"joonestamine" - 127 õppematerjali

Joonestamine

Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž 2 SISSEJUHATUS Õppematerjal “Joonestamine” on mõeldud kasutamiseks kutseõppeasutustes eesti- ja venekeelsetes õppe- rühmades. Õppematerjali sisu on kooskõlas Rahvusvahelise Standardiseerimise Organisatsiooni (ISO) standardite nõuetega. Kutseõppeasutuses on joonestamine oluline õppeaine üld-erihariduslikust tsüklist. Selles õppeaines saadud teadmised on aluseks ka teistele tehnilistele ainetele ja reaalainetele, nagu nt lukksepatööd,

Kodune töö nr. 1 variant 2

docstxt/128561115874373.txt

Ovaali joonestamine

docstxt/13877053219433.txt

Exc Joonestamine

Lülitage sisse Snap to Grid ja proovige teha mõned kujundid Tehke mõned kujundid ja proovige erinevaid tegevusi Põhitegevused kujunditega  Grupeerimine ja degrupeerimine - Group, Ungroup Tehke mõned kujundid ja proovige nendega grupeerimist ja degrupeerimist Paljundamine ehk dubleerimine - Duplicate Siin on mitu kujundit. Proovige need grupeerida ja degrupeerida Kujundite joonestamine (INSERT/Shapes või Format/Insert Shapes Jooned (Lines) Line - joon (sirgjoone lõik) Arrow - nool Double arrow -topeltnool NB! Mõõtjooned Tehke taoline joonis. Väljakandejoonte tegemisel kasutage kopeerimist. Lõppvariant grupeerige. Curve - kõverjoon

Materjalide kujutamine

(Lõik) 1. Metall ja kõva materjalid 2. , (), Mittemetallised materjalid 3. Puit 4. Kivi 5. Keraamika ja silikaatilised materjalid 6. Betoon 7. Klaas ja teised läbipaistev materjalid 8. Vedelik ained  9. Pinnas (Vaades) 1. Metallid 2. Rihveldatud teras 3. Rebenud teras 4. , , , , .. Ehitus teliskivi ladumine,keraamika jmd 5. Klaas 

Joonestamise põhireeglid (tööõpetus, matemaatika)

Joonestamine Joonestamises käsitletakse standarditega määratud kujutiste liike, samuti mõningate toodete ja nende elementide (keermed) kujutamise iseärasusi. Joonisel kasutatavad kujutised jagatakse: vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. Tehnilisel joonisel esitatakse kujutised ristprojektsioonis omavahel mõtteliselt seotud projektsioonide näol. Mõõtmete kandmine joonisele. Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. 1. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud. Mõõtmestamise olulisemad reeglid: 2. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 3. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 4. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pi...

Tehniline joonestamine Insenerigraafika

Tehniline joonestamine - poltliited

docstxt/1330976807157613.txt

Joonestamine loeng 1

04:57 projekteerimine - geomeetriline tegevus, mille käigus saadakse projektsioon. Osalevad: objekt, kujutamiskiired, ekraan. Liigitatakse tsentraal- ja paralleelprojekteerimine. Tsentraalprojekteerimine ­ kõik kiired lähtuvad ühest punktist, Tulemuseks on perspektiiv ehk tsentraalprojektsioon. Paralleelprojekteerimine- kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. Tulemiks on paralleelprojektsioon. See jaguneb kaheks ­ kaldprojekteerimine ja ristprojekteerimine. Projektsioonide üldomadusi: # Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbica kujutamiskiireja ekraani lõikepunkt # Sirgjoone projektsioon on üldjuhul jälle sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirega # Kui punkt on miongil joonel, siis tema projektsioon on selle joone projektsioonil # Kui tasapinnalist kujutndit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis se...

Astmelise lõike joonestamine

Hindele 5

Tehnilise joonestamine - polt

docstxt/1302184980114503.txt

Tehniline joonestamine, detail 128

docstxt/130512427458592.txt

Trükkplaadi skeemide joonestamine

Trükkplaat pliiatsi või spetsprogrammiga? Siiamaani käis skeemide ja trükkmontaazi joonistamine väga lihtsalt: pliiatsi ja paberiga! Meetodil on oma tugevad küljed ­ pliiats ei astu kunagi ämbrisse nagu Windows seda tavatseb. Samuti on töövahendid odavad. Samas on suurte skeemide käsitsi joonestamine üsna piinarikas. Paberil trükkmontaazi radu trasseerides võib kindel olla, et vigu tuleb palju ­ masin on suurt tähelepanu nõudva töö juures looduse kroonist peajagu üle. Spetsiaalsete programmidega plaate tehes on mugav detaile ümber paigutada, pöörata või tervet blokki teise kohta vedada. Paraku mugavus maksab ja mitte vähe . Võrgus sobrades leiab mitmeid skeemijoonestuspakette. Enamiku eest tahetakse põhjendamatult kõrget hinda

Insenerigraafika

Esimese koduse töö lahendus - peen- ja jämejooned, detailide joonestamine

Kujutav geomeetria 3. kodune töö, 4 variant, hulktahu lõige

docstxt/14226495379698.txt

Joonestamine - Algmaterjal, ruumiline kujutis, ehitusjoonis

1 2 3 4 5 6 7 8 

Tehniline joonestamine, detail 128 kaas

docstxt/130512450458592.txt

Google SketchUp

Google SketchUp Kristiina Moosel Landscape Architecture Minu lemmikud: 1. See meeldib mulle, kuna see koht on korraga nii väga modernne, kui ka väga looduslik. Ma usun, et seal oleks puhas ja värske õhk ja et seal oleks kuulda palju looduslikke rahustavaid hääli. 2. Ka see meeldib mulle väga. Põhjus on sama mis eelmiselgi. See on ühtlasi väga modernne, aga ka kooduslik, värske ja super mugav koht. Sellises aias oleks perfektne suviti hommikust süüa. 3. See koht/pilt meeldib mulle väga, kuna ma hindan seda, et linnas, ka linna südames, võiks olla suurte betoonmajade vahel rohelust, taimi ja puid. See teeb minu arust linna palju ilusamaks. Sellel pioldil on näha, et tegu oleks nagu linnaga ja siin on väga palju rohelust näha. Planning & Urban Design Minu lemmikud: 4.  See meeldib mulle, kuna tundub huvitav ja minu tead...

Ristisomeetria

Ristisomeetria 

Test 1 - NÕUDED JOONESTUSTÖÖDELE

1. Milliseid jooni kasutatakse joonisel järgmiste objektide ku Statement Response a) eseme varjatud kontuurid kitsas kriipsjoon b) murdejooned pinnalaotustel kitsas pikk-kriipska c) projektsioonilist seost näitavad kitsas pidevjoon sidejooned d) kujutise sümmeetriatelgjooned kitsas pikk-kriipspu f) eseme nähtavad kontuurid lai pidevjoon Score: 15/15 2. Millise laiusega joonestatakse joonisel järgmised jooned? Statement Response a) lai pidevjoon 0,5 mm b) kitsas pidevjoon 0,25 mm c) kitsas pikk-kriipskakspunkt joon 0,25 mm General Feedback: Normidele vast pidevjoon - 0,5 ...

Kolmnurga konstrueerimine

KOLMNURGA KONSTRUEERIMINE Matemaatika I Kaija Kibal  Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi (Kolmnurga joonestamiseks läheb vaja mõõtejoonlauda ja sirklit) On antud kolmnurga kolm külge: KL = 35 mm; ML = 40 mm; KM = 50 mm 1. Joonesta kolmnurga üks külg KM = 50 mm K M 2. Võta mõõtejoonlaualt sirkli haarade vahele kolmnurga kolmas külg KL = 35 mm 3. Pane sirkli teravik külje KM otspunkti K ning joonesta ringjoone kaar.

