Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
martin.teemant
Õppematerjali autor
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad lõigul, mille kesknurk on 90º);
110 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Koormatud detaili tööseisundid 7.1.1. Sisejõudude analüüs = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate Detaili tööseisund: sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid Eelnevast: Sisejõud = koormatud detaili sisepindadel (materjali sees) mõjuvad jõud, mis
*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes? on peapindade suhtes alati 45° võrra kaldu 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? varda ristlõikepind 7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge?
Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes? on peapindade suhtes alati 45 ° võrra kaldu 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? varda ristlõikepind 7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge? N -varda ristlõike sisejõud, [N];
Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; · lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus); · materjali struktuuri järsud muutused (defektid) jne. 15.1.1. Pingekontsentraatorid Pingekontsentraator = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus (Joon. 15.1) Aste Sisselõige (soon) Ava Pingekontsentraator Pingekontsentraator Pingekontsentraator Pingekontsentraator Pingekontsentraator Pingekontsentraator
163 Tugevusanalüüsi alused 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11.1. Varda elastne joon Elastne joon = painutatud varda telje (ehk Elastse joone igat punkti neutraalkihi) kujutis peatasandil iseloomustavad selle läbipaine ja puutuja pöördenurk (Joon. 11.1):
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid