- pöörderaadiust - rooli pööramise raskust - rehvide haardumist - rooliseadmete koormus Rataste suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: - rattakalle (camber) - pöördtelje pikikalle (caster) - pöördtelje külgkalle(KPI) - kokku-või lahkujooks ( toe-in või toe-out) - pöördtelje nihe - pöörderaadius - roolitrapets Rattakalle (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk ja seda mõõdetakse kraadides. Positiivse rattakalde eelised: -tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekivad lõtkud -vähendab tee ebatasasusest tingitud rooli vibratisooni -suurtel koormustel kalle väheneb Negatiivne rattakalle Negatiivse rattakalde eeliseks on: -rehvide parem külgsuunaline haardumine Pöördtelje pikikalle ( Caster ) Pöördtelje pikikalle on ( käänmiku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteldava telje) kõrvalkalle püstteljest ette või tahapoole Positiivne pikikalle :
Veetavat hammasratast nihutatakse vahevõll tihentite ümberasetamisega ühelt poolt teisele, muutmata nende kogupaksust 26 22. Differentsiaali hammasrataste reguleerimine Laagrite reguleerimisse vajadus tehakse kindlaks indikaatoriga telglõtku mõõtes. Peaülekande laagrid tõmmatakse kinni eelpingega. Vedava hammasratta võlli laagrite eelpinge loob tekgkoormus, mis tekib vedava hammasratta kinnikeeramisel. Laagrite pinge reguleeritakse laagrite sisemiste rõngaste vahele asetatavate tihenditega. Laagrite eelpinge suurust kontrollitakse võlli laagritel pöörlemist takistava momendi järgi. Selleks tuleb tuleb peaülekande korpuse otsmuhv kinnitada kruustangide vahele ning, kinnitatud võlli ääriku avasse dünamomeetri konksu või liigutava raskusega hoova, panna võll pöörlema. Selle juures tuleb
PS! Hiljuti kasutati ehitusel ka DTL - trantsistorid kus on kasutatud dioode ehk Diood- Transistor Loogika. Samuti ka TTL ja ECL (emitte coupling Logic) Komplementaarloogikaelementideks (e CMOS) - element, mis koosneb kahest ühesugusest, kuid erineva kanaliga transistoreid nimetatakse komplementaarseks paariks Kui CMOS paari sisendile anda kõrge pingenivoo (loogiline 1), siis N-MOS on eelpingestatud nii, et ta on täielikult avatud. P-MOS aga on eelpinge alla lävipinge ja P-MOS on seetõttu suletud ehk siis tema takistus on väga suur. CMOSi tüüritavus sõltub ühest küljest väljundivoolust ja teisest küljest järgnevate elemntide sisendite summaarsest mahtuvusest. Trigerid 1. RS-TRIGER (ingl flip-flop) Puudus peitub asjaolus, et aktiivne nivoo saab olla korraga kas R või S sisendil, mitte neil mõlemal. Trigeril on kaks väljundit: 1. Otsene (Q) - otseseks loetakse kahest sisuliselt samaväärsest
Diisli hüdrauliselt avatava pihusti ehitus ja tööpõhimõte on esitatud joonisel (Joonis 1). Pihusti teraskere koosneb kahest osas- pihusti ja nõelklapi kerest (1 ja 2), mis liidetakse omavahel mutriga 3. Nõelklapi säär ja klapi kere moodustavad väga täpselt töödeldud (lõtk 2... 5 μm) preetsiisse paari, mille osad nõelklapi ja klapi kere ei ole eraldi vahetatavad. Nõelklapp 4 surutakse oma pessa rõhu reguleerimiskruvi, vedru 5 ja tõukuri 6 kaudu. Vedru eelpinge on reguleeritav reguleerimiskruviga 7, mis fikseeritakse kontramutriga 8. Kütus surutakse KPP-ga mööda kanalit 9 pihusti nõelklapi 4 diferentsiaalpinna ja pihusti kere vahelisse ringkanalisse 10 ja sealt kolme kanali 11 kaudu nõelklapi rõhukambrisse 12. Kui kütuse rõhu poolt tekitatud jõud nõelklapi diferentsiaalpinna koonusele ületab nõelklapi vedru pinge poolt tekitatud vastujõu, tõuseb nõelklapp oma pesalt ja kütus pääseb suure kiirusega pihusti düüsi ning sealt
vahelinenurk ja seda mõõdetakse kraadides (°). Rattakalle loetakse positiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Üldjuhul on rattakalle reguleeritav, kuid on ka masinaid millel see reguleeritav ei ole. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 6 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 7 Positiivse rattakalde eelised: tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja .kuulliigendite kulumisest tekkivadlõtkud, väheneb tee ebatasasusest tingitud rooli vibratsioon, suurtel koormustel kalle väheneb mistõttu väheneb ka rehvide kulumine. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 8 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 9 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 10 Rattakalde puudused: mida suurem on külgkalle, seda rohkem rehvkulub, positiivne külgkalle vähendab rehvide
22. Armatuurvarraste eelpingestamise meetodid, nende kirjeldus. Mehhaanilise eelpingestusmeetodi puhul peamisteks seadmeteks on hüdraulilised armatuuri eelpingestusrauad, millega eelpingevardad tõmmatakse ettenähtud pinge alla ja hoitakse neid pingestatuna kuni betooni lõpliku kivistumiseni. Seejärel vardad vabastatakse ning nad kannavad oma pinge üle betooni survepingeks. Selle meetodi eeliseks on et varrastele saab anda ühesuguse eelpinge, saab pingestada suvalise pikkusega vardaid, seadmed on kergesti teisaldatavad. Termilise eelpingestusmeetodi põhimõte seisneb materjalide joonpaisumisel temp-i muutumisel. Selleks pingevardad kuumutatakse vastava temp-ini, pannakse nad vormi ega lasta neil jahtumisel lüheneda. Tagajärjeks on pinged varrastes, mis peale betooni kivinemist ja varraste vabastamist kantakse üle betoonile. Selle meetodi puudusteks on termo-ohtlikkus varraste
anduriketas, milles on vahelduv magnetväli. See vahelduv magnetväli genereerib pooljuhis vahelduva pinge, mis elektroonilises võimendiplokis võimendatakse ja muudetakse ABS arvutile saadetavaks digitaalseks signaaliks Magnetväli Genereeritud pinge Pooljuht Eelpinge Hall´i efekti kasutatakse tavaliselt nukkvõlli asendi anduri ehituses. Selleks, et arvuti saaks juhtida süüteküünalde ja pihustite tööd – millisel hetkel peab silindris toimuma säde ja millisel hetkel pihustamine, peab arvuti pidevalt saama informatsiooni kolbide asendi kohta silindrites. Seda infot on võimalik saada nukkvõlli asendi kaudu, sest nukkvõlli pöörlemise ajal vastab iga silindri kolvi ülemisele surnud seisule survetakti lõpus nukkvõlli erinev asend.
37. Miks pakuvad GTO-d suurt huvi? 38. Kus kasutatakse GTO-sid laialdaselt? 5.2.2. Küsimused transistoridest 1. Kes on esimese siirdetransistori leiutaja? Bardeen 2. Mille eest autasustati leidureid Nobeli preemiaga? Bj transistor 3. Mitu legeeritud piirkonda on transistoril? 3 4. Mis on transistori oluline operatsioon? võimendus 5. Mis on enamuslaengukandjad npn-transistori baasis? aukud 6. Kuidas tekitab npn-bipolaartransistor võimenduse? IC>IB 7. Milline on tavaliselt emitteri dioodi eelpinge? Päripinge 8. Millisel alusel on tehtud bipolaartransistor? . . 9. Millisel klemmilt algab npn-transistori elektronide vool? kollektor 10. Milline on elektronide peamine toime npn-transistori baasis? npn , , - () . (). , - , , , . 11. Millega võrdub bipolaartransistori vooluvõimendustegur? = IC / IB. 12. Kas kollektori toitepinge tõstmine suurendab baasi voolu? Jah 13. Leidke pingevõimendus, kui sisendpinge on 0
sisendsignaali korral. Transside altööpunkti valik nendes lülitustes. Liitransside tüübid. Otsesidestuses vastastaktlülituse põhimõtteskeem ja töpõhimõte. Moonutuste kõrvaldamine dioodide lülitamisega baasiahelasse. A-klassi reziimis asub tööpunkt dünaamilise I(U)-läbivkarakteristiku lineaarosa piires, jõudepunkt aga asub ligikaudu selle lõigu keskel. Sel juhul on mittelineaarmoonutus kõige väiksem. Eelpinge U0 selles reziimis on absoluutväärtuselt alati suurem sisendsignaali amplituudist Usis m ja jõudevool I välj 0 alati suurem väljundvoolu vahelduvkomponendi amplituudist. Järelikult iseloomustab seda võimendusklassi pidev vool väljundahelas võimendatava signaali pinge kogu muutumisperioodi vältel. Võimendusastme kasutegur A-klassi reziimis on väike ega ületa 20 ... 30 %. Harilikult töötavad selles reziimis eelvõimendusastmed ja väikese võimsusega lõppastmed.
