..1,5. Poldid valitakse alljärgnevatest tugevusgruppidest: 5.6; 6.8 ; 8.8; 10.9 ja 12.9. Siis võib poltide voolavuspiiri arvutada järgmiselt: voolavuspiir ReH = tugevusklassi esimene number (A) korda teise numbriga (B) ning see korrutatud 10-ga ehk y = A*B*10 MPa; tugevuspiir u = tugevusklassi esimene number(A) korda 100 ehk u =A*100 MPa. Keerme samm P valitakse intervallis (1,5... 2,5) mm. Lubatud tõmbepinge []SeHRt=8,0, kus S = 1,5... 3,0 varutegur. Määrata poltide nimiläbimõõt d ja kontrollida plaadi tugevus tõmbel. Ft=20 kN =14 mm b=300 mm i=2 polti Lahendus: Plaadi voolavuspiir ReH=235MPa Poldi ReH= Keerme samm P= 1,5 mm Lubatud tõmbepinge poldile: Fµ = 1,2 Ft = 1,2 20 10 3 = 24kN
(S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. Töö sisu: 1. Joonestada konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enim koormatud poldile. 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. 7. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda kinnituselementide korrektsed tähised). 8. Arvutada poltide nõutav pingutusmoment. 9
Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3
10.2020 Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid (võib kasutada ka mõnd teist lahendusprotseduuri): 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F;
Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavaltu,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3
Kirjeldada keermesliite tööpõhimõtet. Liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite hulk. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Nimiläbimõõt väliskeerme suurim läbimõõt. Profiilinurk telgtasandis mõõdetud nurk keerme profiili külgede vahel Samm keerme kahe naaberprofiili teljesihiline vahekaugus Tõus- ühe keermeniidi naaberprofiilide teljesihiline vahekaugus. Käikude arv täisarv, mis näitab, mitmest sammust moodustub keerme tõus. Kuidas liigitatakse keermeid
......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: KODUTÖÖ NR. 1 NR 1 ISTU ANAL ÜÜS D d Viia läbi istu (ISO 286) analüüs. (ISO 286). Võlli d ja rummu D nimiläbimõõt valida tabelist õppekoodi viimase A numbri järgi. d D (). Ist valida õppekoodi eelviimase B numbri järgi. (). A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d=D 10 15 20 30 40 50 60 70 80 100 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 ist H9/d9 H9/e8 H8/f7 H7/g6 H7/js6 H7/k6 H7/n6 H7/p6 H7/r6 H7/s6 : 1. ? 2. ? (:
03mm Cmax ULSH LLSS 0.042mm Cmin LLSH ULSS 0 mm Imax ULSS LLSH 0 mm Imin LLSS ULSH 0.042mm THS.vv TH TS 0.042mm ITH H7 ITS h9 Ülesande lähtetekstis puudu olnud rummu mõõtmed: Ülesandes otsitavate tunnussuuruste leidmiseks neid otseselt tarvis pole, kuid kuna rummu pikkus võetakse 8...10mm liistust pikem siis rummu pöia laius võib olla ca 48-50mm. Rummu nimiläbimõõt on sama, mis võllil. Joonised Joonis 1. Rumm–liist–võll tolereerimise skeem Joonis 2. Prismaatiline liistliide ots- ja külgvaates
Antud A= 1;B=2 Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt: d = D = 20 Istu tüüp: H8/f7 1. Tuvastada Istu tüüp (ava- võu võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). Antud juhul on tegemist avapõhise lõtkuga istuga, Avapõhisust näitab täht H ja lõtku näitab tähis f. 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelistuga, muutmata istu tüüpi. Valitud ist on ISO 268-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgas. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võlli) piirhälbed ja piirmõõtmed. Kuna ava on H8 ja nimimõõde on D = 20 , siis võetakse tabelist tolerentsi järk: IT8 → T D =33 μm=0,033 mm Kusjuures põhihälve on võrdne alumise piirhälbega, seega EI =0 . Ülemine piirhälve kujuneb: ES=EI +T =0+33=33 μm =0,033 mm Ava 20H8 piirmõõtmed on vahemikus: D = (20,000...20,033)mm Võlliks...
