antud lõputöö vormistamise juhendil (http://www.vk.edu.ee/oppimine/oppetegevuse/loputoo_vormist_2010.pdf) lk. 26. Kasuta vajalikku joondust. Kasulik teada! Tiitelleht Tiitelleht koostatakse eesti keeles (ka sel juhul, kui töö kirjutatakse vene või inglise keeles). Kõik vajalikud elemendid paigutatakse eraldi ridadena ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta. Tiitellehele tuleb märkida: kooli nimetus suurtähtedega: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL (paksus kirjas Bold, kirja suurus 12 punkti); Virumaa Kolledz (Bold, kirja suurus 12 punkti); autori ees- ja perekonnanimi (Bold, kirja suurus 12-14 punkti); töö pealkiri suurtähtedega, (Bold, Kirja suurus 16-20 punkti); töö liik bakalaureusetöö (Bold, kirja suurus 14 punkti); töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi, mille ette lisatakse tema teadulik kraad selle omamisel (Bold, kirja suurus 12 punkti);
miku tähist (numbrit) toimikute loetelus. -Vastusdokumendile märgitakse sissetulnud dokumendi kuupäev ja number jälgides täpselt selle kirjapilti -Dokument adresseeritakse asutusele, struktuuriüksusele, juriidilisele või füüsilisele isikule. Rekvisiidi koostisosad märgitakse järgmiselt: isik, asutus, asutuse struktuuriüksus; tänav, maja- või korterinumber; asula või sidejaoskond, sihtnumber, linn või maakond; riik. Viimane sihtkoht märgitakse suurtähtedega -Vajadusel tehakse dokumendile kasutamise kohta sellekohane märge ( "isiklik", "ametialaseks kasutamiseks") enne rekvisiiti "adressaat", kasutades suurtähti. -Dokumendiliigi nimetus märgitakse nimetavas käändes ( käskkiri, korraldus, otsus, määrus, akt, protokoll jne), suurtähtedega ja paksus kirjas. Protokolli kohta näidatakse ära, mille kohta vastav protokoll on koostatud. N. KORRALDUS -Pealkiri ehk sisuviide avab lühidalt dokumendi sisu. Pealkirja põhisõna märgitakse nimetavas
Iseseisev töö Tallinn 2011 Garantiikiri koosneb järgmistest elementidest: aadress, adressaat, allkiri, allkirjastaja, autor, kontaktandmed, kuupäev, koostaja, pealkiri ja pealkirja liiginimetus, teksti, viit. Aadress - adressaadi sideandmed, mis sõltuvad saatmisviisist. Kirja saatmisel posti teel, kasutatakse postiaadressi. Kirjal vormistatakse aadress elemendi "adressaat" alla. Postiindeks trükitakse enne linna või maakonna nimetust. Linn ja maakond trükitakse suurtähtedega. Näiteks: Pärnu mnt 62 10135 TALLINN Padise vald 74001 HARJUMAA Adressaat- organisatsioon või isik, kellele kiri on suunatud. Garantiikirja adressaadiks võib olla üldjuhul organisatsioon või organisatsiooni allüksus. Adressaadi esimene rida trükitakse umbes 5,5 cm kaugusele plangi ülaservast, et aknaga ümbriku puhul peab olema adressaat aknast tervikuna nähtav. Rea pikkus adressaadiväljal ei tohi ületada 7,6 cm plangi vasakust veerisest. Näiteks: AS Nööp
tab ~hoi-atab). Liitsõnu on soovitatav poolitada liitumiskohalt (nt: riigi-kogu, huvi-juht). 5. Lühendamine Algustähtlühend: võetakse sõna esimene täht (nt: e ehk, a aasta). Katkendlühend: võetakse sõna algustähed kuni mõne järgneva silbi täishäälikuni (nt: kod kodanik, õpil õpilane). Valiktähtlühend: võetakse mingi osa tähtedest (nt: nr number, hr härra). Suurtähtedega lühendatakse tavaliselt suure algustähega algavad sõnaühendid (nt: TÜ Tartu Ülikool; ETV Eesti Televisioon). Suurtähtedega võib kirjutada ka teisi algustäht- ja valiktähtlühendeid (nt: AS aktsiaselts, OÜ osaühing, EM-võistlused Euroopa meistrivõistlused). Võõrkeelsete sõnaühendite puhul kasutatakse kas lähtekeelset või tõlgitud lühendit (nt: USA United States of America (Ameerika Ühendriigid), HIV human
Kirjal võib olla mitu autorit, e-kirjal on üks autor. Autor esitatakse nimetavas käändes. 6. Kasutusmärge- on kirja kasutamise korda tähistav märge., vormistatakse vajadusel. Elemendi eesmärk on tähelepanu juhtimine kirja üldisest korrast erinevale menentlemisele. (Ei käsitleta Avaliku teabe seaduse ja Riigisaladuse seaduse regulisatsioonides kasutatavaid märgete vormistamist.) Asukohaks on kirja puhul adresaadiväljal või viidaväljal. Vormistatakse suurtähtedega, e-kirjal vormistatakse suurtähtedega enne pealkirja. Näited: Kiri on mõeldud isiklikuks kasutamiseks: ISIKLIK Kirja on vaja menetleda tavapärasest kiiremini: KIIRE Muud kasutusviisi täpsustavad näited: ÄRISALADUS / MITTEAMETLIK TÕLGE 7. Kontaktandmed - 8. Koostaja- On kirja kavandi ettevalmistanud isik. Elemendi olemasolu võimaldab adresaadil mugavalt ka kiiresti ühendust võtta saatjaga, kui tal tekib dokumendi sisu suhtes küsimusi.
