ahelaga polümeer. PTFE on tiheda struktuuriga hüdrofoobne plastik, millel on kõrge sulamistemperatuur, suurepärane kuumusekindlus ja töötemperatuur. Ühend on sitke ning ei põle. Tihedus 2200 kg/m3 Keemiline koostis (C2F4)n Sulamistemperatuur 327 °C Thermal conductivity 0.25 W/(m·K) https://www.thomasnet.com/articles/plastics-rubber/PTFE-properties/ Polümetüülmetakrülaat (PMMA) on sünteetiline amorfne polümeer, mis on tuntud ka kui pleksiklaas, akrüül, orgaaniline klaas jne. (JK, 2007) Tihedus 1180 kg/m3 Keemiline koostis (C5O2H8)n Sulamistemperatuur 160 °C Tegemist on läbipaistva värvuseta termoplastiga, mis töötati välja erinevates laborites aastal 1928. PMMA on tugev ja kerge materjal. Sellel on võrdlemisi väike
LDPE vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon b. PP koordinatsioonpolümerisatsioon c. PF polükondensatsioon d. BR anioonne ahelakasvu polümerisatsioon 6. Moodustage sobivad paarid polümerisatsioonimeetodi järgi. a. PVAC emulsioon b. PAN lahuses väljasademisega c. PA massis (sulamis) d. PTFE suspensioon 7. Moodustage sobivad paarid lahustuvuse alusel. a. PVOH vesi b. PS tolueen c. PMMA diklooretaan d. PC ketoonid e. PA fenool 8. Kumb omadus on iseloomulik polümeerile võrreldes metallile. a. Rasked/kerged elemendid b. Väike/suur soojusjuhtivus c. Kõrge/madal pehmenemistemperatuur d. Väike/suur tulekindlus e. Suur/väike tugevus f. Parem/halvem vormitavus 9. Milline omadus on iseloomulik kontstruktsioonplastile võrreldes tarbeplastile. a. Odav/kallis b. Väiksem/suurem toodangumaht c
PA 9,9 4,00 3,70 39,6 50 2,61 66,0 2,17 55,03 59, 18,2 2,6 1,10 60,08 0 7 9 9 10 Kasutusalad: Klaaskiudkomposiidist tehakse vanne, spordivahendeid, meresõidukeid jne Terasest tehakse sildu, autokeresid, erinevat kodutehnikat, nuge ja muid terariistu. Teras on siiani peamine metall ehituses, nii konstruktsioonides kui ka torustikes. PMMA-d kasutatakse tihti klaasi asemel, pindadel, mis vajavad läbipaistvust. Nii näiteks on tehtud PMMA-st akvaariume ning erinevaid aknaid. Ka tehakse PMMA-st inimsilmale tehisläätsesid, ka ravitakse sellega naha alla süstides kortse. PA- tekstiilitööstuses, nt hambaharjade tegemisel Valemid: Ristlõike pindala: S0 = t*b Tõmbatugevus- maksimaalsele jõule vastav pinge: Rm=Fmax: S0 Katkevenivus: A%= (Ll-L0):L0*100 Lööpaindeteim
tõmbeteimikutele algpikkuste märkimiseks kasutatav joonlaud oli määrdunud, millest võis olla tingitud ebatäpsus; tõmbeteimikute asend masina vahel võis olla ebatäpne, kuna neid sättisid paika tudengid, kes polnud varem seda teinud. Tõmbetugevus: Tõmbetugevuse katsetulemuste põhjal saan öelda, et kõige suuremat jõudu materjali purunemiseks nõudis teras, sellele järgnesid komposiidid, plastid ning polüestervaik. Plastidest talus suuremat jõudu PMMA, komposiitidest komposiit X. Küll aga, kui võrrelda materjalide eritugevust, on näha, et suure tiheduse tõttu jääb teras komposiitidele alla. Kõige suurema eritugevusega on komposiit X, millele järgnevad komposiit II, ABS, PMMA, ning alles seejärel teras C20. Katkevenivuse näitaja oli suurim ABS-il (57%), millele järgnes teras C20 (14%), kusjuures, terase pikenemiseks võtsin enda mõõdetud tulemuse, kuna tabelis
materjal(i d) 3 X SAN;PES;PEEK X SAN;PA1 1 9 X PMMA; PS; X PC;PSU 10 X PVDC; S/B X PVC,PP 12 X PA 12; PA 11 X S/B;POM- H 17 X PE-LD;PE-HD X PE-HD;PA
A= 100 Lo Lo – teimiku algmõõtepikkus Lu – teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Servhüdrauliline tõmbekatse-masin, löökpendel, erinevatest materjalidest katsekehad (teras C20, komposiit II, komposiit X, polüestervaik, ABS, PMMA), arvuti. Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Tõmbeteim Kiirused: ABS-l ja PMMA-l 5mm/min; terasel 30mm/min Tõmbeteimi tulemuste tabel Materjal b, t, S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL, A, % E, ρ, Rm/ρ Kasutusala mm mm mm2 mm kN MPa kN MPa mm GPa g/cm3
Mitte uppuvatel katsekehadel kasutasime analüütilist kaalu, mis on varustatud spetsiaalse rakisega proovi kaalumiseks nii õhus kui ka vedelikus. Plast Läbipaistev? Küüs Eriomadus Kõvadus Kõvadus Võimalikud kriibib? (B) (HRR) materjalid 1 (läbip.) kirkalt ei - 0B 123HRR PMMA?, PC? 2 (punane) ei ei - 0B 108HRR ABS?, PA6? 3 (valge) häguselt jah õline 0B 60HRR - 4 (roheline) häguselt jah - 0B 79HRR PE-HD?, PP? 5 (must) ei ei - 0B 103HRR ABS?, PA6? PA66?
Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Student Response 1. Tarbeplastid 2. Konstruktsioonplastid 3. Eriplastid Score: 2,7/2,7 4. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Student Response 1. Tarbeplastid 2. Konstruktsioonplastid 3. Eriplastid Score: 2,7/2,7 5. Millest koosnevad orgaanilised polümeerid? Student Response A
Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Student Response 1. Tarbeplastid 2. Konstruktsioonplastid 3. Eriplastid Score: 2,7/2,7 4. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Student Response 1. Tarbeplastid Student Response 2. Konstruktsioonplastid 3. Eriplastid Score: 2,7/2,7 5.
Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: · tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. · konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. · eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. ESINDAJAD: Plastidid Termoplastid: · Polüetüleen (PE) · Polüpropüleen (PP) · Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) jt. Termoreaktiivid · Epoksüplast (EP) · Aminoplastid (UF, MF) · Fenoplast (PF) jt. Elastomeerid · Kautsuk · Kummi
Ei talu orgaanilisi lahusteid Halb ilmastikukindlus Isekustuv PC (polükarbonaad) Polükarbonat on tuntud materjal millel on väga suur vastupidavus löögile ning temperatuurile. Leiab kasutust kaitseklaaside valmistamisel, sõidukite klaasidena, riiulitena ning eraldusseintena. Omadused: Erikaal 1,2 g/cm3 Töötemperatuur: -150…+120 ºC Head dielektrilised omadused Suur vastupidavus löögile Keskmine vastupidavus kemikaalidele PMMA (akrüülklaas) Akrüülkaas ehk pleksiklaas on habras materjal millel on hea mehaaniline tugevus. Samuti on PMMA kriimustuskindel ning seda on lihtne poleerida. Kasutatakse termovormitavate toodete valmistamisel, vitriinide valmistamisel, lampides. Omadused: Erikaal 1,19 g/cm3 Töötemperatuur: -40…+70 ºC Madal veeimavus Hea mehaaniline tugevus ja kõvadus Head dielektrilised omadused Habras Väga lihtne poleerida
Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 20,00/20,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on enamike plastide tihedus? Vali üks: a. 500-1000 kg/m3 b. 1000-1500 kg/m3 c. 6000-7000 kg/m3 d. 8000-9000 kg/m3 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Vali üks: a. Eriplastid b. Konstruktsioonplastid c. Tarbeplastid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Vali üks: a. Konstruktsioonplastid b. Eriplastid c. Tarbeplastid Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Vali üks: a. ei muutu b. halvemaks c. paremaks d
