Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sideme- e. toereaktsioon ?
  • Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu ?
  • Mis on jõupaar ?
  • Mis on koonduv jõusüsteem ?
  • Mis on metalli kalestumine ?
  • Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme ?
  • Mis on materjali väsimus ?
  • Mis on materjali väsimuspiir ?
  • Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud ?
  • Mis on mehaaniline pinge ?
  • Millel nihkepinged puuduvad (=0) 38. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde ?
  • Mis on mõõtme piirhälbed ?
 
Säutsu twitteris
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED.
  • Mis on sideme- e. toereaktsioon?
    Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist.
  • Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu?
    Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga.
  • Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused.
    Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga.
    2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduksid nulliga kolme suvalise punkti suhtes, mis ei asetse ühel sirgel 3. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et võrduksid nulliga kõikide jõudude momentide algebralised summad kahe suvalise punkti suhtes ja kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad teljele, mis ei ole risti kahte valitud punkti läbiva sirgega
  • Jõu liitmine . Graafiline ja analüütiline meetod.
    Resultandi leidmine seisneb kehale rakendatavale üksikjõudude summeerimises. See ülesanne võib olla lahendatud graafiliselt või analüütiliselt. Sageli need kaks meetodid täiendavad teineteist, s.t. kasutatakse grafoanalüütilist lahendust.
  • Kahe paralleelse jõu resultant ja kese .
  • Mis on jõupaar?
  • Jõupaari moment (skeem, arvutamine).
  • Mis on koonduv jõusüsteem?
    Ühes punktis lõikuvate jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks.
  • Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks vajalikud tingimused.
    Koonduva jõusüsteemi tasakaalustamiseks peab viimase jõuvektori lõpp jõudma esimese jõuvektori alguspunkti, s.t. resultantjõu suurus peab võrduma nulliga. Resultandi võrdumine nulliga on vajalik ja piisav koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus.
  • Jõusüsteemi resultant.
    Jõusüsteemi resultandi leidmiseks tuleb liita iga jõu projektsioonid.
  • Jõu moment punkti suhtes (skeem, arvutamine).
    Jõu F momendiks tsentri O suhtes nimetatakse jõu mooduli ja selle tsentri suhtes võetud õla korrutist. Õlg on minimaalne kaugus, mille mõõdetakse perpendikulaaril tsentrist jõu mõjusiirdeni. Momendi mõõtühikuks on Nm. Kui jõud F pöörab õlga ümber tsentri O vastu kellaosuti suunda (vastupäeva), loeme jõumomendi positiivseks ning päripäeva pöörlemisel negatiivseks Antud tsentri suhtes moment võrdub nulliga siis, kui jõu suurus on null või jõu mõjusiire läbib vaadeldavat tsentrit.
  • Konstruktsioonimaterjalid ja termotöötlus.
    Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri (de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: lõõmutamine ja karastamine . Lõõmutamine ( Plastsus suureneb Sisepinged vähenevad Survetöödeldavus paraneb Struktuur peeneneb Lõiketöödeldavus paraneb) Karastamine (Kõvadus suureneb Tugevus suureneb Sitkus väheneb Kulumiskindlus suureneb) Lõõmutamine on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks. Sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused on rahuldavad (ei vajata karastamist ja noolutamist). Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30 ... 50 C üle faasipiiri, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Karastamine eeldab järgmisi etappe: - terase kuumutamine üle faasipiiride; - seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; - jahtumine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem (vees või õlis). Terase karastamisega suureneb selle tugevus, kõvadus ja haprus . Karastamise tulemus sõltub jahtumise kiirusest. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini 200 C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Ühtlustuvad sisepinged, suureneb sitkus ja väheneb mõnevõrra kõvadus.
  • Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil.
    Kalestumiseks nim metalli plastsel deformeerimisel tekkivat mehaaniliste omaduste muutumist (meh. tugevus kasvab).
  • Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme?
    Konstruktsioonide tugevus- ja jäikusarvutuseks vajalikud andmed materjalide omaduste te kohta hangitakse katseliselt, tõmbeteimidelt, mille puhul uuritavast materjalist varrasproovikeha koormatakse purunemiseni registreerides koguaeg seost koormuse ja pikenemise vahel. Tõmbeteimi tulemused esitatakse tavaliselt tõmbediagrammina. Tõmbediagramm- tõmbekatsest saadud taandatud koormus ja suhtelise deformatsiooni graafik
  • Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad.
    Koormusetsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid : väärtuselt suurim pinge, väärtuselt vähim pinge, keskmine pinge, amplituudpinge, asümmeetriategur
  • Mis on materjali väsimus?
    Detaili tugevuse kahanemist kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel nimetatakse väsimuseks.
  • Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid.
    Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R – maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N koormusetsüklite juures
  • Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht.
    Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuse δR
  • Staatiline pinnamoment.
    Põikpinna (kujundi) staatiliseks momendiks Sx telje x suhtes nimetatakse geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga
    Staatilise momendi dimensiooniks on pikkuseühik kuubis , tavaliselt cm3. Staatiline moment võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka erijuhul võrduda nulliga. Kui x- või y- telg läbivad kujundi raskuskeset, siis staatiline moment nende suhtes on null. Selliseid telgi nimetatakse kujundi kesktelgedeks. Kui kujundil on sümmeetriatelg, siis see läbib alati kujundi raskuskeset. Kui kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.), mille raskuskeskme asukohad on teada, siis kogu kujundi staatiline moment arvutatakse lihtkujundite staatiliste momentide summana.
  • Pinna inertsimomendid.
    Kujundi inertsimomendiks x telje suhtes nimetatakse integraalina väljenduvat summat mille liikmeteks on pinnaelementide pindala ja nende x- teljest
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #1 Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #2 Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #3 Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #4 Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #5 Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #6 Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #7 Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #8 Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #9 Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #10 Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #11 Masinatehnika eksamiküsimuste vastused #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 260 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Helen Männamets Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Masinatehnika eksamiküsimuste vastused õppeaastal 2010/2011
    masinatehnika , tiguülekanded , reduktorid , vedrud , kettülekanded

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    3
    doc
    Teooria küsimused ja vastused
    17
    odt
    Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused
    15
    docx
    Masinatehnika eksam 2010 2011
    4
    pdf
    Masinaehitustehnoloogia eksamiküsimused 2012 ja vastused
    9
    docx
    Insenerimehaanika eksami küsimuste vastused
    20
    odt
    Arvutid I eksamiküsimuste vastused
    52
    doc
    Katlatehnika eksami vastused
    13
    pdf
    Elektrotehnika eksamiküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun