redutseeritud (vähendatud) pindala A kaudu.
Betooni ja terase plastsete deforma- tsioonide mõju arvesse ei võeta. Arvestatakse muutuva koormuse ebasoodsa asetuse mõju. Plastne arvutus Paindemomentide määramisel võetakse arvesse materjalide plastseid deformatsioone ja plaadi töötamisskeemi muutumist koormamise käigus. Vaatleme kaheavalist jätkuvplaati joonisel 9.6: a) olukord vahetult enne armatuuri voolamist toel B; koormus p'; toemoment M'B= fydAs,Bz; avamoment M'1< fydAs,1z; b) toel tekib plastne liigend, toemoment MB = M'B enam suureneda ei saa, koormuse juurdekasv p'' võetakse vastu avamomendi suurenemise arvel. Plaadi kandevõime ammendub, kui koormusel p = p' + p'' tekib ka avas plastne liigend ja M1 = M'1+ M''1 = fydAs,1z. Kandepiirseisundis M0 = M1 + MB / 2 ehk MRd,1 + MRd,B / 2 = pl² /8. (9.2) MRd,1 = fydAs,1z. ja MRd,B = fydAs,Bz. Joonis 9.6 Plastse liigendi tekkimine Avaldis (9
R2 Sidemete tüübid: Pind, joon, punkt – sidemereaktsioon alati risti kontaktpindalaga või punktist lastud puutujale Niit, kett, varras – sidemereaktsioon on suunatud piki sidet R2 R = G = mg R3 R1 m Silindriline šarniir (liigend): G = mg liikuv liigendtugi liikumatu liigendtugi kinnine tugi R R2 R2 R2 R MR R1 R1
takse jõud käigukastist vedavale rattale kardaanülekande ja hammasratas-peaülekande kaudu (joon. 85). Kardaanülekanne. Käigukast koos mootoriga on kinnitatud raamile liikumatult, vedav ratas aga vedrasta- tud õõtshargi kaudu. Seetõttu tuleb pöördemoment käigu- kastist kända peaülekandele muutuva nurga all. Seda või- maldab kardaanülekanne. Viimane koosneb kardaanvõllist 12 ja kahest kardaan- liigendist 11 ning -15. Käigukastipoolne, elastne liigend 11 võimaldab võllil kalduda väikese nurga piirides käigukasti veetava võlli suhtes. Ta leevendab ka järske tõukeid moo- tori pöörete järsul muutumisel ja võimaldab kardaanvõlli Jäik kardaanliigend 15 koosneb kahest hargist, ristmi- telgnihkumist, sest veoratta üles-alla õõtsumisel selle kau- kust ja nõellaagritest. Harke ühendab omavahel ristmik, gus käigukastist muutub. Veorattapoolne, jäik kardaanlii- mille harud asuvad harkide silmades
annaabi.ee 
