muutunud valdavaks tarbeesemete, pakendite ja pinnakatete valmistamisel. Sünteetilised orgaanilised polümeerid võivad asendada mõningaid materjale, mille töötlemiseks kulub palju aega ja energiat, näiteks klaasi, puitu ja metalli. Plastid ehk plastmassid moodustavad umbes kaks kolmandikku kogu sünteetiliste polümeeride toodangust. Plastid võib jagada kolme suurde rühma. Tarbeplastid - odavad, kergesti töödeldavad termoplastid. ·Tehnoplastid - tugevamad ja vastupidavamad kui tarbeplastid. Nende hulka kuuluvad polüamiidid, polükarbonaadid ja polüestrid. ·Eriti kvaliteetsed plastid - väga heade omadustega, kuid raskesti töödeldavad kuumakindlad polümeermaterjalid, näiteks teflon, polüamiidid ja aramiidid.
valmistamiseks. Sünteetilised orgaanilised polümeerid võivad asendada mõningaid materjale, mille töötlemiseks kulub palju aega ja energiat, näiteks klaasi,puitu ja metalli. Plastid moodustavad ligi kaks kolmandikku kogu sünteetiliste polümeeride toodangust. Need jagunevad tarbeplastideks, tehnoplastideks ning eriti kvaliteetseteks plastideks. Tarbeplastid on odavad ning kergesti töödeldavad termoplastid. Tehnoplastid on tugevamad ja vastupidavamad, kui tarbeplastid. Nende hulka kuuluvad näiteks polüamiidid, polükarvonaadid ja polüestrid. Eriti kvaliteetsed plastid on väga heade omadustega, kuid raskesti töödeldavad kuumakindlad polümeermaterjalid, näiteks teflon, polüamiidid ja aramiidid. Polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer, mida toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. Sellest toodetakse näiteks kilekotte
Termoplastid muudetakse ekstruuderi kuumas (140 240 °C) silindris pöörleva teo toimel plastseks ja see võimaldab suruda neid läbi vormiva kanali, misjärel toode jahutatakse. Lehtmaterjalide vormimine on ainult plastidele omane töötlemisviis. Termoplastse lehtmaterjali vormimisel soojendatakse see temperatuurini 100 200 °C ja surutakse või imetakse kuni 2,5 Mpa rõhu juures vaakumi abil vastu vormi, mille kuju ta jahtudes omandab (Angelstok 2002: 44-46). 1.3. Tuntumad tehnoplastid ja nende kasutus 1. Polüetüleen (PE) Polüetüleen on kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE (PE-HD) - kõrgtihe polüetüleen, LLDPE (PE-LLD) - lineaarne madaltihe polüetüleen, LDPE (PE-LD) - madaltihe polüetüleen. Polüetüleen on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne). See sulab vahemikus 100 °C - 140 °C. Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel
Kummid ja elastomeerid. Struktuur, omadused ja kasutus. Plastide üldised eelised ja puudused. Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Liigitus:vahelduv,juhuslik,plokk-kopo ja pook-kopopolümeer. Plastid moodustavad kogu sünteetiliste polümeeride toodangust umbes kaks kolmandikku.Liigitus: tarbeplast(odav,kergesti töödeldavad),tehnoplastid(tugevamad/vastupidavamad), kvaliteetsed plastid(raskesti töödeldavad;näiteks teflon). Termoplastid omadused: mehaanilised,soojus ja külmakindlus,tulekindlus. 13. Komposiitmaterjalid. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi. Komposiitmaterjal on kahest või enamast faasist (koostisosast) koosnev liitmaterjal. Faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad.