lõigatakse keere. Väliskeerme lõikamise tööriistad- väliskeermelõikur Sisekeerme lõikamise tööriistad- keermepuur, pöördraud Keermesliidete lukustamsvõimalused.. Hõõrdejõu suurendamine liite detailide kontaktpinnal. Piiraja kasutamine, mis takistab detailide suhtelist pöördumist, keermeliim. Keerme mahatuleku vältimine- Õige tugevusega komponentide kasutamine. Piisav keermepaari pikkus. Piisav keerme nimiläbimõõt. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksema seinaga mutri kasutamine. Kirjelda meeterkeeret- profiil moodustab võrdkülgne kolmnurk, mille tipp on maha lõigatud. läbimõõdud ja samm millimeetrites. Tähistatakse M ja selle järgneva arvuga, mis näitab keerme läbimõõtu. Sammu suuruse poolest jagatakse jämekeermeks ja peenkeermeks. Kirjelda tollkeeret- . Tipunurga suurus on 550 või 600. Kõik mõõtmed tollides. Tähis on välisläbimõõt tollides
LABORATOORNE TÕÕ 7 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil See on üks täpsemaid keerme keskläbimõõdu mõõtemeetodeid. Nii mõõdetakse sageli keermekaliibreid. Selleks on valmistatud igale keermesammule 3 traati. Traatide keskosad on töödeldud ülitäpselt ( ±0,5 m ) mõõtmele, mis on märgitud traatide külge kinnitatud lipikutele. Igale keerme sammule vastab kindel traadi läbimõõt. Keermetraadid Kolme traadi meetod Seades kaks traati keskkohtadega ühele poole mõõdetava keerme niitide vahele ja kolmanda traadi teisele poole, mõõtsin traatide pealt vahekauguse M. Traatide läbimõõt on arvutatud nii, et traadid puutuksid keeret keskläbimõõdul. See võimaldab välja arvutada keerme keskläbimõõdu. Meeterkeermel on see: d2 = M 3 dtr + 0,866 P , kus dtr - keermetraadi läbimõõt, P - keerme samm. Kui mõõta suurust M näiteks...
Kirjeldada keermesliite tööpõhimõtet. Liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite (wtf) hulk. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Nimiläbimõõt väliskeerme suurim läbimõõt. Profiilinurk telgtasandis mõõdetud nurk keerme profiili külgede vahel Samm keerme kahe naaberprofiili teljesihiline vahekaugus Tõus- ühe keermeniidi naaberprofiilide teljesihiline vahekaugus. Käikude arv täisarv, mis näitab, mitmest sammust moodustub keerme tõus. Kuidas liigitatakse keermeid? Keerme pinna järgi (silinder või koonus), keerme profiili järgi (kolmnurk, trapets, ruut,
4 4 Momendile M vastavad toereaktsioonid: M 2,22 F M= = =8,72 kN 2∗√ a + c 2∗ √0,092 +0,092 2 2 Nurk F ja M vahel: c 0,09 α =π−arctan =π −arctan =2,356 rad a 0,09 Suurimad toereaktsioonid: Fmax =√ F 2F + F 2M −2 F F F M∗cos α= √ 1,252 +8,722−2∗1,25∗8,72∗cos 2,356=9,64 kN 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. Hõõrdeteguriks valin: f =0,15 Ühes poldis tuleb tekitada tõmbejõud 1,2∗F max 1,2∗9,64 [ F ] polt = = =77,12kN f 0,15 Ühe poldi arvutuslik nõutav sisejõud: N A =1,3∗[ F ] polt =1,3∗77,12=100,26 kN Varuteguriks valin: [ s ] =1,5 Nõutav ühe poldi arvutuslik ristlõikepindala:
3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võlli) piirhälbed ja piirmõõtmed. 4. Joonestada valitud mõõtkavas istu tolerantside skeem. 5. Arvutada istu suurim ja vähim lõtka ja/või ping. Joonestada valitud mõõtkavas istu ulatus. 6. Mis omadused on antud istul? Millised kaalutlused võiksid põhjendada sellise istu kasutamist antud rakenduses? Mis on selle istu eelised ja puudused? Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt valida üliõpilaskoodi viimase tüvenumbri A järgi. Ist valida üliõpilaskoodi eelviimase tüvenumbri B järgi. 1.Istu tüüp AVAPÕHINE ist = ist, mille ava põhihälve on null (s.o. põhiava, H). SIIRDEist = ist, mille korral koostatud võlli ja ava liites võib olla nii lõtk kui ka ping
