.....................................3 02. Dra Saamine ...................................................................................................................................3 03. Ira leidmine ....................................................................................................................................3 04. Referentsi tabel ...............................................................................................................................4 05. Dra tolerantsid ................................................................................................................................4 06. Mõisted ...........................................................................................................................................5 07. Eskiis võllist: ..................................................................................................................................5 08. Kokkuvõte .............................................
.................................................................................................. 2.5 Järeldused.................................................................................................. 2.6 Kasutatud kirjandus................................................................................... LISA A - VORMISTATUD JOONISED................................................................ 2.1 Lähteülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus, kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele kantakse. 2.2 Lähteandmed: lähtevariant nr. 11. Ist nimimõõtmele 18 mm, koos vastavate tolerantsitsoonide tähistega: +0.033 H8 0 18 m7 0
MEETERKEERME PROFIIL JA TOLERANTSID 7.1 Lähteülesanne: Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 7.2 Lähtevariant: M24×1,5−5H/4g 7.3 Lahenduskäik: Tähistuse lahti mõtestamine: P – keerme samm d – keerme nimimõõde α- keerme profiili nurk, meeterkeermel on α= 60° H – profiili teoreetiline kõrgus h – profiili töökõrgus P =1,5 H = 0,866P = 0,866×1,5 = 1,299 h = 0,541P = 0,541× 1,5 = 0,812 H/4 = 0,325; H/8 = 0,162
............................................... 3 03. Telje pikkuse L leidmine: ..............................................................................................................3 03.1 lRa leidmine..............................................................................................................................3 04. Referents tabel................................................................................................................................3 05. DRa tolerantsid...............................................................................................................................4 05.1 Ra..............................................................................................................................................4 05.2 Rz ISO ......................................................................................................................................4 08. KOKKUVÕTE..................................................
ÜLESANNE 7 1 Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. 2. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. 3. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 29. M45×2-5H/4h P =2 H = 0,866P = 0,866×2 = 1,732 h = 0,541P = 0,541× 2 = 1,082 H/4 = 0,433; H/8 = 0,217 D2 = d2 = d 2 + 0,701 = 45 2 + 0,701 = 43,701 D1 = d 3 + 0,835 = 45 3 + 0,835 = 42,835 d3 = d 3 + 0,546 = 45 3 + 0,546 = 42,546 d3 min = d3 2(0,1P) = 42,546 2(0,1×2) = 42,146 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 45 + 0,217 = 45,217 Tolerantsid sisekeermele M45×2 5H
0, 2 liistusoone sügavus võllis d – t1 = 60 – 9,0 = 51 0 , 2 liistusoone sügavus rummus d + t2 = 60 + 5,4 = 65,4 8.4 Tähistused Antud valemites on d - antud istu nimimõõde (mm), t 1 ja t2 – liistusoone mõõtmed võllis ja rummus. Liistusoone sügavuse tolerantsid antakse suunaga materjali sisse, ehk rummu soonele hälbega „+“ ja 0 ning võlli soonele hälbega 0 ja „–„ . Lähtudes liistu kõrgusest h, võetakse hälve 2h6 6 h 18 järgmiselt: kui mm, siis on hälbeks 0,1 mm, kui mm, siis on hälbeks 0,2 mm. Antud juhul on seega liistusoone piirhälbeks 0,2 mm.
EI = -0,004 ei = +0,007 Avadele Tabel 2 Välisvõrule Ø47l4: Korpuse avale Ø47K6: es = 0 ES = +0,003 ei = -0,006 EI = -0,013 Laagri sisevõru tolerantsitsooni tähistatakse teatavasti L ja märgitakse selle järele laagri täpsusklassi number ( L5, L3 jne). Välisvõru tolerantsitsooni tähistatakse analoogselt l (kirjatähega), nt l2, l5, l6 jne. Mõlema võru tolerantsid võetakse eri-tabelitest (siin tabel 4). 10 3. Joonis. K 6 0 , 003 4. Välisvõrul: Ø47 0 , 013 l 4 0 , 006 Smax = Dmax dmin = 47,003 46,994 = 0,009
Eesti Maaülikool Tehnikainstituut Kursusetöö õppeaines ,,Standardiseerimise põhikursus" TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Juhendaja: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2015 1. ülesanne Ava H5 Võll h4 GuH =250,020 mm GuS=250,00 mm Suurim piirmõõde ...
