BD 16000,83 1299,010,64 4000+ +7500.8+ 4 2 ¿ =9337 N 0,64 Y A =F y -N D =1299,01-9337=-8037,99 N N D =9337 N X A =2350 N Y A =-8037,99 N Vastus: , , miinusmärk toereaktsiooni ees tähendab, et vektor on joonisel tagurpidi.
kahanemist, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). Seletus Leinzi reegli analoogiks mehaanikas on väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaaluasendi poole. Kui me viime pendli tasakaaluasendist välja, tekkis jõud F, mis takistab niisugust muutust. See jõud püüab viia pendlit tagasi tasakaaluasendisse. Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna induktsioonvoolu magnetväli on keerus mõjuvale väljale vastassuunaline (takistab magnetvoo kasvu). ... Kuiaga magnetvoog juhtmekeerus kahaneb ja tema muut on negatiivne (<0), siis on need kaks välja samasuunalised. Induktsioonivool püüab kahanevat magnetvoogu alal hoida. Seetõttu
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 Varrastarindi tugevusarvutus pikkele B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 05.01.2012 Lihtne varrastarind Andmed Materjalid: terastross: piirjõud , Trossi läbimõõt on 10mm männipuit: piirpinge ; Nõutav varutegur [S] = 6 H = 3,8 m L = 1,1 m 1. Tarindi varraste sisejõud Arvutat...
Elektromagnetiline induktsioon Lenzi reegel Ursula Saksniit, Siret Usar Elektromagnetiline induktsioon Magnetvälja kasvu korral induktsioonivoolu väli takistab magnetvälja kasvu. Magnetvälja kahanemise korral aga takistab induktsioonivoolu väli magnetvälja kasvu. Seega elektromagnetiline induktsioon püüab säilitada olemasolevat olukorda. Elektromagnetiline induktsioon on alalhoidlik. Emil Lenz 1804 1865 Eesti päritolu Vene teadlane. Õppis Tartu Ülikoolis. Induktsioonivoolu määrava reegli või seaduse formuleerija. Peterburi Ülikooli rektor Lenzi reegli sõnastused Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsiooni...
Järelikult süsteemi impulss peab võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub raketist välja korraga, siis saame: mkevke + mküvkü = 0, kus mke on raketi kere mass, vke kere kiirus, mkü väljalendava põlenud kütuse (gaasi) mass ja vkü väljalendava gaasi kiirus. Avaldades seosest raketi kere kiiruse, saame: vke = - mküvkü/ mke. Siit on näha, et raketi kere kiirus on seda suurem, mida suurem on gaasi väljalennu kiirus ja gaasi mass. Miinusmärk näitab, et liikumiskiirused on vastupidised. Tegelikult muidugi kogu kütus korraga ära ei põle ja gaas väljub raketist teatava aja jooksul, aga see ei muuda järelduste õigsust.
MHE0061 MASINATEHNIKA Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Varraste süsteem A B- Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Kodutöö nr. 1 Varraste süsteem Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Antud: jõud F1=14 kN, F2=68 kN, F3=31 kN; nurgad =60°, =45°, =55°; materjali voolavuspiir ReH=355 MPa; tugevuse varutegur S=1,5 Kuna tegemist on koonduva jõusüsteemiga, saame kasutada lõikemeetodit, eraldades kujuteldava jõudude koondumistsentri. Kasutades ära jõuvektori ,,libisevust", saame kõik jõud paigutada ühte alguspunkti. Sidemereaktsioonid N 1 ja N2 suuname piki...
LORENTZI JÕUD Induktsiooni voolusuund on alati selline, et ta oma magnetväljaga püüab takistada Magnetväljas liikuvale elektrilaengule teda esile kutsunud magnetvoo muutumist. Reeglit väljendab mõjuv jõud. Lorentzi jõu suunda saab induktsiooniseaduses miinusmärk. määrata vasaku käe reegliga. VÕNKUMINE VÕNKERINGIS Vabavõnkumised tekivad süsteemis tema ühekordsel väljaviimisel tasakaalu asendist.
