Mario Metshein Harjutus 2 Kopeeri laused oma dokumenti ja tee nii nagu lause ütleb * See lause, mis siin on, tuleks kaldkirja muuta. * Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt. * Jooni alla kahe punase joonega * Joonin alla ainult selle lause sõnad! * Joonin alla punktiirjoonega! * Sellele reale tõmban joone peale! * Peida see lause ära! * See lause on tumesinist värvi * N e n d e t ä h t e d e v a h e o n 6 p t * SIIA SUURTÄHED * See on pisikene kiri, ainult 6 punktine * Dokumendi kiri on alati suurusega 12 * Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti * Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas * Aga tõeliselt suur on 24 punktine kiri See on kõige * suurem. (mitte maksimum) * Muuda Font Courier New stiiliks * * Vee keemiline valem on H2O (muuda indeksit) * 1 m3 = 1000000 cm3 * 32 = 9 * (a+b)2=a2+2ab+b2 * Selle lause taust...roheline :) ...
=LEFT(tekst;märkide arv) tagastab esimese märgi või märgid, sõltuvalt teie määratud märkide arvust. =LEFT("mets;2") - me =RIGHT(tekst;märkide arv) tagastab tekstistringi viimase märgi või märgid, sõltuvalt määratud märkide arvust. =RIGHT("mets;2") - ts =MID(tekst;algusnr;märkide arv) tagastab tekstistringist määratud arvu märke, alates määratud kohast stringis ja põhinedes määratud märkide arvul. =MID("tund12";3;2) nd =LOWER(tekst) Teisendab kõik suurtähed väiketähtedeks. =CONCATENATE(tekst1;tekst2;...;tekst30) - Ühendab mitu tekstistringi üheks tekstistringiks. =CONCATENATE(A3;" ,,;A4) =REPT(tekst; arv kordi) - Kordab teksti määratud arv kordi. =REPT("t";3) ttt =REPLACE(v.tekst;algusnr;märkide arv;u.tekst) - asendab tekstis märke Vana_tekst tekst, milles soovite mõne märgi asendada. Algusnr märgi asend, millest alates soovite argumendis vana_tekst asendada märgid argumendiga uus_tekst.
a. tiitelleht. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (Heading 1). 1.2 Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on olemas pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad vastavalt nende tasemele ühtlaselt ja võimaldavad moodustada automaatselt sisukorra. Enne töö vormistamist tuleb üle kontrollida nende tähesuurus ja vormindus ning vajadusel teha parandused. 1. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) üldjuhul 16 p, rasvane, kõik suurtähed 1.1 Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 p, rasvane ja kaldkirjas, suur algustäht 1.1.1 Punkti pealkiri (Heading 3) 1314 p, rasvane, suur algustäht 1) Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading-stiilis, korjatakse sisukorda. Seepärast tuleb hoiduda pealkirjade stiili kasutamisest muuks otstarbeks.; 1 Tiitellehele (vt Lisa ) märgitakse: 1) kooli nimetus (tähe suurus 16 p); 2) klass;
Tekstifunktsioonid Esimene teine Eesnimi Perenimi ühendamine Esimene teine ühendamisfunkt. Esimene teine Kalle Kask vasakult Esi Mari Maasikas paremalt ene Helena Tamm suvalisest kohast me leia 4 teksti pikkus 7 väiketähed esimene suurtähed ESIMENE suur esitäht Teine Isikukoodi dekodeerimine Isikukood Nimi 37807240251 Anti Loop 48011250013 Heli Kopter 37503120543 Jüri Öö 45512240021 Triin Lepa Eesnimi ja Eesnime esitäht
Shift Klaviatuuril on kaks registriklahvi (Shift), mis täidavad sama ülesannet: aktiveerivad klahvide ülemise (suurtähtede ja ülemiste märkide) registri. Caps Lock Registrilukustusklahvi (Caps Lock) kasutatakse suurtähtede sisestamisel. Peale ühekordset vajutust süttib selle klahvi indikaator ja täheklahvidele vajutamisel sisestatakse suurtähed ning täheklahvi ja registriklahvi üheaegsel vajutamisel väiketähed. Mõjub see klahv ainult täheklahvidele. Tagasipöördumiseks esialgsesse seisu, tuleb vajutada lukustusklahvile uuesti, nii et tema indikaator kustuks. Ctrl Juhtklahvi (Ctrl ehk Control) kasutatakse ainult koos mõne teise klahviga, et sisestada rakendusprogrammi või operatsioonisüsteemi funktsioone või käske.
