Jõudsin järeldusele, et järgmine kord, kui raamatukokku asja on, siis lähen ettevalmistununa. Ettevalmistumise all pean silmas seda, et püüan ennast eelnevalt positiivselt häälestada. Loodan, et negatiivsed ja sapised märkused edaspidi minu enesetunnet ei halvenda. Püüan raamatukoguhoidja pahameelt võtta mitte isikliku solvanguna, vaid kui kogemust. Kõik suhtlemiskogemused ei saagi olla positiivsed. Ülesanne 2. Muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus ja kokkuvõtlik soov Olen autoomanik. Autoomanikul tuleb ikka ette olukordi, kui sõidutada tuleb sõbrannasid, kes ei tea liiklusest ja autode hingeelust midagi. Autode hingeelu all pean silmas seda, et udust ja rõskes autoakent ei pühita palja käega, et uksi ei prõmmita tugevate löökidega kinni ja enne autost väljumist tuleb veenduda, ega möödasõitu ei soorita mõni sõiduk, kes avatud autouksest väljuvale kodanikule otsa võib sõita
1. Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > + 2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti Sõltub: temperatuurist - mida suurem to, seda suurem on takistus, juhi mõõtmetest - mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus 5. Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6. Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK 7. Jadaühendus (ampermeeter = I const) - ühendatud jadamisi (järjest)
Timpan Timpani tekitatud heli on madal ja kumisev.See koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast.Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk seda kõrgem heli tekib.Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa.Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid.Väiksemad annavad kõrgemaid helisid suuremad madalamaid.Timpanit mängitakse nuiadega,millel on vildist või flanellist pea.Tavaliselt kasutatakse korraga 2-4 eri suuruse ja helikõrgusega pilli
Löökpillid! ! 1. Mittehäälestatavad lööpillid on rütmipillid nende kõrgust ei saa reguleerida oleneb, kui kõvasti sa pilli lööd. Need on näiteks ksülofon, triangel ja gongad. ! Häälestatavad löökpillid on pillid, mida on võimalik reguleerida. Need on näiteks torukellad, marimba ja timpan. ! ! 2. Timpanid on löökpillid ja kuuluvad häälestatavate pillide hulka, ehk muudetava helikõrgusega löökpill. Timpanite tähendus tuleneb ladina keelest tympanum ja see omakorda pärineb Kreeka keelsest sõnast tumpanon ja eesti keeles tähendab see ka veel käsitrummi.! Koos ristisõdadega 13. sajandil toodi Euroopasse Araabia nakers ja seda peetakse timpanite eelkäijaks. Timpanid olid metallist korpuse või ümara põhjaga puust paaristrummid. Tavaliselt kaeti need kitsenahaga. Neid mängitakse nuiadega, millel on vildist pea aga mängiti vanasti lihtsalt pulkadega.
tud koormusest, kasutatakse pneumojaoteid, millede rakendumislävi on reguleeritav- muudetava rakendumislävega rõhutundlik elementi. Signaaliks sellisele elemendile kasutatakse pneumoajamisse antavat suruõhku, mille rõhk on otseses sõltuvuses ajamile rakendatud koormusest. Kui koormus pneumoajamile suureneb, kasvab ka rõhu väärus, mille jõudmisel reguleeritud tasemeni toimub pneumojaoti asendi muutus. Lähte- asendisse läheb pneumojaoti siis, kui juhtrõhk eemaldada. [1.] Sele 4. Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element. [1.] 2. TÄITURID Täiturid muudavad pneumaatilise energia nõutavaks liikumiseks [4.] 2.1 Täiturite klassifikatsioon Sele 5. Täiturite klassifikatsioon geomeetrilise liikumise kuju järgi. [4.] 2.1.1 Lineaarliikumisega täiturid Lineaarliikumisega täitureid (pneumosilindrid) kasutatakse lineaarliikumise saamiseks mehaanilistes süsteemides. Lineaarliikumisega täiturid jagatakse omakorda:
§ 33. Seaduseelnõust tulenev seaduse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Seaduseelnõust tulenev teise seaduse muutmine või kehtetuks tunnistamine kavandatakse sama seaduseelnõu rakendussätetes pärast üleminekusätteid. Muudetavad või kehtetuks tunnistatavad seadused paigutatakse seaduste pealkirjade tähestikulises järjekorras. § 34. Seaduse muutmise sõnastamise põhireeglid (1) Seaduse muutmise sättes esitatakse kogu muudetava paragrahvi, lõike või punkti uus sõnastus. (2) Kui muudetava paragrahvi või lõike tekst koosneb mitmest lausest ja tehtav muudatus puudutab neist ainult ühte või selle tekstiosa, võib eelnõus sätestada ka ainult selle lause või tekstiosa sõnastuse muutmise. (3) Sõna või tekstiosa asendamise korral seaduse kogu teksti ulatuses esitatakse see muudatus eelnõu esimese muudatussättena. Kui asendatav sõna või tekstiosa on sätetes
• Felix du Temple – monoplaan 1874.a (lendas paar sekundit) • Clement Adler – lendas 50m 1890.a (tema lennuk oli esimene mootori jõul töötav õhusõiduk) • Vennad Wrightid leiutasid esimese tõelise, sisepõlemismootoriga aeroplaani, millega võis sooritada juhitava ning pika lennu. •Esimene lennumasin müüdi 30. märtsil 1907. aastal. •See oli biplaan •Nägi välja nagu kasttuulelohe Areng • Nüüdisaja lennukitel on: • sissetõmmatavad telikud • muudetava sammuga propellerid • Stardi- ja maandumisabivahendid • Kõrgeväärtuslik aerodünaamiline teostus • Ehitusel hakati kasutama metalli Kasutatud kirjandus • https://mathiaspalts.wordpress.com/category/uncategoriz ed / • https:// www.google.ee/search?q=lennuk&client=opera&hs=x sW&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=D7G7VJy-DYifygO c3YKYDA&ved=0CAgQ_AUoAQ&biw=1366&bih=660 • Kenneth Ireland „Kes leiutas, kes avastas, kes tegi esimese..?“ lk 115-116
Ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Paremad kohad alumistes ridades, kus sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Seal asus ka keisri looz. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid proletaarid ja tihti ka orjad. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel ei olnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Vajadusel tõmmati riie päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. COLOSSEUM COLOSSEUM
Timpan Tema tekitatud heli on madal ja kumisev. Timpan koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast. Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem heli tekib. Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla ülemisel äärel on skaala, mis näitab, millisel kõrgusel heli võib pill parasjagu tekitada. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissandosid libiseda sujuvalt ühelt helikõrguselt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil. Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pi...