Kujutav Geomeetria variant 8

Esimene töö poolik. Sisaldab tõid 2,3,5,8-

Poolvaatlõige (2.variant)

docstxt/132077486622042.txt

Ehitusjoonis

docstxt/127083577217354.txt

Kodune töö nr 2 variant (mat nr) 3 [sirge ja tasand]

docstxt/128708154933392.txt

Kujutav geomeetria kordamisküsimused

1.Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel kasutatakse tsentraalseid kujutamiskiiri, st kujutamiskiired väljuvad projekteerimis- ehk kujutamistsentrist. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonide alaliigid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks, vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirgjoone projektsiooniks on punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirtega. 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Tasandiline kujund projekteerub projekteerub sirglõiguks, kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja...

Inseneerigraafika

TALLINNA l.{NlKAULIKOQL lNSNR|GRAAFIKA KSKUS . lNsENRlGRAAFlKA KURSUS HARJUTUSULSANDE,D ..trhI{... opperuhm {l1gffit'dw} J'{'j* ?,,'-tserq U|ipi|ane fl.* alIinn 2009 I l.|RJUTUSTUND l* .';r';,!:'f;:oi;,,o,!f ....No.r.kiuji o.: ,',].|b'). Vilikethtedk6gusnoodsfab 70%suuthtede o?s t, tjla-ja alapikedused aga 30%' Kija kaldeuko 75" ' Thfedeja nubife joojdnedus on B-fijapi kijaI 10%suuteh- tde kdgusst' Pidev jnjoon Pidv peoon P kiipsjoo jooe laius s=0,7nn jooe taiuss :S/j joon laius ,,s/j I...

Korpus - detail 774

Autocadis tehtud joonis. A3 formaat. Pisivigadega.

Joonestamis kursus

o Joonestamise vahendid, materjalid pinnalaotused o Jooneliigid, standardkiri o Silindri ristisomeetria o Kirjanurk, formaadi vormistamine o Ellips, ovaal o Mitu- ehk kolmvaade o Ringjoontega detaili o Detaili mõõdistamine ristisomeetria o Eskiisi valmistamine o Lõiked o Detaili joonestamine kolmvaates o Keermed o Aksonomeetria, ristisomeetria, o Ehitusjoonis kalddimeeria o Tingmärgid o Teljestiku konstrueerimine o Korteri / maja plaan Õppematerjal: Õpik: E. Kogermann, V.Tapper, K. Tihase "Joonestamine üldhariduskoolile" Kursuse nõuded Tundidest osavõtt Konspekt ­ kursuse materjali ulatuses

Silindriline Hammasülekanne A3

docstxt/127168938192660.txt

Kodune töö nr 5 variant (mat nr) 3 [pindade lõikumine]

docstxt/128708181733392.txt

Kodune töö nr 3 variant (mat nr) 3 [hulktahu lõige]

docstxt/128708161833392.txt

2. kontrolltöö - sirge ja tasant, teine varaint

docstxt/132093375425332.txt

Kujutava geomeetria harjutusülesanded. Ülesanne 17

docstxt/15184473278216.txt

Kodune töö nr 4 variant (mat nr) 3 [koonuslõiked]