Spacing / Before nii, et ta jääks vastavalt standardile 37 46 mm paberi ülaservast. Aknaga ümbriku korral tuleb arvesta akna asendit. Teksti kaugust paberi servast näed püstjoonlaualt. 8. Säti samal viisil lõikude ette vahed (5,2,1,5,2,2 reakõrgust). 9. Säti seosviitade jaoks klõpsuga joonlaual tabelduskoht arvutades: Tekstiala laius = 210-30-15 =165 mm. Viitevälja kaugus = 165-76 = 89 mm. 10. Kasutusmärke ja aadressi teise rea jaoks sea fondi vorminguks suurtähed: Format Font Font All Caps. 11. Säti pealkirjale ja pöördumisele parema veerise markeri vasakule nihutamisega teksti laiuseks pool tekstiala laiusest. 12. Lisa jalusesse (Insert Footer Edit Footer) kontaktandmed, kasutades kirja Times New Roman suurusega 8. Keskmise ja parempoolse tulpade jaoks lisa klõpsuga rõhtjoonlaual sobivad vasakud (~ 6 ja 13 cm) tabelduskohad! Liigsed tabelduskohad tuleb eemalda. Lõpuks lisa esimese rea kohale ülajoon. 13
59) Mis juhtub, kui pärast teksti märgistamist vajutada klahvile klahvile ? a) täht c lisatakse tekstiosa algusesse b) ei juhtu midagi IX klass II grupp c) märgistatud tekstiosa kaob ning selle asemele tekib täht c d) märgistatud tekstiosa kopeeritakse vahepuhvrisse 60) Kui Caps-Lock on sisse lülitatud (tuli Caps-Lock põleb), siis klaviatuurilt tähti sisestades ilmuvad dokumenti a) väiketähed b) suurtähed c) numbrid. 61) Kui Caps-Lock on sisse lülitatud, siis väiketähtede saamiseks tuleb all hoida klahvi a) AltGr b) Ctrl c) Shift ja vajutada soovitud tähe klahvi. 62) Kui Caps-Lock ei ole sisse lülitatud, siis tähti sisestades ilmuvad a) väiketähed b) suurtähed c) numbrid. 63) Kui Caps-Lock ei ole sisse lülitatud, siis suurtähtede saamiseks tuleb all hoida klahvi a) AltGr b) Ctrl c) Shift
Harjutus 1 Kopeeri laused oma dokumenti ja tee nii nagu lause ütleb * See lause, mis siin on, tuleks kaldkirja muuta. * Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt. * Jooni alla kahe punase joonega * Joonin alla ainult selle lause sõnad! * Joonin alla punktiirjoonega! * Sellele reale tõmban joone peale! * See lause on tumesinist värvi * N e n d e t ä h t e d e v a h e o n 6 p t * SIIA SUURTÄHED * See on pisikene kiri, ainult 6 punktine * Dokumendi kiri on alati suurusega 12 * Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti * Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas * Aga tõeliselt suur on 24 punktine kiri * See on kõige suurem. (mitte maksimum) * Muuda Font Courier New stiiliks µ * Vee keemiline valem on H2O (muuda indeksit) * 1 m3 = 1000000 cm3 * 32 = 9 * (a+b)2=a2+2ab+b2 * Selle lause taust...roheline :) Harjutus 2 , ülesanne 1 1. Jüri 2. Mari 3. Juuli 4. Paul 5. Juhan I. Jüri II. Mar...
Hoopis looduslähedasemaid kujutisi näeme raamatutes Karolingide ajal. Sellele valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur (742 814). Kuigi keiser ise õppis lugema alles vanul päevil, soodustas ta igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis (praegusel Saksamaal ) muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba. Seal tarvitatud kirjutustähed minusklid elavad edasi meieaegsetes väiketähtedes. ( meie suurtähed pärinevad roomaaegsetest nn. majusklitest. ) Sellise hiigelriigi valitseja tahtis oma suurust väljendada ka kunstis ning paremate eeskujude puudumisel pööras ta oma pilgu antiikaega. Usuliste eelarvamuste tõttu ei harrastatud varasel keskajal skulptuuri. Leiame vaid luusse nikerdatud reljeefe. Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite
kujutises ei kohusta seda tegema teises kujutises. Üldjuhul kuuluvad lõiked tähistamisele ja pealkirjastamisele. Lähtekujutise juures võib näidata lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad. Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm kaugusele lõikepinnamärkide välimistest otstest. Tähed (mõõtarvudest kaks korda suuremad suurtähed) kirjutatakse noolte lähedale väljapoole nooli. Sama suurte tähtedega pealkirjastatakse lõige. Olenemata jämedate kriipsude ja vaate suunda näitavate noolte asendist, kirjutatakse täht- tähised alati paralleelselt joonise alumise servaga. Lõikepinnad joonisel viirutatakse. Lihtlõiked – detaili lõiked ühe tasandiga. Kui lõikav tasand on paralleelne põhiekraaniga, saadakse horisontaallõige.
