4 Koostas: Reppy 21.11.2012 4. Kontaktkeevitusprotsesside kirjeldus: Punktkontaktkeevitusel e. punktkeevitusel ühendatakse ülekattes olevad detailid ühe või mitme keevispunkti abil, mis elektrivoolu toimel tekivad elektroodide vahel. Joonkontaktkeevitus on punktkeevituse edasiarendus, kus järjestikused keevituspunktid tekivad detailide liikumisel kettakujuliste elektroodide vahel. Reljeefkontaktkeevitamine on sarnane punktkeevitusega, kus keevituspunktid moodustuvad detaili pinnast välja ulatuvate osade vahel. Põkk-keevitamist liigitatakse keevitusprotsesside iseloomu järgi sulatuspõkk- keevitamiseks ning takistuspõkk-keevitamiseks
mitme keevispunkti abil, mis elektrivoolu volframelektroodi otsa ja toimel tekivad toote vahel. elektroodide vahel. Kaitsegaas argoon (Ar), joonkontaktkeevitus järjestikused harvem heelium (He) kaitseb elektroodi ja keevisvanni keevituspunktid tekivaddetailide ümbritseva õhu eest. liikumisel kettakujuliste Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse elektoodide vahel.
Kaarkeevitamise(elektrikaarkeevitamise) alaliigid: • Ei saa kasutada välitingimustes Elektroodkeevitus MIG/MAG keevitus TIG keevitus Kaarkeevitus räbustis Elekter-räbukeevitus Plasmakeevitus Kontaktkeevitamine: punktkontaktkeevitus – ühendatakse ülekattes olevad detailid ühe või mitme keevispunkti abil, mis elektrivoolu toimel tekivad elektroodide vahel. joonkontaktkeevitus – järjestikused keevituspunktid 38.TIG keevitus tekivaddetailide liikumisel kettakujuliste elektoodide TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga vahel. reljeefkontakt – sarnane punktkeevitusega kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar põkk-keevitus volframelektroodi otsa ja toote vahel.
metall-lehed paigutatakse kahe vaskelektroodi vahele, millesse juhitakse vool. Elektroodide vahel metall kuumeneb ja kokkusurumisel keevitub ühes punktis. Selliselt keevitatakse õhukesest metallist detaile autode, reisivagunite ja lennukite tootmisel ning majapidamisriistade valmistamisel. 1. Vaskelektrood 2. Keevitatavad detailid Sele 1. 5. Punktkeevitus 9 Joonkontaktkeevitus (joonkeevitus) Joonkontaktkeevituse puhul surutakse keevitatavad detailid kokku pöörlevate elektroodide (rullide) abil, millest lastakse läbi vool metalli kuumutamiseks ja sulatamiseks. Vool võib olla pidev või lühiajaliste im- pulssidena. Iga impulsi tulemusena moodustub keevispunkt, kusjuures tiheda õmbluse saamiseks punktid osaliselt katavad üksteist. Seda keevitusviisi kasutatakse õhukeseseinaliste balloonide, paakide, tulekustutite ning muude toodete valmistamisel.
tõmbel survel Räbustialune automaatkeevitus, poolautomaat- [] [] 0,65[] keevitus, keevitus kaitsegaaside keskkonnas, põkk- kontaktkeevitus sulatusega, keevitus kõrg- kvaliteetsete elektroodidega Käsikeevitus normaalkvaliteediga elektroodidega 0,8[] 0,9[] 0,6[] Punkt- ja joonkontaktkeevitus - - 0,6[] 13.3. GARANTEERITUD PINGUGA LIITED (PRESSLIITED) Liide saavutatakse haarava ja haaratava detaili tegelike mõõtmete erinevuse abil. Võlli (haaratava detaili) tegelik mõõde on ava (haarava detaili) tegelikust mõõdust suurem ning liite koostamisel tekib kontaktsurve. Liiteid kasutatakse pöördemomendi ja/või telgjõu ülekandmiseks. M Eelised:
ning tekib voolujuhtiv kõrgtemperatuuriline (10 000... 30 000 °C) plasmajuga. Punktkontaktkeevitusel e. punktkeevitusel ühendatakse ülekattes olevad detailid ühe või mitme keevispunkti abil, mis elektrivoolu toimel tekivad elektroodide vahel. Joonkontaktkeevitus on punkt- keevituse edasiarendus, kus järjestikused keevitus- punktid tekivad detailide liikumisel kettakujuliste elektroodide vahel. Reljeefkontaktkeevitamine on sarnane punktkeevitusega, kus keevituspunktid