TÖÖ PEALKIRI (SUURTÄHTEDEGA) Ees- ja perekonnanimi Kool, klass Ülevaade — Lühikokkuvõte kogu järgnevast artiklist. Milline oli uuringu või loovtöö eesmärk? Keda, mida ja kuidas uuriti või mida kuidas loodi? Millised olid peamised tulemused ja kordaminekud? SISSEJUHATUS Lühiülevaade teemast ja põhimõistetest. Mis eesmärgil uuringut läbi viidi või midagi loodi, millised olid uurimisküsimused ja milline oli hüpotees, küsimus või ülesanne? Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Meetodi valiku põhjendus. Kes ja millal on veel taolisi uuringuid läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? Ülevaade kirjanduses leiduvast. Kõikidele kirjandusallikatest võetud mõtetele, meetoditele ja andmetele tuleb vormikohaselt viidata! ...
Lehekülje ääred jäetakse vabaks vasakult ja paremalt 3,17 cm, ülevalt ja alt 2,5 cm. Tekst joondatakse mõlemast servast. Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Alapeatüki ette jäetakse vaba ruumi kaks rida, punkti ja tabeli pealkirja ette üks rida. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega (v.a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Aastaarvud näidatakse numbritega. Leheküljed nummerdatakse, v.a. tiitelleht. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (Heading 1). 1.2 Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on olemas pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad vastavalt nende tasemele ühtlaselt ja võimaldavad moodustada automaatselt sisukorra. Enne töö vormistamist tuleb üle kontrollida nende tähesuurus ja vormindus ning vajadusel teha parandused. 1. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) üldjuhul 16 p, rasvane, kõik suurtähed 1
kirjuta Subject-reale ülesande nimi, mille kohta kiri käib. 5. Kontrolli kindlasti, et kiri läheks õigele aadressile. 6. Iga ülesande puhul vaata, kas ülesandes pole antud juhiseid vastuse vormistamise kohta. 7. Kirjas säilita alati viisakas toon, kuigi elektroonne anonüümsus ahvatleb vabamale väljendusviisile. 8. Kasuta kirjakeelt ja terviklikke lauseid, ära kasuta slängi. 9. Ära kirjuta tervet lauset, veel enam tervet tekstilõiku, suurtähtedega - arvutivõrgus samastatakse selline teguviis karjumisega tavalisel suhtlemisel. 10. Tea, et listist tulnud kirjale Reply-käsuga vastates läheb vastus reeglina listi - ära kasuta seda meetodit erakirjade saatmiseks. FTP & netikett FTP-arhiividest failide tõmbamiseks tuleks kasutada lähimat FTP-arhiivi, kus see fail olemas on. Sellega kulutate te vähem võrguressursse. NEWS & netikett Kui astute postiloendi liikmeks, ärge kiirustage sinna kirjutamisega. Jälgige natuke aega,
Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE juhend Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis TÖÖ STRUKTUUR · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu (peatükid) · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad Töö oodatav pikkus tiitellehe, sisukorra, kasutatud kirjanduse ja lisadeta vähemalt 12 lehekülge. Uurimistöö peab vastama enamikule alljärgnevatest nõuetest On sisult · Uudne ja aktuaalne · Objektiivne · Tõestatav, argumenteeritud · Kontrollitav · Täpne · Kriitiline · Seletav · Kirjeldav, analüüsiv · Ennustav Plagiaat (loomevargus) Plagiaati kaitsmisele ei lubata ja tööd ei arvestata. Töö ei tohi olla varastatud ega maha kirjutatud. Vormilised nõuded uurimusele · Tekst on umbisikulises tegumoes (n: töös käsitletakse) või kindla kõneviisi ainsuse kolmandas isikus (n: töö autor käsitleb...
pöördeleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg on numeratsioonis küll arvestatud, aga leheküljenumbreid nendele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede vahel kuni sissejuhatuse teise leheküljeni (Insert>Break>Next page). 2. TIITELLEHT Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta: - ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL) - teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond) - instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - autori ees- ja perekonnanimi - töö pealkiri suurtähtedega - töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse) - töö juhendaja(te) kutse või ametikoht, eesnimi ja perekonnanimi (joondatakse
pöördeleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg on numeratsioonis küll arvestatud, aga leheküljenumbreid nendele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede vahel kuni sissejuhatuse teise leheküljeni (Insert>Break>Next page). 2. TIITELLEHT Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta: - ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL) - teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond) - instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - autori ees- ja perekonnanimi - töö pealkiri suurtähtedega - töö liik (uurimistöö korral ka õppeaine, mille raames tööd kirjutatakse)
Exceli vihikus olevad lehed (sheets) on nelja tüüpi: töölehed (worksheets), diagrammilehed (chart sheets), dialoogilehed (dialog sheets) ja makrolehed (macro sheets). Liikumiseks erinevate lehtede vahel tuleb klõpsata vastavatel sakkidel akna vasakus ääres. Faili salvestamisel salvestatakse raamat tervikuna (kõik lehed koos), faililaiendiks on tavaliselt .xls. Tööleht on tabel, mis koosneb veergudest ja ridadest. Veerud paiknevad vertikaalselt (ülalt alla) ja on pealkirjastatud suurtähtedega: A, B, C, D, E jne. Read paiknevad horisontaalselt ja on tähistatud numbritega: 1, 2, 3, 4, 5, 6 jne. Töölehel on kokku 256 veergu ja 65 536 rida. Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse pesaks ehk lahtriks. Töölehel on seega 256 x 16 384 = 4 194 304 lahtrit. Pesadele viidatakse analoogselt nagu male mängus. Esimesele pesale tabeli vasakus ülemises nurgas viidatakse nii: veerg A ja rida 1 ehk A1, tabeli paremale alumisele pesale viidatakse: veerg IV ja rida 16384 ehk IV16384
2.2. Üliõpilastööde koostisosad ja vormistamine 2.2.1. Tiitelleht Töö tiitelosa koosneb järgmistest nimetustest: tiitelleht; võõrkeelne lühikokkuvõte (bakalaureuse- ja magistritöö); sisukord; tähised ja lühendid (vajadusel) ning sissejuhatus. 12 Tiitellehel on järgmised elemendid: 1) õppeasutuse nimetus kirjutatakse suurtähtedega, kirjasuurus 14 punkti, ülemisest servast 25 mm (rõhutamata) (Vorm C.1) või suurtähtedega ja rõhutatult (Bold), kirjasuurusega 14 punkti ülemisest servast 25 mm (Vorm C.2 [4]); 2) instituudi nimetus kirjutatakse väiketähtedega, kirjasuurus on 14 punkti; 3) Eesti Maaülikooli logo lisatakse ainult magistri- ja doktoritööde tiitellehele (Vorm C.3 [5]); 4) autori ees- ja perekonnanime kirjasuurus on 14 punkti ja kirjutatakse rõhutatult (Bold);
· Taandridu ei kasutata. Referaadi vormistamine 3 2.2 Tiitelleht ja sisukord · Tiitellehele tuleb märkida: · Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. Sisukord moodustatakse automaatselt. · Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid. 2.3 Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). 2.4 Tabelid · Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Tabel". Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele. 2.5 Joonised · Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...). Kooli nimi Keskjoondusega, 16 pt Töö pealkiri Keskjoondusega,
vahel. eemi Mitme tühiku pikkuse Tabelites viib kursori funktsioone või vahe või taandrea järgmisse lahtrisse. käske. tegemiseks kasutage Caps Lock ehk (Näiteks Ctrl+C ja Tab-klahvi!!! registrilukustaja Ctrl+ V) Samas ära unusta ka Vajuta, kui soovid Alt ehk muuteklahv reeglit, et tekstis käib ainult suurtähtedega · Muuteklahvi iga sõna ja trükkida. kasutatakse kirjavahemärgi järele rakendusprogra üks tühik! Windows Logo key · Numbriklahvid · Delete-klahvi ehk aknaklahv el on 2 reziimi: abil Windows Logo key numbrite kustutatakse ehk "windowsi sisestamine ja kursorist
s t Lihtsaimaid võimalikke lausearvutuslauseid nimetatakse lihtlauseteks. Ekvivalentsitehte märgina kasutatakse ka sümbolit ~ ( ~ ) I n Lihtlauseid ei saa enam jagada veelgi lihtsamateks lauseteks. VÕI-tehte märgina kasutatakse ka sümbolit + ( + ) Lausearvutuslauseid tähistame formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q . . . __ Inversiooni tähistatakse erinevates allikates erinevalt: A A A' Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loogiliste
Hulgad Millest hulk koosneb? Hulk koosneb hulagelementidest. Kuidas hulka tavaliselt tähistatakse? Hulka tähistatakse tavaliselt suurtähtedega näiteks A,B,C,D... . Millised hulga esitusviisid on olemas? Hulka võib esitada tema elementide täieliku loeteluna looksulgude vahel nt {a,b,c,d} või {a,b,c,d} Hulka võib esitada tema elementide osalise loeteluna, mis esitab mingit rehulaarselt äratuntavat seaduspärastust nt {0,1,2,3,4......} Hulka võib esitada üldise avaldise kaudu, mis kehtib kõigi hulgaelementide jaoks. Millal on hulgad teineteisega võrdsed? Hulgad on võrdsed, kui nad koosnevad samadest elementidest
"pestud muna", kuigi nad vastavad A-klassi nõuetele. Kui A-klassi muna ei vasta enam nõuetele, klassifitseeritakse ta ümber B-klassi munaks. A-klassi suurpakendi etikett või lint on valge, trükis sellel peab olema must. Toiduainetööstusele mõeldud munade pakendite lint on kollane märgisega "munad toiduainetööstusele", pakendatud munade arv ning tarnija nimi ja aadress. Tööstusmunade pakendi lint on punane, märgisega "tööstusmunad" musta värvi suurtähtedega koos saatja ja sihtkoha andmetega. Misasjad on "tööstusmunad"? 1. Mõisted: 1. munad - koorega kanamunad, mis kõlbavad inimtoiduks või toiduainetööstuses tarvitamiseks, v.a lekkivad munad, hauduma pandud munad ja keedetud munad; 2. tööstusmunad - koorega kanamunad, v.a lõikes 1 nimetatud munad, ning lekkivad ja hauduma pandud munad, v.a keedetud munad; 3
Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe. Loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI- tehe
Uurimistöö vormistamine Üldnõuded Töö esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel A4 formaadis. Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse. Töö peab olema trükitud arvutil. Töö tuleb trükkida kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, paremal 1,5cm ja vasakul 3 cm. Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Te...