Viimane nõue tuleneb sellest, et kui need voolud on lähedased, siis hakkab baasipinge muutuma koos sisendvoolu muutustega. Väljatransistori korral tuleb tööpunkt fikseerida alalispinge andmisega paisule, sest väljatransistor on pingega tüüritava element. Seejuures sõltuvalt kasutatava transistori tüübist võib vajalik tööpunkti määrav paisu ja lättevaheline pinge olla kas negatiivne või positiivne. Samuti sõltub eelpinge polaarsus kasutatava transistori kanali juhtivusest. ÜB lülituse korral tuleb tagada, et emittersiire oleks VT RC pingestatud sobival määral pärisuunas ja kollektorsiire vastusuunas. N-P-N R 1
1ratta kalle 2pöördtelje pikkikalle 3pöördtelje külgkalle 4kokku-või lahkujooks 5pöördtelje nihe 6pöörderaadius 7roolitrapets Ratta kalle: (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk. Rattakalle loetakse posit. kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale, ja negatiivne kui ratta ülaserv on kaldunud auto poole. Üldjuhul on rattakalle reguleeritav. Postiivse rattakalde eelised on: Väheneb tee ebatasasusest tingitud roolivibratsioon. Tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekkivaid lõtkusid. Suurtel koormustel kalle väheneb,mistõttu väheneb ka rehvide kulumine. Mida suurem külgkalle,seda rohkem rehv kulub. Liiga suur külgkalle põhjustab roolivibratsiooni. Rataste erinevad külgkalded halvendavad juhitavust. Negatiivse külgkalde eeliseks on parem haardumine. Pikikalle(Caster) Pöördtelje pikkikalle on kõrvalkalle püstteljest ette-või tahapoole. Pöördtelje pikkikallet loetakse posit
Rattakalle, pöördtelje pikikalle, kokku- või lahkujooks, järeljooks. Mida suurem on järeljooksu nurk, seda parem on juhitavus, aga raskem on rool. Rattakalle Ehk camber, on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk, seda mõõdetakse kraadides. Rattakalle loetakse positiivseks, kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Positiivne: tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekkivad lõtkud, Vähendab tee ebatasast tingitud rooli vibratsiooni, suurtel koormustel kalle väheneb, mistõttu väheneb ka rehvide kulumine. Pöördtelje pikikalle Ehk caster, on pöördtelje kõrvalekalle püstteljest ette- või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks, kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks, kui telg kaldub ülevalt ettepoole
E V AV · sobivusvõrrand (lisaseos NT ja NTl N l E A NV vahel) tuleb: l = = V ehk N T = N V T T . ET AT EV AV E V AV 12.2.3. Eelpingestatud konstruktsioonid Eelpinge = koostepinge = detaili (koostamisel tekitatud) pinge enne koormamist 12.2.3.1. Pöördmuhvidega pingestatud konstruktsioon Varras on surutud kahe sümmeetriliselt paikneva trossi abil (Joon. 12.8), mida võrdselt pingutatakse pöördmuhvide abil. Koormusi ülekandvad elemendid on absoluutselt jäigad. konstruktsioonile mõjub lisaks veel väline survejõud F. PROBLEEM:
Soovituslik q = 0,25z2 , minimaalne qmin = 0,212z2 , kus z2 on tiguratta hammaste arv. Sellele järgneb telgede vahe a ja mooduli m arvutus ning teo ja tiguratta mõõtmete määramine. Jõudude leidmisel eeldatakse, et teo keermeniidi ja ratta hamba vaheline kontaktjõud Fn on rakendatud hambumispooluses P ja mõjub keerme tööprofiili normaali suunas. Sel F0 rihma eelpingutusjõud, eelpinge rihmas 0=F0/A, Ringkoormusest t=Ft/A, juhul on normaaljõu komponendid teol järgmised: ringjõud Ft1, telgjõud Fa1, radiaaljõud Fr1. Teo ringjõud Ft1 võrdub tiguratta telgjõuga Fa2 = 2 d 1= , kus T1 rihmaharudes 0±0,5t, tsentrifugaaljõust ts=v2, paindepinge tekib rihmas ratta on teo pöördemoment. Tiguratta ringjõud Ft2 on arvuliselt võrdne teo telgjõuga ümber paindumisel. Kuna selle suurus sõltub kõverusraadiusest, siis maksimaalne
Hammasrihmad. a) tühikäigul ja paigalseisul b) b) peale koormust takistusmomendiga T2 c) laagrireakts F1 tühikäigul 13 Momendi tasakaaluvõrrand d d d d F1 2 = F2 2 + T2 = F2 2 + F 2 2 2 2 2 p F= V p- ülekantav võimsus F-kasulik jõud rihmale d2 Taandades võrrandist 2 , saame F=F1-F2 St kasulik jõud rihmas võrdub vedavas ja vabaharus mõjuvate jõudude vahega Vajalik eelpinge rihmas A-rihma ristlõike pindala F k= k- kasulik pinge rihmas A Tsentrifugaaljõust põhjustatud pinge ts = Iv 2 J-rihmamaterjali tihedus Max pinge leiab aset kohas, kus rihma vedav haru jookseb väiksemale rattale. Seda väärtust võetakse arvesse rihma tugevuskontrollil 63. Hõõrdeülekanded. Variaatorid. Jagunevad püsiva ja muunduva ülekandearvuga ülekandeiks (variaatorid)
Vooluvõimendustegur Ki = Ivälj / Isis = h21e kuni 100 Sisendtakistus Rsis = Usis / Isis = h11e+h21eRE 3...100 kW Väljundtakistus Rvälj = Uvälj / Ivälj = (h11e+Rg)/ h21e 30...1000 W Väljundpinge faasinurk 0° sisendpinge suhtes Pikkov lk 66 R1 ja R2 määravad transistori baasi eelpinge ning selle kaudu emitteripinge, baasi-, emitteri- ja kollektorivoolud e. kokkuvõttes transistori tööreziimi. Samal ajal on need takistid rööbiti transistori sisendtakistusega, viimast vähendades. Võimendusaste on signaaliallika ja koormusega sidestatud sidestus- kondensaatorite kaudu. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 11 6.2.3 ÜB-lülituses transistor
Pneumaatilised täiturmehhanismid. Kasutatakse automaatikas, sest omavad lihtsa konstruktsiooni, odavad väikesed gabariidid arendavad suurt võimsust, jõudu väljundvardal. Neid kasutatakse pneumaatika- ja kombineeritud automaatika süsteemis. Kasutatakse kahte liiki: 1) Membraan täiturmehhanism- kasutatakse sel juhul kui on vaja teostada väikseid ümberpaigutused. 1- membraanklapp; 2- membraan; 3- vedru; 4- väljundvarras; 5- mutter (vedrule anda eelpinge); 6- kohalik reguleerimise asendi näitaja . Täiturmehhanismide täpsuse suurendamiseks ja mittetundliku tsooni vähendamiseks kasutatakse võimsusvõimendit, mis ühendatakse täiturmehhanismiga. 1- sülfoon; 1- ülekandekang; 2- jaotur. Juhtrõhk mõjub sülfoonile 1 mis omakorda mõjub kangile 2 mis on seotud jaoturiga. Kui Pj ; AA` ; CC` jaotur sulgeb väljalasku ja rõhk kambris B suureneb. See mõjub täiturmehhanismi membraanile ja DD`; C` C
suurt võimsust, jõudu väljundvardal. Neid kasutatakse pneumaatika- ja kombineeritud automaatika süsteemis. Kasutatakse kahte liiki: 1) Membraan täiturmehhanism- kasutatakse sel juhul kui on vaja teostada väikseid ümberpaigutused. 1- membraanklapp; 2- membraan; 3- vedru; 4- väljundvarras; 5- mutter (vedrule anda eelpinge); 6- kohalik reguleerimise asendi näitaja . Täiturmehhanismide täpsuse suurendamiseks ja mittetundliku tsooni vähendamiseks kasutatakse võimsusvõimendit, mis ühendatakse täiturmehhanismiga. 1- sülfoon; 1- ülekandekang; 2- jaotur.