ridamootoriga lennukiteks. Enamik tänapäeva reaktiivlennukitest on turbopropeller- või turboventilaatormootoritega. Sõjalennukitel, mille mootorite kütusesäästlikkust ei peeta väga tähtsaks, on ka kahekontuursed järelpõlemis-forsaasikambriga reaktiivmootorid. Jõuallikata lennukid on purilennukid ja laugurid. FAI vabaklassi purilennuk Nimbus 4. Tiiva plaanvaates jagunevad lennukid sirge tiivaga, noolja tiivaga, muudetava tiiva noolsusega, deltatiivaga ja muudetava tiiva kohtumisnurgaga lennukiteks. Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall- lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitlennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muudest kiududest. Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Orville (vasakul) ja Wilbur (paremal) 1876
Erinev sõltuvalt struktuurist ja koostisest. Kuigi luminestsentsi ilmutavad ka mõned looduslikud mineraalid, saadakse rakendustes olulisi luminofoore keemilise süntees abil. Luminestsentsi rakendused. Valgusallikates, sh nn luminestsentslampides transformeerimaks gaaslahenduse kiirgust silmale sobiva spektriga valguseks. Luminestsentsvärvides pindade katmiseks kunstilis- dekoratiivsetel eesmärkidel. Orgaaniliste fluorofooride (rodamiinid, stilbeenid) lahuseid kasutatakse muudetava lainepikkusega laserikiirguse saamiseks värvilaserites. Turvaelementidena rahatähtedel ja muudel väärtpaberitel. Pinnapragude avastamiseks ja visualiseerimiseks materjalides. Stopp! Jäta Meelde! Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Ergastatud kvantseisund püsib u 10-9...10-8s, pikaealine ehk metastabiilne seisund u 10-3s. Pildid luminestsentsist : Valguse teke. Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis
Erinev sõltuvalt struktuurist ja koostisest. Kuigi luminestsentsi ilmutavad ka mõned looduslikud mineraalid, saadakse rakendustes olulisi luminofoore keemilise süntees abil. Luminestsentsi rakendused Valgusallikates, sh nn luminestsentslampides transformeerimaks gaaslahenduse kiirgust silmale sobiva spektriga valguseks. Luminestsentsvärvides pindade katmiseks kunstilis- dekoratiivsetel eesmärkidel. Orgaaniliste fluorofooride (rodamiinid, stilbeenid) lahuseid kasutatakse muudetava lainepikkusega laserikiirguse saamiseks värvilaserites. Turvaelementidena rahatähtedel ja muudel väärtpaberitel. Pinnapragude avastamiseks ja visualiseerimiseks materjalides. Pildid luminestsentsist :
Kui alustada juba süstimisega, siis enam kerget tagasi teed pole. Sel hetkel hetkel hakatakse juba ise enda lõplikule saatusele vastu minema. Suitsetamisega saadakse endale mustad, rikutud kopsud, kähe hääl, kiiresti vananev nahk ja halb tervis. Selline eluviis valitakse paljudel juhtudel juba üsnagi varakult. Alkoholism kujuneb välja tavaliselt 20-aastaselt, sellises vanuses noori võib näha juba tõsiste sõltlastena. Kõikide nende asjadega võib inimene enda muudetava saatuse täielikult ära rikkuda ja elada enda lõpliku aatuse päevadena elu heidikuna.