Tallinna Polütehnikum Materjaliõpetus Õppematerjalide mapp Rühm: Nimi: 2010/2011 Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse loetelu: 1. Tahkeid ehk õhumaterjale(metallid, tehnoplastid jne.) 2. Vedelaid (õhk, õli, mitmesugused lahustid) 3. Gaasilised (looduslikud: õhk, keemilised gaasid nagu vesinik- kasutatakse isolaatorina, jahutina). Tahkeid materjalid liigitatakse siseehituse järgi: 1. metallid (kristallilise siseehitusena) 1.1 metallid- mustad metallid ehk raudsüsinik sulamid(terased, malmid, elektrotehniline raud) 1.2 värvilised metallid (vask, alumiinium, hõbe, kuld, plaatina)- kasutatakse elektroonikas puhtal kujul. 1
..10 s), jahutus vees või õlis. Noolutamine. Nii nagu terastegi korral, noolutatakse reeglina malme karastuspingete kõrvaldamiseks ning sitkuse ja plastsuse tõstmiseks. Malmide noolutustemperatuur analoogselt terastele on piires 150...650 oC sõltuvalt nõutavast kõvadusest ja sitkusnäitajatest. 6. Alumiinium ja sulamid. 7. Vask ja vasesulamid. 8. Titaan ja titaanisulamid. 9. Magneesium ja sulamid. 10.Rasksulavad metallid ja sulamid. 11.Väärismetallid ja sulamid. 12. Tehnoplastid. 13. Komposiitmaterjalid. 14. Pinded. Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi:
31. Kuidas ja milleks määratakse vedel dielektriku viskoosust? Viskoosust määratakse ekspress meetodil fordi koonusel kus siis võetakse arvesse vee voolavus ajas ja õli voolavus ajas nende vaheline suhe. Seda määratakse selleks et teada vedeldielektriku voolavust. 32. Millised tahked orgaanilised materjalid leiavad kasutamist dielektrikuna? Orgaanilised ained jagunevad: looduslikud (kautsukipiim, merevaik-puuvaik), sünteetilised polümeerid ehk tehnoplastid) 33. Anorgaanilised tahked dielektrikud- Anorgaanilised on väikese süsinikusisaldusega ,,eluta tahked ained". Vilk ,klaas ja keraamika Anorgaanilised tahked isolatsiooni marerjalid- selleks on1) looduslikud e. kivimid 2)tehismaterjalid e. looduslike materjalide segu 3)vilgud-vananemistugevus, paindetugevus, kuumakindlus 1000-ndetes kraadides. Kasutatakse tugiisolaatorina hõõgniidiga lampides, raadiolampides. Purunenud vilgukivi jahvatatakse pulbriks,
B betooniteras (sarrusteras), Y eelpingestatav betooniteras (sarrusteras), R relsiteras, M elektrotehniline teras jt. Teraste markeerimine Teraste tunnusnumbrite süsteem põhineb Saksa DIN-standardist pärit tunnusnumbrite süsteemil. Tunnusnumber on kuni 7-positsiooniline: - 39 - 1. XX XX (XX) ...... Materjali grupp: 1-teras Terase grupi nr. Jrk. nr. grupis Lisanumbrid (jäetakse sageli ära) Terase töötlemine Plastid Tehnoplastid Plastitööstus areneb kiiresti ja praeguste teadmiste juures on traditsioonilised materjalid nagu puit, klaasja paljud metallid edukalt asendatavad plastidega. Plastide kasutusala laieneb üha. Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid puhtalt või segudena. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine:
Plastide töötlemine Termoplaste peamiseltvalatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; 25. Mittemetaalsed materjalid termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. 1) Tehnoplastid Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on polümeerid. on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained,
koorikloomade kestades) vulkaniseeritud Tärklis (energia ja naturaalne kautšuk toiduainete talletaja) Valgud Nukleiinhapped (DNA, RNA) Polüpreenid Sünteetilised polümeerid 1. Plastid ehk plastmassid: Tarbeplastid – odavad, kergesti töödeldavad termoplastid Tehnoplastid – tugevamad ja vastupidavamad kui tarbeplastid. (N: polüamiidid, polükarbonaadid ja polüestrid) Eriti kvaliteetsed plastid – väga head omadused, kuid raskesti töödeldavad (N: teflon, polü- amiidid ja aramiidid) 2. Kautšukid ja kummid Sünteetiline polüisopreen ehk isopreenkumm (väga sarnane loodusliku kummiga)
8 2. TEHNOMATERJALID. MATERJALIDE OMADUSED JA TUGEVUSNÄITAJAD Tehnikas kasutatavaid materjale nimetatakse tehnomaterjalideks. Neid jagatakse kahte suurte gruppi: metalsed ja mittemetalsed materjalid. Metalsete materjalide põhiesindajad: teras, malm, alumiiniumisulamid, vasesulamid, titaanisulamid jt. Mittemetalsete materjalide hulka kuluvad tehnoplastid, tehnokeraamika, plastkomposiitmaterjalid jt. 2.1. Materjalide omadused Materjalide omadused võib jagada kolme gruppi: füüsikalised, mehaanilised ja tehnoloogilised omadused (vt. Tabel 2.1). Materjalide kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Tabel 2.1. Materjalide omadused. Füüsikalised Mehaanilised Tehnoloogilised Talitlusomadused omadused omadused omadused
................................. 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid ............................................................................................................................... 40 1.3.2. Tehnokeraamika......................................................................................................................... 43 1.4. Komposiitmaterjalid ........................................................................................................................... 46 1.4.1. Komposiitmaterjalide struktuur ja liigitus .....
annaabi.ee 
