Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Q: Mis on sideme- e toereaktsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Q: Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Q: Mis on jõupaar?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Q: Mis on koonduv jõusüsteem?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Q: Mis on metalli kalestumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Q: Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Q: Mis on materjali väsimus?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Q: Mis on materjali väsimuspiir?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Q: Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Q: Mis on mehaaniline pinge?

Vastus leiad õppematerjalist: Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Männamets, Helen

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Masinaehitus - Masinatehnika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on sideme- e toereaktsioon?
Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu?
Mis on jõupaar?
Mis on koonduv jõusüsteem?
Mis on metalli kalestumine?
Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme?
Mis on materjali väsimus?
Mis on materjali väsimuspiir?
Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud?
Mis on mehaaniline pinge?
Millel nihkepinged puuduvad 0 38 Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde?
Mis on mõõtme piirhälbed?

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED.

Mis on sideme- e. toereaktsioon?
Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist.

Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu?
Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga.

Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused.
Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga.
2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduksid nulliga kolme suvalise punkti suhtes, mis ei asetse ühel sirgel 3. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et võrduksid nulliga kõikide jõudude momentide algebralised summad kahe suvalise punkti suhtes ja kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad teljele, mis ei ole risti kahte valitud punkti läbiva sirgega

Jõu liitmine . Graafiline ja analüütiline meetod.
Resultandi leidmine seisneb kehale rakendatavale üksikjõudude summeerimises. See ülesanne võib olla lahendatud graafiliselt või analüütiliselt. Sageli need kaks meetodid täiendavad teineteist, s.t. kasutatakse grafoanalüütilist lahendust.

Kahe paralleelse jõu resultant ja kese .

Mis on jõupaar?

Jõupaari moment (skeem, arvutamine).

Mis on koonduv jõusüsteem?
Ühes punktis lõikuvate jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks.

Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks vajalikud tingimused.
Koonduva jõusüsteemi tasakaalustamiseks peab viimase jõuvektori lõpp jõudma esimese jõuvektori alguspunkti, s.t. resultantjõu suurus peab võrduma nulliga. Resultandi võrdumine nulliga on vajalik ja piisav koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus.

Jõusüsteemi resultant.
Jõusüsteemi resultandi leidmiseks tuleb liita iga jõu projektsioonid.

Jõu moment punkti suhtes (skeem, arvutamine).
Jõu F momendiks tsentri O suhtes nimetatakse jõu mooduli ja selle tsentri suhtes võetud õla korrutist. Õlg on minimaalne kaugus, mille mõõdetakse perpendikulaaril tsentrist jõu mõjusiirdeni. Momendi mõõtühikuks on Nm. Kui jõud F pöörab õlga ümber tsentri O vastu kellaosuti suunda (vastupäeva), loeme jõumomendi positiivseks ning päripäeva pöörlemisel negatiivseks Antud tsentri suhtes moment võrdub nulliga siis, kui jõu suurus on null või jõu mõjusiire läbib vaadeldavat tsentrit.

Konstruktsioonimaterjalid ja termotöötlus.
Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri (de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: lõõmutamine ja karastamine . Lõõmutamine ( Plastsus suureneb Sisepinged vähenevad Survetöödeldavus paraneb Struktuur peeneneb Lõiketöödeldavus paraneb) Karastamine (Kõvadus suureneb Tugevus suureneb Sitkus väheneb Kulumiskindlus suureneb) Lõõmutamine on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks. Sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused on rahuldavad (ei vajata karastamist ja noolutamist). Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30 ... 50 C üle faasipiiri, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Karastamine eeldab järgmisi etappe: - terase kuumutamine üle faasipiiride; - seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; - jahtumine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem (vees või õlis). Terase karastamisega suureneb selle tugevus, kõvadus ja haprus . Karastamise tulemus sõltub jahtumise kiirusest. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini 200 C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Ühtlustuvad sisepinged, suureneb sitkus ja väheneb mõnevõrra kõvadus.

Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil.
Kalestumiseks nim metalli plastsel deformeerimisel tekkivat mehaaniliste omaduste muutumist (meh. tugevus kasvab).

Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme?
Konstruktsioonide tugevus- ja jäikusarvutuseks vajalikud andmed materjalide omaduste te kohta hangitakse katseliselt, tõmbeteimidelt, mille puhul uuritavast materjalist varrasproovikeha koormatakse purunemiseni registreerides koguaeg seost koormuse ja pikenemise vahel. Tõmbeteimi tulemused esitatakse tavaliselt tõmbediagrammina. Tõmbediagramm- tõmbekatsest saadud taandatud koormus ja suhtelise deformatsiooni graafik

Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad.
Koormusetsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid : väärtuselt suurim pinge, väärtuselt vähim pinge, keskmine pinge, amplituudpinge, asümmeetriategur

Mis on materjali väsimus?
Detaili tugevuse kahanemist kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel nimetatakse väsimuseks.

Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid.
Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R – maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N koormusetsüklite juures

Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht.
Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuse δR

Staatiline pinnamoment.
Põikpinna (kujundi) staatiliseks momendiks Sx telje x suhtes nimetatakse geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga
Staatilise momendi dimensiooniks on pikkuseühik kuubis , tavaliselt cm3. Staatiline moment võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka erijuhul võrduda nulliga. Kui x- või y- telg läbivad kujundi raskuskeset, siis staatiline moment nende suhtes on null. Selliseid telgi nimetatakse kujundi kesktelgedeks. Kui kujundil on sümmeetriatelg, siis see läbib alati kujundi raskuskeset. Kui kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.), mille raskuskeskme asukohad on teada, siis kogu kujundi staatiline moment arvutatakse lihtkujundite staatiliste momentide summana.

Pinna inertsimomendid.
Kujundi inertsimomendiks x telje suhtes nimetatakse integraalina väljenduvat summat mille liikmeteks on pinnaelementide pindala ja nende x- teljest mõõdetud kauguste ruutude korrutised. Põikpinna telginertsimomendiks x-telje suhtes nimetatakse põikpinna geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga
Põikpinna polaarinertsimomendiks nimetatakse geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga
Telg- ja polaarinertsimoment on alati positiivsed. Dimensiooniks on pikkuseühik neljandas astmes, tavaliselt cm4.

Ristlõike peateljed ja peainertsimomendid.

Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus.
1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg
4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud
Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline

Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud?
Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad

Deformatsioonide liigid (nende skeemid ).

Konstruktsiooni tugevuse varutegur . Selle suurus ja valikuprintsiibid.
Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu ja konstruktsiooni massi tõusu. Lõiget, mille jaoks varutegur on kõige väiksem, nimetatakse ohtlikuks lõikeks. Minimaalselt ajalikku varutegurit nimetatakse nõutavaks varuteguriks ning tähistatakse [S]. Nõutava varuteguri väärtus sõltub materjali omadustest ja kvaliteedist, koormuste iseloomust ja nende määramise täpsusest, konstruktsioonide vastutusrikkusest j.t. Sitketele materjalidele valitakse [S] = 1,2 ... 2,5, habrastele aga [S] = 2 ... 5. Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ja nõutava varuteguri kaudu

Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud.
Pingeks nim lõikepinna vaadeldavas punktis pinnaühikule taandatud sisejõudu(Pinge-sisejõu intensiivsus mõttelisel pinnal)
Piirpinge-, materjali piirseisundile vastav taandatud koormus ()

Mis on materjali lubatav pinge ja kuidas see leitakse erinevatele materjalidele?
Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ja nõutava varuteguri kaudu
Konstruktsiooni tugevustingimus seisneb selles, et maksimaalsed selle elementide sees tekkivaid pinged ei ületaksid lubatud pinget, ehk

Mida iseloomustavad normaal - ja tangentsiaalpinge . Tähistus.
Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge  iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; 2) lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- ehk nihkepinge  näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust.

Tõmbe- ja survepinge . Tugevustingimus tõmbel ja survel .
Tõmbeks või surveks nimetatakse sellist deformatsioonide liiki, mille juures varda sees tekivad ainult pikijõud. tõmbel ja survel pinge sõltub ainult sisejõust ja ristlõige pindalast. Ristlõike kuju tähtsust ei oma.

Hooke ’i seadus tõmbel.