docstxt/128708174933392.txt

Kujutav geomeetria harjutusülesanded. Ülesanne 9

docstxt/15184470302772.txt

Kraani detailid ja koostejoonis

docstxt/1271777632107172.txt

3D modelleerimine

arvutiõpetuse ja muude ainete (matemaatika, füüsika, keemia vahel · Erivajaduste õpilane saab osaleda esemete loomise protsessis Õpilane saab osaleda eseme loomisel kui: Disainer Insener Tööpingi operaator  Tallinna Reaalkool Joonestamis ja modelleerimisvõimalused - võimalused CAD ­ CAM programmid, ·BlockCAD ·QCad ·AutoCad ·Solid Edge ·NCCad jne CAD (Computer Aided Design) arvuti toel toote kujundamine (joonestamine, konstrueerimine); vastav tarkvarapakett CAM (Computer Aided Manufacturing) arvuti toel valmistamine; arvjuhtimisseadmete juhtprogrammide ettevalmistamisele orienteeritud vastav tarkvarapakett CNC (Computerized Numerical Control) arvuti toel programmeeritav arvjuhtimine (salvestatav), kasutatakse paljude tööstusseadmete automatiseeritud juhtimisel (masinatööstuses ja metallitöötlemisel metallilõikepindadel, robotitel jm)  Tallinna Reaalkool BlockCAD

Mõisted - kunstiajalugu

JO3 mõisted ESIAEG 1. Menhir- looduslik poolsammas, nn. pikk kivi. 2. Dolmen ­ algeline haudehitis. Kaks vertikaalset kivi, mille peal asub horisontaalselt kolmas. 3. Kromlehh ­ vabaõhutempel (Stonehenge`i kromlehh ­ megaliitiline kiviehitis Lõuna- Inglismaal. 4. Megaliitiline ­ MEGA+LITOS (kr.k. suur kivi) MESOPOTAAMIA 1. Tsikuraat ­ astangutega ülespoole ahenev torn, astmeline torntempel. . Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht (URI tsikuraat) EGIPTUS 1. Mastaba ­ haudehitis, äralõigatud tipuga püramiid. 2. Astmikpüramiid ­ 6-7 vähenevate mõõtmetega mastabat üksteise peal, püramiidide eelkäija. 3. Püramiid - kolmnurksete tahkudega, põhiplaanilt ruut. Meenutas päikesekiirte kimpu. Hauamonument. 4. Templid ­ jumalate kummardamiseks, võimsa interjööriga. 5. Püloon ­ väravaehitis, templi värav. Koosneb kahest ülespoole ahenevast müüriplokist, on längus seintega väravatorn. 6. Obelisk ­ neljatahuli...

Kordamisküsimused 80-99 - rõngaspind ja pinnad

Kordamisküsimused 80-99 80. Kuidas tekib rõngaspind? Tsüklilist pinda, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, nimetatakse rõngaspinnaks. Näiteks sõõrik. 81. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 82. Mitmendat järku pind on rõngaspind? Neljandat 83. Nimetage üldised teist järku pinnad. Ringjoon, ellips, hüperbool, parabool. Elliptiline silinder, Hüperboolne silinder, Paraboolne silinder, Elliptiline koonus, Ellipsoid, Ühekatteline hüperboloid, Kahekatteline hüperboloid, Elliptiline paraboloid, Hüperboolne paraboloid. 84. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. Kooniline pind, silindriline pind, puutujatepind. 85. Kuidas tekib harilik (kald-)kruvipind? Harilik kruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge täisnurga all. Kaldkruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pi...

Kujutava geomeetria harjutusülesanded. Ülesanne 19

docstxt/15184476317189.txt

Kujutava geomeetria harjutusülesanded. Ülesanne 23

docstxt/15184477827956.txt

Kujutava geomeetria harjutusülesanded. Ülesanne 24

docstxt/15184478900751.txt

Matem VALEMID, ÕPETUSED 6.klassile

Valemid ja öpetusesönad MATEMAATIKA 6.klassile I I poolaasta Haapsalu Linna Algkool Maren Suu TEEMADE JÄRJEKORD: 20.Võrdhaarne kolmnurk 1. Peegeldus punktist ehk tsentraalsümmeetria 21.Võrdkülgne kolmnurk 2. Sümmeetrilised kujundid 22.Võrdhaarse kolmnurga omadused 3. Lõigu keskristsirge joonestamine 23.Võrdhaarse kolmnurga omadused 4. Nurga poolitamine 24.Kolmnurga alus ja kõrgus 5. Kolmnurk 25.Kolmnurga alus ja kõrgus 6. Kolmnurga külje vastasnurk ja lähisnurk 26.Täisnurkse kolmnurga pindala 7. Nurga vastaskülg ja lähisküljed 27.Kolmnurga pindala 8