A. Jäikadel ja sitketel polümeeridel (POM, PA jt) on võime enne purunemist oluliselt deformeeruda > 50 ja kõrge elastsusmoodul (2-4 GPa) B. Pehmeid ja sitkeid polümeere (LDPE) iseloomustab suur plastne deformatsioon < 1000% ja väike elastsusmoodul 0.2-1 GPa C. Elastomeeridele on iseloomulik kummielastsus ja suur sitkus (elastne deformatsioon) <1200% ja elastsusmoodul 2-3 GPa D. Jäikadele ja suure kõvadusega polümeeridele (PMMA, PS jt) on iseloomulik väike <10% elastne deformatsioon ja kõrge elastsusmoodul (2-4 GPa) Score: 0/3 24. Miks on polümeeride katsetamine paindele ja survele väiksema tähtsusega kui tõmbele katsetamine? Student Response Feedback A. Polümeeride painde ja survetugevus ei ole kriitilised parameetrid B. Tõmbekatsega saab määrata kristalliitide orientatsiooni mõju pikki ja risti suunale C
D. Jah, voolavuspiiri Score:4/4 23. Milline on deformatsiooni liigi mõju polümeeride elastsusmoodulile? Student ResponseFeedback A. Jäikadel ja sitketel polümeeridel (POM, PA jt) on võime enne purunemist oluliselt deformeeruda > 50 ja kõrge elastsusmoodul (2-4 GPa) B. Jäikadele ja suure kõvadusega polümeeridele (PMMA, PS jt) on iseloomulik väike <10% elastne deformatsioon ja kõrge elastsusmoodul (2-4 GPa) C. Pehmeid ja sitkeid polümeere (LDPE) iseloomustab suur plastne deformatsioon < 1000% ja väike elastsusmoodul 0.2-1 GPa D. Elastomeeridele on iseloomulik kummielastsus ja suur sitkus (elastne deformatsioon) <1200% ja elastsusmoodul 2-3 GPa
7. Polükondensatsioon lahuste piirpinnal. Nailon 6.10 sünteesil kasutati sünteesi reaktsioonil heksametüleendiamiini liiga. Arvutage saadud produkti molaarmass, kui 2,04g polümeeri lahustati fenooli/ metanooli segus ja tiitriti 0,01M HCl lahusega tümoolsinise juuresolekul. Tiitrimiseks kulus 24,50 ml HCl. 8. Kirjutage järgmiste polümeeride valemid ja lühendid: polüpropüleen(PP), polüstüreen(PS), polümetüülmetakrülaat(PMMA), polüuretaan(PUR), polüvinüülatsetaat(PVAC), polüformaldehüüd.(POM)
Polüestervaik 10 3 30 50 0,969 32 -0,126 -4 50,88 2 2-4 1,1-1,6 29 Auto kere remontimine ABS 10 3 30 50 2,669 89 2,247 75 78,47 57 0,5-3,5 0,9-2,2 99 Paneelid, kiivrid, muusikainstrumentides PMMA 10 4 40 50 3,064 77 2,818 70 55,9 12 2,24 1,17-1,20 66 Pleksiklaas 3,24 Löökpaindeteimide katsetulemused Materjal Nurgad (kraadi) Purustustöö KV (J) Temperatuur Purunemispinna (Celsius) iseloom
klaasiriide lamineerimisel ABS 10 3,0 30 50,0 2669 89±5 2247 75 78,47 57 1,0 1,05 85 Tööstusmasinate katted, (35-56) autotööstus, elektroonika PMMA 10 4,0 40 50,0 3064 77±5 2818 70 55,90 12 1,0 1,18 65 Läbipaistvust nõudvate toodete valmistamisel
Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Termoplastsed polümeerid ehk termoplastid (thermoplastics) on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad on taaskasutatavad. Jõu mõjul roomavad (creep). Amorfsed enamlevinud termoplastid on: PMMA, PS, PVC, PC Voolav vedelik on amorfse termoplasti olek, mida iseloomustabviskoosne voolamine. Selles olekus toimub polümeeri sulatöötlus. Materjali vormitavus on tingitud makromolekulide translatoorsest liikumisest. Makromolekulide libisemine põimunud massis saab toimuda ainult reptatsiooniliikumisena. Kristalliinsed enamlevinud termoplastid on: PA, PET, PP,HDPE, LDPE, PTFE, POM Polümeerid pole kunagi absoluutselt kristallilised, maksimaalselt kuni 90% (PTFE).
Punktid 20,00/20,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on enamike plastide tihedus? Vali üks: a. 500-1000 kg/m3 b. 1000-1500 kg/m3 c. 6000-7000 kg/m3 d. 8000-9000 kg/m3 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Vali üks: a. Tarbeplastid b. Eriplastid c. Konstruktsioonplastid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, PVC, PS? Vali üks: a. Eriplastid b. Tarbeplastid c. Konstruktsioonplastid Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 T h e Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Vali üks: a. ei muutu b
Mass õhus Maht g/cm3 Võrreldav Identifitseeritud g cm3 tihedus materjal g/cm3 19 9,19 15 1,15 1,17-1,20 PMMA A17 8,02 15 <1 0,94-0,97 PE-HD A10 1,72 5 <1 0,90-0,91 PP A2 2,99 7 <1 1,04-1,12 ABS A4 13,98 20 1,44 1,38-1,44 PVC, suur
Rp0. Rp0.2=Fp/S Rp0.2=14572/5 Rp0.2=25 2 0 8 1.24 A=((Lu- A L0)/L0)*100 A=((113.57-80)/80)*100 A=41.96% Arvutustulemused: Tulemused Teras Komposiit Polüestervai : C20 Komposiit II x k ABS PMMA Rm 328.28 290 363.45 32.3 89 76.6 Rp0.2 251.24 260.25 361.08 -4.2 74.9 70.45 A% 41.96 5.44 6.34 1.76 56.94 11.8 Kokkuvõte/järeldused: Kuna habras purunemine on üks ohtlikumaid konstruktsioonide või detailide purunemise viisidest siis kasutatakse löökpaindeteimi, et katsetada materjali hapra purunemise tingimusi.
Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: Viil, kõvadusmõõturid Katsetulemused: Keevis Materjalid - Teras Klaas- õmblu S355J Teras AW- C2- tekstolii Meetod s 2 C30 AlCu4Mg1 CuZn35 VK15 t PMMA ABS HB 143 179 - 124 - - HV 189 - - - - - - - - HRA 83 HRB 73 72 HRC - 17
Student Response Value Feedback Answer 1. suureneb tihedus ja 100% väheneb läbipaistvus 2. pehmenemistemperatuur 0% alaneb 3. väheneb tihedus ja 0% suureneb läbipaistvus Score: 10/10 7. Tarbeplastid on Student Value Correct Answer Feedback Response 1. PC, PA, 0% POM, PMMA 2. PPS, 0% PEEK, EP 3. PE-LD, 100% PE-HD, PP, PVC Score: 10/10 8. Reaktoplast ehk termoset on Student Correct Value Feedback Response Answer 1. polüpropüleen 0% 2. polüetüleen 0% 3. polüestervaik 100% Score: 10/10 9.
1.C60E 80 33,331 26,88 22,5 7,8 65,62 5 5 2 4 0 0 0 ehitus Ehitus, 10,1 4,1 42,1 51,0 viimistlu 2. PMMA 50 3,005 71,34 2,674 63,94 2,1 3,0 1,18 60,46 5 5 2 5 s tööstus 10,0 4,0 59,5 3
Score: 2,7/2,7 26. Millise füüsikalise omaduse järgi eristada PE-HD või PP teist Score: 2,7/2,7 27. Millised polümeerid on optiliselt läbipaistvad? Score: 2,8/2,8 28. Millist plasti kasutatakse tavapäraselt läbipaistva pudelitaara v Score: 3/3 29. Kas inimese küüs kriimustab PMMA (polümetüülmetakrülaat Score: 3/3 30. Mida tähistatakse antud sümbolitega? Score: 3/3 31. Kas termoplaste on võimalik vormida tava gravitatsioonvalum Score: 3/3 32. Miline materjali eripära võimaldab termoplastide taaskasutam Score: 3/3 33.
◦ Molekulidevahelised jõud ja molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) energia ◦ Ahela painduvus ◦ Osakeste pakkimise tihedus Polümeeri ahela struktuur Mida liikuvam on ahel (külgrühmad on väikesed ning korrapäraselt asetatud) seda kiiremini, täielikumalt kristallub polümeer. PTFE Hargnemised takistavad ebaregulaarsuse tõttu kristallisatsiooni. Mitmed polümeermaterjalid, nagu PVC, PMMA, PS, ei kristallu aga üldse ebaregulaarset asetuvate või suurte kõrvalrühmade tõttu. Külgrühmade paiknemise regulaarsust iseloomustab taktilisus. Allikas: http://orgchem.ru/vrml/link24.htm Taktilisus Isotaktiline ◦ paiknevad regulaarselt ühel pool peaahelat Sündiotaktiline ◦ paiknevad vaheldumisi mõlemal pool peaahelat Ataktiline ◦ kõrvalrühmade juhusliku asetuse korral
esialgsed omadused. q Termoreaktiivid on ruumilise Nende molekulidel on enamasti struktuuriga lineaarne või veidi hargnenud võrestikpolümeerid struktuur q Termoreaktiivsed plastid on Termoplastid on näiteks : PE, PP, näiteks: Epoksüplast (EP), Fenoplastid (PF) PVC, PS, PA, PET, PMMA Plastikute taaskasutamine Üle poole plastijäätmetest moodustavad erinevad kasutatud pakendid, millest 3/4 on pärit majapidamistest. Praegu töödeldakse ümber ainult ca 7% kõigist plastijäätmetest. Miks peaks plaste koguma? Plastijäätmete ümbertöötlemine on kasulik keskkonnale - seega meile kõigile. Ümbertöötlemine on kokkuvõttes tunduvalt odavam kui plastide tootmine uuest toorainest. Uuringud on näidanud, et kilekottide tootmisel