Paindepinge . Tugevustingimus paindel .
Varda koormamisel jõuga tekib vardas paindepinge

Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel.
Kuna tihvt puruneb läbilõikamise tõttu detailide vahel, siis nihkearvutust nimetatakse ka lõikearvutuseks.
Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali purunemisele vastava piirseisundi eel. Detaili lõikearvutuses eeldatakse seetõttu ühtlast lõikepinge laotust ning pinge leitakse valemiga

Väändepinge. Tugevustingimus väändel.
Väändepinge tekib, kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje. Väändeks nim varda koormusseisundit, milleks ristlõikepindade jaotatud elementaarjõud taandunud väändemomendiks. T-ristlõike väändemoment, W0 - ristlõike polaarvastupanumoment

Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine.

Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad .
Peapinnad-varda sellised sisepinnad , millel nihkepinged puuduvad (τ=0)
Suurim normaalpinge ehk I tugevusteooria : Piirseisund tekib siis, kui moodulilt suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( annab head tulemused habraste materjalide tõmbe korral)
Suurima deformatsioon ehk II tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui moodulilt suurim suhteline joondeformatsioon antud punktis saavutab teatud piirväärtuse (habraste materjalide surve)
Suurima nihkepinge ehk III tugevusteooria: piirseisund tekib siis kui (sõltumata pinge liigist) suurim nihkepinge punktis saavutab teatud piirväärtuse (sitked materjalid)
Energeetiline ehk IV tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui deformatsioonienergia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( materjalid, mille piirseisundiks on paksuse teke)

Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus.
Tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus ehk piirmõõtmete või piirhälvete vahe. Tolerants on alati positiivne suurus (märgita). Iga tolerantsijärk määrab igale osavahemikule kindla tolerantsi suuruse.

Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid).
ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsi järku, mida tähistatakse IT (international tolerance) koos järgneva numbriga

Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde?
Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja mille suhtes arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Nimimõõde saadakse konstrueerimise käigus ning see ümardatakse teatud reeglite kohaselt. Nimimõõtmeid tähistatakse arvutustes D, d, A Siin ja edaspidi tähistavad suurtähed avasid või avadega seotut ja väiketähed võllisid või võllidega seotut. Tegelik mõõde on toote valmistamisel saadud ja otseselt mõõdetud mõõde. Igal tootel on oma, teistest erinev, tegelik mõõde.

Mis on mõõtme piirhälbed?
Piirhälbed näitavad piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet. Suurimale piirmõõtmele vastavat piirhälvet nimetatakse ülemiseks hälbeks ja vähimale vastavat alumiseks hälbeks. Hälve on alati märgiga suurus. Positiivne hälve näitab, kui palju võib detaili tegelik mõõde olla nimimõõtmest suurem ja negatiivne hälve vastupidi – kui palju võib tegelik mõõde olla nimimõõtmest väiksem. Piirhälbed kirjutatakse vahetult nimimõõtme järel.

Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid).
Istuks nimetatakse liite detailide liikuvuse astet, st kui hästi või kui halvasti nad üksteise suhtes liiguvad. Istud liigitatakse:
- liikuvad, ehk garanteeritud lõtkuga,
- liikumatud, ehk garanteeritud pinguga,
- siirdeistud.
Liikuva istu puhul on võll enne koostamist alati avast väiksem, pinguga istu puhul aga suurem. Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa pinguga – see sõltub liidetavate detailide tegelikest (juhuslikest) mõõtmetest.

Kujutolerantsid. Pinnakaredus .
Kujutolerantsiks nim. kujuhälbe suurimat lubatud väärtust. Kujuhälve all mõistetakse detaili tegeliku pinna või profiili kuju erinevust geomeetrilise pinna või profiili kujust . (Tasapinnalisus Sirgsus Ümarus Silindrilisus)
Pinnakareduse all mõistetakse detaili pinna reljeefi moodustavaid suhteliselt väikese sammuga konarusi, mida vaadeldakse teataval kindlal pikkusel.
Materjalide töötlemisel tekivad detailide pinnale korrapärased töötlemisjäljed – pinnakonarused, mis annavad töödeldud pinnale pinnakareduse. Koostöötavate pindade karedusest sõltub nende hõõrdumine ja kulumine. Pinnakaredus mõjutab ka detailide tugevust. Siledama pinnaga detailid peavad kauem vastu. Pinnakaredusest sõltub pinguga istude mõjukus. Karedama pinnaga detailid korrodeeruvad kiiremini. Masinadetailide sissetöötamisel toimub pinnakonaruste intensiivne muljumine ja mahalõikamine, mille tulemusena detailide tegelikud mõõtmed muutuvad.