Vatiin Aknad maa alt välja tuua Mullikile peegellahendusega Juhtida soe kanalisatsiooni vesi läbi seina Kaamerad ja ekraanid akende asemel Tükeldatud paber soojustuseks 3 kihilised aknad Merevetikad Munarestid 5.4 Põrand: Saepuru Korkpõrand Heliisolatsiooniks vatitekk Muudetava kõrgusega põrandapaneelid Kivivill Murupõrand Sipelgapesadega soojustada seinad Liivaga kaetud põrand Liigutatav heliisolatsioon vajaduse järgi Põrand vedrudel Linnusuled soojustuseks Looduslik kivi Viltplaadid soojustus Pilliroost soojendus Reljeefsed seinapaneelid-heliisolatsioon Kuuma õhuga seinasoojustus Savi Hein Sammal
põiktelge. TIIVA PROFIIL: Ülehelikiirustel: kohtumisnurk(alpha) häirimata õhuvoolu ja profiili kõõlu vahel olev nurk. ja Cy on tõstejõukonfitsent - sõltuvalt tiiva profiilsit Cx on tiiva takistuskoefitisiend. Kuna need valemid on samasugused, võetakse muutjutaeks ainult Cy ja Cx ja neid saab siis võrrelda. TIIVA MEHHANISEERIMISE VAHENDID: Nendeks on : 1. Tagatiivad 2. Eestiivad 3. Spoilerid 4. Muudetava noolsuse mehhanismid a. Tagatiivad tiiva tagaservas paiknevad allakallutatuvad tiivapinna osad, eesmärk on lähendada profiili kuju kumernõgusale profiilile. Raknendamine suurendab takistus ja tõstejõudu. varimisevälitimiseks kasutakse pilusid. b. Eeltiivad tiiva profiili kumeruse suurendamiseks ja tõstejõu konfitesendi tõstmiseks. c. Spoilerid- lennuki sest väljatulevad aerodünaamiselsed tõkked. a
poliitikas, kus räägitakse ühinemisest ja ühendamisest päriselt. Loodan, et ühel hetkel elame riigis, kus kõik kodanikud saavad tunda, et tõesti igaüks loeb. Teine minu jaoks häirivaim probleem tänapäeva Eestis on poliitiline kultuur õigemini - kultuuritus. Praegune peaminister ja üldisemalt kogu poliitiline eliit paistab olevat unustanud, et nende kohustus rahva poolt valitud esindajatena on teenida sedasama rahvast. Kui inimesed soovivad mõne lepingu või muudetava seaduse kohta infot, on valitsuse asi seda anda, mitte proovida probleeme naeruvääristada vihjan ACTAle ning kõrgharidusreformile. Samuti ootaksin, et riigikogulased ja valitsusliikmed lõpetaksid lapsiku kemplemise opositsiooniga ja prooviksid selle asemel sisulist koostööd teha, ehk ka kuulata, mis teisel öelda on, selmet iga opositsiooni esitatud eelnõu automaatselt maha hääletada sama kehtib ka vastupidi, opositsiooni kohta.
20. Vaakumvastuvõtja fiksaator 21. Vaakumvastuvõtja (kondensaadi kogur) 22. Jahutusvee vastuvõtja (kogur). 23. Aurusti vanni temperatuuri andur (termomeeter). Aurusti tööpõhimõte: Vedeliku aurud, mis tekivad kolvis 11 vanni 12 temperatuuri juures, liiguvad kondensaatorisse 3, kondenseeruvad seal ning kondensaat kogutakse vastuvõtjasse 21. Aurustamise pinna suurendamiseks ja vedeliku kelme segamiseks pannakse kolb 11 pöörlema muudetava pöörlemissagedusega elektriajami abil. Katseandmed Tabel 1. Algandmed Arvesti näit, kWh 0,87 kWh Temperatuur vannis, 0C 53 °C Keeduklaasi mass, kg 0,223 kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml 700 ml Suhkur + vesi keeduklaasis, kg 0,941 kg Lahuse temperatuur, 0C Kolvi mass, kg NR. 11 0,252 kg / 0,896kg
ühtlasi on see suurim osaliselt säilinud ehitismälestis tänapäeva Roomas. Sarnaselt on tänapäeval ehitatud staadionid. Amfiteatrid mahutasid kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Parimad kohad alumistes ridades, kust sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid vaesed töölised ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel, polnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseina neljandale küljele olid püstitatud mastid, mille külge kinnitatud riie tõmmati vajadusel päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Mängude algusest andis märku pasunasignaal, mille järel kiivrites, kilpide ja rinnakaitsetega võitlejad marssisid kahekaupa rivis valge mereliivaga kaetud areenile
põiktelge. TIIVA PROFIIL: Ülehelikiirustel: kohtumisnurk(alpha) häirimata õhuvoolu ja profiili kõõlu vahel olev nurk. ja Cy on tõstejõukonfitsent - sõltuvalt tiiva profiilsit Cx on tiiva takistuskoefitisiend. Kuna need valemid on samasugused, võetakse muutjutaeks ainult Cy ja Cx ja neid saab siis võrrelda. TIIVA MEHHANISEERIMISE VAHENDID: Nendeks on : 1 Tagatiivad 2 Eestiivad 3 Spoilerid 4 Muudetava noolsuse mehhanismid a Tagatiivad tiiva tagaservas paiknevad allakallutatuvad tiivapinna osad, eesmärk on lähendada profiili kuju kumernõgusale profiilile. Raknendamine suurendab takistus ja tõstejõudu. varimisevälitimiseks kasutakse pilusid. b Eeltiivad tiiva profiili kumeruse suurendamiseks ja tõstejõu konfitesendi tõstmiseks. c Spoilerid- lennuki sest väljatulevad aerodünaamiselsed tõkked.
standardvarustuses ka põllumajanduslikke kohta ühe silmapilguga. haldusrakendusi nagu AutoTrac või Sprayer Pro 10 | 8R seeria traktorid transpordilahendused & ActiveCommand roolimine Ehitatud põllule. Loodud teele. John Deere 8R seeria täiustatud konstruktsioon lihtsus- ActiveCommand roolimine: uus verstapost sõitmisel · Muudetava suhtega roolimine võimaldab kerget ja nobedat tab raskete koormate transportimist samal ajal vähem John Deere'i eksklusiivne ActiveCommand roolimine (saadaval roolikeeramist madalatel kiirustel ning raskemat roolimist kütust tarbides. Sõltumatu vedrustusega esisild (ILS) me- lisavarustuses) on tööstuse jõulisim ja täielikum roolimissüs- suurematel kiirustel näiteks transportimise ajal. Süsteem re-
või vähemalt ühe meetaimeliigi õitsemise ajal kogutud korje mahutamiseks. Tarus olevat pearuumi peab saama reguleerida, sest mesilaste ning haudme pindala väheneb ja suureneb olenevalt aastaajast. Mesilaste pidamine on edukas poorsest, õhku läbilaskvast ehitusmaterjalist tarudes. Subel tekib nektari meeks ümbertöötlemisel palju niiskust, selle eemaldamiseks peab olema tarus ventilatsioon. Selleks peab tarul olema muudetava suurusega alumine ja lisaks veel ülemine lennuava. Et mesilaspere kevadel jahedamate ilmadega tugevamaks areneks, peab taru olema kindlasti soojakindel, sobiva kujuga ja võimaldama mesinikul rakendada ratsionaalseid mesindusmeetodeid. Lisaks tuleb arvestada et keskmiselt on töömesilaste haudekärje paksus 25 mm, kärjetänavate laius 12 mm ja vahelaiustega. Tarude paigutamisel tuleb kinnipidada mitmetest nõuetest: esiteks taru ümber peab
2) Paragraph styles lõigustiilid mõjutavad terve lõigu vormindust; vaikimisi seadistatud lõigustiili nimetatakse Normal'iks; 3) Table styles tabelistiilid mõjutavad tabelite vormindust; 4) List styles loendistiilid mõjutavad nummerdatud loendite ja täpploendite vormindust. Writer'is on viit tüüpi stiile : 1) Paragraph styles lõigustiilid, mille kasutamiseks pole vaja lõiku märkistada, vaid piisab sellest, kui muudetava lõigu sees paikneb tekstikursor; 2) Character styles märgistiilid, mille kasutamiseks peab muudetavad tähed, sõnad või pikemad tekstiosad ära märgistama; 3) Frame styles paneelistiilid, mille abil on võimalik kujundada paneele (tekstikaste) ja graafikat; 4) Page styles leheküljestiilid, mille abil kujundatakse lehekülje vormindust (lehekülje suurust, servasid, tausta jne); 5) List styles loendistiilide abil kujundatakse nummerdatud loendeid ja täpploendeid
Kond.mahtuvus C=q/U, kus U on elektronide (katete)vaheline pinge. Kond.mahtuvus on seda suurem, mida: 1)suurem on pidanala 2)väiksem on elektroodide vahekaugus 3)suurem on elektronide vahelise aine dielektriline läbitavus epsilon. C=epsilon epsilon 0S/d Epsilon0=8,85*10-12F/m. Võrdetegurit epsilon nulli nim. Võrdeliseks konstandiks. Liigid:a)dielektriku põhjal: paberkondens, õhukondens, keraamilinekondens... b)reguleeritavuse põhjal: jääv mahtuvusega muudetava -:- e. Muutkondensaator c)polaarsed ja mittepolaarsed. Omadused;kasutamine: 1)kondens.saab salvestada elektrilaenguid ja elektrienergiat. Laetud kondens.energia=max töö. Pinge valemist U=A/q--A=qU. Tööd tehes kahaneb kondens.laeng nullini. Järelikult tuleb max töö arvutamisel kasutatakse keskmist laengut q/2. A max=qU/2 ehk Wp=qU/2. WP-elektrimahtuvuse valemist C=q/U--q=CU asendades Wp valemis q, saame Wp=CU2/2
+ - Puhtam, tervislikum Eetikaprobleemid Toitvam, maitsvam Tervisele kahjulikud – allergiad Odavam, säilib kauem Tapab tolmeldajaputukaid 19. Milles seisneb organismide geneetiline muundumine? 1) Valitakse tunnus, mida soovitakse muuta 2) Ühest organismist isoleeritakse seda tunnust määrav geen 3) See geen siirdatakse teise, muudetava organismi kromosoomi 4) Uue geeniga organism hakkab tootma valku, mida see geen määrab Nt pärast seda, kui inimese insuliini sünteesi määrav geen on siirdatud bakteri DNA-sse, hakkavad need bakterid insuliini tootma
Füüsika Eksam 1.Elektrilaengute tekkimine elektroonteooria põhjal. *Elektrivooluks nimetatakse elementaarlaengute suunatus liikumist juhis. 2.Coulombi seadus. *Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdelinelaengute vahelise kauguse ruuduga. 3.Elektriväli, väljatugevus. *Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule jõu ja laengu suuruse suhtega. 4.Elektrivälja potensiaal, töö elektriväljas. *Elektrivälaja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laenu suuruse suhet. 5.Elektrimahtuvus. *Elektrimahtuvus kui füüsikaline suurus on võrdeline plaatidel oleva laenguga ja on pöördvõrdeline plaatide potensiaalide vahega. 6.Kondensaatorid. *Kondensaatori ülessandeks on koguda endasse elektrilaengut(elektrit). Kondensaatorid jagunevad: a)alalise mahtuvusega kondensaator, b)muudetava mahtuvuseg...
Universumis on 4 liiki vastikmõjusid: 1) gravitatsiooniline: põhiline mega- ja makromaailmas, 2) elektromagnetiline: põhiline makro- (hõõrde- ja elastsusjõud) ja makromaailmas, 3) tugev vastastik mõju e. tuumajõud: põhiline aatomituumades, 4) nõrk vastastik mõju: põhjustab suurte tuumade lagunemist (radioaktiivsust), mõjutab elementaarosakeste muundumisi Elektriõpetus tegeleb põhiliselt elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika: paigalseisvaid laenguid ja nende vahelisi mõjusid, 2) elektridünaamika- laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi. alalisvool, vahelduvvool, magnetism, elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele elektrotehnika, informaatika, robottika, elektroonik. El.energia eelised 1) kergesti muundatav teisteks liikideks, 2) saab toota paljudest energialiikidest (küttustest, tuulest, veest, päikesest). puudused: ei saa tagavaraks toota. Laetud kehad ja osakesed El.laengu...
energiat tagasi toiteallikasse. id1 PL2 id2 Ra La D1 Ud2 Ud1 Ua E PL1 D2 Ue Joonis 4.33. Muudetava voolusuunaga kahekvadrandilise pingemuunduriga alalisvooluajam Muudetava pingepolaarsusega kahekvadrandilise muunduriga ajami skeem on näidatud joonisel 4.34. Pooljuhtlülitid PL1 ja PL2 lülitatakse koos sisse ja välja. Vool koormuses on alati ühesuunaline. Masinapöörlemissuuna muutumisel, muutub ka elektromotoorjõu märk ja pinge polaarsus masina klemmidel, kuid voolu suund jääb endiseks. id1
Vaatamata suurusele istub X1 käes väga hästi. Samsung on veidi õhem-laiem-kergem ja käes samuti päris mugav. Nokia on samas kaalus, aga veelgi õhem ja mõjub väga aristokraatlikult. Nagu öeldud, baseeruvad Samsung ja Sony Ericsson Windows Mobile 6.1 Professionalil ning Nokias elab Symbian. Sellest hoolimata on ka WM-telefonid olemuselt erinevad. Vaatamata suurele puute-ekraanile on Sony Ericssonil siiski olemas ka nupud lisaks helistamise klahvidele on olemas ka suunaklahvid, kaks muudetava funktsiooniga klahvi ja WMi puhul abiks OK-nupp. Samsung piirdub vaid kahe telefoniklahviga. Mõlemal aparaadil on veel optiline joystick, mille kasutamine vajab harju(ta)mist. Nokia nupurohke esipaneel on ehmatavalt kirju, kuid osutub tegelikult üllatavalt kasutajasõbralikuks. WMil põhinevate telefonide tootjad on teinud pingutusi peitmaks operatsioonisüsteemi sõrmevaenulikku olemust ja mõnel on see õnnestunud paremini kui teisel. Xperia
4.1 Töötamine seistes Kõrge (3) seljalihastele. istumisvõimalus müügisaalis Kassaaparaadi ekraan on muudetava kõrgusega, et erineva pikkusega Töölaud ning tööks töötajad saaks seda 4.2 Töölaud, tööpind ettenähtud pinnad võivad Madal (1) endajärgi sättida. olla sobimatu kõrgusega. Tööpinnad võiksid olla erineva kõrgusega, et
abil suhelda põhiliselt kuulmise vahendusel. Inimese kõrvaga helina tajutav madalaim võnkesagedus - alumine kuulmispiir - on u. 16-20 Hz, ülemine kuulmis piir ulatub noortel 20 000 Hz-ni, vanaduses alaneb (isegi 5000 Hz-ni). Suurim kuulmisteravus on inimesel 1000 - 5000 Hz piires, see näitab kohastumist kõnehääles domineerivate helisagedustega ( ~ 300 - 3500 Hz). Inimese kuulmis teravuse uurimiseks kasutatakse kliinilises diagnostikas lihtsaimal juhul erikõrguse ja muudetava tugevusega helisignaale (sosinkõne, helihargiga tekitatud toon). Üksikasjalisemaid andmeid kuulmise kohta võib saada audiomeetri abil. Kui diagnoosiks ei piisa uuritava isiku enda otsustest (kuulen, ei kuule), rakendatakse lisaks elektrofüsioloogilisi jm. uurimis meetodeid. Heliärrituse füsioloogilise toime tugevuse määramiseks kasutatakse detsibellskaalat; 1-kilohertsise sagedusega helide puhul on kuuldelävele vastav helirõhu tase u. 0.2 mikropaskalit,
traktoristile lähemal.Juhtimis seadmete liikumissuunad ja neile rakendatavad jõud olgu loogilised . Juhtimisseadmete tähistamiseks kasutatagu lihtsaid kuid arusaadavaid sümboleid . Juhtimisorganid asetsegu nii et neid saab ka sõidu ajal ühe käega kasutada . Juhitööasend Traktorist peab traktori kabiinis viimia tunde tema tervise seisukohalt on oluline kuidas ta istub ja kuidas on koormatud tema keha erinevad lihased . Hüdraulika Pumpasid võib jaotada :muutumattu ja muudetava tootlikusega pumbad . Üldiselt on traktoritel ühte moodi pumbad , kuid ei ole välistatud ka vastupidine olukord. Kõik sõltub ülessandest mida üks või teine süsteem peab täitma . Tööd teevad süsteemis tavaliselt kas hüdromootorid või hüdrosilindrid . Need mõlemad muudavad õlirõhu energia mehhaaniliseks tööks. Hüdromootorid tekitavad pöörlevaliikumise , hüdrosilindrid tekitavad sirgjoonelise liikumise.