kokkukuhjatud elemendid. Samuti on võimalik logoks kujundada ka tähtedest ja graafilistest elementidest kooslusi. Tähed saavad edasi kanda emotsioone, kaalu ja suunda. Seega on täht seoste edasikandmisel võrdne teiste graafiliste kujunditega. Kirjastiil loob meeleolu ning muljet. See võib olla julge, keerukas, ametlik või mänguline. Näiteks kõrged kitsad tähed näivad elegantsetena, ümarad sõbralikena, suurtähed väljendavad autoriteeti ja agressiivsust, väiketähed julgust, pehmendatud muljet. Logo tegemisel on ka omad teatud tingimused. Kõik logo detailid peaksid olema nähtavad, kui logo laiust vähendatakse viie millimeetrini. Logo peaks olema võimalik suurendada ilma kaotusteta kvaliteedis. Ta peaks olema esitatav mustvalgel ja positiivi ja negatiivina. Logo peaks olema iseseisev, samas peaks olema võimalik teda raamis esitada. Samuti peaks olema võimalik esitada reljeefselt või graveerituna
37302057254 Kaarel Metsoja lower LOWER(A5) kelk 46811022036 Inge Lamp upper UPPER(B7) KAAREL METSOJA 37607099088 Sten Suurkask find FIND("õ";B6) 10 47512047784 Sirje Eija & "19"&F5 1967 47812124394 Sigrid Karu 47202208991 Piret Lemme Võtab lahtrist vasakult poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist paremalt poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist nimetatud märgist alates nimetutud arvu märke Märkide arv lahtris Teisendab suurtähed väiketähtedeks Kõik tähed suurtähetdeks Leiab mitemes märk "õ" on Ühendab märgid määratud lahtritest Absoluutaadress (F4) C4/$A$4 EURO kurss Hind (EEK) Hind (EUR) 15,69 234,5 14,9458254 345,6 22,0267686 F4 234,6 14,9521989 7886,3 502,63225 23,5 1,49776928 644,22 41,0592734 Loogikafunktsioonid
org/wiki/Armeenia_keel http://atcg.ee/languages/Kre/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_keel http://www.kreeka-reisid.net/index.php?m1=152&m2=203&lang=17 http://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_keel LISAD: ARMEENIA TÄHESTIK: a b g d e z z i l c k h dz m y n s o c p s v t r c u f a b g d e z e õ th z i l hh ts k h dz gh ts m j n s o tsh p dz r s v t r tsh u ph kh o f Tabeli esimeses reas on toodud suurtähed, teises väiketähed ja kolmandas latinisatsioon. Armeenia nimede kirjutamiseks kehtivad eraldi transkriptsioonireeglid, mida siinkohal hetkel toodud ei ole. Neljandana reana on tabelis latinisatsioonile ligikaudu vastavad eesti tähed. KREEKA TÄHESTIK: / a v g d e z i th i k l m n x o p r s t y f ch ps o
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD
sõna. Aelius Donatus koostas 4. sajandil ladina keele grammatika Ars Grammatica, mida kasutati kooliõpikuna keskaja lõpuni; selle lühendatud versioon Ars Minor oli 15. sajandil üks esimesi trükitud raamatuid; sellest traditsioonist pärineb sõna grammatika tänapäevane tähendus. Ladina tähestikku võeti üle 21 tähte etruski tähestikust; 7. sajandi eKr kreeka tähestikust lisati Y ja Z, hiljem lisandusid J (16. saj), U (17. saj) ja W (keskajal). Maiusklid suurtähed, minusklid väiketähed. 382. aastal tellis paavst Piibli vanade ladinakeelsete tõlgete ülevaatuse, 13. sajandil hakati seda kutsuma Versio Vulgata ühine, rahvakeelne tõlge; Clementine väljaanne 1592. aastast muutus roomakatoliku kiriku standardtekstiks kuni 1979. aastani, mil avaldati Nova Vulgata e Neo Vulgata. Priscianus Caesarianis e Priscian õpetas ladina keele grammatikat Konstantinoopolis; koostas Institutiones Grammaticae
Ctrl-Shift-C Copy format Vormingu kopeerimine Ctrl-Shift-D Double underline Topeltjoon sõna alla Ctrl-Shift-E Revision marking on/off Korrektuuri märkimine sisse/välja Ctrl-Shift-F Change font Fondi muutmine (dialoogiaken) Ctrl-Shift-H Hidden text Peidetud teksti lisamine Ctrl-Shift-K Small Capitals Väikesed suurtähed Ctrl-Shift-L Apply list style Loetelu rakendamine Ctrl-Shift-M Remove indent Lõigu taande vähendamine Ctrl-Shift-N Apply normal style Laadi Normal kehtestamine Ctrl-Shift-P Font size Kirja suuruste loetelu aktiveerimine Ctrl-Shift-Q Change to symbol font Symbol fondi rakendamine Ctrl-Shift-S Style Laadide loetelu aktiveerimine
iiri kunsti õitseaeg- st.patrick! Karolingide kunst Hoopis looduslähedasemaid kujutisi näeme raamatutes Karolingide ajal. Sellele valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur (742 814). Kuigi keiser ise õppis lugema alles vanul päevil, soodustas ta igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis (praegusel Saksamaal ) muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba. Seal tarvitatud kirjutustähed minusklid elavad edasi meieaegsetes väiketähtedes. ( meie suurtähed pärinevad roomaaegsetest nn. majusklitest. ) Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia, osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. (vt