(seletuskirjas) b) Joonis peab olema tehtud mõõtkavas c) Istamis,- ahel- ja gabariitmõõtmed (tolerantsiga) Mõõtmete kordamine põhjustab vigu ja praaki valmistamisel ning on seetõttu keelatud. Mõõtmed tohivad korduda juhul, kui ühte neist nimetada teatmemõõtmeks. Nad märgitakse tärniga ja tehnilistesse nõuetesse kirjutatakse * teatmemõõtmed. d) Geomeetrilised tolerantsid joonisel, kaasa arvatud otspindade tolerantsid, nende baasid e) Pinnakaredus, kaasa arvatud otspindade omad; paremal nurgal ühesuguste pindade karedus (" tühja" sümboliga) f) Võlli telg peab paiknema paralleelselt kirjanurga pikema küljega g) Lõiked A-A, B-B, kus on liistu sooned h) Soone tolerantsid- mõõtme- ja asenditolerantsid koos uue (teise) baasiga i) Tehnilised tingimused 1. Kõvadus HB ..... välja arvatud tähistatud koht 2 2. Märkimata raadiused ..... mm 3. *Lõikeriistaga määratud mõõde (või Teatmõõtmed) 4
H7 välisvõru N 80mm l0 Suurim piirmõõde GuH 80.030mm GuS 80mm Vähim piirmõõde GlH 80mm GlS 79.987mm Ülemised piirhälbed ES 0.030mm es 0mm Alumised piirhälbed EI 0mm ei 0.013mm Tolerantsid TH 0.030mm TS 0.013mm THS TH TS 0.043mm Suurim lõtk Fcmax GuH GlS 0.043mm Väikseim lõtk Fcmin GlH GuS 0mm Tolerantsi järk IT7 m6 sisevõru L0 N 35mm Suurim piirmõõde GuH 35mm GuS 35
Kodutöö nr 3 1. Tolerantsijärgud Nimimõõde IT0 IT6 IT16 Ø 62mm 1,2 m 16 m 1600 m Sele 1. Tolerantsid Võrdlus: IT 0 ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0
4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PINNAKAREDUSKLASSID 18 LÕIKEPROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 19 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 20 OPERATSIOONIKAARDI KUJUNDAMINE 21 LÜHIKESE KOONUSE KALDENURGA ARVUTAMISE VALEM 22 SOOJUSBILANSS ja JÕUDUDE JAOTUS met. lõiketöötlem. 23 TOOTMISTRAUMATISM ja H. KUTSEHAIGUSTESSE 24 OHUTUSNÕUDED TÖÖPINKIDEL OPEREERIMISEL 25 KASUTATUD MATERJALID
Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälbed. Pinnakaredus, lainelisus, mõõtmine 2 11. Valutoodete ja keevitatud toodete tolerantsid 2 Keermete ja hammasrataste hälbed 12. Laagrite istude tolereerimise põhimõtted 2
02 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupä 2015-09-22 ev: Allkiri: Tallinn 2015 KODUNE TÖÖ NR. 2 - ISTU ARVUTUS 2.1 Lähte ülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde N 100 N 100 2
2.1 Lähteülesanne: Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? 2.2 Lähtevariant: + 0,025 Ø32 ( ) 0 + 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008
Sele 01.1. Telje eskiis 1.5 Järeldused Koostades eskiisi, saab selle alusel anda telje valmistajale vajalikud mõõtmed ühes lubatud pinnakareduse nõuetega ning tolerantsijärguga, millele peab valmiv telg lõpuks vastavuses olema. Kui eskiis on valmistajale antud, siis viimane hindab kas tema valmistamis tehnoloogia on piisavalt täpne. [01.2], [01.3] 5 1.6 Viidatud allikad [01.1] M. Purde. Tolerantsid ja Istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [01.2] K. Raba. Standardid, metroloogia ja tolereerimine inseneritöös, Tallinna Tehnikakõrgkool, [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php? id=29484. [Kasutatud 5. september, 2015]. [01.3] M. Purde, Tolerantside ja istude põhimõisted, [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/failid/M/objekt/10/tolerantsid/index.html. [Kasutatud 5. september, 2015]. [01
ÜLESANNE 2 1. Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja lisada sellele ka ava ja võlli kujutis ning näidata skeemil hälbed, piirmõõtmed, tolerantsid, lõtkude või pingude piirväärtused. 2. Määrata ava ja võlli tolerantsijärk. 3. Arvutada istu tolerants: a) lõtkude, pingude ja b) tolerantside kaudu. 4. Kas ist on ava- või võllisüsteemis? Millistel kaalutlustel seda järeldate? +0 , 029 29. Ø200 +0 , 010 -0 , 010 Joonis tuleb joonistada ! 1. TD =0,029 Td = 0,020 Tabeli järgi vastab avale IT6 ja võllile IT5 tolerantsijärk. 2
16,1 Mõõtetulemused Mõõd. Indikaatori lugem Radiaal- Läbimõõt Lubatud Täpsus- Koht Suurim Vähim viskum. nihikuga rad. visk aste AA 0,25 0,10 0,15 18,1 0,16 11 BB 0,60 0,05 0,55 34,2 0,80 14 CC 0,20 0,05 0,15 16,1 0,20 12 Radiaalviskumise tolerantsid m tes: Nimimõõde Täpsusaste ja lubatud radiaalviskumine Mm 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 3 5 8 1 20 30 50 50 12 20 300 500 800 2 0 0 >3 10 6 1 1 25 40 60 10 16 25 400 600 1000 0 6 0 0 0
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? H 7 +0 , 030 n6 + 0 , 039 + 0 , 020 1. Ø55 2. Nimetus Ava Võll
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? JS 8 +0 , 027 1. Ø95 -0 , 027 h7 -0 , 035 2. Nimetus Ava Võll
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LÄHTEVARIANT 21: Ø76JS6/h6 LAHENDUS JS 6 +- 00,,0095 0095 1. Ø76 h6 - 0,0190 2. Nimetus Ava Võll
Tegemist on avapõhise istuga. 2. Millised detailid moodustavad istu? Istu moodustavad näiteks võll ja juhik. 3. Kas vaadeldav ist on ISO 286-1:2010 standardi soovitatud istude hulgast? (kohendada ist vastavalt standardile). Ist on ISO 286-1:2010 soovitatud istude hulgas. 4. Leida istu tolerants. Määrata piirlõtkud või piirpingud. Järeldada mis tüüpi istuga on tegemist. Miks just sellist tüüpi istuga on tegemist, mida see peab tagama? Istu tolerantsid ja piirlõtkud leiab eelmiselt leheküljelt. Tegemist on lõtkistuga, mis tagab detailide liikuvuse. 5. Teha istu analüüsi skeem. Lehe üleval osas.
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LAHENDUS Variant 16 N 7 -0 , 039 1. Ø78 Avade piirhälbed: TABEL 2 h7 -0 , 030
Kirjutada lahti, mida tähendavad valitud SKF laagri tähistuse numbrid ja tähed. Laagri valikul SKF metoodika järgi pakkuda soovitatav laagri määrdeaine viskoossus. Määrdeaine viskoossuse valida laagri keskmise läbimõõdu ning laagri võru (võlli) pöörlemissageduse järgi. Laagri määrdeaine viskoossuse valikul arvestada töötemperatuuri kasvu parandiga. Pakkuda laagri määrimisviis. 6. Määratleda laagri sise- ja välisvõrude tolerantsid ning valida istud (laagri sisevõru võllil ja laagri välisvõru korpuses) . Milliseid asendi-, kuju-, viskumistolerantse ja pinnakaredusi tuleks kasutada reduktori võlli ja reduktori korpuse korral, et tagada laagri tõrkedeta töö. 7. Teostada analüütiline veerelaagri valik ja võrrelda saadud tulemus SKF arvutusprogrammi tulemusega. 8. Nimetada veerelaagrite eelised ja puudused liugelaagrite ees. Lahendus: 1
tolerantsid, tolerantsitsooniga materjali sisse, mida on mugavam töödelda (lihvida). 6.8 Harkkaliibri ja korkkaliibri tööjoonised Sele 6.2 Harkkaliiber Sele 6.3 Korkkaliiber 6.9 Kasutatud kirjandus ja viited [6.1] Ülesanne 6 – Siledate kaliibrite projekteerimine [6.2] Tabel 5. – Seosed kaliibrite arvutamiseks [6.3] Tabel 6. – Kaliibrite piirhälbed [6.4] Tabel 7. – Harkkaliibri suhtelised mõõtmed [6.5] Tabel 8. – Korkkaliibri suhtelised mõõtmed [6.6] M. Purde. Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [6.7] ISO 286-1:2010; Geometrical product specifications (GPS) — ISO code system for tolerances of linear sizes — Part 1: Basis of tolerances, deviations and fits. [6.8] ISO Tolerances for Shafts ISO 286-2:2010
Eskiisi koostamine. Etapid 7. Peenjoonega tõmmatakse välja vaadete üldkontuurid säilitades proportsioonid 8. Joonestatakse välja üksikelemendid 9. Teha lõiked ja ristlõiked 10. Enne lõikepindade viirutamist kustutada abijooned. 11. Tõmmata distants- ja mõõtjooned. 12. Mõõta detail ja kirjutada mõõtarvud. 13. Kanda eskiisile pinnakaredus tähised ja tolerantsid. 14. Tõmmata kontuurjooned üle jämejoonega 15. Täita kirjanurk
..................... 20 4.1.1. Kasuskoormused [6] .......................................................................................... 20 4.1.2. Lumekoormus [7] .............................................................................................. 20 4.1.3. Tuulekoormus [8] .............................................................................................. 21 4.1.4. Kandekonstruktsioonide kvaliteedinõuded ja tolerantsid [9] .............................. 21 4.2. Hoone kandeskelett ..................................................................................................... 21 4.2.1. Kandeelemendid ................................................................................................ 21 4.2.2. Hoone üldjäikus ................................................................................................ 21 4.3. Maa-alused konstruktsioonid .........................
Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40 ja automaatne multimeeter E7-12, takistustermomeeter TCP-1079 Pt 100, elektrilised komponendid. Töö käik 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Nominaalväärtused ja tolerantsid: R1n 750 ± 5 % = (750 ± 37,5) R2n = 190 ± 2% = (190 ± 3,8) Mõõtmiste tulemused: R1=739 R2=190 R = ± [0,15 + 0,05*((Rmp / R) 1)] % R1 = ± 1,45 % = ± 10,7 R2 = ± 5,36 % = ± 10,19 R1 = 739 ± 10,7 R2 = 190 ± 10,19 Tegelik väärtus on tolerantsiga lubatud piires. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutatava takistustermomeetri Pt100 takistus temperatuuril 0°C on Ro=100 ning materjal on omadusega W100=1,3910. Rt =110,97 (Termoresistor) Rj =0,17 (Juhe) Rt+j = 111,14
Kvaliteedinõuded krohvimistöödel ja valmis krohvipinna kontrolltingimused Valmis krohvipinna kontrollimiseks on ette nähtud pinna välimuse, tasasuse, tugevuse ja mõõtmete tolerantsid. Valmis krohvipind peab vastama dokumentides ette nähtud nõuetele. Krohvipind peab vastu pidama kasutustingimustele ja järelkäsitlusest tingitud koormustele, samuti peab krohvikihi tugevus vähenema alusest pinna suunas. Tolerantsiklasse on kolm ja iga klassi võrra suureneb tolerants 2 võrra. Esimese klassi kasutatakse pindade puhul, millele on esitatud kõrged kontrolltingimused ja kolmas klass on pindadel, millel pole kõrgeid nõudmisi.
tolerantsitsoonide sümboltähised koos tolerantside arvväärtusega antakse kujul: +0,032 H6 ( ) 0 Ø300 m6 +0,052 +0,020 4.8 Kasutatud kirjandus ja viited: [4.1] http://ekool.tktk.ee/course/view.php?id=88 - Ülesanne 4 – Istude arvutus (pöördülesanne) [4.2] M. Purde. Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [4.3] M. Purde. Ülesandediseseisvakstöökstolereerimisesjamõõtetehnikas. Tln: TallinnaTehnikakõrgkool, 2003. 93 lk. [4.4] ISO 286-1:2010; Geometrical product specifications (GPS) — ISO code system for tolerances of linear sizes — Part 1: Basis of tolerances, deviations and fits. [4.5] ISO Tolerances for Shafts ISO 286-2:2010.