Liited . Üldiseloomustus.
Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited , profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited , liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus

Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus.
Neetidega tavaliselt ühendatakse lehtmaterjalid. Neet koosneb varvast, algpeast ja lõpp- peast . Valmistatakse plastsest materjalist (süsinikvaene teras, vase- ja alumiiniumsulamid). Vältides elektrokeemilist korrosiooni on soovitav, et needi materjal oleks lehe materjaliga sarnane. Lõpp-pea moodustamine võib toimuda pressides või tagudes, nn. tõmbeneetide (liite vastaspoolele juurdepääs takistatud) korral. Eelised: liite stabiilsus, kvaliteedi kontrollitavus, kinnitavate detailide mitterikkumine lahtivõtmisel. Puudused: metalli liigne kulutamine, lisadetailide vajadus ( suurendatud maksumus), vähemugavad konstruktiivsed lahendused. Kasutusala: liidetes, kus ei lubata kuumutamist termotöödeldud detailide noolutuse või viimistletud detailide kõmmeldumise ohu tõttu, raskesti keevitatavate metallide kinnitamiseks, tugevatel vibratsioonkoormustel.
Projektarvutusel tavaliselt valitakse neeti läbimõõt d ja arvutatakse vajalik neetide arv.

Tihvtliited. Kujundus ja tugevusarvutus .
Valmistatakse piisavate muljumiskindlast terasest ümmargune liist . Liited tihvtidega: pikitihvt(paralleelne pööramisteljega) ehk ümarliistliide; põiktihvtliide (risti pööramisteljega)
Tugevusarvutus pindsurvele Lõikele
d- tihvti läbimõõt D- sisemise detaili läbimõõt l-tihvti pikkus T-moment

Liist- ja kiilliited. Liigitus ja tugevusarvutus.
Liistliide koosneb võllist, liistust ja ratta või muu detaili rummust. Liistu kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks võllilt rummule või vastupidi, samuti ka garanteerides rummu mittepöörlemist võlli suhtes. Liistude põhitüübid on standarditud. Sooned lõigatakse võllidesse kas ketas - või sõrmfreesidega, rummu aga tõukepinkidel või kammlõikuriga.
Liistud valitakse standardtabelitest, lähtudes võlli läbimõõdust ja kontrollitakse liistu tugevust. Prismaliistudega liidete põhiarvutuseks on arvutus muljumisele. Standardliistude arvutust lõikele tavaliselt ei tehta , kuna liistu kõrgus h ja laius b on valitud nii, et liite koormamist piiratakse liistu muljumisega, mitte nihkega.

Hammas- ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus.
Konstruktiivselt on hammasliide sarnane mitme liistuga liistliitega ning moodustub hammastest võllil ja neile vastavatest soontest rummus . Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka detailide liigutamiseks piki võlli.
Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne.

Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad.
Keermete klassifikatsioon . 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere ( mutrid ); väliskeere ( kruvid ). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5).

Keermesliited. Üldiseloomustus.
Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont. Keermesliidete tunnus on keermestatud elementide olemasolu. Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad. Eelised: korduvalt lahtivõetav ja koostatav; suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus; liide võib edukalt olla suvalises asendis; tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid , mutrid) on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad. Puudused: pingekontsentraatorite olemasolu; koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; keerme halb tsentreerimine . Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid.

Tõmbe- ja põikjõuga koormatud poldi arvutus.

Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid.
Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise tulemusena. Keevisliidete eelised: neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikkusega; sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; metalli kohaliku ülessulamise ja jahtumise tulemusena võib muutuda metalli struktuur halvemaks; ebaühtlasest paisumisest-kokkutõmbumisest tekivad sisepinged; pingete kontsentratsioon. Lähtuvalt liidetavate elementide vastastikusest asendist jagunevad keevisliited nelja alaliiki .

Keevisliidete arvutus.

Klemmliited. Konstruktsioon ja arvutus.
Vajalik poltide eelpingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment tasakaalustab ülekantava momendi T. i- poltide arv, f- hõõrdetegur. Pidades silmas 30% varu, saame d- võlli läbimõõt liitepikkus

Garanteeritud pinguga (press)liited.
Liide saavutatakse haarava ja haaratava detaili tegelike mõõtmete erinevuse abil. Võlli (haaratava detaili) tegelik mõõde on ava (haarava detaili) tegelikust mõõdust suurem ning liite koostamisel tekib kontaktsurve. Liiteid kasutatakse pöördemomendi ja/või telgjõu ülekandmiseks. Eelised: hea tsentreerimine ja töökindlus; konstruktsiooni lihtsus; pingekontsentraatorite puudumine. Puudused: istualuste pindade mõõtmete suurendatud täpsuse vajadus; töökindluse kontrollimise raskus liite koostamisel; kontaktpindade vigastumine liidete lahtivõtmisel. Liite moodustamise viis: telgjõu rakendamisega nihutatakse üks detail teise suhtes vajaliku suuruse võrra (pressimise kiirus ∼5 m/s); võlli kuumutamine või rummu jahutamine temperatuurini, mil üks detail vabalt läheb teise sisse (on ∼2,5 korda tugevam).

Võllid ja teljed. Üldiseloomustus.
Võlle ja telgi kasutatakse pöörlevate detailide kandmiseks. Lisaks sellele edastavad võllid pöördemomenti. Enamik võlle ja telgi on sirged . Masinates kasutatakse ka murtud geomeetrilise teljega väntvõlle. Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Võlli või telje osa, mis toetub laagrile, nimetatakse tapiks. Olenevalt toele ülekantava koormuse suunast jagunevad tapid radiaal- ja aktsiaaltappideks. Radiaaltapid on enamasti silindrilised, harvem koonilised. Võlli keskosas asuvat tappi nimetatakse vahetapiks ehk kaelaks. Võlle ja telgi valmistatakse enamikel juhtudel keskmise süsinikusisaldusega termotöödeldud konstruktsioon- või legeeritud terastest. Materjalide termotöötluseks on parendamine või pindkarastus. Liugelaagrites kiiresti pöörlevad võllid vajavad tappide suurt kõvadust. Neid valmistatakse tsementiiditavatest terastest

Võllide- telgede projekt ja kontrollarvutus.
Võllidel ja pöörlevatel telgedel tekivad vahelduvpinged ning detaili töövõime on enamasti piiratud materjali väsimusega. Võllide liigne läbipaine aga kutsub esile tõrked laagrite ja hammasrataste töös. Seega, võlle ja telgi kontrollitakse väsimusele ja jäikusele. Kui võlli koormav pöördemoment on pulseeruv, tehakse ka kontroll väändevõnkumistele ehk vaadeldakse võlli kriitilised (resonants-) sagedused . Võlli kontrollimiseks on vaja teada selle konstruktsioon, tugede tüüpi ja asukohta , koormuste rakenduspunkte. Laagreid saab aga valida ainult peale võlli läbimõõdu leidmist . Seetõttu viiakse läbi võlli arvutust kahes etapis : projekt- ja kontrollarvutus. Projektarvutus. Arvutust viiakse läbi väändele:

Liugelaagrid . Laagerduse tööfaasid ja hõõrderežiimid.
Liugelaagrid on kasutatavad, näiteks: eriti kiirete võllide puhul (veerelaagreid ei saa kasutada suurte inertsjõudude tõttu); poolitatavuse nõude korral (väntvõllidel); kui laager töötab vees, korrodeerivas keskkonnas või kõrgel temperatuuril. Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvad koormised . Laagrikerad võivad olla terviklikud või poolitatavad, valatud või keevitatud. Laagriliudade materjalil peavad olema head hõõrumisvastased ehk antifriktsioonilised omadused (madal hõõrdetegur ja suur sööbimiskindlus). NT pronks, malm, teflon , kumm jt. Liuglaagrite olulisemaks töövõimelisus kriteeriumiks on kulumiskindlus, on otseses sõltuvuses laagris valitavast hõõrderežiimist. Tapi ja laagri tööpindadel on mikrokonarused, mis määrded hõõrdumisel on kontaktis . Hõõrdetakistus kasvab väga suureks . Piirmäärimist isel. pidev, kuid üliõhuke absorbeerunud õlikelme tapi ja lina pindadel, mis pindu omavahel lahutab, välistamata aga kõrgemate konaraharjade omavahelist kontaktis ja laagrite kulumist. Laagri eelistamine töörežiim on vedelikmäärimine, mil tapi ja lina pinnad on teineteisest õlikihiga täielikult eraldatud.

Veerelaagrite tüübid, tähistus ja koostisosad. Veerekehad.
Veerelaagrite klassifikatsioon: a) Veerekehade kuju järgi: kuullaagrid, rull-laagrid. b) Vastuvõetava koormuse järgi: radiaallaagrid, radiial- tugilaagrid , tugilaagrid. c) Veereteede ridade arvu järgi: üherealised, kaherealised, neljarealised. d) Seaduvuse järgi: seaduvad, mitteseaduvad.
Laager koosneb sise- ja välisvõrust, nende vahel asuvaist veerekehadest ja viimaste vahel distantsi määravast separaatorist. Veerekehade kujud: kuul, silinder , nõeljas, keerdrull, koonus , sümmeetriline tünder, ebasümmeetriline tünder.

Veerelaagrite valik staatilise ja dünaamilise kandevõime alusel.
Laagritüübi valikul tuleb lähtuda järgmistest parameetritest: koormuse suund ja iseloom, tapi läbimõõt, laagrivõru pöörlemissagedus, töökeskkond (temperatuur, keemiline agressiivsus). Enamus laagreid arvutatakse dünaamilisele kandevõimele. Leitakse laagri tööressurss kas miljonites pööretes L10 või töötundides Lh10. Staatilisele kandevõimele arvutatakse laagreid, mille pöörlemissagedus on kuni 1 min-1. Aeglaste laagrite valik staatilise kandevõime alusel: 1) veereteedel ja veerekehadel ei tohi tekkida jäävdeformatsioone;2) laagri liikuvus peab vastama etteantud vajadustele. Laagri valik dünaamilise kandevõime alusel: laagri ressurss Lh on aeg tundides , mille vältel laager peab töötama püsival pöörlemissagedusel ilmutamata laagrivõrude või veerekehade pindadel kontaktväsimuse tunnuseid

Hammasülekanded. Üldiseloomustus ja arvutus.
Hammasülekanne on hambumisega teostatav ülekanne, kus omavahelisesse kontakti on pandud kaks hammasratast. Enamasti edastatakse selle ülekandega pöörlemisliikumisi. Eelised: kompaktsus, töökindlus, hõlpsasti hooldatav, ülekandearv on konstantne . Puudused: valmistamise keerukus, nõuab suurt täpsust, ülekandearvu ei saa muuta sujuvalt. Kontaktväsimus: aw=Ka(u+1) (T2K/(bau2[H]2))⅓ kus Ka – tegur, mis sõltub rataste materjalist ja hammaste kujust, K– koormusetegur, T2 – veetava ratta väändemoment, Nm; u – ülekandearv; ba – hambalaiuse tegur, [H] -lubatud kontaktpinge, MPa. Saadud arvutusliku telgede vahe alusel valitakse standardne arv. Leitakse ülekande geomeetrilised parameetrid ja kontrollitakse kontaktpinge
kus ZH – tegur, mis arvestab kaashambapindade kuju, ZM – tegur, mis arvestab hammasrataste materjalide mehaanilisi omadusi,(MPa) ½ Zε – tegur, mis arvestab kontaktjoone kogupikkust, Ht – arvutuslik eriringjõud, N/mm.
Paindeväsimus:

Tiguülekanded. Üldiseloomustus ja arvutus. Jõud ülekandes.
Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Koosnevad vedavast 1…4 käigulisest teost ja veetavast tigurattast. Headeks omadusteks on sujuv , löökideta hambumine, väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideval töörežiimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus.
Jõudude leidmisel eeldatakse, et teo keermeniidi ja ratta hamba vaheline kontaktjõud Fn on rakendatud hambumispooluses P ja mõjub keerme tööprofiili normaali suunas. Sel juhul on normaaljõu komponendid teol järgmised: ringjõud Ft1, telgjõud Fa1, radiaaljõud Fr1.Tiguülekande geomeetria arvutust alustatakse tigukäikude z1 valikuga. Selle suurus sõltub ülekandearvust u: 8u≤14 z1 = 4 ; 14 u ≤ 30⇒ z1 = 2 ; u > 30 z1 = 1. Valitakse samuti ka läbimõõdutegur q. Soovituslik q = 0,25z2 , minimaalne qmin = 0,212z2 , kus z2 on tiguratta hammaste arv. Sellele järgneb telgede vahe a ja mooduli m arvutus ning teo ja tiguratta mõõtmete määramine. Jõudude leidmisel eeldatakse, et teo keermeniidi ja ratta hamba vaheline kontaktjõud Fn on rakendatud hambumispooluses P ja mõjub keerme tööprofiili normaali suunas. Sel juhul on normaaljõu komponendid teol järgmised: ringjõud Ft1, telgjõud Fa1, radiaaljõud Fr1. Teo ringjõud Ft1 võrdub tiguratta telgjõuga Fa2 = 2 d 1= , kus T1 on teo pöördemoment. Tiguratta ringjõud Ft2 on arvuliselt võrdne teo telgjõuga Fa1=2T2/d2 kus T2 on tiguratta pöördemoment. Teo radiaaljõud Fr1 ja tiguratta radiaaljõud Fr2 on võrdsed: Fr1=Fr2= Ft2 tan , kus  on keerme profiilinurk teo telgtasandis.

Rihmülekanded. Üldiseloomustus. Jõud ja pinged rihmas. Rihmülekannete arvutus.
Rihmülekanne koosneb vedavast ja veetavast veetav rihmrattas (veetavatest) rihmarattast, neid ühendavast rihmast, rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. Liikumine kantakse üle rihma ja ratastevahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdejõud, peab rihm ratastel olema pingutatud. Rihmülekandeid kasutatakse suurtel kaugustel paiknevate võllide ühendamiseks. Rihma väike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kujundada võllide igasuguse asetuse juures. Rihma ristlõike järgi jagunevad rihmad järgmiselt: lamerihmad; kiilrihmad; mitmikkiilrihmad; ümarrihmad; hammasrihmad. Paigalseisul ja tühikäigul on rihmaharudes jõud võrdsed. Koormates ülekannet saame ringkoormuse rihmratastel
F0 – rihma eelpingutusjõud, eelpinge rihmas 0=F0/A, Ringkoormusest t=Ft/A, rihmaharudes 0±0,5t, tsentrifugaaljõust ts=v2, paindepinge tekib rihmas ratta ümber paindumisel. Kuna selle suurus sõltub kõverusraadiusest, siis maksimaalne paindepinge tekib väiksema ratta juures.: p=E/d1 kus E – rihma materjali elastsusmoodul ,  – rihma paksus. Maksimaalne summaarne pinge leiab aset kohas, kus rihma vedav haru jookseb väiksemale rattale: max=1+p+ts

Hõõrdeülekanded. Variaatorid.
Hõõrdeülekannete töös kasutatakse hõõrdejõudu, mis tekitatakse kahe sileda hõõrdratta ( vedava ja veetava) omavahelise kokkusurumisega. Hõõrdeülekanded on kas püsiva või muudetava ülekandesuhtega. Muutuva ülekandesuhtega hõõrdeülekandeid nimetatakse variaatoriteks. Hõõrdeülekandeid kasutatakse laias diapasoonis võimsuste ülekandmiseks. Suurte võimsuste korral ehitatakse hõõrdeülekandeid mitmete kontaktpindade arvuga. Kokkusurumisjõud võib olla püsiv või muutuv. Variaatorites tavaliselt kasutatakse automaatselt kontrollitavat kokkusurumisjõudu. See toob kaasa rataste libisemise pöördemomendi muutumisega niikaua , kuni kokkusurumisjõud saavutab vajaliku suuruse. Libisemine põhjustab rataste kuumenemist ja välispindade kulumist.

Kettülekanded. Üldiseloomustus, eelised, puudused.
Kettülekanne koosneb enamasti vedavast ja veetavast ketirattast ja neid ühendavast ajamketist. Võimaldab anda edasi pöörlemisliikumist suure võllide vahekauguse korral. Kettülekanded on rihmülekandeist kompaktsemad, nende võllid ja laagrid on vähem koormatud, kett ei saa läbi libiseda , ühe ketiga saab käitada mitut võlli. Puudused on keti väljavenimine liigendite kulumise tagajärjel, täpse kooste nõue, keti ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine. Jõuülekandeis on kasutusel põhiliselt rull- ja hammasketid. Rullketid võivad olla ühe-, kahe- või kolmerealised.