1 1 = 4 +1 = 5 ; 6 6 b) 7 1 - 2 3 = 1 3 4 9 16 9 ( 7 - 2) + - = 5 + - = 4 + - 3 4 3 4 12 12 12 12 7 7 = 4+ =4 . 12 12 Segaarvude liitmine ja lahutamine (II) Kui ülesandes on vaja lahutada väiksemast arvust suurem, siis teostatakse lahutamine vastupidises järjekorras ja tulemuse ette kirjutatakse miinusmärk: Näited 8 8 - 11 = 8 8 a) - 11 - 8 = -3 . 9 9 9 3 1 1 - 3 1 3 b) 2 - 7 = - 7 2 = - ( 7 2) - = - + 5 3 3 5 3 5 4 3 4 5 3 3 - 4 + 20 - 9 = = - 4 + - = - 4 + - =
järguni. Näide: 2,40+18,879=21,279 ehk 21,28 Hulkliige Üksliikmete summat nimetatakse hulkliikmeks. Üksliikmeid, mille liitmisel hulkliige moodustub, nimetatakse hulkliikme liikmeteks ja nende kordajaid- hulkliikme kordajateks. Näide: 4c -3c+8c-c = Hulkliikmete liitmine ja lahutamine Kui sulgude ees on pluusmärk, siis tuleb sulgude avamisel jätta sulgude sees olnud liikmete märgid endiseks; kui sulgude ees on miinusmärk, siis tuleb sulgude avamisel muuta sulgude sees olnud liikmete märgid vastupidiseks. Näide: (2x-5)-(x-7)+(15-9x)-(6x-3)= 2x-5-x+7+15-9x-6x+3=-14x+20=20-14x Hulkliikme korrutamine üksliikmega Hulkliikme korrutamisel üksliikmega korrutatakse üksliikmega selle hulkliikme iga liige ja tulemused liidetakse. Näited: 5(4x-2y)=20x-10y ; -3u(5u-v)= -15u +3uv Hulkliikme jagamine üksliikmega
juhtmega ristuvas magnetväljas, kui juhtmes voolab üks amper. Magnetvoo - suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni kontuuri pindala ja kontuuri pinnanormaali ning magnetvälja suuna vahelise nurga korrutisega. (Piiratud kontuuriga magnetväli). Ф = B S cos S = kontuuri pindala (m2) = nurk pinna ja magnetvälja suuna vahel Lenzi reegel - induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Seda reeglit väljendab miinusmärk Faraday induktsiooniseaduses. Miinus näitab kuhu vool on suunatud. E = - ΔФ / Δt Magnetvälja jõujoon - mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Ümber oma telje vabalt pöörelda saav magnet asetub maal alati põhja-lõuna suunaliselt. Püsimagnet - keha, mis suudab säilitada magnetilised omadused pärast magneti eemaldamist. Kasutatakse elektromagnetilise induktsiooni uurimisel
suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1 Wb= 1T * 1m2 7. Sõnasta Lenzi reegel. LENZI REEGEL · Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist · Kehtib Lenzi reegel, mille kohaselt induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele · Lenzi reeglit väljendab miinusmärk Faraday induktsiooniseaduses 8. Milles seisneb endainduktsiooni nähtus? Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas 9. Mida näitab juhi induktiivsus? Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul 10
Elektromagnetiline induktsioon Elektormagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik, et elektri- ja magnetvälja pole võimalik vaadelda teineteisest lahus. Pööriselekrtiväli on seotud magnetväljaga. Pööriselektrivälja jõukarakteristikuks on väljatugevus, energeetiliseks karakteristikuks induktsiooni elektromotoorjõud. Pööriselektrivälja kujund luuakse jõujoonte abil. Pööriselektrivälja jõujooned on kinnised kõverad; tasandid, milles need asetsevad, on risti magnetilise induktsiooni joonte tasanditega. Magnetoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega....
+MILLINE ÕPPIJA MA OLEN? Milline õppija ma olen? See küsimus paneb mind mõtlema. Minu, kui õppija eesmärgiks on lõpetada gümnaasium ja minna edasi õppima oma unistuste eriala. Et seda saavutada, pean ma õppimise juures kõige tähtsamaks kolme punkti, mida ma alati meeles pean : kohusetundlikkus, eesmärgid ja tahe. Õppijana olen kohusetundlik. Üritan alati vajalikud hindelised tööd ja kodused ülesanded ära teha. Kohusetundlikus on omadus, mis igal õppijal peaks olema. See viib edasi ja arendab oskust iseseisvalt tööd teha. Pean õppimise juures oluliseks detailidesse süvenemist. Näiteks võin tuua näiteks matemaatika ülesande lahendamise, et tehte vastus kätte saada, tuleb tähelepanu pöörata ka väikestele detailidele ja reeglitele, olgu selleks reegliks kas või ,,miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees" või klassikaline ,,korrutan, jagan, liidan, lahutan" , ilma sellistele detailidele mõtlemata on võimatu tulemus saavutada. Tuleb tähe...
Valemid ja öpetusesönad MATEMAATIKA 6.klassile I I poolaasta Haapsalu Linna Algkool Maren Suu TEEMADE JÄRJEKORD: 20.Võrdhaarne kolmnurk 1. Peegeldus punktist ehk tsentraalsümmeetria 21.Võrdkülgne kolmnurk 2. Sümmeetrilised kujundid 22.Võrdhaarse kolmnurga omadused 3. Lõigu keskristsirge joonestamine 23.Võrdhaarse kolmnurga omadused 4. Nurga poolitamine 24.Kolmnurga alus ja kõrgus 5. Kolmnurk 25.Kolmnurga alus ja kõrgus 6. Kolmnurga külje vastasnurk ja lähisnurk 26.Täisnurkse kolmnurga pindala 7. Nurga vastaskülg ja lähisküljed 27.Kolmnurga pindala 8. Kolmnurga nurkade summa 28.Positiivsed arvud- de...
2) jagamiseks pööra tagumine murd ringi 3) kirjuta kõik ühele murrujoonele 4) taanda LIITMINE – LAHUTAMINE 1) tegurda nimetaja 2) leia ühine nimetaja ühine nimetaja arvudele 4 ja 6 on 12 ühine nimetaja üksikutele tähtedele a 3 ja a on a 3 b ja b on b ühine nimetaja sulgudele (a + b) ja (a + b) 2 on (a + b ) 2 (a – b) ja (b – a) leidmiseks võta neist ühes miinus sulu ette -(-b + a) = -(a –b), ühine on siis (a – b) ja miinusmärk läheb murru ette, kus muudab seal oleva märgi vastupidiseks 3) leia laiendajad, selleks jaga ühine nimetaja vana nimetajaga, mis on tegurdatud ehk laiendaja on see, mida tegurdatud nimetajas ei ole näit: ühine 2(a + b)(a – b) ja vana(a – b), laiendaja on 2(a + b) 4) korruta lugeja ja laiendaja ehk siis lugejas ava sulud 5) koonda lugejas sarnased liikmed (liida või lahuta; -2a -3a = -5a, -2a +3a= a, 2a -3a= -a) 6) tegurda lugejas 7) taanda
SI-süsteemi korral · - on magnetvoo muutus kontuuris · t- ajavahemik, mille jooksul see muutus toimus LENZI REEGEL · Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist · Kehtib Lenzi reegel, mille kohaselt induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele · Lenzi reeglit väljendab miinusmärk Faraday induktsiooniseaduses ENDAINDUKTSIOON. INDUKTIIVSUS · Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas · Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul
2) jagamiseks pööra tagumine murd ringi 3) kirjuta kõik ühele murrujoonele 4) taanda LIITMINE LAHUTAMINE 1) tegurda nimetaja 2) leia ühine nimetaja ühine nimetaja arvudele 4 ja 6 on 12 ühine nimetaja üksikutele tähtedele a 3 ja a on a 3 b ja b on b ühine nimetaja sulgudele (a + b) ja (a + b) 2 on (a + b ) 2 (a b) ja (b a) leidmiseks võta neist ühes miinus sulu ette -(-b + a) = -(a b), ühine on siis (a b) ja miinusmärk läheb murru ette, kus muudab seal oleva märgi vastupidiseks 3) leia laiendajad, selleks jaga ühine nimetaja vana nimetajaga, mis on tegurdatud ehk laiendaja on see, mida tegurdatud nimetajas ei ole näit: ühine 2(a + b)(a b) ja vana(a b), laiendaja on 2(a + b) 4) korruta lugeja ja laiendaja ehk siis lugejas ava sulud 5) koonda lugejas sarnased liikmed (liida või lahuta; -2a -3a = -5a, -2a +3a= a, 2a -3a= -a) 6) tegurda lugejas 7) taanda
järgi: Indutseeritava emj. poolt põhjustatava voolu suund on alati niisugune, et ta töötab vastu voolu tekitavale nähtusele, s.t. püüab säilitada väljakujunenud olukorda. See on sisuliselt inertsi seadus. Demostratsioonkatse Lenzi seadusest http://www.youtube.com/watch?v=prNXC1A26Ig http://www.youtube.com/watch?v=4nTewAjhGsY&feature=related Lenzi valem Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna induktsioonvoolu magnetväli on keerus mõjuvale väljale vastassuunaline (takistab magnetvoo kasvu). 6. Arvuta magnetvoo muutumise kiirus, kui voog kasvab 2 ms jooksul 10 mWb-lt kuni 20 mWb-ni. (5 msek ehk 0.005 sek) = -i t. (1 Wb = 1 V * 1 s). Kodus lugeda läbi lehekülg 23-24 . (K. Tarkpea Füüsika 11.klassile 2.osa.)
Anna-Maria Impulsi jäävus looduses ja tehnikas Reaktiivliikumine Impulsi jäävuse seaduse üheks huvitavaks ning oluliseks rakenduseks on reaktiivliikumine (re- + activus -- ladina k vastu + tegutsev), mida kasutatakse nii tehnikas kui ka mõne looma poolt looduses. Selleks et paigalt liikuma pääseda, on vaja vastastikmõju -- teist keha, millest end eemale tõugata, nii et see vastavalt Newtoni III seadusele sama suure jõuga vastu mõjuks. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa. Olgu raketikesta ja selles asuva aparatuuri ning meeskonna mass mr, kütuse ja sellest tekkivate gaaside mass mk ning gaaside väljapaiskumise kiirus vk. Et algul on rakett paigal ja impulss null, saame impulsi jäävuse seaduse välja kirjutada järgmiselt: Avaldame siit raketi kiiruse Sellest valemist näeme, et rakett liigub ga...
Korrutame viimase võrrandi läbi suurusega x 0 ja saame tulemuseks ruutvõrrandi x suhtes: cx 2 - bcx - ab = 0. Ülesanne 1 (4) Lahendus jätkub ... cx 2 - bcx - ab = 0. Rakendame taandamata ruutvõrrandi lahendivalemit: bc ± (bc) 2 + 4cab bc ± bc(bc + 4a ) x= = 2c 2c Näitame, et kui valida ruutjuure ette miinusmärk, siis saame negatiivse lahendi (seega algse ülesande suhtes võõrlahendi). Ülesande seadest järeldub, et parameetrid a, b ja c on kõik positiivsed. Seega on ka murru nimetaja 2c > 0. bc - bc(bc + 4a ) = bc - (bc) 2 + 4abc < bc - (bc) 2 = bc - | bc |= 0 0 0 Ülesanne 1 (5) Lahendus jätkub ... Positiivne ehk lubatav lahend on seega üksnes bc + bc(bc + 4a )
" Katapult " Kätrin Türin & Carolina Tali Häädemeeste Keskkool 2012 Sisukord * Katapult & tema ajalugu *Katapultide kasutus * Katapuldi ehitamine * Elastsusjõud & Hooke seadus * Erinevad katapuldid * Pildid Katapult & tema ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Katapult on suur masin ,mis talletab energiat ,et see hiljem väljastada visatavasse esemesse. Katapult on ammu järeltulija. Katapuldi ehk kiviheitemasina leiutas kreeklasest Archimedes 3-4 sajandit eKr. Selle aja katapuldid olid lihtsalt väga suured ammud- Osa katapulte kasutab maa külgetõmbejõudu või kiig...
tekitab elektrivälja. Elektrivoolu tekkimine suletud juhtivas kontuuris seda kontuuri läbiva magnetvälja muutumisel. NB! Mitte segi ajada magnetilise induktsiooniga, mis on magnetvälja tugevust kirjeldav suurus. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: , st magnetvälja enda muutus. Miinusmärk tähendab seda, et induktsiooni elektromotoorjõu poolt esile kutsutav vool takistab magnetvoo muutumist - tema magnetväli on suunatud esialgsega samas suunas, kui magnetvoog väheneb ja vastassuunas, kui magnetvoog suureneb. 1. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud juhis, kui juht lõikab magnetvälja jõujooni. Vooluallikas - seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID füüsikaline objekt õun/kivi füüsikaline suurus- kiirus, kiirendus füüsikaline nähtus- jää sulamine, kivi kukkumine Skalaarne suurus- arvuline väärtus, kuid neil pole suunda(nt. Aeg, pikkus mass) Vektoriaalne suurus- üldjuhul esitatav 3 arvuga. Need on vektori koordinaadid. On olemas ka sound. (nt. Kiirus, kiirendus) Füüsika valemites esinev miinusmärk näitab suuna muutumist esialgsest vastupidiseks. Erinevused matemaatika ja füüsika vahel: Matemaatika on kõigi kvantitatiivkirjelduste universaalne keel. Füüsika peab aga alati säilitama teose loodusega. Füüsikalised suurused pikkus (ka teepikkus), ajavahemik(delta t) ja ajahetk (t) põhinevad kehade ja nende liikumise(protsesside) omavahelisel võrdlemisel. Keha liikumisolekut iseloomustab KIIRUS. Näide liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas:
Elektromagnetiline induktsioon 1. Sissejuhatus *elektromagnetism uurib elektrivälja ja magnetvälja omavahelisi seoseid *paigal seisva laengu ümber on ainult elektriväli, ühtlaselt liikuva laeng ümber on magnetväli *kui laeng liigub muutuva kiirusega siis on tema ümber olemas mõlemad väljad *looduses ongi üks väli-elektromagnetväli *elektriväli ja magnetväli on selle erinevad esinemise vormid 2.Elektromagnetiline induksioon (EMI) *EMI nähtus seisneb selle, et muutuv magnetväli tekitab suletud juhtmekontuuris elektrivoolu *EMI nähtuse avastas M.Farady 1831 *EMI nähtus esineb alati sõltumata sellest, kuidas muutuv magnetväli tekitatakse *muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivoolu nim. induktsioonivooluks *induktsioonivoolu suund määratakse Lenzi reeglist: Induktsioonivool on alati sellise suunaga, et tema magnetväli püüab takistada seda magnetvälja muutust, mis induktsiooni voolu põhjustas *tugevnema magnetvälja puhul on induktsiooni...
1. Kordamisteema Algebraliste avaldiste lihtsustamine Lihtsustamiseks kasutatakse: 1) Ühise teguri sulgude ette toomist. Kui on vaja muuta avaldises märke, tuleb sulgude ette tuua miinusmärk. 2) Ühise nimetaja leidmist: kui kõigi liikmete nimetajad on lahti kirjutatud, siis ühiseks nimetajaks valitakse kõige suurem nimetaja ja lisatakse teistest nimetajatest see, mida valitud nimetajas pole. Kui on tegemist astmetega, tuleb ühisesse nimetajasse suurima astendajaga tegur. 3) Abivalemeid: ( a + b )( a - b ) = a 2 - b 2 ( a + b ) 2 = a 2 + 2ab + b 2
FÜÜSIKALISTE SUURUSTE MATEMAATILINE KIRJELDAMINE Nagu eelmises peatükis sai mainitud, jagunevad füüsikalised suurused skalaarseteks ja vektoriaalseteks. Skalaarsed suurused Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks (scla -- ladina k. redel, astmestik). Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. Skalaarsed suurused on näiteks näiteks aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Mõnikord võib jääda ekslik mulje, et mõnel skalaaril on siiski suund olemas. Näiteks aeg voolab muudkui edasi ja soojendatava vee temperatuur muutub suurenemise suunas. Nende näidete puhul on tegemist vaid nähtustega, kus toimub suuruse arvulise väärtuse muutumine. Siin pole tegemist suunaga ruumis nagu üles või läänesuunas. Tehted skalaaridega Skalaarne suurus omab arvulist väärtust ja mõõtühikut. Selline ...