Termoreaktiivsetele polümeeridele täiteainete lisamisega saadud aineid nimetatakse termoreaktiivideks ehk reaktoplastideks (Angelstok 2002: 42). Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. konstruktsioonplastideks need on polükarbo- naat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. eriplastideks fluorplast (PTFE), polüsulfoon (PSU), polüeetersulfoon (PES) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: Mehaanilised: vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; Füüsikalis-keemilised: a) soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, keemiline vastupidavus; Elektrilised:
Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Plastid jaotatakse temperatuurile reageerimise järgi: Termoplastid - on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Termoreaktiivid ehk reaktoplastid - muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. PE Saamisviis põhineb eteenil (CH2=CH2), saadava polüetüleeni omadused ja kasutusvaldkonnad võivad erinedasuurtes piirides, olenevalt molekulaarmassist, tootmismeetodist, struktuuri erinevustest ja tihedusest. HDPE , Valdavalt lineaarne polümeer, Madalatel temperatuuridel hea löögisitkus, Omab suurepärast keemilist vastupanu, On tundlik UV- kiirgusele LDPE Ulatuslikumalt hargnenud ahelaga, Madalatel temperatuuridel
tekitada plastne deformatsioon. Teras, saavutades tugevuspiiri hakkas venima ning tekkis nn kael. Komposiitmaterjalid seevastu purunesid üsna kiiresti peale tugevuspiiri saavutamist. Üllatav oli see, et tõmbetulemused olid võrdluses terasega üsna lähedased või isegi suuremad (komposiit X). Suure üllatuse valmistasid plastid (ABS ja PMMA), mis meie katse käigus saavutasid palju suurema tõmbetugevuse kui teoorias peaks saavutama. Polüestervaigu katsest vaatasime videot, kus tehti surveteimi katset, ning tuli välja et materjal on suhteliselt hapra iseloomuga. Löökpainde tulemused olid samuti üllatavad, sest teras C20 peaks külmema temperatuuri (katse 65C) puhul muutuma hapramaks ning peaks materjali purustamiseks kulutama väiksemat jõudu
Valige üks: 1. kristalliinset struktuuri 2. amorfset struktuuri Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Amorfse struktuuriga plastidele on omane: Valige üks: 1. läbipaistvus 2. suur elastsus Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst PMMA on tuntud ka kui: Valige üks: 1. nailon 2. teflon 3. pleksiklaas Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eriplastide hulka kuulub järgnevast loetelust: Valige üks: 1. HDPE 2. PS 3. PTFE Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 12 Õige Hindepunkte 0.90/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
vähevastupidav kuumale leelisele. Seda riiet nimetatakse lavsaaniks, dakroniks, elaaniks, terüleeniks. Polüesterniidist valmistatakse trikotaazitooteid. Tehnilise polüestri kiust valmistatakse nööri, veorihmu, konveierilinte, köisi, filtreid jne. Polüakrülaat - See sünteetiline polümeer on tahke läbipaistev termoplastne materjal, mis lahustub orgaanilistes lahustites. Sellest toodetakse polümetüülmetakrülaati. Polümetüülmetakrülaadist (PMMA ) - valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Omadused: · väga hea läbipaistvus, · püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. · kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. · lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Fluorplast (PVDF, PTFE ) Värvus valge.PVDF on fluorplast, mille