• kruvijoone pealekerimissuuna järgi parem- ja vasakkeermeiks, • keermeprofiili ristlõike kuju järgi kolmnurk- ja ümarkeermeiks. Käigukeermed on trapetskeere, tugikeere ja ümarkeere. Nende abil saab muuta pöördliikumise sirgliikumiseks (nt roolireduktor) või vastupidi. Joonisel 6 on kujutatud kolmnurkkeerme profiili tähtsamad geomeetrilised parameetrid. Kruvijoon tekib kaldpinna mähkimisel ümber silindri. D – keerme nimiläbimõõt, P – keerme tõus, ISO- meeterkeerme tähistus: M 20, kus M – meeterkeere, 20 – keerme läbimõõt, ISO- peenmeeterkeerme tähistus: M 16 X 1,5, kus 1,5 – keerme tõus. Peenkeere on sama pingutusmomendi juures suurema eelpingestusjõuga ja isepidurduvusega. Tal on ka parem tihendusvõime. Joonis 7. a – poltliide; b – kruviliide; c – tikkpoltliide. Kuuskantpeaga polte kasutatakse läbivate poltidena koos mutriga või sissekeeratava kruvina ilma mutrita
1-A Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-4 B-2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Ülesanne: Projekteerida piirmäärimisega liugelaager. Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D = 50 mm ja võlli pöörlemise nurkkiirus = 36,6 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 200 N Liugelaagerduse tööressurss on 2000 tundi. Tapi materjal – väikese süsinikusisaldusega konstruktsiooniline teras. Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 3. Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas
Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3
Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ Ülesanne: Projekteerida piirmäärimisega liugelaager. Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D = 40 mm ja võlli pöörlemise nurkkiirus w = 31,4 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 400 N Liugelaagerduse tööressurss on 2000 tundi. Tapi materjal väikese süsinikusisaldusega konstruktsiooniline teras. Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 3. Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: · Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas
lähima eelisistuga, muutmata istu tüüpi. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võll) piirhälbed ja piirmõõtmed. 4. Joonestada valitud mõõtkavas istu tolerantside skeem. 5. Arvutada istu suurim ja vähim lõtka ja/või ping. Joonestada valitud mõõtkavas istu ulatus. 6. Mis omadused on antud istul? Millised kaalutlused võiksid põhjendada sellise istu kasutamist antud rakenduses? Mis on selle istu eelised ja puudused? Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt valida üliõpilaskoodi viimase tüvenumbri A järgi. Ist valida üliõpilaskoodi eelviimase tüvenumbri B järgi. Hindamistabel Lahendi Sisu Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud)
Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 10 mm ja piirjõud FLim = 58,3 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3
külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enimkoormatud poldile. 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. 7. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda kinnituselementide korrektsed tähised). 8