Ruutfunktsioon ja selle graafik

Ruutfunktsioon ja selle graafik EESMÄRGID Parabooli y = ax2 + k joonestamine Tutvustada lihtsamat parabooli Parabooli y = ax2 + bx +c joonestamine Paraboolide joonestamine Parabooli y = ax2 + k joonestamine Sümmeetriatelg y = x2 x=0 x y (x, y) (–2, 4) y –2 4 –1 1 (–1, 1) 0 0 (0, 0) 1 1 (1, 1) x 2 4 (2, 4) Parabool avaneb ülespoole. Haripunkt (0, 0) Parabooli y = ax2 + k joonestamine Võrrandis y = x2 , mis on a ? a = 1 . Kuid, mis juhtub, kui a ei võrdu 1?

AutoCAD

AUTOCAD OBJEKTIDE JOONESTAMINE • SPLINE joonestab sujuvaid jooni • PLINE (Polyline) polüjoonte joonestamine. Polüjoon on tervik objekt, selle laius võib olla nullist erinev ja mitte konstantne • CIRCLE ringjoonte joonestamine • ARC ringjoone kaarte joonestamine. Pakub 10 varianti kaare joonestamiseks MODIFITSEERIMISKÄSUD • Undo - valikuhulgale viimasena lisatud objekt(id) eemaldatakse valikuhulgast • Trim - liigsete jooneotste eemaldamiseks • Array... - Valitud objektid paigutatakse ridade ja/või veergude kaupa konstantse sammu tagant (read piki Y-telge, veerud piki X-telge) või mööda ringjoont KIHID, JOONED JA TEKST • Kihtide kasutamine AutoCAD'is on üks suuremaid eelisi paberil joonestamisest. Alati

SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine)

0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLE Töö nr: 3 MINE (plastne vormimine) Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood:xxxx x4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 03.05.2013 05.06.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Stantsimisviisi valik, valitud stantsimisviisi iseloomustamine 2. Valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeemi joonestamine, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus 3. Stantsise joonise väljatöötamine ja vormistamine 4. Stantsi lõppvao koos stantsisega joonestamine selle kinnises olekus 5. Deformeerimisskeemi joonestamine Valitud detaili joonis 1. Stantsimisviisi valik Stantsimisseadmeks valin väntpressi ning stantsi tüübiks on kinnine stants. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel

Nimetu

TEHNILINE JOONESTAMINE [email protected] Anne Saarniit 2013 1. Sissejuhatus Joonestamine - tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. *Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist. Joonis - dokument, mille järgi saab eset valmistada. *Joonisega antakse edasi eseme kuju ja mõõtmed. Sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. 1.1 Jooniste vormistamine: 1.1.1 Joonestuspaber Joonestuspaberi põhiformaatide suurused millimeetrites on: · A4: 210x297 mm · A3: 297x420 mm · A2: 420x594 mm · A1: 594x841 mm · A0: 841x1189 mm

Kodune töö nr 1 variant (mat nr) 3 [hulktahk]

docstxt/128708147033392.txt

4.klassi matemaatika II poolaasta töökava.

ümbermõõt  Teemad Õppekirjandus Õppenädal Alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppematerjal Oodatavad õpitulemused Kontroll 30. nädal 1.­2. Erikülgse kolmnurga ristkülik, ruut, suuline küsitlus, õpik lk 83­85 *oskab joonestada Tunnikontroll 23.aprill- joonestamine sirkli ja kolmnurk, sirkliga joonestamine, erikülgset kolmnurka, nr 18 27.aprill joonlaua abil. joonestamine kirjalik arvutamine, ristkülikut ja ruut ning 3. Kordamine. rühmatöö, paaristöö, oskab leida nende 4.­5. Ristküliku ja ruudu iseseisev töö, õpik lk 86­88 ümbermõõtu