ehk dispersiooni teguriks. Väiksese dispersiooniga ainetel on Abbe arv suur (näiteks fluoriidil ν = 95), suure dispersiooniga ainetel aga väike (raskel klaasil ν ≈ 20). Selleks, et ka valge (polükromaatilise) valguse korral saaks vedelike murdumisnäitajat määrata ülalkirjeldatud refraktomeetri abil, st.et ka valge valguse korral tekiks pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahel terav värvitu üleminekupiir, asetatakse pikksilma objektiivi ette muudetava dispersiooniga kompensaator. Joonisel 49 esitatud refraktomeetri kompensaator (3) koosneb kahest ühesugusest nn. otsevaateprismast K1 ja K2, mida saab vastava kruvi abil teineteise suhtes ümber pikksilma optilise telje pöörata. Prismade K 1 ja K2 vastastikuse asendi muutmisel 180° võrra, muutub sellise kompensaatori kui teraviku dispersioon nullist kuni üksikprisma kahekordse dispersioonini. Kui uuritava aine ja prisma P2 dispersioon ei ületa
valmistamist või tegemist (Vikipeedia, 2018). 4 Tööriistadest kasutasin ma käsihöövlit, lihvmasinat, akutrelli ja saagi. Grilli abilaua valmistamine, viimistlemine ja peitsimine toimus minu vanaisa garaazis. 1.3.1 Akutrell Akutrellid on mõeldud puurimiseks ja keeramaks kruve ja polte. Nende võtmevabad otsikud on piisavalt jõulised, et haarata kinni sellest mis sinna sisse mahub. See tähendab, et akutrellide muudetava suurusega otsikuid on võimalik muuta igasugusteks teisteks otsadeks, näiteks kuuskantots ja ka niisama puurimis otsikud. (Tööriistamaailm, 2018) 1.3.2 Trell Trell on puurimismasin mis on käeshoitav ning mis töötab käsitsi (käsitrell) või aku jõul (akutrell). Käsitrell on trell mis pannakse käte jõul tööle, Elektritrelli saab oma jõu väiksest elektrimootrist. Akutrell saab oma energia sellega kaasas käivast akust mida on võimalik laadida sellega kaasa antud laadijaga
Elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid, milles ühe plaadina toimib alumiiniumi riba ja teise plaadina elektrit juhtiv vedelik ehk elektrolüüt. Elektrolüüt paikneb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on kondensaatori korpus. Elektrolüütkondensaatoreid kasutatakse peamiselt pulseerivate voolude silumiseks toiteaparatuurides. Tingmärk 26. Muudetava mahtuvusega kondensaatorid, nende kasutamine, tingmärk. Muudetava mahtuvusega kondensaatorid jagunevad seadekondensaatoriteks ja häälestuskondensaatoriteks. Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast, s.t staatorist ja rootorist. Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1…33 pF.
asetsegu traktoristile lähemal.Juhtimis seadmete liikumissuunad ja neile rakendatavad jõud olgu loogilised . Juhtimisseadmete tähistamiseks kasutatagu lihtsaid kuid arusaadavaid sümboleid . Juhtimisorganid asetsegu nii et neid saab ka sõidu ajal ühe käega kasutada . Juhitööasend Traktorist peab traktori kabiinis viimia tunde tema tervise seisukohalt on oluline kuidas ta istub ja kuidas on koormatud tema keha erinevad lihased . Hüdraulika Pumpasid võib jaotada :muutumattu ja muudetava tootlikusega pumbad . Üldiselt on traktoritel ühte moodi pumbad , kuid ei ole välistatud ka vastupidine olukord. Kõik sõltub ülessandest mida üks või teine süsteem peab täitma . Tööd teevad süsteemis tavaliselt kas hüdromootorid või hüdrosilindrid . Need mõlemad muudavad õlirõhu energia mehhaaniliseks tööks. Hüdromootorid tekitavad pöörlevaliikumise , hüdrosilindrid tekitavad sirgjoonelise liikumise. Pöörlemise või sirgjoonelise
mitut moodi. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 4 2. Diislikütused. Diislikütused, mida samuti kasutatakse mootorite tööle panemiseks, koosnevad umbes sama tüüpi süsivesinikest nagu bensiinid: põhikomponendiks on alkaanid ja tsükloalkaanid, natuke on ka areene ja alkeene. Tähtsaim diislikütust iseloomustav suurus on tsetaaniarv, mida määratakse muudetava tööreziimiga katsediiselmootoris. Diislikütus süttib diiselmootoris iseenesest. Ta pritsitakse mootorisse, kus ta kuumeneb suure rõhu all mitmesaja kraadini. Tsetaaniarv iseloomustab nii diislikütuse isesüttimist kui ka ühtlast põlemist. Diislikütuste puhul uuritakse ka seda, kui viskoossed need on. Diislikütuste puhul on oluline ka hangumistemperatuur, sest erinevalt bensiinidest, võivad mõned diislikütused ka -15..-20 C juures hanguda ja võtta sültja kuju. (Timotheus H
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel ...
Mis määrab ära voolutugevuse? I = t U= q N n= I =-enSv V Orbiit v = 106 Soojus vt=105 Voolukiirus v = 10-6 Voolutugevus sõltub ainest, pingest ja voolutugevusel Galvaanielemendi sees on keemiline element. U OHMI SEADUS I= R Pinges iseloomustab vooluallikat. TAKISTUS R = 1 (oom) Takisti on kindla väärtusega takistus Reostaat on muudetava väärtusega takistus Millest takistus tuleb, millest sõltub? ( ROO)l R= S Poolelektrikutes ja dielektrikus takistus väheneb temperatuuri tõustes Elektrimõõte riistad on Galvanomeetrid Ideaalse ampermeetri takistus on 0 Vooluringil on lüliti, vooluallikas, tarbija ja juhtmed. Galvanomeetri pannakse juurde rööbiti takisti ehk sunt Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmatu Mis on elektrivoolu toime? Elektrivoolu 1 toime on soojuslik ALATI TEKIB SOOJUS!!
n F - nC Väiksese dispersiooniga ainetel on Abbe arv suur (näiteks fluoriidil = 95), suure dispersiooniga ainetel aga väike (raskel klaasil 20). Selleks, et ka valge (polükromaatilise) valguse korral saaks vedelike murdumisnäitajat määrata ülalkirjeldatud refraktomeetri abil, st.et ka valge valguse korral tekiks pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahel terav värvitu üleminekupiir, asetatakse pikksilma objektiivi ette muudetava dispersiooniga kompensaator. Joonisel 49 esitatud refraktomeetri kompensaator (3) koosneb kahest ühesugusest nn. otsevaateprismast K1 ja K2, mida saab vastava kruvi abil teineteise suhtes ümber pikksilma optilise telje pöörata. Prismade K1 ja K2 vastastikuse asendi muutmisel 180° võrra, muutub sellise kompensaatori kui teraviku dispersioon nullist kuni üksikprisma kahekordse dispersioonini. Kui uuritava
E- elektromotoorjõud e. allikapinge V, I- vool, Rs- toiteallika sisetakistus , Rt- muudetav tarbijatakistus (Rt = 0... ), kus 0 vastab lühisele ja katkestusele, Us- pingelang sisetakistusel, Uv- pinge tarbijal e. väljundpinge. 3. Töö käik Algandmed: E = 30V, Rs = 3 ja Rt = 0.... 3.1. Arvutada toiteallika sisetakistus Uv 1,875 - 0,968 Rs = = = 3 . I 9,677 - 9,375 7 3.2. Arvutada muudetava tarbijatakistuse Rt erinevate väärtuse korral vool I, väljundpinge Uv allika klemmidel, pingelang sisetakistusel Us, takistustel Rs ja Rv eralduvad võimsused Ps ja Pv, koguvõimsus P ja kasutegur . Kõik arvutus tulemused kanda tabelisse (tabel. 1). E 30 30 I= = = = 9,677 A ; Rs + Rt 3 + 0,1 3,1 Us = I Rs = 9,677 3 = 29,032V ; Uv = I Rt = 9,677 0,1 = 0,968V ; Ps = I 2 Rs = 9,677 2 3 = 280,957W ; Pv = I 2 Rt = 9,677 2 0,1 = 9,365W ;
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige pui...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ÕPIMAPP Koostaja: Rühm: TALLINN 2015 Tänapäeval üha enam pannakse rõhku logistikale üle üldises mõistes. Üha rohkem areneb asjade ja teenuste transport ühest linnas teise ning ladustamine. Tänu sellele on kasvanud ka tehnoloogia ladudes, mis muudaks seda tööd lihtsamaks ning mugavamaks. Kasutatava laotehnika ja -tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid alljärgnevalt : LAOTEHNOLOOGIA MÕISTE Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne). Kõik on omavahel seotud ja laotehnoloogia töötatakse välja igal konkreetsel juhul eraldi terviklikuna, pidades silmas konkreetseid eesmärke. Tra...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“ 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu j...
Seda võib saavutada üksnes kvaliteetse ja korralikult hooldatud objektiivi abil. Objektiiv on kaamera kallim osa. Selle raamistusele märgitakse nimetus, fookuskaugus, maksimaalne suhteline ava, tehasenumber ja tingtähistus ka mud spetsiaalteavet. Täiendavad andmeid objektiivi kohta leiate kataloogist, tema tegelikud omadused selguvad alles proovimisel ja töö käigus. Objekti teravustamiseks ja vajaliku teravussügavuse endmiseks on objektiivil nihutuskeermed ja muudetava avaga diafragma. Et teravustamine ja suhtelise ava muutmine alluks fotograafi kontrollile, on objektiivil vastavad skaalarõngad. Teravustamisrõngale on märgitud pildistusobjekti võimalikud kaugused meetrites, jalgades või sümbolites. Diafragmarõngalt leiame avaarvud. Teravussügavuse skaala abil võime teada saada teravuse piirid antud situatsioonis. Säritus Särituseks nimetatakse fotomaterali mõjutamist valgusega. Valgustundliku materjali
Teatud valgusallikate puhul ei ole värvi tooni erinevus värskelt värvitud ning varem värvitud pinna vahel eristatav, kuid teiste valgusallikate korral on see silmaga eristatav. Metameeria võib tekkida, kui sõiduki remontvärvimisel ei kasutatud auto originaalvärvis olevaid pigmente või värvi toonimiseks on kasutatud liiga palju pigmente või toonreid. Riskide vältimiseks kasutatakse värvivalmistajate koloristikalaborites spetsiaalseid muudetava valgustemperatuuriga värvivaatluskappe. Efektide paremaks märkamiseks ja auto tooni valimise hõlbustamiseks on soovitatav autovärvimis-töökoja seinad ja seadmed valge või helehalli tooniga värvida. Et saada täpset värvitooni remontvärvmiseks on tüüpiliselt autotootja saatnud uutest värvitoonidest värvistandardi peamistele autovärvitootjatele maailmas. Autovärvisüsteemide tootjad saavad kõigepealt uurida saadud standardit elektronmikroskoobi all, et teada saada
Näiteks pidevalt klientidega telefoni teel vestlev sekretär suure tõenäosusega segab raamatupidaja tööd. Tavaliselt arvutatakse ühe töötaja jaoks umbes 6m² põrandapinda. Elemendid, millest töökoht tavaliselt koosneb on töölaud, arvutilaud ja abilaud-riiulid. Tänapäeval on need kõik enamasti üheks mööblitükiks integreeritud. Umbes 70-95% töödest tehakse ära arvutiga, seetõttu on üheks olulisemaks osaks arvutilaud. Arvutilaud peaks olema liigendatav ja muudetava tasapinnaga. Kuvari asendit peab saama muuta nii, et ekraanile vaatamise nurk oleks võrreldes laua tasapinnaga võimalikult väike. Ergonoomilise töölaua miinimumnõudeks on monitori- ning lauatasapinna kõrguse reguleerimise võimalus. Istetöökohana mõeldud laua kõrgust saab muuta reguleeritavate lauajalgade abil, tavaliselt 10-12 cm ulatuses. Ergonoomiline töölaud võib olla nii tavalise neljakandilise lauaplaadiga kui ka selline, kuhu inimene saab nö "sisse sõita".
................................................................................................... 73 6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas ...................................................... 74 6.6 Kiirväljalaskeklapp......................................................................................................... 77 6.7 Pneumaatilised taimerid ................................................................................................. 79 6.8 Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element ...................................................... 83 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme............................................................................... 84 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine ............................................................................ 84 7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine .......................................................................... 84 7
.........................................................................47 LAEVAJUHTIMIS SEADMED ...................................................................................................48 RollsRoyce ................................................................................................................................48 Rolls-Royce KaMeWa CPP.......................................................................................................49 Rolls-Royce KaMeWa muudetava sammuga sõukruvi karakteristikud. ...............................51 Peamasin ....................................................................................................................................52 Peamasinate väljumiseks ettevalmistamine ...............................................................................53 Trasterid .....................................................................................................................................54
................................................................................................... 73 6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas ...................................................... 74 6.6 Kiirväljalaskeklapp......................................................................................................... 77 6.7 Pneumaatilised taimerid ................................................................................................. 79 6.8 Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element ...................................................... 83 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme............................................................................... 84 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine ............................................................................ 84 7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine .......................................................................... 84 7
Kui hakata ehitisse ehitama või paigaldama uut küttekollet, siis on tegemist ehitusseaduse mõistes tehnosüsteemi muutmisega ja mis vajab KOV poolt väljastavat ehitusluba või siis kirjaliku nõusolekut, kusjuures KOV ei sa ennem väljastada vastavat luba või nõusolekut kui päästeasutus on selle heakskiitnud. Oluline on antud taotluses ja sinna juurde kuuluvas dokumentatsioonis oleksid sätestatud: · ehitatava või muudetava küttesüsteemi kirjeldus, koos tehniliste kirjelduste ja kütteseadme asukoha äranäitamisega (plaanidel ja lõigetel); · küttekolde liik ja ehitamiseks kasutatavad materjalid; · küttekolde kütmiseks kasutatav kütus ja võimsus; · küttekolde ja suitsulõõri ohutuskujad ning meetmed soojuskiirguse edasikandumise takistamiseks süttivate ehitiseosadeni; · küttkolde kasutamis- ja hooldusjuhised;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