C.2.1 Raudbetoontooted Raudbetoontoodete tootejooniste koosseisus esitatakse: - toote üldkuju, mõõtmed - toote kõik detailid - nõuded materjalidele - armeerimine Raudbetoontoodete tootejooniste koosseisus esitatakse: - armatuuri nimikaitsekihid - pindade viimistlus (värv) - keskkonnaklass - kasutatud tootede ja materjalide loetelu C.2.2 Terastooted Tootejoonisel kooseisus esitatakse: - toote üldkuju, mõõtmed, tolerantsid - toote üksikelemendid - materjalid - liidete detailjoonised, üksikosade eritöötlus Tootejoonisel kooseisus esitatakse: - nõuded keevis ja mehaanilisliidete kohta - korrosioonkaitse, keskkonnatingimused - tulekaitsemeetmed kui on ette nähtud tööprojektis - pindade viimistlus - kasutatud toosete ja materjalide loetelu C.2.3 Puittooted Tootejoonisel kooseisus esitatakse: - toote üldkuju, mõõtmed valmistustolerantsidega
tõenäolisem on tulla ping. Seega tõenäoliselt istub välisvõru liikumatult laagripesas (pöörleb koos korpusega), sisevõru saab aga võllil aeg-ajalt liikuda. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt. Laagris olev lõtk näitab, kui palju võib üks võru nihkuda teise suhtes. Keskmiste läbimõõtude toleratsitsoonie tähistatakse sisevõrul, kui aval, L- ga ja välisvõrul, kui võllil, l-ga [5.3, lk 71]. 5.6 Kasutatud kirjandus: [5.1]Tabel 4. – Veerelaagrite võrude tolerantsid ja pinnakaredus [5.2] M. Purde.Tolerantsid ja istud. Tln: TallinnaTehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [5.3]Ülesanne 5 – Veerelaagrite istud ja arvutamine [5.4] ISO 286-1:2010; Geometrical product specifications (GPS) — ISO code system for tolerances of linear sizes — Part 1: Basis of tolerances, deviations and fits [5.5] ISO Tolerances for Shafts ISO 286-2:2010. [5.6] ISO 5593:1997 - Rolling bearings - Vocabulary
Indikaatori lugem Radiaal- Läbimõõt Lubatud Täpsus- koht Suurim Vähim viskum. nihikuga rad. visk aste A-A 0,13 -0,02 0,150 15,1 0,020 7 B-B 0,32 -0,01 0,330 32,1 0,500 13 C-C 0,17 -0,01 0,180 17,2 0,200 12 Radiaalviskumise tolerantsid m tes: Nimimõõde Täpsusaste ja lubatud radiaalviskumine mm 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 3 5 8 1 20 30 50 50 120 200 300 500 800 2 >3 10 6 10 1 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 6
valmistamist eritellimuse puhul. Lihtsustada ja täpsustada ehitusmõõdistust ja detailide paigutust. Tagada eelvalmistatavate toodete sobivus oma kohale ja liiteosade toimimine ilma sobitamatta. Tagad piisavalt mõõtmetäpne ehitis, mille pidamine (muutmine, kasutus) on majanduslik ja põhjustab võimalikult vähe häireid. Võimaldab detailide taaskasutust. Mõõtmesüsteemi sisu: 2. Sidumismõõtmed, tolerantsid. Igale tootele, detailile, ehitusosale määratakse sidumismõõtmed. Selles sisaldub osale vajalik ruum, paigalduseks vajaminev ruum, mõõtmehälveteks nõutav ruum, ning eri osade vaheline vuuk. Toote need küljed, kuhu võib lisada teisi tooteid peavad mahtuma toote sidumisruumi. Sidumismõõtmete kasutamine eeldab piisavat mõõtetäpsust valmistamisel, paigaldamisel, maha märkimisel ning teadmisi kuju muutustest (paisumine, kahanemine)
läbimõõt, suurim vähim viskumine, radiaal- aste mm lugem, mm lugem, mm mm viskumine A-A 14,85 0,02 0 0,02 8 5 B-B 31,91 0,01 -0,3 0,29 30 7 C-C 16,95 0,17 0 0,17 20 7 Radiaalviskumise tolerantsid μm – tes: Nimimõõde Täpsusaste ja lubatud radiaalviskumine mm 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 ≤3 5 8 12 20 30 50 50 120 200 300 500 800 >3 ≤10 6 10 16 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 >10 ≤18 8 12 20 30 50 80 120 200 300 500 800 1200 >18 ≤30 10 16 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 1600