Tarbeplastid- massiliselt toodetavad, odavad, mehaanilised ja termilised omadused tagasihoidlikud:: polüetüleen (PE) polüpropüleen (PP) polüvinüülkloriid (PVC) polüstüreen (PS) fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt. Konstruktsiooniplastid-tavaliselt kallimad ja toodang on väiksem. Kannavad koormusi, väike roome, jäikus/sitkus, temperatuuri- ja ilmastikukindlad:: polükarbonaat (PC) polüamiid (PA) polüatsetaal (POM) polüetüleentereftalaat (PETP) polümetüülmetakrülaat (PMMA) epoksüvaik (EP) jt. Eriplastid-ühe spetsiifilise omadusega:: fluorplast (PTFE) polüimiid (PI) jt. 7. Enamlevinud termoplastid: PE, PP, PVC, PTFE, PS, PC, PET, PMMA (nende põhirakendused ja iseloomulikumad omadused) 8.Termoreaktiivid: epoksü-, feno- ja aminoplast. Nende kastutamine ja põhilised omadused. Fenoplast (PF) Esimesi kasutusele võetud termoreaktiivseid materjale olid fenooli ja formaldehüüdi baasil polümeerid
mg 0,08015 ∗50 ml Kriit 2: C mg = ml mg ( ) g 1g =4,0075 g Töövahendid: spaatel, uhmer koos uhmrinuiaga, klaaspulk, keeduklaas (100 mL), mõõtkolvid (50 mL), lehter , filterpaber, automaatpipetid (1 ja 5 mL), mõõtsilinder (25 mL), spektrofotomeeter UV-1280, PMMA küvetid 1cm. Kasutatud ained: kriit, raud (III) standardlahus 0,1 mg/mL (FeCl3.6H2O), sidrunhappe lahus 50%, sulfosalitsüülahppe lahus 10%, soolhape 2M, kontsentreeritud ammoniaakhüdraadi lahus, destilleeritud vesi. Kokkuvõte: töö käigus tuli valmistada erinevaid lahuseid ja mõõta nende neeldumispektrid spektrofotomeetriga. Absorbtsiooni põhjal tuli välja arvutada raua kontsentratsioonid lahuses. Töö käigus kasutasime automaatpipette ning pärast seda, kui
kuu peal siis ei saa hapnik tema kostüümist välja, lisaks on valmistatud ka nende jalanõude sisetallad silikoonist, mis muutis astronautide sammud vetruvaks (jala maandumisel neelduv energia põrkub tagasi ja annab tugevama äratõuke). 13. Apreteerimine on riide, naha, paberi jms töötlemine keemiliste ainetega, et anda neile nõutavaid omadusi: parema vastupidavuse ja välimuse saamiseks, elastsuse, pehmuse või jäikuse saamiseks, veekindluse andmiseks jne. 14. PMMA(polümetüülmetakrülaat)-Saab freesida, vaakumvormida ja kuumpainutada. Kriimustuskindel ja seda on lihtne poleerida. KASUTAMNE: Tuuleklaasid, kabiinid, kuplid, hermeetikud, voolikud, kleeplintide liimikile. OMADUSED: Toatemperatuuril amorfne lineaarse ataktilise jäige ahelaga polümeer. Polaarne, orgaanilistes solventides (petroolium, bensiin, tolueen, atsetoon, Cl-lahustid) lahustuv (enne lahustumist punduv). Vastupidav majapidamiskemikaalidele. Ilmastikukindel
Nikli sulamid:Invar ja alpaka. (kasutatakse peamiselt sulamite loomiseks teiste metallidega;hästi töödeldav). Titaan (lennundus,tarbekaubad;omadused:kerge ja tugev). Magneesium on keemiliselt väga aktiivne ja kerge.(kasutatakse meditsiinis) 12. Polümeerid. Polümeeride liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride struktuur. Plastid. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused. Kummid ja elastomeerid. Struktuur, omadused ja kasutus. Plastide üldised eelised ja puudused. Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Liigitus:vahelduv,juhuslik,plokk-kopo ja pook-kopopolümeer. Plastid moodustavad
pakkimistihedus, seega ka polümeeri tihedus, Tõuseb pehmenemistemperatuur, Väheneb polümeeri läbipaistvus. Amorfsus on polümeersete ahelate segmentide täiesti juhuslik asetus ruumis, s.t. maksimaalselt ebakorrapärast struktuuri. Klaasistumine on amorfse polümeeri üleminek tahkesse olekusse. Klaasistumis- ehk klaasisiirdetemperatuuril T g toimub üleminek polümeersest klaasiolekust kummiolekusse või vastupidi. Kasutamistemperatuuril on amorfne polümeer kas klaasi- (PS, PMMA, PVC, PC) või kummiolekus (elastomeerid, poolkristalliliste polümeeride amorfne osa) sõltuvalt sellest, kas kasutamistemperatuur on võrreldes T g-ga madalam või kõrgem. Amorfsetele plastidele on iseloomulik suur läbipaistvus. Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis on kas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid. Lisandid : Täiteaine - pulbriline, kiuline, teraline või rullmaterjali kujuline