- siht 1 2 3 I-I 42,79 42,78 42,81 -0,085 m 42,783 43,051 0,268 6e II-II 42,77 42,78 42,77 -0,285 m Arvutused: d2 teg= (42,79+ 42,78+ 42,81+ 42,77+ 42,78+ 42,77) / 6= 42,783 mm. d2 teor= d-2+0,051= 45-2+0,051= 43,051 mm, kus d on keerme nimiläbimõõt. Mõõteskeem Detail M45x3 MEETERKEERME KESKLÄBIMÕÕDU TOLERANTSID m-tes d [mm] P 3h4h 4h 4g 5h4h 5g6g 6h 6g 6f 6e 6d 7h6h 7g6g 7e6e 8h 8g 9g8g 0 0 -26 0 -26 0 -26 -40 -60 -90 0 -26 -60 0 -26 -26 üle 5,6 kuni 11,2 1 -56 -71 -97 -90 -116 -112 -138 -152 -172 -202 -140 -166 -200 -180 -206 -250 0 0 -32 0 -32 0 -32 -45 -67 -95 0 -32 -67 0 -32 -32
Kodutöö nr 2. Liugelaagri valik ja arvutus Piirmäärimisega liugelaagri valiku põhimõtted ja arvutusmetoodika Ülesanne: Projekteerida piirmäärimisega liugelaager kui laagrile mõjuv jõud Fr = 500 N, tapi läbimõõt on 40 mm ja tapi pöörlemise nurkkiirus on 20.9 rad/s. Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: 1. Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D=40 mm. 2. Võlli pöörlemise nurkkiirus =20.9 rad/s. 3. Laagrile mõjuv jõud Fr = 500 N. 4. Tapi materjal on madalsüsinikteras Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 2 MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
koormusest F . Järgmisena on vaja koostada komponentide tugevustingimused ning leida puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites. Neljandana tuleb arvutada tarindile suurim lubatav koormus F täiskilonjuutonites. Viiendaks on vaja arvutada komponentide varutegurid ning kontrollida nende tugevust. Viimasena tuleb arvutada trossi ristlõike pindala ja trossi pikkuse muutus ning formuleerida kogu ülesande vastus. Ülesande algandmed: d t = 8 mm - trossi nimiläbimõõt E = 117 GPa - elastsusmoodul lim ¿ F ¿ = 40,8 kN - trossi piirjõud u , Tõmme = 80 MPa - puitvarda tugevus pikikiudu tõmbel u , Surve = 40 MPa - puitvarda tugevus pikikiudu survel 3 [S] = 6 - tugevusvaruteguri nõutav väärtus H = 4800 mm L = 1800 mm =3,14 4 Joonis 1. Varrastarindi skeem mõõtkavas 1:50 2
sarrusterase kasutaja korraldama sarrusterase katsetused vastavalt EVS-EN 10080 nõuetele. Arvestada tuleb ka spetsifitseerija poolt projektdokumentatsioonis toodud nõuetega. Sarrusterase soovituslik nomenklatuur vastavalt EVS-EN 10080 tabeli 6 järgi on esitatud tabelis 1. Tabel 1 Soovitatavad nimiläbimõõdud, -ristlõikepinnad ja –meetrimassid Nimiristlõike Nimiläbimõõt Vihid ja sirgestatud Meetri- mass, Vardad Keevis-võrgud Sarrus-karkassid pindala, mm tooted kg/m mm2
Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. Silinderkeerme põhimõõtmed. Vääne on varda koormusseisund, milles ristlõikepindaladel jaotatud elementaarsisejõud Keerme välismõõt d (hamba tipuni) on tema nimiläbimõõt. taanduvad väändemomendiks Tv.??? Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Surutud varraste stabiilsus.
mutrid sobivate pindadega. Keermesliidete suur levik seletub võimalusega saada võtmele üsna väikese jõu rakendamisega suuri telgjõudusid, võimalusega kinnitada liidet igas asendis, sest kinnituskeermed on isepidurduvad. Liite elemendid on väikesed ja lihtsa kujuga, mis võimaldab kasutada tootlikku tehnoloogiat. 53. Silinderkeerme põhimõõtmed. Keerme välismõõt d (joon. 247) on tema nimiläbimõõt. Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge läbiva tasapinnaga. Profiilinurk on telgtasandis mõõdetud nurk profiili külgpindade vahel (joonisel 60o). Profiili iseloomustavad veel tema teoreetiline kõrgus H ja töökõrgs H1 (joonis 247 ja 248).
