Toimus ka asula territooriumile matmine NÖÖRKERAAMIKA (Kesk-Euroopa) 3000 eKr Eestis: kultuurikiht õhuke 1) Liikusid pidevalt edasi, 2) Üksikpereline asustus N 12.11.09 Pronksiaeg · Sissejuhatus: Tegelikult eelneb pronksiajale ka eneoliitikum/halkoliitikum ehk vasekiviaeg VASK on pehme, sellega ei saanud hästi Vaskesemetega ei kaasnenud murrangulisi võidelda. Brinelli kõvadusarv on vase puhul 30, protsesse, v.a. Balkanil, Taga-Kaukaasias, aga pronksil ~230. Vaske leidus looduses, Ukrainas. Seepärast tavaliselt vasekiviaega alguses taoti, hiljem valati. Umbes samal ajal eraldi ei käsitleta. Vaskesemeid oli vähe, kasutati ka kulda ning meteoriitset rauda valdavalt kivi- ja sarvesemed PRONKS sisaldab tina ja vaske. Kõige parema Pronksi tähtsus tunduvalt tugevam ja pronksi saab inglistinast. Arvatakse, et kõige vastupidavam kui vask. Kui ese läks katki, oli varasem on arseenipronks
o Viikingiaeg 800-1050 o Hilisrauaaeg 1050-1225 Kindlustatud asjulad jäeti maha eelrooma rauaaaja lõpus. Rooma rauaajal toimuvad muutused matustes. Kivikirstkalmete kõrvale hakkavad ilmuma neljakandilised kalmed tarandkalmed. Nad on sageli seotud kivikirstkalmetega, mis viitab ülemikekule vanalt uuele matmistraditsioonile. Matmispaigana on nad olnud kivikirstkalmed kasutusel 800 1000 aastat. Üleminekul rauaajale toimub järks langus pronksil ei ole nii suurt väärtus, raud muutus hinnalsiemaks. Võib arvata, et uus eliit hakkab võimu võtma ja seetõttu hakkas looma oma matmistraditsiooni. Tekivad suhteliselt korrapärasemad neljakandilised põllud. Isegi nende suuruses on märgatud teatud seaduspärasusi. On oletatud, et need põllud võisid olla maksustatud ja seetõttu olid nad ka kindla suurusega. Taolisi põlde on teada ka Britisaartelt, kus elasid keldid, siis on hakatu neid nimetama ka keldipõldudeks. Asulad
pidid end kaitsma. Iru kindlustatud asula pealiku residents? Koonig ehk kuningas pronksiaegne sõna? Rauaaeg. Raual põhineb tänapäevani meie kultuur. Rauamaaki looduses tunduvalt enam kui muid metalle, leidub praktiliselt kõikjal. Maakoore massis 5,1%. Soorauamaak soos. Rauda õpiti kasuatma hiljem, ehedal kujul leidub ainult meteoriitset rauda. Raud on vaja maagist välja sulatada. Vasel on sulamis temperatuur 1084, pronksil 700-900 aga raual on 1593. Hiinas leiutati kõigepealt malm, seda hakati valama 7. - 6. saj e.Kr. Eueoopas hakati rauda valama 14. sajandil. Rauavalajad ja sepad omandasid väga kõrge positsiooni ühiskonnas, sest raud oli väga tähtis. Vanim raudese 5000 e.Kr Iraagist, on meteoriitsest rauast ning leitud hauast. 2000 e.Kr Vana Assüüria ürikutes võrreldud raua hinda võrreldes kulla ja hõbedaga, sel ajal meteoriitne raud oli 5 korda kullast kallim ning 8 korda hõbedast
Vask tuli Euroopasse üle Balkani. Sellepärast kujunesid vasekultuurid lõuna pool. Vase valmistamise oskusi on Euroopasse tulnud ka üle Kaukaasia, sealt jõudis Uraalide piirkonda, kust liikus see ka edasi lääne poole. Kaks põhilist suunda ja mõju on: Balkanilt ja Kaukaasiast. Pronksi kasutuselevõtt tõi kaasa murrangulised muutused, sest pronks on kahe metalli sulam. 90% vaske ja tina 10% - selline koostis oli kõige parem. Brimelli kõvadusarv on vasel 30, kõige paremal pronksil 230, keskmisel raual 250. Pronksist on võimalik valmistada tunduvalt teravamaid esemeid ja torkeriistu. Pronksi sulamistemperatuur on 700-900 kraadi, seda on palju lihtsam töödelda kui rauda. Kivikirvest ei saa parandada, aga pronkseset saab uuesti kasutada see valataksel ihtsalt ümber. Pronkseseme valmistamine on tunduvalt kiirem kui kivist samaväärse eseme toksimine ja pronksese on tunduvalt teravam ja parem. Eriti jõukaks muutusid pronksiajal need piirkonnad, kus leidus tina ja
Eriti tihe oli see Elbe aladega. Keskne on põllumajandus. Pronksiajast pärinevad esimesed atrade jäänused. Kasvatati otra, nisu, hirssi. Nooremal pronksiajal lisandusid kaer, uba, hernes. Nooremal pronksiajal oli kasutusel ilmselt mingi väljasüsteem. Muinaspõldude jäänused (põllukivihunnikud). Osaliselt püsis püügimajandus. Ühiskonnas varanduslik diferentseeritus. Lõuna-Skandinaavias ülikute kiht, kel kontroll käsitöö, kaubanduse üle. Pronksil suur tähtsus pealikuühiskonna väljakujunemisel. Pronksist staatusesemed. Monumentaalsed matmispaigad. Maa kuulus ülikutele. Ohvrileiud Keraamika mitmekesine Skandinaavia pronksikultuuri perifeeriaks oli Soome. Rauaaeg Raua kasutusele võtmine tõi kaasa tõelise muutuse. Erinevalt vasest ja tinast leidub rauamaaki v paljudes kohtades, sh ka Eestis. Rauda ei leidu looduses puhtal kujul, erandiks meteoriitne raud, seda esineb v harva
suurendamiseks. Phikoormuse vtab vastu teraslint. Lubatud koormus on kombineeritud laagreil 6-7 korda krgem kui pronksgrafiidil. Nende puuduseks on ebastabiilne hrdetegur, mis on tingitud fluorplasti kile kulumisest. Kui kile kulub siis paljastuvad pronksikiht ja hrdetegur kasvab, laagri temperatuur tuseb ning täiendav kogus fluorplasti surutakse tööpinnale, kuna fluorplasti ruumiline soojuspaisumise tegur on märksa suurem kui pronksil. Poorne valgevask on samuti kasutatav antifriktsioonmaterjalina. Tsingi sisaldus on vahemikus 10-50%. Plastilisuse tstmiseks lisatakse vahel kuni 1,5% Pb ja 0,2-0,8 P. Kasutatakse mnikord valatud tinapronksi asemel vedelal hrdumisel. 4.1.4. Alumiiniumi baasil antifriktsioonmaterjalid Huvi alumiiniumi kui antifriktsioonmaterjali vastu on seotud tema väikese tiheduse, suure korrosioonikindluse ja mduka hinna tttu. Esimesed Al- baasil PAFM valmistati USA-s 1966 a
2T Ft 2 Fa1 2 , kus T2 on tiguratta pöördemoment. Teo radiaaljõud Fr1 ja tiguratta d2 radiaaljõud Fr2 on võrdsed: Fr1 Fr 2 Ft 2 tan , kus on keerme profiilinurk teo telgtasandis. 18.3. Tiguhambumise arvutus kulumisele. Kontrollitakse sööbe- ja väsimuskulumisele. Levinuim on kontroll Hertzi järgi arvutatud kontaktpingete kaudu. Eeldades, et terasel E1 = 2,15 . 105 MPa, pronksil ja malmil E2 = 105 MPa, saab kontrollvalemi avaldada kujul 3 z T2 K 2 1 H 5300 q H . z2 a3 q
annaabi.ee 