8 lõppedes keerduvad jälle tagasi. See teeb mõned polümeerid elastseteks. Hargnevatel polümeeridel on lühemad ahelad, mis on kinnitunud piki põhiahelat sarnaselt kammi piidega. Ristsiduvatel polümeeridel on nende ahelate vahel sidemed, mis moodustavad võrgu ning muudavad polümeeri kõvemaks ja vähempainduvamaks. Sünteetiline amorfne polümeer, polümetüülmetakrülaat (PMMA), tuntud ka kui pleksiklaas (ik plexiglass), orgklaas, orgaaniline klaas, ka lihtsalt akrüül. 9 Kasutatud kirjandus - http://et.wikipedia.org/wiki/Plastmass http://www.futurenergia.org/ww/et/pub/futurenergia/chats/plastics.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/plastmassid_evelin.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-10-2.htm http://www.annaabi.com/search.php?s=pol%C3%Bcmeer
· Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. · Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. · Kasutatakse lahustit, et vedeldada. Lateksvärvid · Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. · Sideainek on vette dispergeeritud polümeer (polüvinüülatsetaat PVAC, polüakrülaat PMMA ja stüreenakrülaatkopolümeer). Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest (1mm). · Kui vesi aurustub lähenevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu. · Sise- ja välisvärvid. Epoksüvärvid · Ühe- või kahekomponentsed. · Epoksüestervärvidel on hea keemiline ja kulumiskindlus. · Epolsüvärvid sobivad kasutamiseks nii sise- kui välisvärvidena.
operatsioonidest: - soojendamine pehmenemiseni, - vormimine, - jahutamine (tardumine), - toote eraldamine. Plastid Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastid Termoplastid · Polüetüleen (PE) · Polüpropüleen (PP) · Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) Termoreaktiivid · Epoksüplast (EP) · Aminoplastid (UF, MF) · Fenoplast (PF) jt. Elastomeerid · Kautsuk · Kummi · Polüuretaan (PUR) jt. Isoleermaterjale
Kiled puhumisekstrusioonil PVC - PVC on raske, jäik ja habras. Aknad, torud. Seinaplaadid jne PS - rabe, klaasjas ja läbipaistev polümeer. Lahustuv süsivesinikes ja õlides. Head elektriisolatsiooniomadused. Pastapliiatsid, söömistarvikud. jne PTFE - Ei lahustu, keemiline vastupidavus erakordne Suurepärane kuumus- ja ilmastikukindlus Tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon PMMA - kõva, jäik ja kõrge löögisitkusega Ta on väga läbipaistev. Reklaamitahvlid, teemärgid, valgustid, lennukiaknad, autotuled, tuuleklaasid, kabiinid, kuplid PET- sitke ja tugev Hea steriliseerida ja korduvkasutada. Tekstiilkiud, kiled- isolatsioonikiled 13. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi: Maatriksi koostise järgi eristatakse: - metallmaatriksiga (MMKM) - plastmaatriksiga (PMKM) -
materjale. Plastikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: · tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. · konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. · eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: · mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; · füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, keemiline vastupidavus;
Berülliumpronksi kasutatakse vedrude, membraanide, sädet mitteandvate tööriistade jm valmistamiseks. 11. Plastide liigitus; termomehaaniline ja tõmbekõver, esindajad. Plastide liigitus; termomehaaniline, esindajad Temperatuurile reageerimise (termomehaanilisuse) järgi liigitatakse palstid kahte gruppi: a)Termoplastid [polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polütetrafluoroetüleen (PTFE), polüstüreen (PS), polüvinüülkloriid (PVC), polümetüülmetakrülaat (PMMA), polüamiid (PA), polükarbonaat (PC), polüatsetaal (POM) jt]. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning jahtudes taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. b)Termoreaktiivid [epoksüvaik (EP), polüestervaik, fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt]. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Plastide liigitus; tõmbekõver, esindajad