Võllide liigitus. vasakpoolne; ühekäiguline, kahe jne käiguline; ………………………………………. ++ normaalkeere, peenkeere Võll on masinate pöörlevate osade kandjaiks. Kannavad üle 20 Silinderkeerme põhiparameetrid. väändemomenti ja võivad olla koormatud ja paindemomendiga. Välisläbimõõt, keerme nimiläbimõõt; siseläbimõõt; Liigitus: Sirgvõllid, astmelised, täisvõllid, õõnesvõllid. Väntvõllid kesklbimõõt; keerme samm P, mis on keermeniitide ning Paindvõllid. Telg on pöörlev, mittepöörlev, ei kanna üle rööpsete külgede vahekaugus; keerme tõus Ph=Pn, n on pöördemomenti. käikude arv SKEEM 45 Liugelaagri konstruktsioone ja iseloomustus.
59. Keere tuleb maha, kui poldi tõmbejõust põhjustatud nihkepinged sise- või väliskeerme materjalis ületavad vastava materjali nihketugevust. 33. Mida tuleb silmas pidada poldi ja mutri materjalide tugevus ja omadusklassi valikul? 60. Poltliite elemendid valitakse alati nii, et MUTTER on poldist TUGEVAM. 34. Kuidas vältida keerme "mahatulekut"? 1) Õige tugevusega komponentide kasutamine 2) Keermepaari pikkus peab olema vastav 3) Keerme nimiläbimõõt peab olema piisav 4) Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine 5) Paksemaseinalise mutri kasutamine, mille laienemine liite pingestamisel o väiksem 35. Kirjel dada (koos
Sobivaimad on ümardatud kastipõhjadega veokid. Soovitav on kasutada suure kandevõimega veokeid. Asfaltsegu koormad tuleb katta. ·Kattekihte ei või laotada õhutemperatuuril alla +5 oC ja aluskihte alla 0 oC. SMA segusid ja polümeerset sideainet sisaldavaid segusid ei või laotada õhutemperatuuril alla +10 oC. Paigaldatud kihi vähim lubatud paksus on AC või MSE segudel 2D ning SMA segul 2,2D (D on asfaltsegu täitematerjali tera suurim nimiläbimõõt), kuid mitte väiksem kui 2,5cm. Paigaldatud kihi suurim lubatud paksus kahe ja enamakihilises konstruktsioonis on 3,33D. ·Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Varem laotatud paani pikiserv lõigatakse sirgeks või vertikaalist 30-45o nurga all kaldu. Vuugi lõikamiseks võib kasutada valtsrulli külge kinnitatud lõiketera ja lõigata vuuk korrapäraseks tööpäeva lõpus rulli viimase käiguga või kasutada vuugi lõikamiseks freesi.
Lõtku arvutus koostu toimimist arvesse võttes Minimaalne lõtk on vajalik näiteks õlitustingimuste tagamiseks liugelaagris. Optimaalne lõtk on S. Suhteline lõtk on leitav valemitega S = 0,8 v0,25/ 1000, kus v on ringkiirus ning on leitav v= dn/60000, kus pöörlemissagedus n on p/min. S = d 1000, kus S on lõtk ja d on nimiläbimõõt. Täisvedelikulisele määrimisele avaldavad mõju hmin istukomponentide pikkus l, koormav radiaaljõud Fr ja õli dünaamiline viskoossus . Kandevõime on leitav Reynoldsi võrrandeist Fr = d3lCF/S2, kus CF on ühikuta koormustegur (Sommerfeldi arv) ning sõltub suhtest l / d ja suhtelisest võlli ja ava keskkohtade eksentrilisusest e, k = e / 0,5S korrektsel toimimisel.
kus C1 2 1 , C 2 2 2 d d 1 S 1 d dV d – koostamispindade nimiläbimõõt, dV – rummu välisläbimõõt, dS – võlli siseläbimõõt (kui võlli ristlõikeks on täisring, siis dS = 0). E – elastsusmoodul, - Poissoni tegur. Indeks 1 tähistab võlli, 2 – rummu. Arvestades liitepindade mikrokonaruste muljumist liite koostamisel, suurendatakse arvutuslikku pingu u võrra, kus u 5,5 Ra1 Ra 2 . Ra1 ja Ra2 on liitepindade pinnakaredus. Kui võll ja rumm on valmistatud erinevatest materjalidest, tuleb silmas pidada ka
annaabi.ee 