4. E-kiri koosneb päisest ja sõnumi kehast. 5. Adressaat: 1) ,,To" järele sisestatakse adressaadi (adressaatide) meiliaadress(id). Kõik saajad näevad üksteise nime ja aadressi. 2) ,,Cc" järele sisestatakse adressaadid, kellele saadetakse meili koopia. 3) ,,Bcc" järele sisestatakse salakoopia saavate isikute meiliaadressid. 6. Pealkiri on asjalik, lühike ja selgesti sõnastatud sisukokkuvõte. Ei kirjutata suurtähtedega, ei lisata mitmekordseid hüüumärke, tärnikesi vms, et muuta pealkirja silmatorkavaks. 7. Meili kuupäev ja viit vormistatakse registreeritud kirjavahetuse puhul teisele reale tekstiväljal, seosviite all. 8. Pöördumine: lugupeetud proua Rebane; lugupeetud AS Äpu töötajad. Adressaat: nagu ametikirjal. Valida tuleb emb-kumb. 9. Tekst kirjutatakse lühidalt, viisakalt ning plokkstiilis. Suurtähti ei kasutata, kui on vaja midagi rõhutada, on
Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Peatükkide pealkirjad on kirjutatud suurtähtedega. Alapealkirjad on kirjutatud väiketähtedega (va esitäht). · Esile tõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Pealkiri algab joondumisega vasakult, pealkirja lõppu punkti ei panda. · Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida.
Vitamiinideks nimetatakse eluks vajalikke madalamolekulaarseid, bioloogiliselt aktiivseid aineid, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Kõik looduslikud vitamiinid on orgaanilised ained, mida leidub vaid elusas looduses. Organismis toimib üle 20 vitamiini. Vitamiine hakati tähistama ladina tähestiku suurtähtedega nende avastamise järjekorras. Teaduslikus kirjanduses eelistatakse kasutada vitamiinide keemilist struktuuri iseloomustavaid nimetusi. A-vitamiin See mõjutab nägemisteravust. Kui A-vitamiini hulk organismis ületab normaalvajaduse 10- 15 korda, tekib loidus, unisus, peavalu, nahasügelus. Spetsialistide arvates pole mõtet kokku arvutada toiduks kasutatud beetakarotiinirikkaid (A-provitamiin) porgandeid, kollaseid ja punaseid aed- ning
tööst (töödest). Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lk on sisulisi peatükke, ülejäänud: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus. Kasutada tuleb vähemalt 10 erinevat allikat ja vähemalt 3 neis peavad olema raamatud. Õpikuid referaadi tegemisel ei kasuta!!! Töö esitatakse valge A4 formaadis paberi ühel poolel · Kiri Times New Roman · Tähemärgi suurus 12 · Reavahe 1,5 · Peatükkide pealkirja on suurtähtedega, alapealkirjad väiketähtedega (va esitäht) · Pealkiri algab joondumisega vasakult ja selle lõppu ei panda punkti Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava
tõene või väär, 1 või 0. Lausearvutus lause peab omandama ühe tõeväärtuse nendest kahest alternatiivist. Millised tõeväärtused on olemas? Kuidas neid tähistatakse? On olemas kaks tõeväärtust, 0 ja 1 ehk vastavalt kas väär või tõene. Milline lause on lihtlause? Lihtlaused on lihtsaimad lausearvutusvalemid.Neid ei saa jagada enam veelgi lihtsamateks lauseteks. Kuidas lausearvutuslauseid tavaliselt tähistatakse? Lausearvutus lauseid tähistame formaalselt suurtähtedega A,B,P,Q..... . Mis on liitlause?Kuidas ja millest neid moodustatakse? Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loogiliste konstruktsioonide abil liitlauseid. Lihtlaused seotakse liitlauseks 5 loogikatehte abil, millest 4 on binaarsed, 1 on unaarne ja selleks on eitus. Millised on lausearvutuse loogikatehted? Nende tähistused ja verbaalsed tähendused? Verbaalne esitus: Formaalne tähistus: Eitus: Mitte P, pole õige, et P
..................................................7 Kuidas valgust tuppa tuua:.............................................................................. 7 Kasutatud kirjandus:....................................................................................... 9 2 Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). Tabelid Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Tabel". Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele. Joonised Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...).
· Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa selle sõnastama oma sõnadega ja sellele viitama, märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks: (Vahtre 1996: 34). Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks. · Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Peatüki pealkiri kirjutatakse läbivalt suurtähtedega ja pealkirja lõpus punkti ei ole. Tähemärgi suurus on 12 p (võib kasutada bold'i) või 14 p.(1. KOOLIVALMIDUSE MÕISTE JA OLEMUS) Alapeatükid eraldatakse lisanumbritega, näiteks 1.1 ja pealkiri kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Tähemärgi suurus 12 p. (1.1 Koolivalmiduse mõiste) · Referaadis kasutatakse reavahet 1,5 · Tähemärgi suurus on 12 p, kiri Times New Roman
· Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. 2. Töö tiitelleht Töö tiitellehe (vt. LISA 1) esimesel real tuuakse õppeasutuse nimetus, kus töö on kirjutatud. Lehekülje 2/3 kõrgusele kirjutatakse töö autori ees- ja perekonnanimi, selle alla klass, selle alla umbes poole lehekülje kõrgusele "Uurimistöö" ning suurtähtedega töö pealkiri. Lehekülje paremale servale uurimistöö pealkirja ja viimase rea vahele kirjutatakse töö juhendaja. Lehekülje viimasele reale kirjutatakse töö kirjutamise koht ja aeg. Kõik peale töö juhendaja kirje on tiitellehel keskjoondatud. Tähesuurus tiitellehel on 16 24 pt. 3. Sisukord Sisukord (vt. LISA 2) on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu nad esinevad töös endas. 4
Andmekandjad Aivar Luist Andmekandja · Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks Andmekandjate liigid · Molekulaarsed andmekandjaid · Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid · Magnetilised andmekandjaid · Optilised andmekandjaid · Elektroonilised andmekandjaid Magnetilised andmekandjaid · Magnetketas Kõvaketas e. HDD Disk e. FDD · Magnetlint Optilised andmekandjaid · CD plaadid CD-R CD-RW · DVD plaadid DVD-R DVD-RW DVD+R DVD+RW · HD DVD · Blu-ray Disc · Minidisc Elektroonilised andmekandjaid · USB mälupulgad (välkmälu e. flashme...
olulised andmed (registrikood, pangakontonumber jne). Kontaktandmete väli eraldatakse sõnumiväljast jämeda pidevjoonega, trükikirja suurus on 8 10 punkti. Kontaktandmete välja kõrgus on 1,7 cm. On soovitav informatsiooni kontaktandmete väljal trükkida plokkidena. Vasakpoolne plokk sisaldab registrikoodi ja saatja aadressi, mis märgitakse järjekorras tänav, maja, postiindeks ja sihtpunkt. Sihtpunkt (linn, maakond või riik) kujundatakse suurtähtedega. Keskmine plokk sisaldab telefoni- ja faksinumbrid, interneti- ja e-posti aadressi. 19 Lidia Feklistova Parempoolses plokis trükitakse panga rekvisiidid järjekorras: arvelduskonto number ja panga nimetus nimetavas käändes. Näide kontaktandmete välja kujundamise kohta. Raekoja plats 17 Telefon 7 123456 Arvelduskonto 123456790
mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe. Loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI-tehe
SOOVITUSI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS UURIMISTÖÖ EESMÄRGID uurimistöö metoodika õpetamine uurimistöö vormistamise õpetamine õpilase suulise ja kirjaliku väljendamisoskuse arendamine õpilase teadmiste laiendamine MIS ON UURIMISTÖÖ? Uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt järjestatud viisil. UURIMISTÖÖ ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata) Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt Võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet materjalide...
Tabeltöötlus. Ülesanne 1 Andmed ja valemid Kujundage sellele lehele "kirjanurk" kõrvaloleva näite järgi (tekstid, raamjooned, vajadusel ühendage lahtrid), sisestage nõutud andmed Tallinna Teh Informaatik Töö Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Andmed ja valemid Ardi Lepp Õppemärkmik 82176 Jelena Vendelin Õpperühm KAKB-11 Koostada kaks 10x10 korratabelit, ühes valemites lahtriaadressid, teises tegurite piirkondadele (tabeli esimene rida ja esimene veerg) määratud nimed. Kummaski tabelis peab arvutusvalem olema muutusteta kopeeritav kogu tabeli jaoks. 1 2 3 ...