see värvi nakkumist. · · Polüetüleentereftalaat (PET) on sünteetiline kiudaine, millel on suur temperatuurikindlus. Sellest valmistatakse riiet, mis kulumis- ja valguskindel. Tehnilise polüestri kiust valmistatakse nööri, veorihmu, konveierilinte, köisi, filtreid jne. Autotehnikas kasutatakse turvavööde valmistamiseks. PET-i kasutatakse ka toiduainete pakendamiseks. · Tartu 2014. · Polümetüülmetakrülaadist (PMMA ) valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet ja läätsesid. Ta on väga hea läbipaistvusega, samas ei ole bensiini- ja õlikindel. Autotehnikas kasutatakse tagatulede klaaside jms. valmistamiseks. · · Polüvinüülkloriid (PVC) on üks vanimaid tänapäeval kasutatavid plaste. Tal on head dielektrilised ja plastsed omadused, aga väike temperatuurikindlus (laguneb üle 100 ºC juures)
millele järgneb voolavuspiir N/mm2 ), Masinaehitusteraseid (E) Surveotstarbelised terased (P) Malmi,terase tootmise skeem Torujuhtmeterased (L) Tarbeplastid (PE, PP, PVC, PS, PF) Konstruktsiooniplastid (PC, PA, PMMA, EP) Eriplastid (PTFE)
enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised:
- Termoplastid – Polüetüleen (PE), Polüpropüleen (PP), Polüvinüülkloriid (PVC), ABS (armatuurid) - Termoreaktiivid – polüestervaigud (valamud ja vannid), vinüülestervaigud (paadiehituses sideaine) - Elastomeerid - naturaalkautšukk (NR) Plastide liigitus kasutusala järgi: - Tarbeplastid (PE, PP, PVC) - Eriotstarbelised plastid (PSU, PES, PAI) - Konstruktsiooniplastid (PC, PA, PMMA) Plast- ja polümeerkomposiitmaterjalide valmistustehnoloogiad Tehnokeraamika Tehnokeraamika plussid: suur kuumus- ja termopüsivus, korrosioonikindlus, suur kõvadus ja kulumiskindlus, väike tihedus. Tehnokeraamika miinused: väike painde- ja tõmbetugevus, suur haprus, omaduste suur hajuvus, halb töödeldavus, suhteliselt kõrge hind.
4 Mänguasjade liigitus kasutatava materjali järgi Mänguasju valmistatakse väga erinevatest materjalidest: puidust, metallist, plastmassist, kummist, paberist, pehmed topismängud, kombineeritud mänguasjad ja keraamikast. Mänguasjade valmistamisel eelistatavad materjalid: · Puit - leht- ja okaspuit. Lehtpuudest on enimkasutatavad kase- ja haavapuit. Sageli kasutatakse vineeri. · Metall- alumiinium, teras, mitmed kergmetallide sulamid jt. · Plastmass- PE, PP, PS, PC, PMMA, SI, MF, EVA jt. Ettevaatlik peab olema PVC materjalidega. · Kumm- imikutarvete puhul kasutatakse enamasti lateksit, aga ka naturaalset kummi. · Pehmed topismänguasjad- riie, trikotaaz, lausriie. Riie ei tohi eraldada karvu. · Nahk ja karusnahk naturaalset või tehiskarusnahk · Klaas- raskestipurunev klaas. Klaasi ei tohi kasutada alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjades · Keraamilised - portselan, savi ja fajanss · Paber ja kartong
Nimetus Kirjeldus Värv läbipaistev / opaal Tihedus 1,19 Voolavuspiir / tõmbetugevus, MPa / 72 Charpy teim sälguta katsekeha, kJ/ 15 PMMA läbipaistev Soojusjuhtivus, W/mK 0,19 VICAT pehmenemistemp., °C 102 Iseloomustus: Pakume kõrgkvaliteedilist akrüül ehk pleksiklaas lehtematerjali Euroopa suurimatelt tootjatelt. Kasutusvaldkonnad: termovormitavad pooltooted, läbipaistavad vitriinid, vaateaknad.
18 1933 Polüvinülideenkloriid (saraan 1953 , PVCD) avastas Ralph Wiley, Dow keemialabori keemik, Foto 9 Akrüülist valmistatud lamp. [33]. kogemata. 1935 Polüstüreen avastati lihtsam võimalus tootmiseks, 1938 võeti juba laiemalt kasutusele 1935 Madaltihe polüetüleen LDPE Petrooliumist valmistatud termoplast, avastasid kogemata Reginald Gibson and Eric Fawcett 1936 Polüvinüülatsetaat 1936 Polümetüülakrülaat (PMMA, akrüül) 1937 Polüuretaan (PUR, igamiid, perlon) avastas ja patendeeris Otto Bayer koos kaaslastega [34]. 1938 Polütetrafluoroetüleen (PTFE, teflon) - Roy Plunkett 1938 Nailon esimene kaubanduslik kasutuselevõtt hambaharjade valmistamisel 1939 Neopreen - Leituati DuPonti laboris juba 1930 1941 Polüetüleen tereftalaat (PET, PETE, polüester) - Whinfield ja Dickson [35]. 1942 Küllastumata polüester (UPR) - klaaskiudude valmistamiseks kasutatav
annaabi.ee 