pikenemine. Selle vältimiseks tuleb hoiduda piirikutes töötava T sügavasse küllastusse viimisest. Selleks kasutatakse kollektorvooluringis abidioodi VD nagu skeemil näidatud. Vajaliku polaarsusega (antud juhul neg. polaarsusega) pinge andmine dioodi kaudu T kollektorile võimaldab vältida sügavat küllastusreziimi. UK väheneb E-ni , siis diood avaneb ja T kollektorpinge võrdsustub E suurusega, kuigi ilma abidioodi ja eelpinge kasutamiseta kujuneks UK väiksemaks. Impulsside nivoofiksaatorid ehk alaliskomponendi taastajad. Kasutatakse skeemitehnikas seetõttu, et astmetevahelised sidestuskonded ja sidestustrafod ei
- monteeritavad silikaltsiidist ja gaaskukeroonist silepaneelid (kasutati varem) - monoliitraudbetoonist ehk kohtbetoonist sileda aluspinnaga või taladega ribiplaat - puittalad - liimpuidust või kihtpuidust talad - vineer- või laudseintega liittalad (kasutatakse harva) - tellistest või paekivist võlvid (kasutati varem mõisahoonete keldrite või ka esimese korruse vahelae kandekonstruktsioonina) Raudbetoonpaneelidest vahelaed Tänapäeva õõnespaneelide terassarruse eelpinge on täpselt välja reguleeritud ja tänu sellele on paneelide läbipaine ühesugune; naaberpaneelid moodustavad sileda pinna. Perimeetril ümbritsetakse paneelid monoliitbetoonist sarrustatud vööga ja paneelivuugid täidetakse betooniga, mis tagab paneelide koostöö. Nii saab tänapäeval ka õõnespaneelidest ehitada laitmatu lae. Koostas: Meeli Kams 31
koormused Qd koormused Gd Domineeriv Muud Ad Alaline ja ajutine G Gk ( P Pk ) Q1Qk 1 Qi 0i Qki - Avariiolukord GA Gk ( P Pk ) 11Qk 1 2i Qki A Ak või Ad (3) Punktides (1) ja (2) toodud arvutuskoormuste kombinatsioonid võib esitada valemite kujul järgmiselt: · Alalised ja ajutised arvutussolukorrad kandepiirseisundi kontrollimisel (v.a.väsimusarvutuste ja eelpinge puhul): Gj Gkj "+" Q1Qk 1 "+" Qi 0i Qki ; (10) j 1 i 2 · Avariiolukorra koormuskombinatsioonid (juhul kui konkreetsel juhul pole teisiti määratud): GAj Gkj "+" Ad "+" 11Qk 1 "+" 2i Qki , (11) j 1 i 2 kus: "+" - "koosmõjus..., samas kogumis..."; - "koosmõju";
Sageduse järelhäälestuse juhtimisskeemis rakendatakse faasitundlikku detketorit, milleks on FM-VV-s kasutatav sagedusdetektor (nt. suhtedetektor). Automaatse sageduse järelreguleerimisega FM VV annab sagedusdetektorisse nii helisagedus pinge kui ka ASR-i tüürpinge, aga ka AVR-i eelpinge. Selline juhtskeem koosneb sümmeetrilisest sidestatud võnkeringide süsteemist, mis on sagedusdetektorile eelnev viimane VS- filter. Selle abil arenev faasideviatsioon muudetakse vastavaks pinge- amplituudi muutuseks. Saadud amplituudilt muutuv pinge detekteeritakse sümmeetrilises 2-dioodiga detektorlülituses. Selle väljundis tekkinud
Loodusliku päritoluga kiududest (Puuvillased, villased, linased) Sünteetilise päritoluga kiududest Kangaid töödeldakse teatud omaduste andmiseks kemikaalidega : Tulekindluse suurendamiseks Puhastamise kergendamiseks Pealistusmaterjalid kinnitatakse toote alumisel poolel püstoliklambritega karkassi külge Pealistusmaterjal pingutatakse selliselt, et saavutatakse pehmendusele teatud eelpinge Sellega saavutatakse tootele korrektne välimus. Pealistusmaterjal õmmeldakse kokku toote kujule vastavaks kotiks Õmblemise jures vajatakse mitmeid abimaterjale : Erinevad niidid Keedrinöör servade vormistamiseks . Pakkematerjalid . Milleks on vaja tooteid pakkida : Toodet on vaja pakkida selleks, et kaitsta teda erinevate välistegurite kahjustava toime eest . Kaitsta toodet ladustamisel tolmu, niiskuse jne. Eest
nii vaesustus, kui rikastusreziimis ja sellest tulenevalt kasutatakse mõnikord ka nulleelpinget (joon.5.10.) mis on samuti võimalik, positiivset eelpinget praktiliselt ei kasutata, kuna selline reziim on ebaökonoomne. A UGS ID Usis RD +E VT RG E JOONIS 5.10 I-MOS transistoridel (indutseerkanaliga väljatransistoridel), mille võimalik tööreziim on ainult rikastusreziimis, on vaja anda paisule sobiva suurusega positiivne eelpinge ja selleks on kõige lihtsam kasutada sisendis pingejagurit (joon.5.11.). A UGS ID Usis RD +E VT R2 E 70 R1 +2V JOONIS 5.11 5.7 IGBT transistor (Isolated Gate Bipolar Transistor). Bipolaarsete transistoridega võrreldes on väljatransistoride eripäraks see, et neil suurima voolu reziimis s.o. töötamisel lülitina, ei ole sellist küllastusreziimi kui
GS E U sis JOONIS 5.10 I-MOS transistoridel (indutseerkanaliga väljatransistoridel), mille võimalik tööreziim on ainult rikastusreziimis, on vaja anda paisule sobiva suurusega positiivne eelpinge ja selleks on kõige lihtsam kasutada sisendis pingejagurit (joon.5.11.). ID +E R1 R D A
4) kus F0 – rihma eelpingutusjõud. Lahendades võrrandite (22.3) ja (22.4) süsteemi saame F F F1 F0 t ; F2 F0 t . 2 2 Rihma eelpingutusjõud F0 peab lubama kanda üle kasulik jõudu rihmaratta ja –haru vahel tekkiva hõõrdejõu abil. Eelpingutusjõu suurenemisega kasvab ülekande kandevõime kuid tööiga langeb. F0 Eelpinge rihmas 0 , A kus A – rihma ristlõikepindala. Lamerihmadel 0 1,8 MPa, kiilrihmadel 0 1,5 MPa. Ft Pinge ringkoormusest t . A F Pinged rihmaharudes 1 1 0 0,5 t , A
k 1 1 2, d 200 fck = 16,7 MPa , l ly lz 0,02 , 2 2 82 l= ly = lz = 0,010 , sd 100 200 cp = 0 (eelpinge puudub), v min 0,035 k 3f ck . Seega N v Rd ,c C Rd ,c k 3 100 l f ck 0,12 23 100 0.010 16,7 0,61 , mm 2 N
annaabi.ee 