Vedrud . Liigitus ja kasutusalad.
Konstruktsiooni järgi eristatakse keerd- lame- (ehk leht) ja torsioonvedrusid. Keerdvedrud liigitatakse silinder- koonus- kujuvedrudeks Ning tasandilisteks spiraalvedrudeks. Keerdvedrude hulka loetakse ka rullvedrud ning suuri jõude taluvaid taldrik ja rõngasvedrusid. Vedrusid kasut. löökide ja vibratsioonimõju leevendamiseks mehaanilistes jõudude ja momentide tekitamiseks ning käivitusenergia akumuleerimiseks Tõmbe-, surve- ja väändevedrud (keerdvedrud)

Reduktorid. Tüübid ja üldiseloomustus.
Reduktorid – eraldi keresse suletud mehhanismid, mis nurkkiirust vähendavad ning pöördemomenti suurendavad. Hammas- või tiguülekande sulgemine eraldi keresse annab suure koostetäpsuse, hea määrimise ning kaitse tolmu ja muude võõrkehade eest. Koos sellega paraneb ülekande kasutegur ja suureneb seadme töökindlus. Reduktoreist levinuimad on hammasreduktorid. Neid toodetakse mitmesuguste skeemide järgi laias ülekandearvude ja võimsuste vahemikus. Võivad olla ühe- või mitmeastmelised. Üheastmeliste, silinderratastega reduktorite suurimaks ülekandearvuks loetakse 9. kaheastmeliste silinderreduktorite umax = 63. Kui ülekandearv u > 60, kasutatakse kolmeastmelisi reduktoreid. Juhul kui sisend - ja väljundvõlli geomeetrilised teljed peavad ristuma, kasutatakse koonus- või tigureduktorid. Üheastmeliste tigureduktorite ülekandearv u = 8 ... 63. Suuremate ülekandearvude korral kasutatakse enamasti segaskeemi, kus esimeses astmes on tigupaar, teises hammaspaar. Kasutatakse samuti planetaar- ja lainereduktoreid. Nende eripära on kompaktsus. Võrdse võimsuse ja ülekandearvu juures on nad hammasreduktoreist 2 ... 3 korda kergemad. Eraldi rühma moodustavad mootorreduktorid, kus elektrimootor ja reduktor on paigutatud ühisesse keresse.

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 291 allalaadimist

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #1

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #2

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #3

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #4

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #5

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #6

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #7

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #8

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #9

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #10

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #11

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #12

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

291 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Helen Männamets Õppematerjali autor

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused õppeaastal 2010/2011

masinatehnika tiguülekanded reduktorid vedrud kettülekanded

Sarnased õppematerjalid

docx

Masinatehnika eksam 2010/2011

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0; Fy = 0; M x = 0; M y = 0

Masinatehnika

252

doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus

doc

Teooria küsimused ja vastused

Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimomendiks x-telje (y-telje) suht

Masinatehnika

doc

MASINATEHNIKA MHE0061

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on rakendatud ühte punkti) ja lauskoormus q [N/m] (koormus, mis mõjub mingile pinnale). 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused.  kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad ning kõikide momentide algebralised summad suvalisete punktide suhtes peavad võrduma nulliga  kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kolme suvalise punkti

Masinatehnika

doc

Masinaelemendid lõpueksam

1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ja kulumise inten

Masinaelemendid

docx

Rakendumehaanika II

10.Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 11.Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetidega tavaliselt ühendatakse lehtmaterjalid. Ne

Füüsika

docx

Masina elemendid EKSAM

1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada ………………………………………… ++ 23 Pressliide (skeem) ja selle iseloomustus. Mehhanism-tehislikult loodud kehade süsteem, mis ……………………………………… ++ teisendab ühe või mitme keha etteantud liikumise tieste Sisuliselt pinguga ist, ei ole lahtivõetav, peale lahtivõtmist ja uuesti kehade nõutavaks

Masinaehitustehnoloogia

doc

Tootearendus

Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõnikord kogunisti unikaalsed t?

Masinaelemendid i, ii

Rohkem sarnaseid