t =1 5 x =1 5 x = 50 4) Asendatakse tagasi x sisaldav aste x =0 5) Kasutatakse asmealuste võrdsustamise võtet K : v =5 0 +3 -5 0 = 125 -1 = 124 5) Kontrolli tegemine on kohustuslik v=p Vastus : x = 0 6) Kirjutatakse välja vastus Näide: 4 x + 4 x -2 = 68 4 x = 64 Kui astendajas on miinusmärk, 4 x 4 =4 x 3 kirjutatakse astendajate vahe 4x + = 68 asemel astmete jagatis 42 x =3 4x =t t K : v = 4 3 + 4 3-2 = 64 + 4 = 68 Edasine lahenduskäik sama, mis
2. COULOMB'I SEADUS kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Valem F= k* [ q1*q2 / r ruudus] Tõmbejõud=võrdtegur*[ laend1 *laeng2 / raadius ruudus] Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*10-12 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SI-s on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A 3. ELEKTRIVÄLI -materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei ...
Kui lõpp- punkti koordinaadid on x, y, z, avaldub kohavektor komponentides järgmiselt: r = xi + y j + z k 2. Vektorite liitmine, lahutamine ja korrutamine skalaariga Vektorite liitmist on lihtsaim kirjeldada geomeetriliselt: kasutatakse rööpküliku reeglit. Liitmise tulemusena saadakse uus vektor: a + b = c . Liitmine on kommutatiivne: a + b = b + a . Lahutamine on liitmine vastandmärgiga: a - b = a + (-b) . Miinusmärk ei muuda vektori suurust. Ta muudab vektori suuna vastupidiseks. Skalaariga korrutamine muudab vektori absoluutväärtust (välja arvatud juhtum, kus skalaari absoluutväärtus on 1). Kui skalaar on negatiivne arv, muutub vektori suund vastupidiseks. 2 3. Kahe vektori skalaarkorrutis Kahe vektori skalaarkorrutis on arv, mis saadakse, kui korrutatakse vektorite
vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele ehk pikemalt: c)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline.Kehtib Lenzi reegel, mille kohaselt induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Lenzi reeglit väljendab miinusmärk Faraday induktsiooniseaduses. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. 10. Magnetkaardi ja elektrikarjuse töötamine. Magnetkaarte kasutatakse pangaautomaatides ja turvasüsteemides. Kaardi sisestamisel automaatseadmesse möödub magnetriba seadme anduri poolist, tekivad induktsioonivoolu võnked, mis sisaldavad infot ribale salvestatud andmete kohta. Elektrikarjus - karjaaia piirdetraadis kulgeb vool, mis läbib mingit pooli
Põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub. 3.3. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud ja vastupidi. 3.4. Sõnastage põikjõu märgi tööreegel! Positiivseks loeme põikjõudu, mis nihutab vaadeldavat elementi päripäeva. Momenti loeme positiivseks, kui selle mõjul deformeerub vaadeldav element kumerusega allapoole. Miinusmärk näitab, et põikjõud ja paindemoment on algul valitud suunaga vastassuunalised. 3.5. Kuidas määrata painutatud ühtlase detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked (ohtlik ristlõige)? paindemomendi M või põikjõu Q väärtus on suurim; · paindemonedi ja põikjõu suurimad väärtused langevad kokku; · varda ristlõige on vähim; · varda ristlõige väheneb sisejõu maksimumväärtuse lähedal. 3.6 Mis on varda neutraalkiht
Selleks tuleb segaarv teisendada liigmurruks (nimetaja * täisosa + lugeja) ning seejärel teisendada liigmurd kümnendmurruks (lugeja / nimetaja) 5. Kuidas teisendada kümnendmurd segaarvuks? Täisosa jääb samaks, murdosast saab lugeja ning nimetaja valitakse vastavalt sellele, mitu numbrit on peale koma. 6. Kuidas liita negatiivseid arve? Selleks, et liita kaht negatiivset arvu on vaja: 1) liita nende arvude absoluutväärtused 2) saadud arvu ette kirjutada miinusmärk 7. Kuidas liita erimärgilisi arve? Selleks, et liita kahte erimärgilist arvu tuleb: 1) lahutada suuremast absoluutväärtusest väiksem 2) saadud arvu ette kirjutada suurema absoluutväärtusega liidetava märk 8. Tehete järjekord Kõigepealt astendame, siis korrutame ja jagame ning lõpuks liidame ja lahutame. Kui avaldises on sulud, siis teeme esmalt sulgudes olevad tehted. 9. Kuidas leida tõenäosust?
omadusi. 1. Nimelised omadused- Ei saa kirjeldada füüsikalise suuruse abil 2. Järjestatavad omadused- numbrid on kokkuleppelised 3. Kvantitatiivsed diskreetsed omadused- võimalikud on vaid selle kindlad väärtused 4. Kvantitatiivsed pidevad omadused- võimalike väärtuste arv lõpmatu Skalaarsed ja vektoriaalsed omadused Skalaarsed- füüsikaline suurus, mida saab esitada ühe mõõtarvu ja ühikuga. On arvuline väärtus kuid puudub suund. Miinusmärk väljendab mõttelist liikumist negatiivses suunas. Vektoriaalsed- füüsikaline suurus, mis omab ruumilist suunda. Nt. Kiirus, kiirendus, jõud. Vektori pikkus: moodul. Füüsika ja matemaatika Füüsika on täppisteadus ja täppisteadused kasutavad töö keelena matemaatikat. Kehade mõõtmed ja pikkus Pikkus- vaatleja kujutlus, mis tekib vaatlejal kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Ruum- füüsika mudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel.
8. klassi matemaatika mõisted ja valemid Ümardamisel kasutatakse järkusid. Tüvenubriteks loetakse: 1) täisarvus kõik numbrid väljaarvatud arvu lõpus olevad nullid. 2) kümnendmurrus kõik numbrid va. Arvu ees olevad nullid. Arvutamine ligiklaudsete arvudega: 1) liitmisel, lahutamisel ümardatakse lõppvastus ühise madalaima järguni. (Tüvenumbrite madalaima järguni) 2) korrutamisel, jagamisel tuleb lõppvastus ümardada nii, et temas oleks sama palju tüvenumbreid, kui oli seda vähima tüvenumbrite arvuga algandmes. 3) mitme tehtega ülesandes tuleb: a) arvutada iga tehe eraldi ja jätta 1 varunumber ning lõppvastus ümardada täpselt. b) hinnata iga tehte tulemust ja otsustada milleni tuleb vastus ümardada. Protsent: Osa=osamäär * tervik Tervik=osa : osamäär Osamäär=osa : tervik Sagedustabel, sektordiagramm: 1)tunnus on suurus, mis iseloomustab mingit objekti. Tunnus võib olla arvuline(pikkus, kaal, jalanumber jne.) või mittearvuline(ju...
Elastne deformatsioon keha esialgne kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist. 10. Defineerige plastne deformatsioon. Plastne deformatsioon keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist. 11.Sõnastage Hooke´i seadus, kirjutage vastav valem, tehke joonis koos selgitustega. Hooke'i seadus. Elastsetel deformatsioonidel tekkiv elastsusjõud on esimeses lähenduses võrdeline deformatsiooniga: , kus x on keha pikkuse muutus, k selle keha jäikus. Miinusmärk tuleb sellest, et elastsusjõu vektor on suunatud deformatsioonivektorile vastupidises suunas. [k] = 1 N/m 12.Kirjutage valem keha jäikuse arvutamiseks. 13.Defineerige keha suhteline pikenemine. 14.Defineerige mehaaniline pinge. 15.Defineerige materjali elastsuspiir ja purunemispiir. Materjali elastsuspiiriks nimetatakse maksimaalset võimalikku suhtelist pikenemist, mille järel materjal veel taastab oma esialgse kuju.
Na+:+11 / 2 )8 ). Klooril on , aga täidetud väliskihist 1 elektron puudu Cl:+17/ 2 )8 )7 ) ja ta seob endaga naatriumi poolt loovutatud elektroni, tekib negatiivne kloriidioon (anioon) Cl-:+17 / 2)8 )8 ). Kloriidioon on samuti täidetud väliskihiga ja seetõtu püsiv moodustis Keemikud kirjutavad eelpoolkirjeldatud protsessid üles elektronvõrrandite abil, need on tavaliste võrrandite moodi, ainult lisaks massibilansile peab klappima ka laengubilanss. Na -1 e- = Na+ , kui miinusmärk elektroni ees ei meeldi siis võib kirjutada ka Na = e + Na+ Cl + 1e- = Cl- Naatrium on leelismetall. Tema aatomis on 11 elektroni, aatommass 22,99. Naatrium paikneb 3 perioodis ning tema aatomil on 3 elektronkihti. Naatrium paikneb I rühmas ning tema välimisel elektronkihil on 1 elektron. Naatrium on hõbevalge pehme metall, oksüdatsiooni aste ühendeis I. Keemiliselt väga aktiivne, õhus oksüdeerub kiiresti, seepärast säilitatakse teda
koondada 4.Kaksliige - hulkliige, milles on kaks mittesarnast liiget 5.Kolmliige - hulkliige, milles on kolm mitte- sarnast liiget 6.Hulkliikmete liitmine - kui sulgude ees on plussmärk, siis tuleb sulgude avamisel jätta sulgude sees olnud liikmete märgid endiseks, s.t. ühe hulkliikme liikmed kirjutatakse teise järel samade märkidega 7.Hulkliikmete lahutamine - lahutatava hulkliikme kõik liikmed kirjutada esimese järele vastupidiste märkidega; võimalusel koondada NB miinusmärk sulu ees muudab märgid sulu sees 8.Hulkliikme korrutamine üksliikmega - korrutatakse üksliikmega selle hulkliikme iga liige ja tulemused selgitus: liidetakse 1) 2) 3) 9.Hulkliikme jagamine üksliikmega - jagatakse hulkliikme iga liige selle üksliikmega ja tulemused liidetakse selgitus: 1)
omadusi. 1. Nimelised omadused- Ei saa kirjeldada füüsikalise suuruse abil 2. Järjestatavad omadused- numbrid on kokkuleppelised 3. Kvantitatiivsed diskreetsed omadused- võimalikud on vaid selle kindlad väärtused 4. Kvantitatiivsed pidevad omadused- võimalike väärtuste arv lõpmatu Skalaarsed ja vektoriaalsed omadused Skalaarsed- füüsikaline suurus, mida saab esitada ühe mõõtarvu ja –ühikuga. On arvuline väärtus kuid puudub suund. Miinusmärk väljendab mõttelist liikumist negatiivses suunas. Vektoriaalsed- füüsikaline suurus, mis omab ruumilist suunda. Nt. Kiirus, kiirendus, jõud. Vektori pikkus: moodul. Füüsika ja matemaatika Füüsika on täppisteadus ja täppisteadused kasutavad töö keelena matemaatikat. Kehade mõõtmed ja pikkus Pikkus- vaatleja kujutlus, mis tekib vaatlejal kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Ruum- füüsika mudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel.