Ülakoma - rõhulise sõna ees `kohe - liitsõnas rõhulise sõnaosa ees `sünnipäev / sünni`päev - võõrsõnades rõhulise silbi ees ho`tell, ekskurs`joon (kui sõna ei ole lauses rõhuline, siis rõhumärki ei kasuta) - ebatavalise rõhulise silbi ees tingi`mata, näge`mist Kõnetempo ja hääletugevus >......< - (sissepoole osutavad nooled) kiirendatud lõik <......> - (väljapoole osutavad nooled) aeglustatud lõik *......* - muust kõnest vaiksem lõik AHA - (suurtähed) hääle kõvendamine Köhatused · kommunikatiivne köhatus märgitakse: khm; · mittekommunikatiivne köhatus/köha märgitakse kommentaariga ((köhib)). Naer lahtise suuga naer (lagistamine): hehe; kinnise suuga naer (mügistamine): mhemhe. lühikesed naeruturtsatused: he, heh, mhe, mheh. Naeru pikkus ja naeru tähendus osutatakse vajadusel kommentaariga naeru järel ((lõbus, parastav, kurb, kohmetu))
1. Lehekülje veerised: ülalt ja alt 2 cm, vasakult 3 cm, paremalt 1 cm. 2. Pealkiri: suurtähed, kirja suurus 25, kirja stiil Arial, rasvane kiri, joondamine keskele, vahe enne lõiku 12 p, pärast 15 p. SEE SIIN ON PEALKIRI VORMINDAMISEKS 3. Nummerda leheküljed (number üles paremale), numbri suurus 15 p Ära näita leheküljenumbrit esimesel lehel. 4. Lisa jalusesse tänane kuupäev ja oma nimi(Sul on esileht teistsugune, lisa teisele lehele). 5
suurus ja vastav valik). 1.6. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad ning nende alajaotused kirjatähtedega rasvases kirjastiilis(Bold/Paks). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Pealkirjad vormistatakse: PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1/Pealkiri 1 ) Times New Roman ,16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt ja teist kirjastiili), siis antakse tähtede suuruse või esiletõstu muutmiseks korraldused: Format-Styles/Fondi suurus Avaleht-nt Heading 1/Pealkiri 1 ja muudetakse vormindust. · Alapeatüki pealkiri (Heading 2/Pealkiri 2) Times New Roman, 14 pt, rasvane ja kaldkirjas, esimene suurtäht. · Punkti pealkiri (Heading 3/Pealkiri 3 ) Times New Roman 12 pt, rasvane, esimene suurtäht. Kui arvuti pakub
8. Millised olid LääneRooma ja IdaRooma suuremad kultuurilised erinevused? IdaRoomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises. 9. Mis on koinee? Koinee oli AntiikKreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka keele murrete segunemsel. 10. Mis on majusklid ja minusklid? Majusklid suurtähed, minusklid väiketähed. Vastus: Majusklid suurtähed, tähed, mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, näit ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast minusklite tekkimist, jäid majusklid kasutusele ehiskirjana. Minusklid väiketähed, tähed, mis oma ala- ja ülepikendustega mahuvad neljajoonelisse skeemi. Ladina m-d kujunesid 4. saj m.a.j.; nende arenenumast kujust
· Mõttepunkte palju sõnumi lõpus (ligi pool kasutusest). · Häälduspärane kirjutusviis (hia, öheksa) · Suulise kõne liitsõnad: missa, kesse, novot · kokkuhääldatud fraaside kokkukirjutamine: maitea `ma ei tea', nomis, jadeaga `head aega' · H-ortograafia kõigub tugevasti (iir, hia) · Keelemängud ortograafia abil: mizza · Tihti pole võimalik kasutada kirjaliku teksti tüpograafilisi võtteid (bold, italic jms), see mõjutab valikuid (suurtähed, kordused jms) Sõnavara erijooni: · Vulgaarsem ja familiaarsem keel: krdi tolvanid rsk, hüpersuper ennasttäis värd, loll jorss, mega nisa rsk · Palju argikeele sõnavara: irisema, jahuma, jobi, megalühike · Argituletus: savikas, mill, reffid `reformipartei' · Inglise laenud, tihti häälduspäraselt kirjutatud, eriti hinnangupartiklid: Dziizas, õu, jee, gawd, wack · Teietamine puudub · üneemid: kesksed mm, ee, aa ja variandid
suurus 16 p 14 p 12 p joondus keskele vasakule vasakule enne ja pärast 12 p, enne 12 p ja enne 12 p ja lõiguvahe algab uuelt lehelt pärast 6 p pärast 0 p Tabel 1 Pealkirjalaadide loomise nõuded [Autori koostatud] Täiendavalt: • suurtähed (Avaleht → Font → Suurtähtkiri); • lõiguvahe (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed); • algab uuelt leheküljelt (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed → Rea- ja leheküljepiirid → Leheküljepiir enne). Pealkirjad nummerdada nummerdusnupust (Avaleht → Mitmetasemeline loend→ ). Ei nummerdata järgmisi pealkirju: sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad ja kokkuvõte (summary)
vajutust klahvile Enter. Kõik teised valikud saab teha analoogiliselt: määrata tekst ja seejärel anda määrang valikuruudu märkimisega, valides näiteks väiketähe kõrgused suurtähed (märkida valikuruut Small Caps). Antud määranguid 9 saab samamoodi ka tühistada: valida määranguga tekst ja klõpsata valikuruudule, milles olnud märk kaob. Peaks märkima veel, et väga hea võimalus ühest ja samast tekstist erinevate prindivariantide tegemiseks on. 3. Sõrendatud kiri.
ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn.püstpalkkirikud. Hoopis looduslähedasemaid kujutisi näeme raamatutes Karolingide ajal. Sellele valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur (742 814). Kuigi keiser ise õppis lugema alles vanul päevil, soodustas ta igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis (praegusel Saksamaal ) muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba. Seal tarvitatud kirjutustähed minusklid elavad edasi meieaegsetes väiketähtedes. ( meie suurtähed pärinevad roomaaegsetest nn. majusklitest. ) Sellise hiigelriigi valitseja tahtis oma suurust väljendada ka kunstis ning paremate eeskujude puudumisel pööras ta oma pilgu antiikaega. Usuliste eelarvamuste tõttu ei harrastatud varasel keskajal skulptuuri. Leiame vaid luusse nikerdatud reljeefe. Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja
Tekstitöötlusprogrammides on sisse ehitatud pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad ühtlaselt, olenevalt pealkirja astmest, nummerdavad pealkirjad ja võimaldavad automaatselt moodustada sisukorra. Enne töö vormistamisele asumist tuleb kontrollida, kas arvutil on sisse lülitatud korraldus pealkirjade nummerdamiseks ja milline on pealkirjade tähesuurus ning vormindus, et neid vajadusel korrigeerida. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) 16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 pt, paks ja kaldkirjas,esimene suurtäht. Punkti pealkiri (Heading 3) 13-14 pt, rasvane, esimene suurtäht. Kõikide töö iseseisvate osade: resümee, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, registrite, loetelude ja lisa pealkirjad vormistatakse esimese astme (Heading 1) pealkirjadena, kuid neid ei nummerdata, ette löödavad numbrid kustutatakse (Backspace). Nummerdatakse vaid töö põhiosa:
46811022036 Inge Lamp upper UPPER(B7) KAAREL METSOJA 37607099088 Sten Suurkask find FIND("õ";B6) 10 47512047784 Sirje Eija & "19"&F5 1967 47812124394 Sigrid Karu 47202208991 Piret Lemme Võtab lahtrist vasakult poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist paremalt poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist nimetatud märgist alates nimetutud arvu märke Märkide arv lahtris Teisendab suurtähed väiketähtedeks Kõik tähed suurtähetdeks Leiab mitemes märk "õ" on Ühendab märgid määratud lahtritest Absoluutaadress (F4) C4/$A$4 EURO kurss Hind (EEK) Hind (EUR) 15.69 234.5 14.9458254 345.6 22.0267686 234.6 14.9521989 7886.3 502.63225 23.5 1.49776928 644.22 41.0592734 Loogikafunktsioonid
31. Mis on Bütsantsi kunsti kaks peamist teemat? Peamisteks teemadeks bütsantsi kunstis olid kiriku- ja keisrivõimu seose kujutamine ning usulised teemad. 32. Mis on kirjanduses cento? Cento on luuleteos mis on koostatud teiste autorite värssidest, mis on uude vormi ümber korraldatud. 33. Mis on koinee? Koinee oli AntiikKreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal kõigi kreeka keele murrete segunemsel. 34. Mis on majusklid ja minusklid? Majusklid suurtähed, minusklid väiketähed 35. Mis on modernistliku kirjanduse silmapaistvamad jooned? Modernistliku kirjanduse silmapaistvamad jooned: indiviidi tähtsustamine, uue (ja alternatiivse) otsingud, antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega. 36. Mis on palimpsest? Käsikirjaline leht, millelt tekst on maha kraabitud ja mida on uuesti kasutatud. 37. Nimetage barokkkirjanduse iseloomulikke jooni. Barokkkirjandus armastas allegooriaid ja metafoore
lehe algusse pealkirja ette tühja rida, mille kustutamine pealkirja vormingu kaotab. 2.2 Pealkirjad Pealkirjad asuvad vasakul, tekstiga sama vasakjoondusega. - NB! Pealkirja lõpus ei ole punkti! Pealkirjade font on sama kui tekstil: Times New Roman (programmide automaatselt pakutavaid variante saab lihtsalt muuta!). Peakirjad on paksus kirjas (bold). Pealkirjade suurus: - esimese astme pealkiri (HEADING 1) läbivad suurtähed, 14 punkti; - teise astme pealkiri (Heading 2, alapeatükk, nt: 1.1, 1.2) 13 punkti; 5 - kolmanda astme (ja järgmiste) pealkiri (Heading 3, alapeatüki alapeatükk, nt: 1.1.2) 12 punkti. Nummerdatakse vaid töö põhiosa peatükid. - Pealkirjad ,,Sisukord", ,,Kokkuvõte", ,,Summary", ,,Sissejuhatus", ,,Kasutatud allikad", ,,Lisad" on esimese astme pealkirjad, kuid ilma numbrita.
Varakult loodi juba tähtkiri,kreeklased hakkasid tähistama täishäälikuid,nad lisasid tähestikku mõne uue tähe ning muutsid foiniikia tähtede kuju ja nimetusi veidike. Kreeklased kirjutasid algul vasakule,hiljem vaheldumisi ühe rea paremalt vasakule ja teise vasakult paremale. Klassikaline kreeka tähestik,mis kehtestati 403 aastal Ateenas ja sai üldkasutatavaks,oli 24 tähte,varem oli aga 27 tähte.Uuskreeka alfabeedis on vaid 24 tähte. Alguses olid kreeka kirjas ainult suurtähed,majusklid,tähed,mis paigutasid kahejoonelist skeemi,sest neil ei olnud üla -ja alapikendusi. Väiketähed on arenenud 9.sajandist kasutusele tulnud minuskelkirjast.Hõngusmärgid ning aktsendimärgid võtsid umbes 200 eKr kasutusele Aleksandria grammatikud. Kreeka tähestiku teke on legendaarse allika järgi seotud kuninga Kadmose initsiatiiviga. Kadmos oli võtnud kasutusele Kreekas ka foiniikia tähestiku. Kadmos oli Foiniikia müütilise kuninga Agenori poeg. Foiniikia tähestikus