ISO kui GOST-I järgi. 3.6 Järeldus: Istude märkimisel joonistele tuleb alati väga tähelepanelikult jälgida standardi nõudeid. Hälve tuleb kirjutada peaaegu poole väiksemas kirjas, kui nimimõõde ja oma õigele kohale. Nullhälvet ei kirjutata. Hälve on alati märgiga kas „+“ või „-“. 3.7Kasutatud kirjandus, viited: [1.1] http://ekool.tktk.ee/course/view.php?id=88 - Ülesanne 3 – Istude skemaatiline kujutamine. [1.2] M. Purde. Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [1.3]https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:s4edMvvBvKQJ:www.tthk.ee/bw_client_files/tthk/public/img/Fil e/tehniline_joonestamine__PPEKAVA_LHIANDMED.doc+istude+koostejoonis& hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjFel6A4WvLtQafG_2Pgl1u1_sXnVsrrUe7 xMsS- 6thjd9Ezs1Sn3txNKAcvOL8Jh4_WC6iyNh8hc2YSj3nqzn7UI5_Ogw9nyIhnrTk0ll PHyBC- pjBOljkkE5l4zYsYcIkf82d&sig=AHIEtbTOfpIHFXEO9mtwlWp5NPzdPmB2-A [1.4]M. Purde
Antud töö teostamisel lähtusin toote valmistamise tehnoloogias üldtuntud põhimõtetest. Tegin hinnapakkumise ühele detailile, mis ette oli antud. Detaili hinnaks kujunes 45,45 EEK. Antud töö andis väga hea ettekujutuse hinnapakkumisest, millega tegelevad tänapäeva firmad. Kogu töö juures võibki tähtsaimaks saadud tulemustest pidada arvutus- ja valmistusskeemide mõistmist. 11 7. Kasutatud Kirjandus 1. T. Tiideman. Mõõtmed ja tolerantsid. Kvaliteedikeskne praktiline käsitlus. Tallinn, 2000 2. R. Mesila. Masinaehitustehnoloogia eskiisid ja skeemid. Tallinn, 1993 3. Purde M., Tolerantsid ja istud, Tallinn, 2006 4. R.Mesila, Ainetöö tabelid ja abimaterjal, Tallinn 2007 12
Kalibreerimise käigus määratakse kindlaks seos mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel. Tavaliseks on kalibreerimistulemuseks mõõteviga koos määramatusega. Lihtsamalt öeldes saab mõõtevahendi valdaja kalibreerimise tulemusel kalibreerimistunnistuselt teada, kui palju mingis mõõtepunktis temale kuuluv seade valetab. Kalibreerimise meetod ja intervall Igale mõõteriistale, tööriistale ja katseseadmele määratakse kalibreerimise intervall. Kalibreerimise meetod ja intervall peab vastama mõõteriista, tööriista või katseseadme tootja juhendis toodule. Mõõteriistade, tööriistade ja katseseadmete kalibreerimise intervall ei tohi olla pikem kui 12 kuud alates viimase kalibreerimise kuupäevast. Erandjuhtudel võib teatud harva kasutatavate mõõteriistade, tööriistade või katseseadmete kalibreerimise intervall olla pikem kui 12 kuud, juhul kui mõõteriista, tööriista või katseseadet kalibree...
musta. · Silikaatkivi on ennast näidanud usaldusväärse ehitusmaterjalina meie muutlikes ilmastikuoludes. · Tervisele ja keskkonnale ohutu, kohalikust toormest valmistatud ehitusmaterjal. · Mittepõlev, ei erita toksilisi aineid. · Ilmastikukindel (väga hea külmakindlus). · Hoiab temperatuuri ja niiskuse hoones tasakaalus nii suvel kui talvel ("hingav" materjal). Tolerantsid: pikkus (a) ±3mm laius (b) =3 mm paksus (e) ±2mm Eestis toodetavad silikaatkivid omavad järgmisi mõõtmete mooduleid: · Pikkus 250, mm · Laius 60,120 mm · Paksuse 65. 88. mm Silikaatkivi üldised omadused · Hea mürapidavus. · Suur mehhaniline tugevus. · Sirgjoonelised pinnad j a stabiilsed mõõtmed. · Müüritöödeks sobiv veeimavus. · Tihedus 1850. ..1950 kg/m3, kärgtellistel keskm. 1450 kg m3