Lähetuskäskkirjad (-korraldused) Käskkiri Käskkiri vormistatakse alati ühes eksemplaris. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes eksemplaris Käskkirja tutvustatakse töötajale, kelle tegevust dokument puudutab. Tutvumist kinnitab töötaja oma allkirja ja kuupäevaga, kas käskkirjade registris või käskkirja originaaleksemplari pöördel. Käskkirja vorming Dokumendiliigi vorming KÄSKKIRI Trükitakse suurtähtedega kas alates vasakust veerisest või plangi keskele. (5,5 cm kaugusel ülaservast) Käskkirja vorming Koostamise koht Nimetavas käändes alates plangi vasakust veerisest samale reale käskkirja allakirjutamise kuupäeva ja dokumendi- registri numbriga (6,3 cm plangi ülaservast) Käskkirja vorming Pealkiri Vormistatakse käskkirjale alati, kuna see peab avama dokumendi väljaandmise eesmärgi. Trükitakse alates vasakust veerisest (8,5 cm kaugusel ülaäärest)
toodud lisas 3) oma allkirjaga. Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute jaotiste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbri- tega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja lisa alguslehekülje number. Sisukorras kasutatakse kirjasuurust 12 punkti, 1,0-kordse reavahega, sisukorras ei kasutata poolpaksu ega kaldkirja. Sisukorra näidis on toodud lisas 4. 3.1.2. Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide ja alapunktide pealkirjad väiketähtedega. Kõik peatükid, alapeatükid ja alapunktid nummer- datakse hierarhiliselt araabia numbritega, alustades ühest, vastavalt kehtivale peatükile ja alapeatükkidele. Pealkirjade vormistamisel peab järgima järgmisi nõudeid: Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva. Pealkirjad esitatakse poolpaksus kirjas (Bold), kirjasuurusega 12 punkti. Iga pealkirja ees on täiendav lõiguvahe 24 punkti.
Vajadusel sööge peenestatud toitu; Soovita patsiendile: vedeliku dieet, sest kuivad või praetud toidud on raskem neelata ja seedida kui keedetud toidud, kreemid ja püreed. 8. Selgita patsiendile, et käekirja parandamiseks võib teha joonistusharjutusi: võiks proovida teha spiraali jm kujundeid võimalikult ühtlaselt. Raskema pliiatsi või sulepeaga on parem kirjutada, kuna värin segab vähem. Suurtähtedega (trükitähtedega) on lihtsam kirjutada. Nähtavad märgid paberil (abijooned, punktid) aitavad käekirja parandada. KOKKUVÕTTE Parkinsoni tõbe tõsine tervishoiu probleem vananevates populatsioonides, mis põhjustab koormust ühiskonnale ja vajab suurenevaid tervishoiuressursse. Eestis olemas 2007. aastast piirkondlikku seltsid, kuhu kuuluvad haiged, nende pereliikmed ja Parkinsoni tõvega tegelevaid
Kõigil õpilastöödel on ühtsed vormistamise nõuded, sisaldades teatud kohustuslikke ja vajadu- sel muid lisatavaid osasid. 2.1 Töö struktuur Kirjalikud tööd vormistatakse järgnevalt: 1. tiitelleht; 2. sisukord; 3. sissejuhatus; 4. töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotised); 5. kokkuvõte (järeldused); 6. kasutatud allikate loetelu; 7. lisad. 2.1.1 Tiitelleht Tiitellehel (vt Lisa 1) on järgmised elemendid: 1. kooli nimetus suurtähtedega (kirja suurus 16); 2. eriala (kirja suurus 14); 3. autori ees- ja perekonnanimi (rasvane kiri, kirja suurus 16); 4. töö pealkiri suurtähtedega (rasvane kiri, kirja suurus 20); 5. töö liik (nt lõputöö, referaat, praktika aruanne; kirja suurus 16); 6. töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi, mille ette lisatakse tema teaduslik kraad selle omamisel (kirja suurus 14); 7. töö valmimise koht (linn) ja aeg (kirja suurus 16).
Asukoht: kirjapeaväljal. LOGO/VAPP - Logo on kirja autorit identifitseeriv visuaalne kujund. Asub kirjapeaväljal, ei kasutata kirja taustana. Vapi kasutamisel lähtutakse õigusaktidega määratud korrast ja heraldikareeglitest. Asukoht on autorist eespool või ülalpool. KASUTUSMÄRGE - On kirja kasutamise korda tähistav märge, vormistatakse vajadusel. Elemendi eesmärk on tähelepanu juhtimine kirja üldisest korrast erinevale menetlemisele. Asukohaks on traditsiooniliselt vormistatakse suurtähtedega adressaadi kohal. Kiri on mõeldud isiklikuks kasutamiseks: ISIKLIK Kirja on vaja menetleda tavapärasest kiiremini: KIIRE Muud kasutusviisi täpsustavad näited: ÄRISALADUS MITTEAMETLIK TÕLGE ADRESSAAT - On organisatsioon või isik, kellele kiri suunatakse. Kirja adressaadiks võib olla: Füüsiline isik Ruuta Vajalik
• Kirjed kujundavad formaati • Kirjamõra — digitaalne moonutamine ei ole soovitatav ega ka visuaalses kommunikatsioonis hea. • Seriifid ehk juusjooned — sabakesed tähtedel • Seriifideta kirja on kergem trükkida, aga alati mitte kergem lugeda • Püstkiri on põhiliik, mille juurde kuuluvad kaldkiri ja paks kiri • Ekraanile sobivad kirjad on nt. web 1.0 (Verdana, Georgia) • Tekst toimigu vaikselt, tähelepanu häirimata • Väiketähtedega tekst on paremini loetav kui suurtähtedega tekst, tähed on hõlpsamini eristatavad • Kontrastsus parandab loetavust, püstkiri on paremini loetav kui kursiivkiri ———————————————————- Valguse temaatiline funktsioon: Esinejat saab näidata positiivselt soojas valguses (ta näib sümpaatne). Objektide vms esiletoomine valgusega — valguse osutav funktsioon (tekstuuri näitamine). Pehme valgus — suur valgusallikas, inimene näeb ilus välja.