tekitab voolu. Voolu saab ka juhtme liigutamisel magnetväljas (tekib pinge, pinge tekitab voolu). 2. Induktsiooni emj on võrdeline magnetvoomuutumise kiirusega. Faraday induktsiooniseaduse kohaselt tekib juhtmekontuuris induktsioonvool ja juhil on suutlikkus läbida vaadeldavat pinda. - elektromotoorjõud, - pinda läbiv magnetvoog, t aeg, d delta (tähistab muutumist). 3. Lenz tegi kindlaks, miks on Faraday valemis miinusmärk: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esilekutsuvale põhjusele. 4. Eneseinduktsioon - Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 5. Mahtuvus näitab keha võimet salvestada energiat, laenguid. C=q/U C mahtuvus, Q laeng, U pinge 6. Induktiivsus näitab kui suur endainduktsiooni motoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse muutusest ajaühiku jooksul.
· Maa tehiskaaslane - Selleks, et mingi keha jääks Maa ümber tiirlema, peab ta saavutama sellise kiiruse orbiidile jõudmisel, et tekkiv kesktõmbejõud hoiaks teda orbiidil. 5. · Newtoni kolmas seadus Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on arvväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F2 ees on miinusmärk, kuna vastastikmõju tulemusena tekkinud jõud on vastassuunalised ja suuruselt võrdsed, kuid nad ei tasakaalusta teineteist. Et tasakaalustaks, tuleb panna ette miinusmärk. · Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, siis kiirendus on null ning N=mg
Järelikult peab süsteemi impulss võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub raketist välja korraga, siis saame: mkevke + mküvkü = 0, mke -raketi kere mass vke- kere kiirus mkü -väljalendava põlenud kütuse (gaasi) mass vkü -väljalendava gaasi kiirus Avaldades seosest raketi kere kiiruse, saame: vke = - mküvkü/ mke. Siit on näha, et raketi kere kiirus oleneb, gaasi väljalennu kiirusest ja gaasi massist. Miinusmärk tähendab, et liikumiskiirused on vastupidised. Tegelikult muidugi kogu kütus korraga ära ei põle ja gaas väljub raketist teatava aja jooksul, aga see ei muuda järelduste õigsust. 9 Kasutatud kirjandus Google Images Frank Whittle Google Images- Hans von Ohain Google Images- Concorde Google Images- First Jet Propulsion Engine http://en.wikipedia.org/wiki/Frank_Whittle http://images.google.com/imgres? imgurl=http://vaatleja
elektromagnetjõududeks. Kuna elastsusjõu on põhjustanud laengutevaheline vastasmõju, kuuluvad nad oma olemuselt elektromagnetjõudude hulka. Ka dünamomeetri töö põhineb deformatsiooninähtusel. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Joonis - Vedru peale asetatud kaaluviht avaldab oma raskusjõuga vedrule mõju. Vedru elastsusjõud tasakaalustab seda jõudu. Hõõrdejõud
Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. F=mg Elastsusjõud: *tekib keha kuju või ruumala muutmisel *Püüab taastada keha endist kuju ja ruumala *On vastupidine keha kuju muutvale jõule *tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu *elektromagnetiline jõud Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes *On suunatud vastupidiselt liikumisele, takistab liikumist *elektromagnetiline vastasmõju
väheneb). 2. Üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes (asenduse piirmäära tõttu). 3. ÜKK-d ei lõiku omavahel. Asenduse piirmäär (marginal rate of substitution, MRS) - näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et juurde saada üks ühik teist hüvist. Seejuures rahulolu ei muutu. MRSxy= - MRS kirjeldab liikumist mööda ÜKK, kusjuures hüviste X ja Y kogused muutuvad eri suundades, mistõttu on ka valemis miinusmärk. Asenduse piirmäär võrdub ÜKK tõusuga. Asenduskaubad Täiendkaubad Kui on tegemist täielikult asendavate hüvistega, Rahulolu tõusu ei toimu, kui muutub ainult ühe on ÜKK sirge ja asenduse piirmäär on hüvise kogus. konstantne. Hüviste piirkasulikkus: Kus MUX hüvise X piirkasulikkus
3. AVALDISTE TEISENDUSI. LINEAARVÕRRAN D Koostajad: Gerli Savila, Janek Käsper, Erik Mandel, Marek Käsper. 3.1 KORRUTISE LIHTSUSTAMINE • Korrutamise vahetuvuse ja ühenduvuse seaduste kohaselt võetakse kõik arvulised tegurid omaette ja tähelised tegurid omaette rühma. 5 x a x (-3) x b x c = -3 x 5 x abc = -15abc • Kordaja 1 jäetakse korrutises kirjutamata. abc • Kordaja -1 asemele kirjutatakse ainult miinusmärk. - abc ÜLESANNE 1: LIHTSUSTA KORRUTIS JA LEIA KORDAJA 1) 5a●(-3)bc= 2) 4x●(-2)= 3) 10●(-a)●0.1= 4) 5a● (-0.2)●b = 5) 3,5●(-2x) ●(- 1)= ÜLESANNE 1: VASTUSED • 1) VASTUS: 5a●(-3)bc=-15abc , kordaja -15 • 2) VASTUS: 4x●(-2)=-8x , kordaja -8 • 3) VASTUS: 10●(-a)●0.1=-a , kordaja -1 • 4) VASTUS: 5a● (-0.2)●b =-ab , kordaja -1
IV. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON §18. Induktsioonivoolu suund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri- ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtmekeerus kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv seda suurem on tekkinud voolu tugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu välja tekitavas juhis. See võib muutuda näiteks välja tekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. (Joonis 1). Vaatleme katset- teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud kaks alumiiniumrõngast. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti ah...
1000000 Poolis indutseeritava elektromotoorjõu avaldise võib nüüd kirjutada induktiivsuse kaudu: 59 I e=-L . t Seda nimetatakse endainduktsiooni elektro- motoorjõuks. Sisuliselt on see vastu- elektromotoorjõud, sest Lenzi reegli kohaselt voolu suurenedes on endainduktsiooni elektromotoorjõud suunatud teda tekitavale voolule vastu, mida näitab ka miinusmärk valemis. Joonisel on näidatud voolu muutus ajas sisselülitamise hetkest t1. Voolu vähendamisel või väljalülitamisel püüab endainduktsiooni elektromotoorjõud voolu säilitada. Lüliti avamisel ajahetkel t2 vähenevad vool ja magnetvoog nullini. Voolu muutumine indutseerib poolis endainduktsiooni elektro- motoorjõu eL , mis on toiteallika vooluga samasuunaline ning püüab takistada voolu vähenemist. Seepärast vool ei vähene hetkeliselt
1000000 Poolis indutseeritava elektromotoorjõu avaldise võib nüüd kirjutada induktiivsuse kaudu: 59 I e=-L . t Seda nimetatakse endainduktsiooni elektro- motoorjõuks. Sisuliselt on see vastu- elektromotoorjõud, sest Lenzi reegli kohaselt voolu suurenedes on endainduktsiooni elektromotoorjõud suunatud teda tekitavale voolule vastu, mida näitab ka miinusmärk valemis. Joonisel on näidatud voolu muutus ajas sisselülitamise hetkest t1. Voolu vähendamisel või väljalülitamisel püüab endainduktsiooni elektromotoorjõud voolu säilitada. Lüliti avamisel ajahetkel t2 vähenevad vool ja magnetvoog nullini. Voolu muutumine indutseerib poolis endainduktsiooni elektro- motoorjõu eL , mis on toiteallika vooluga samasuunaline ning püüab takistada voolu vähenemist. Seepärast vool ei vähene hetkeliselt
Maapinna vahetus läheduses on selle arvuline väärtus ligikaudu 9,8 . Tegelikult see väärtus s2 kahaneb kõrguse suurenedes, kuid maapinna läheduses võime selle väärtuse lugeda piisavalt suure täpsusega konstantseks. Seega vabalt langeva keha kiirenduse z-telje sihiline komponent on g, kiirenduse ülejäänud komponendid võrduvad alati nulliga. Miinusmärk tuleb sellest, et see kiirendus on suunatud allapoole: a z = -g . (1.15) Samuti arvestame, et kuna liikumine on ainult vertikaalsihis, siis ka v0 z = v 0 , sest keha kiirusel teiste telgede sihis komponendid puuduvad. Nii võime vertikaalsihis vabalt langeva keha liikumisvõrranditele anda järgmise kuju: gt 2 z = z 0 + v0 t - 2
· Induktsioonvoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu esile kutsub · Induktsioonvool toimib alati vastupidi teda esilekutsuvale põhjusele · Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (st. takistab kasvu), kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonvoolu magnetvälivälise magnetväljaga samasuunaline (st. takistab kahanemist) · Miinusmärk induktsiooniseaduses on Lenzi reegli väljendus. = - t = - t Endainduktsioon · Induktsiooni elektromotoorjõu muutumisel poolis tekib pooli läbiva magnetvoo muutus · Magnetvoo muutumine kutsub esile muutuva voolu · Muutuv vool kutsub omakorda esile täiendava magnetvoo muutuse · Mis omakorda tekitab täiendava voolu tekkimise poolis. · Seda nähtust nimetatakse endainduktsiooniks. Endainduktsiooni elektromotoorjõud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