kui väljast. Küsimus 2 Valmis Võimalik punktisumma 10,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised tootmissüsteemi komponendid määravad ära süsteemi tehnoloogilised võimalused? Miks? Süsteemi tehnoloogilisi võimalusi saab määrata järgmiste komponentide abil 1. Operatsioonide järgi -Oleneb omadustest nagu töödeldavus, plastsus,tugevus, paine...Toote parameetrid -tootele on lubatud suuremad või väiksemad mõõtetolerantsid. Kui on nõutud väiksed tolerantsid, siis seda rohkem vajab toode ka töötlemist ning valmistamise täpsust. 2. Seadmete arvu järgi -pingipark, mida rohkem on erinevaid masinaid pingipargis, seda rohkem võimalusi on toota, teostada ning arendada erinevaid detaile/tooteid. 3. Automatiseerituse taseme järgi - Automatiseeritud on tootmine tagab suurema on tootmismahu. 4. Toodete varieeruvuse järgi -mida suurem on erinevate toodete maht, seda vähem saab iga toote üksikasjadele tähelepanu pöörata 5
Reaktiivtak. XC = 1/C Püsikondensaatorid, sh. elektrolüütk.. polaarsed, suur mahtuvus 0,1 µF...0,1 F, madal töösagedus. Muutkondensaatorid (seade- ja häälestusk.) - Põhiparameetrid: Nimimahtuvus (E6, E12, E24). Tolerants (20%, 10%, 5%), elektrolüütk. kuni 100%. Nimipinge. Jne. Kõrgsagedusel komplekstakistus Z = R + jX. Tähistamine sarnaselt takistitega (nimimahtuvus numbrina ja ühik ühe tähega). Värvikood sama mis takistitel. Pinged ja tolerantsid esitatakse ka koodiga. c) Induktiivpoolid e. drosselid (inductances) Kõik voolujuhtivad elemendid on mingil määral induktiivsed. E = - Ldi/dt Kasutamine: pulseervoolu silumine, võnkeringide komponent, kõrgsagedusvoolu piiramine jne. Välditakse kasutamist mikrolülitustes. L = 0,1 µH... 100 mH. Ehitus: mähis silindrilisel dielektrikalusel, raud- või õhksüdamik (kõrgsagedusel ferriit - suur eritakistus) ja metallvarje. Reaktiivtakistus X = L Põhiparameetrid:
Betoneerimiseks vajaminevad materjalid: betoon, vesi, õli kilpide saavutatakse ehitusosade projektis ette nähtud kvaliteet - k.a lõikamisel ketaslõikuriga peab kasutama kaitse prille ja jaoks. asukoha- ja mõõtmete tolerantsid. Raketised ja tellingud kuulmiskaitseid; armatuuri lõikamisel ketaslõikuriga peab dimensioneeritakse ja koostatakse nii, et oleksid täidetud tarinditele veenduma, et 10 m raadiuses ei ole kergelt süttivaid materjale. Tööriistad ja seadmed seatavad paiknemis- ja ehitustolerantsid
Selles ülesandes mõõtsime detaili aukude läbimõõte, aukude hulka ning võrdlesime nende kaugusi. Selleks määrame kõigepealt programmi tuvastama väikeseid aukusid, tõmmates nende ümber ristküli- kud ning lastes programmil augud üle mõõta. Seejärel määrame igale augule tolerantsi, mille piires võib antud ava läbimõõt varieeruda, ning kontrollitavade väikeste avade hulga. Sama seadingu teeme programmis ka suure ava leidmiseks, määrates selle tolerantsid. Seame programmi mõõtma ka väikeste aukude kaugusi suurest avast. Kuna programm sooritab mõõtmi- si massikeskmest ning tegu on ümmarguste avadega, võtab ta mõõtevahemiku kahe ringi keskpunktist. Ka siin ei määra me täpset vahemaad, vaid anname vahemiku, mille piires avade kaugus võib kõikuda. 1. Detail on paigas, kõik kaugused klapivad. 3 2
- värskesse betooni + 50; -0 - kivinenud betooni ± 15 Kinnituselementide, taridetailide asukoht pinnas [t1 ] * ± 20 Eelpingestusvarraste sisselibisemine * ýýý Eeltõusude erinevused [ d] ±6 (sama armeeringu, pikkuse, vanusega ning samades tingimustes hoitud, kuid veel paigaldamata paneelidel) või L/1000 Horisontaalsed lõhestavad praod * Ei ole lubatud * - Tolerantsid vastavalt Eurostandardi pr. EN 1168-1:2000 "Pingebetoonist õõnespaneelid".** - Vastuvõtukontroll Standardi nõuetest ja tolerantsidest kinnipidamist kontrollitakse kõigi toodete juures. Perioodiliselt kontrollitakse betooni külmakindlust veepidavust, mahumassi. · Raudbetoonkonstruktsioonide katsetamine tugevusele, jäikusele ja pragudekindlusele viiakse läbi projektis ettenähtud skeemidega koormistega ostja nõudel.
4.Mis on GPS ja mida sellega tagatakse? GPS Geometrical Product Spetcificatsions toote geomeetriline määrang ( sellega tegeleb ISO komitee T213 ). ISO International Organization for Standartization Tagatakse toote: - toimimisvõime, näiteks: masin töötab korralikult, kui on tagatud tööpinna sirgjoonelisus; - ohutus, näiteks: nõutud pinnasiledus väldib väntvõllis väsimuspragude tekkimise; - koostöövõime, näiteks: sobivalt valitud tolerantsid tagavad kolb-silinderpaari pikajalise töö; - vahtatavus, mis võimaldab osade asendamise remondi käigus; - majandusliku kasulikkuse. 5.Nimimõõde. -projekteerimisel määratav esmamõõde, mis määrab elemendi suuruse. Nimimõõde (nominal size, basic size) saadakse konstrueerimise käigus inseneriarvutustest (kinemaatika-, tugevus-, jäikus-, täpsus jt. arvutused) või määratakse konstruktiivsetel-tehnoloogilistel
Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50 jaotist vastab trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust. Tolerants- ülemise ja alumise hälbe vahe (+-) ist- detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel? Treimisel pöörleb detail, freesimisel tööriist. 3
töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50 jaotist vastab trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust. Tolerants- ülemise ja alumise hälbe vahe (+-) ist- detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel?
-optimeeri nurkõmbluste kõrgust ja kasuta täpseid arvutusmetoodikaid. Nurkõmbluse kõrguse suurendamine suurendab kulusid elektroodidele ja suurendab keevitusdeformatsioone. Seos keevituse soojussisestusega. Kasuta sügava läbikeevitusega keevitusprotsesse(nt ehituskonstruktsioonide keevitamisel räbustis lubatud vähendada kõrgust kuni 25% -Võimalusel kasuta katkendõmblusi(staatilised koormused,korrosioonioht) -Määra optimaalse keevisliidete kvaliteeditasemed ja tolerantsid. -Kasuta sümmeetrilisi õmblusi keevitusdeformatsioonide vähendamiseks -Automaat- ja robotkeevitusel konstruktsioonile erinõuded- ligipääsetavus Joon.1.9. Ebasoovitatavad(vasakul) ja soovitatavad-(paremal) lahendused Joon.1.10 Kombineeritud ja sügava läbikeevitusega õmblused. Erandlik mõõtmestamine Survemahutite ja ehituskonstruktsioonide standardid
42,783 43,051 0,268 6e II-II 42,77 42,78 42,77 -0,285 m Arvutused: d2 teg= (42,79+ 42,78+ 42,81+ 42,77+ 42,78+ 42,77) / 6= 42,783 mm. d2 teor= d-2+0,051= 45-2+0,051= 43,051 mm, kus d on keerme nimiläbimõõt. Mõõteskeem Detail M45x3 MEETERKEERME KESKLÄBIMÕÕDU TOLERANTSID m-tes d [mm] P 3h4h 4h 4g 5h4h 5g6g 6h 6g 6f 6e 6d 7h6h 7g6g 7e6e 8h 8g 9g8g 0 0 -26 0 -26 0 -26 -40 -60 -90 0 -26 -60 0 -26 -26 üle 5,6 kuni 11,2 1 -56 -71 -97 -90 -116 -112 -138 -152 -172 -202 -140 -166 -200 -180 -206 -250 0 0 -32 0 -32 0 -32 -45 -67 -95 0 -32 -67 0 -32 -32 1,5 -67 -85 -117 -106 -138 -132 -164 -177 -199 -227 -170 -202 -237 -212 -244 -297
Reverseeritav koormus tekitab liites NURKLÕTKU 3. Madal HIND. 5. Kuidas arvutatakse liistliidet? 6. Millest lähtudes valitakse liistliite komponentide mõõtmeid ja milliseid mõõtmete tolerantse kasutatakse? Liistliite komponentide mõõtmeid valitakse eelisarvude reast. Ristlõike mõõtmed ja tolerantsid on määratud DIN 6885 standardiga. 7. Nimetage liistude põhitüübid, teha eskiise. 8. Kuidas toimub liistusoonte valmistamine, töötlemine? Teha eskiisi prismaatilisest liistust ja eskiisile panna kõik liistu mõõtmed. 9. Kuidas on võimalik liistliidet tugevdada (lisada eskiis)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