3.4 Pealkirjad ja sisukord Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Vältida tuleks selliseid töö sisust mitte midagi rääkivaid pealkirju nagu ,,Empiiriline osa" ja ,,Teoreetiline osa", isegi sissejuhatusele võib leida tabavama pealkirja. Kõigi peatükkide, sissejuhatuse, arutelu, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega. Alajaotuste pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Sõnu pealkirjades ei poolitata. Lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, arutelu, allikate loetelu jne) alustatakse töös uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt
õa LÜHENDID Lühendusviisid 1) algustähtlühend – võetakse sõna esimene täht (a, R, P-Ameerika) 2) katkendlühend – võetakse tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni (tr, lüh, õpil, Lad-Ameerika) 3) valiktähtlühend – võetakse mingi ilmekas osa tähtedest (nr, hr, nt, lp, jne, SEJ) Suurte tähtedega eelkõige suure algustähega kirjutatavad sõnaühendid: TTÜ - Tallinna Tehnikaülikool, KK - Keel ja Kirjandus. Suurtähtedega saab lühendada ka väikese algustähega kirjutatud sõnu: AS – aktsiaselts, HEJ – hüdroelektrijaam, E- esmaspäev, MM-võistlused, EVP – erastamisväärtpaber. Suurtähtlühendis võib olla väiketähti: EKmS – Eesti Kirjameeste Selts, EKS – Eesti Kirjanduse Selts. Üht sõna on vahel võimalik lühendada mitmel viisil: tänav – t, tn, tän; sealhulgas – sh, sealh; televisioon – tv, TV.
Pealkirjad vormistatakse järgmiselt: · ESIMESE ASTME PEALKIRI (Heading 1), st suured peatükid, sissejuhatus, kokkuvõte jne suurus 16 punkti, rasvases kirjas (järgnev vahe 10 punkti). · Teise astme pealkiri (Heading 2), st alapeatüki pealkiri 14 pt, rasvases kirjas, eesolev vahe 24 pt (järel 10 pt). · Kolmanda astme pealkiri (Heading 3), st alapeatüki alapeatükk 12 pt, rasvases kirjas, eesolev vahe 18 pt (järel 10 pt). Läbivate suurtähtedega on ainult suure peatüki pealkiri, alapeatükkidel mitte. 13 Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1 suuruseks 12 pt), siis antakse tähtede suuruse või esiletõste muutmiseks korraldused: Format > Style ... Avanevas dialoogiaknas Style vasakul asuvast stiilide loetelust valitakse kohendatava pealkirja aste (nt Heading 1) ja klõpsitakse nupule Modify
[Kool] [nimi] Toidulisandid: Vitamiinid Referaat Juhendaja: [õp. Nimi] [koht, aasta] 2 Sisukord: Millal peaks tarvitama toidulisandeid?........................................................................................................4 TOIDU VITAMIINID................................................................................................ 4 VITAMIINIDE ÜLESANDED INIMESES.................................................................................................5 VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................6 VITAMIINIDE DEFITSIIT..........................................................................................................................7 VITAMIINIPREPARAATI...
Klõpsuks ( ) nimetatakse ühekordset vajutust hiire nupule. Topeltklõps ( ) on kiire kahekordne vajutus hiire nupule. Topeltklõpsu kasutatakse tavaliselt programmi käivitamiseks. Programmi saab käivitada ka teistmoodi -- valides programmi või dokumendi ühe klõpsuga ja vajutada klahvi . 12. Millise klahvi abil lülitatakse sisse suurtähtede sisestamise reziim? Pikema teksti kirjutamiseks suurtähtedega on kõige mugavam vajutada klahvi ja minna üle suurtähtede sisestamise reziimile. Selles reziimis olemist näitab tuluke Caps Lock klaviatuuri paremal ülanurgas. Järgmine klahvi vajutus viib suurtähtede reziimist tagasi tavalisse reziimi. Väiketähtede saamiseks suurtähtede reziimis (tuluke Caps Lock põleb) tuleb teksti sisestamisel klahvi all hoida. 13. Kuidas sisestada klahvil olevat kolmandat märki (näiteks £, $)?
kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A); eksogeensuses on imetajatel liigilised erinevused: näiteks koer ja rott ei pea toiduga saama vitamiini C, inimene, merisiga ja ahv aga peavad. Vitamiinide klassifikatsioon Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini.Vitamiine on hakatud tähistatama ladina tähestiku suurtähtedega nende avastamisjärjekorras. Üldlevinud on vitamiinide jaotamine nende lahustuvuse alusel - rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus
väikse tähega kuig inglise keele suurega .Nii on ka rahvustega nagu näiteks rootslane a Swede eesti keeles on väiksega aga inglise keeles suure tähega . Teiseks argumendiks võib pidada stratigraafiliseid termineid tähistavaid mõisteid, mida on ainult üks.Sealehulgas ka pärisnimed jättes välja üldnimed . Kuid samas on palju ainukordseid objekte, üksusi jms, kus meil suur täht pole tavaks näiteks :esiaja, vanaaja, keskaja, uusaja ja uusima ajan neid ei kirjutata suurtähtedega . Kolmandaks argumendiks võib tuua : stratigraafiliste üksuste tähistused olevat nimed, s.o pärisnimed, mitte üldnimed. Senistest võõr- ja omasõnadest on geoloogidel korraga saanud nimed: Ordoviitsium, Pleistotseen. Autor toob välja ka oma seisukoha väites ,et pädevaimad otsustajad oma eriala keele üle on selle ala eriteadlased. Ühe eriala keeles on võimalik ka mõni väike separaatlepe ainult selle eriala tarvis mõistesüsteemi täpsemaks ja selgemaks väljendamiseks
sündmusi: - summaks saadakse 12 - summana saadakse vähemalt 3 silma - ühel täringul on suurem silmade arv kui teisel jne kindel sündmus sündmus, mis antud katse korral kindlasti toimub; tähistatakse sümboliga võimatu sündmus sündmus, mis antud katse korral ei saa toimuda; tähistus - juhuslik sündmus sündmus, mis antud katse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda; juhuslikke sündmusi tähistatakse suurtähtedega A, B, C, ..., sarnaste sündmuste korral kasutatakse tihti ka indekseid: A1, A2, A3, ... Näit. Kui katseks on täringu viskamine, siis sündmus "saadakse 7 silma" on võimatu sündmus, sündmus "saadakse üks tulemustest 1, 2, 3, 4, 5 või 6" on aga kindel sündmus. Sündmus "saadakse 4 silma" on juhuslik sündmus. vastandsündmus sündmuse A vastandsündmus A (loe: A kaetud) on selline sündmus, mis seisneb sündmuse A mittetoimumises Näit.
vahed; Office 2007: AvalehtLõik Avaleht LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed) vahed) 8. Töö iseseisvaid põhiosi (sisukord, sissejuhatus uus peatükk, kokkuvõte, kirjanduse loetelu) alustada uuelt leheküljelt. Kõik pealkirjad kirjutada kirjatüübis Arial paksus kirjas arvestades täiendavalt järgmiste nõuetega: · Esimese taseme (peatükkide) pealkirjad kirjutada suurtähtedega (suurtähtkiri) kirjasuurusega 16 punkti, vahe enne ja pärast pealkirja 12 punkti ja pealkiri paigutada rea keskele. Esimese taseme pealkirjad algavad alati uuelt leheküljelt. Esimese taseme jaotiste ees on numbrid1., 2., 3. jne. .(Office Office 2003 2003: VormingTäpp Vorming Täpp-
sõnavara, argituletus, inglise laenud(dsiisas, wack), teietamine puudub, kesksed üneemid(mm, aa, ooo), pragmaatilised partiklid( siis , nagu , vat), emotikonid partiklite väljendamiseks, lühendamine ja vokaalide ärajätmine(kle, krt), netikeele erilühendused(kle, ple, vbnds, nv), täheühenditest üksiktähed(ks x) hääldusviisi, emotsiooni väljendamine emotikonid, märgikordused,tähtede kordamine (dsiiiiisas), üksiksõna rõhutamine suurtähtedega, helide ja häälitsuste märkimine(haha,väkk) Lausung tavaliselt lühiksed, konkreetsed, jäetakse vaid uus info, jäetakse verbe ära tihti. Netikeel ja allkeelte süsteem Arvuti ja kohamurded varem olid kohamurded kesksed, 20. saj teisel poolel minimaalsed, aint aktsent oli. Arvuti on virtuaalne reaalsus , mis jaguneb erinevateks kohtadeks, kaduv nähtus asendub virtuaalse sotsiolektidega.
a pealkirjad), reavahe 1,5. Tekst tuleb joondada mõlemalt poolt, ei ole soovitatav kasutada mitut srifti ja kirjasuurust. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Vasakule lehekülje poolele jäetakse köitmise tarvis kõige suurem äär, vähemalt 3 cm. Lehekülgede numeratsioon on kogu tööd läbiv, algab tiitellehest (numbrit ei näidata), sissejuhatusest alates on kõik lehed nummerdatud. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega. Pealkirja järel punkti ei panda, pealkirja alla ei kriipsutata. Iga peatükk algab uuelt lehelt, alapeatükid (pealkiri väikeste tähtedega, v.a. suur algustäht) jätkuvad samalt leheküljelt. Kirja suuruse määrab jaotiste hierarhia. Sama taseme pealkirjad peavad olema vormistatud ühtmoodi. Eelmise tekstilõigu lõpu ja järgneva pealkirja vahele jääb kolm tühja rida. Uut pealkirjastatud jaotist ei alustata lehekülje alläärest, kui pealkiri jääb lehekülje lõppu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