„Institutiones“ Cassiodorus on kirjutanud ka kroonka „Maailma loomisest“, kommenteerinud psalme ja käsitlendu usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi. 8.Lääne-ja Ida-Rooma suurimad kultuurilised erinevused Ida-Roomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a riigivalitsemises. 9.Koinee- Antiik-Kreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka dialektide segunemisel. 10.Majusklid-suurtähed, tähed mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, nt ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast minusklite tekkimist jäid majusklid kasutusele ehiskirjana. Minusklid-väiketähed, tähed mis oma ala- ja ülepikendustega mahuvad neljajoonelisse skeemi. Ladina m-d kujunesid 4.saj m.a.j nende arenenumast kujust- Karolingide minusklitest-lähtuvad nüüdisaegsed m-kirjad. Kreeka m-d tekkisid 8.-9.saj m.a.j 11
tagasi(2. Rida oli peegelpildis vasakult paremale, kreeka k bustrophon = künnihärja pöördumise viis). Tekkis 1. tähestik. 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja tähed jäidki peegelpildi. Kreeka keelest tulenes slaavi kiri (kirillita ja glogoolitsa). Kreeka läänepoolse levikuga kirja teisendi võtsid aluseks etruskid ja neilt ilmselt roomlased, see tp ladina kiri. Ladina või etruski kiri on mõjutanud ruunikirja. Algul olid ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed alates 9. saj pKr. Kreeka tähestik arvatakse olevat esimene tähestik, sest sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Oli tp kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt) See kiri tekkis kakskeelses keskkonnas. Hakati märkima vokaale, milleks võeti kasutusele sellised foiniikia kirja konsonandimärgid, mida kreeka k kirjapanekuks ei olnud vaja. Maailmakirjad
Kuidas on võimalik kujutada kaartidel reljeefi? Ajaloolistel kaartidel:,,Portreeritud" mäed, reljeefi kriipsutus. Tänapäeval: horisontaalid, värvus, reljeefi varjutus, profiilijoonised, reljeefi mudelid. 50. Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju? Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil(Seriifidega kirjad:Times New Roman, seriifideta: Arial) Kirjalaad (Kirjakalle-püst-ja kaldkri ehk kursiiv, sõrendus, paksus, suurtähed, kirjakõrgus) 51. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel? Punktobjekt: selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub, ei tohi häirida teisi elemente. Joonobjekt: soovitatav seriifiga kiri, nimi pikki joont selle kohale või alla, ei tohi langeda pea peale. Pindobjekt: rõhtsalt kontuuri keskele, kontuuri väljavenimise suunas, 2/3 kontuuri ulatusest, soovitatav seriifiga, ei või langeda pea peale. 52
Vastus: Keel, rikkusevahe ja riided. Ida-Roomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises. 9. Mis on koinee? Vastus: Oli antiikajal Kreeka ühiskeel. See tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka keele murrete segunedes. 2 10. Mis on majusklid ja minusklid? Vastus: Majusklid suurtähed, tähed, mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, näit ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast minusklite tekkimist, jäid majusklid kasutusele ehiskirjana. Minusklid väiketähed, tähed, mis oma ala- ja ülepikendustega mahuvad neljajoonelisse skeemi. Ladina m-d kujunesid 4. saj m.a.j.; nende arenenumast kujust Karolingide minusklitest- lähtuvad nüüdisaegsed m-kirjad. Kreeka m-d tekkisid 8.-9. Sajand m
Nimimõõde saadakse konstrueerimise käigus tulemused habraste materjalide tõmbe korral) ning see ümardatakse teatud reeglite kohaselt. Nimimõõtmeid tähistatakse arvutustes I = max = 1 .või. ekv I 1 2 [ = + 2 + 4 2 [ ]] D, d, A Siin ja edaspidi tähistavad suurtähed avasid või avadega seotut ja väiketähed võllisid või võllidega seotut. Tegelik mõõde on toote valmistamisel saadud ja otseselt Suurima deformatsioon ehk II tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui moodulilt mõõdetud mõõde. Igal tootel on oma, teistest erinev, tegelik mõõde. suurim suhteline joondeformatsioon antud punktis saavutab teatud piirväärtuse 39
Kui mingi lause tõeväärtuse kindlakstegemine ei ole konkreetses kontekstis võimalik, siis pole tegemist lausega lausearvutuse mõttes. Lausearvutuses võib lause asendada selle tõeväärtusega. Lause võib olla lihtlause või liitlause. Lausearvutuse tehteks nimetatakse niisugust lausetes kasutatavat seost, mille tõeväärtus on tema osalausete tõeväärtuste funktsioon. Lausearvutuse tähestik: · lausemuutujate sümbolid: A, B, C, B2, ... (suurtähed); (väiketähed: p, q, ... tähistavad metamuutujaid); · loogilised konstandid: tõene ja väär ; · loogiliste tehete sümbolid: ¬, &, , , (prioriteedi langemise järjekorras); · kirjavahemärgid: (), [ ] ; Tarvis on veel metasümboleid: · võrdusmärk ehk objektideevahelise võrduse seos: =; selle asemel võib (ja on mõnikord täpsemgi) kasutada samasuse sümbolit: ; · lausete vastastikune järeldumine ehk seos ,,siis ja ainult siis kui":
pealkirjastamine Üldjuhul kuuluvad lõiked tähistamisele ja pealkirjastamisele. Lähtekujutise juures võib näidata lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad. Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm kaugusele lõikepinnamärkide välimistest otstest. Tähed (mõõtarvudest kaks korda suuremad suurtähed) kirjutatakse noolte lähedale väljapoole nooli. Sama suurte tähtedega pealkirjastatakse lõige. Olenemata jämedate kriipsude ja vaate suunda näitavate noolte asendist, kirjutatakse täht-tähised alati paralleelselt joonise alumise servaga. Lõikepinnad joonisel viirutatakse. Lihtlõiked – detaili lõiked ühe tasandiga. Kui lõikav tasand on paralleelne põhiekraaniga, saadakse horisontaallõige.
Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv SHIFT ja vajutada soovitud tähe või märgi klahvile. Klahvidel olevate kolmandate sümbolite saamiseks tuleb all hoida klahvi ALTGr ja vajutada soovitud klahvile. Klahvi Caps-Lock abil saab sisse-välja lülitada suurtähtede saamise reziimi. Kui Caps-Lock on sisse lülitatud (tuli Caps-Lock põleb), siis klaviatuurilt tähti sisestades ilmuvad dokumenti suurtähed. Väiketähtede saamiseks tuleb all hoida klahvi SHIFT ja vajutada soovitud tähe klahvi. Kui Caps-Lock ei ole sisse lülitatud, siis tähti sisestades ilmuvad väiketähed. Suurtähtede saamiseks tuleb all hoida klahvi SHIFT ja vajutada soovitud tähe klahvi. Sõnad tuleks eraldada tühikuga (selle saamiseks vajutage klaviatuuri alaosas olevat pikka klahvi). NB! Ka kirjavahemärkide JÄRELE tuleb panna tühik. Reavahetus toimub automaatselt (kui rida saab
suured algustähed- initsiaalid. Karolingide kunst 8. - 9. Sajand Karolingide ajal on raamatutes hoopis looduslähedasemad kujutised. Sellele valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur, kes soodustas igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis Saksamaal muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba. Seal tarvitatud kirjutustähed minusklid elavad edasi tänapäevastes väiketähtedes. (suurtähed pärinevad roomaaegsetest nn. majusklitest.) Sellise hiigelriigi valitseja tahtis oma suurust väljendada ka kunstis ning paremate eeskujude puudumisel pööras ta oma pilgu antiikaega. Usuliste eelarvamuste tõttu ei harrastatud varasel keskajal skulptuuri. On leitud vaid luusse nikerdatud reljeefe. Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja
väljendites tõstetakse ümber üksikuid häälikuid või silpe (Kimbuke sinilolli). SALMID Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsse nimetatakse SALMIDEKS e STROOFIDEKS. Luuletused võivad koosneda ühesugustest või korrapärase ehitusega erisugustest salmidest. Kui värsside arv või ehitus värsirühmades muutub korrapäratult, ei ole tegu salmide või näivsalmidega. Stroofi eristab: ! *kirjapilt: salmivahe, taandrida, suurtähed; ! *värsside kindel arv; ! *ühtlane värsimõõt ! *riimitervik; ! *lausungi ja tähenduse tervik. Salmi nimetused värsside arvu järgi: Kaksik e kaksikvärss e distihhon kolmik e kolmikvärss e tertsett nelik e ... e katrään viisik e kvint kuuik e sekstett Harrastatakse ka seitsme- ja kahteksarealisi (septett, oktett) või isegi pikemaid salme, nt Onegini stroof sisaldab 14 rida (nagu sonett). KINNISVORMID
Sulgude või jutumärkide ja nende sees oleva teksti vms vahele ei jäeta tühikuid. Näiteid: Koosolek toimub 25. märtsil (teisipäev). Ilmus romaan „Tormine meri“. 3.3. Lõputöö kujundamine 3.3.1. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: õppeasutuse täielik nimi: lehe ülaservas, joondatud keskele, tähesuurus 14 p; töö pealkiri: umbes lehe esimese kolmandiku lõpus, joondatud keskele, läbivad suurtähed, paks kiri (Bold), tähesuurus 18 p; töö liik (uurimistöö või praktiline töö): kohe pealkirja all, suur algustäht, tähesuurus 14 p; autori ees- ja perekonnanimi, klass: umbes lehe teise kolmandiku lõpus, joondatud paremale, tähesuurus 14 p; 16 juhendaja ees- ja perekonnanimi: kohe autori all, joondatud paremale, tähesuurus 14 p;
78. Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju? a. Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil i. Seriifidega kirjad: Times New Roman (ntx KALMER) ii. Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER) b. Kirjalaad i. Kirjakalle (püst- ja kaldkiri ehk kursiiv (parempoolne-vasakpoolne) ii. Sõrendus iii. Paksus iv. Suurtähed v. jne 79. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel? a. Punktobjekt: selge soes objektiga mille juurde tekst kuulub, ei tohi häiridateisi elemente. b. Joonobjekt: soovitatav seriifiga kiri, nimi pikki joont selle kohale või alla, ei tohi langeda pea peale c. Pindobjekt: kontuuri keskel (rõhtsalt), kontuuri väljavenimise suunas, 2/3
Foiniikia konsonantkirja laenasid kreeklased, kes algul kirjutasid ka paremalt vasakule, siis hakkasid vaheldatama edasi-tagasi (kusjuures teine rida oli peegelpildis vasakult paremale, kr k boustrophedon = künnihärja pöördumise viisi). 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja mõned tähed jäidki peegelpilti. Kreeka kirjast põlvneb slaavi kiri (kirillitsa ja glagoolitsa). Algul ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed al 9. saj pKr Ruunikiri Korea kiri hangul Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot nt samas häälduskohas häälduvad häälikud on ka kirjas kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid. Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust;
Võtted: Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil i. Seriifidega kirjad: Times New Roman (ntx KALMER) ii. Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER) Kirjalaad 12 i. Kirjakalle (püst- ja kaldkiri ehk kursiiv (parempoolne-vasakpoolne) ii. Sõrendus iii. Paksus iv. Suurtähed (jne) 13 51. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel? Punktobjekt: · selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub · ei tohi häirida teisi elemente Joonobjekt: · soovitav seriifiga kiri · nimi REEGLINA piki joont, selle kohale või alla · ERANDINA joone peale · nimi ei või langeda "pea peale" Pindobjekt:
32. Mis on Bütsantsi kunsti kaks peamist teemat? Imperaatorid ja religioon. 33. Mis on kirjanduses cento? Cento on luuleteos, mis koosneb täielikult teiste autorite värssidest, mida on omavahel kombineeritud. 34. Mis on koinee? Koinee oli antiikajal kreeka ühiskeel. Tekkis hellenismi ajal, kõigi kreeka keele murrete segunemise ajal. 35. Mis on majusklid ja minusklid? Majusklid on suurtähed, minusklid väiketähed. 36. Mis on modernistliku kirjanduse silmapaistvamad jooned? Modernistlikku kirjandust iseloomustab antiikaja tegelaste ja teemade seostamine kaasaja teemade ja valupunktidega. Vastandatakse progressi ja võõrandumist, otsitakse uut ja alternatiivset. Eelkõige tähtsustatakse indiviidi, mitte ühiskonda ning pidevalt püütakse iseennast ületada. Möödunu suhtes ollakse irooniliselt meelestatud ning vaadatakse tuleviku poole
künnihärja pöördumise viisi). 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja mõned tähed jäidki peegelpilti. Kreeka kirjast põlvneb slaavi kiri (kirillitsa ja glagoolitsa). Kreeka läänepoolse levikuga kirja teisendi võtsid aluseks etruskid ja neilt ilmselt roomlased, sest tp ladina krii. Ladina või etruski kiri on mõjutanud ruunikirja. Algul olid ladina keeles ainult suurtäheks, väiketähti hakati kasutama 9. sajandil eKr. Algul ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed al 9. saj pKr Ruunikiri Eestis kasutatakse ruunikirja maausuliste kalendris. Korea kiri hangul Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot nt samas häälduskohas häälduvad häälikud on ka kirjas kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid. Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina
Kokku on umbes 240 märki, mida pole siianu suudetud edukalt lahti muukida. Ladina tähestik on ladina kirja aluseks. Enamik maailma keeltest kasutavad seda Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt). Algul ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed al 9. saj pKr Ruunikiri vanade germaanlaste tähestik. Tekkis Ladina tähestiku eeskujul Korea kiri hangul Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot nt samas häälduskohas häälduvad häälikud on ka kirjas kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid. Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina
ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. . Hoopis looduslähedasemaid kujutisi näeme raamatutes Karolingide ajal. Sellele valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur (742 814). Kuigi keiser ise õppis lugema alles vanul päevil, soodustas ta igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis (praegusel Saksamaal ) muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba. Seal tarvitatud kirjutustähed minusklid elavad edasi meieaegsetes väiketähtedes. ( meie suurtähed pärinevad roomaaegsetest nn. majusklitest. ) Sellise hiigelriigi valitseja tahtis oma suurust väljendada ka kunstis ning paremate eeskujude puudumisel pööras ta oma pilgu antiikaega. Usuliste eelarvamuste tõttu ei harrastatud varasel keskajal skulptuuri. Leiame vaid luusse nikerdatud reljeefe. Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste
Eriti 7.-8. saj varaseim säilinud Näide: Cicero ,,De re publica" kujutis, 6. saj ikoon, (,,Riigist") Püha Katariina peale on kirjutatud Augustinuse ,,De kloostrist Siinai mäel. civitate Dei" (,,Jumala riigist") Ikoon Archimedese palimpsest Neitsi ja laps koos inglite, Püha Kirjaviisi muutus Georgiose ja Püha Algselt ainult suurtähed e Theodorosega, ca majusklid (lad 600. maiusculus `suurevõitu'): paigutuvad kahejoonelisse skeemi, pole üla- ega Ikonoklasm alapikendusi Kr eikn `pilt' Lisanduvad: väiketähed e + kla minusklid (lad `purustan' minusculus `väiksevõitu'): üla- ja 8.9. saj alapikendustega, paigutuvad Leon III ja neljajoonelisse tema poeg skeemi
kirja ning pildi ühendamisega taotletakse kunstilist mõju. 12.Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm ehk stroof on sarnase ülesehitusega rühmadeks liitunud värsid. Luuletused võivad koosneda ühesugustest või korrapärase ehitusega erisugustest salmidest. Kui värsside arv või ehitus värsirühmades muutub korrapäratult, ei ole tegu salmide, vaid näivsalmidega. Salmi ehk stroofi eristab: Kirjapilt: salmivahe, taandrida, suurtähed; Värsside kindel arv Ühtlane värsimõõt Riimitervik Lausungi ja tähenduse tervik Salmi nimetused värsside arvu järgi on: Kaksik ehk kasikvärss (distihhon) Kolmik ehk kolmikvärss (tertsett) Nelik ehk nelikvärss (katrään) Viisik ehk viisikvärss (kvint) Kuusik ehk kuusikvärss (sekstett) Seitsmikvärss või isegi pikemad, nt Onegini stroop sisaldab 14 rida nagu sonnettki.
annaabi.ee 
